Obsah (6)

§ 423§ 477§ 173§ 172§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-16731 Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2022. a, Rakvere Kohtunik Viljo Junolainen Tsiviilasi A L avaldus täitemenetluse nr 066/2018/10

§ 423

lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Sissenõudja palub jätta A L avaldus läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud A L kanda.

1. Kohtutäitur Andrei Krek on esitanud kohtule seisukoha avaldaja avalduse osas, mille kohaselt on kohtutäitur seisukohal võlgniku avaldus tuleks jätta rahuldamata. Seisukoha kohaselt on kohtutäitur tutvunud võlgniku avaldusega ning leiab, et see ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud avalduse kohaselt ei võimalda võlgniku sissetulek tasuda rohkem kui 50 eurot kuus. Tasudes 50 eurot kuus jõuab võlgnik tasuda võlgnevuse enne nõude aegumistähtaja saabumist. Täitemenetlus nr 066/2018/1018 oli alustatud
2. aastal. Võlgnik soovib sõlmida maksegraafiku 61 kuuks, st nõude aegumistähtaja saabumise perioodi lõppemiseni. Võlgnik taotleb täitemenetluse pikaajalist peatamist 61 kuuks. Kohtutäituri hinnangul ei ole täitemenetluse ajatamine selleks perioodiks mõistlik ning kahjustab oluliselt sissenõudja huvisid. Täitedokumendi kohaselt tuleb kogu summa tasuda korraga. Sissenõudjal on seega õigus nõuda oma raha tagasi korraga. Ei vasta tõele, et võlgnikul puudub vara mille arvel võib nõuet rahuldada. Võlgnikule kuulub osaühingu Xxx (registrikood: xxx) osa, mille turuväärtus moodustab arestimise akti kohaselt 1 250,00 eurot. Võlgnik ei ole arestimisaktis määratud hinda vaidlustanud. Samuti kuuluvad võlgnikule järgmised tsiviilrelvad, mida võlgnik keeldus arestimisele esitada: Sileraudne püss Browning-B-525-Sporter, kaliiber 12GA; Vintraudne püss Howa-1500 Hogue; kaliiber 308 Win/toll Vintraudne püstol Glock19, kaliiber 9x19mm. Kohtutäitur juhib tähelepanu sellele, võlgnik ei ole oma avalduses esitanud kohtule ammendavat ülevaadet oma vara kohta (jättis teatamata realiseerimiskõlbliku vara olemasolust). Täitemenetluse ajatamise korral viieks aastaks võib põhimõtteliselt nõuet küll rahuldada, kuid see asjaolu venitab põhjendamatult täitemenetlust. Maksegraafiku 2 täitmata jätmise korral võib juhtuda et kohtutäituril ei jätku enam aega täitemenetluse uuendamiseks ja kõikide vajalike täitetoimingute tegemiseks enne aegumistähtaja lõppemis. Kohtutäitur palub jätta avaldus rahuldamata. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata. 5.

§ 477

lõike 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Riigikohus on 12.06.
2. a tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 tehtud määruse punktis 9 selgitanud, et TMS § 45 tuleb kohaldada kitsendavalt ja selle kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Eelviidatud lahendi punktis 11 on Riigikohus selgitanud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.
3. Avaldaja palub ajatada nõude täitmine 61 kuuks, põhjendades seda asjaoludega, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist ja sissetuleksuks on peretoetus.
4. Võlgnik on viidanud oma ülalpeetavatele ja sissetulekule, kuid kohus on seisukohal, et see ei ole vabanduseks oma kohustuste täitmata jätmiseks, eriti arvestades asjaolu, et võlgnik ei näidanud enne täitemenetluse alustamist üles mingit valmisolekut võlgnevuse kustutamiseks ning ei ole
5. aastal sõlmitud maksegraafikut täitnud nõuetekohaselt. Kohus leiab, et võlgnik ei ole sellises vanuses ja majanduslikult raskes olukorras (alaealistel lastel on ka teine lapsevanem, kellel on alaealiste eest ülalpidamiskohustus), et tal ei oleks võimalik oma elukorralduses muudatusi teha, et parandada võlgniku poolt väidetud kehva majanduslikku olukorda.
6. Lisaks eeltoodule on oluline, et sissenõudjaks Swedbank Liising AS ei ole olnud täitemenetluse ajatamisega nõus. Kohus ei ole tuvastanud menetluses asjaolusid, mis tingiks võlgniku huvide eelistamise, võrreldes võlausaldaja huvidega. Võlausaldajal säilib õigus saada võlgnevus rahuldatud ka olukorras, kus võlgnik peab loobuma oma varast.
7. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et avaldusest esitatud seisukohtadest ei nähtu erandlikud mööduva laadiga asjaolud, millest lähtuvalt TMS § 45 kohaldamine oleks avaldaja 3 suhtes põhjendatud ning mis kaaluksid üles sissenõudja huvi nõude rahuldamisele. Seega jätab kohus avalduse rahuldamata.
8. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viita ega vasta. Menetluskulud
9. Vastavalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 13.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 7 on sätestatud, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab kõik menetlusosaliste menetluskulud

§ 172lg 7 tulenevalt avaldaja kanda.

14.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetlusosalised ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Nende menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 15.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4