← Eesti

2-20-116486/29

Obsah (5)§ 637§ 197§ 638§ 186§ 115

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2022. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-20-116486 Kohtuasi Raund Ehitus OÜ hagi Ne

§ 637

lg 4 ja § 82 lg 7), sest ainuüksi arve esitamine ei muuda hageja nõudeid sissenõutavaks. 4.

  1. Hageja viivisenõue on arusaamatu ja tõendamata. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,05% päevas lepingu punkti 5.3 alusel. Lepingu punkt 5.3 ei sätesta hageja õigust nõuda viivist 0,05% päevas, vaid kostja õigust nõuda hagejalt hüvitist 0,05% lepingu summast iga viivitatud päeva eest lepingu punktis 2.2 loetletud tööde teostamisega viivitamisel. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
  2. Hageja esitas vastuse kostja vastusele. 5.
  3. Hageja poolt tehtud tööde vastuvõtmist on kostja kinnitanud oma tegevusega – lepingu alusel esitatud arvete tasumisega. Lepingulised kohustused täideti
  4. aasta septembriks. Kui hageja oleks jätnud tööd kostja arvates mittenõuetekohaselt üle andmata, siis ei oleks kostja tasunud 7 800 eurot ning oleks esitanud mõistliku aja jooksul pretensiooni, mida aga tehtud ei ole. 5.
  5. Viiviste osas täpsustas hageja, et arvestab sissenõutavaks muutunud viivist arvestusega 0,022% päevas (kokku sissenõutavaks muutunud viivise summas on 127,56 eurot). KOSTJA SEISUKOHT JA TASAARVESTUSAVALDUS
  6. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et kostja on kinnitanud tööde vastuvõtmist arvete tasumisega. Tööde vastuvõtmise eelduseks oli üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine. Arve nr 0307/17 tasuti üksnes seetõttu, et kostja usaldas hagejat ja tasus arve osaliselt enne, kui hageja täidab oma lepingulised kohustused.
  7. Hageja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. 13.11.
  8. a esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse, millest nähtub, et hageja tegemata tööde maht on 2 954,40 eurot ja hageja tegevuse tõttu peatellijalt kostjale esitatud leppetrahvide summa on 2 739,60 eurot. Kahju hüvitamise nõudena on kostja hagejale esitanud 29.05.
  9. a e-kirjaga arved 103 ja 104, milliseid hageja ei ole tasunud.
  10. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestusavalduse (

§ 197lg 1).

xxx peatellija xx xxx OÜ on kostjale esitanud leppetrahvi nõude 500 eurot, mis on kostja hinnangul käsitletav hageja poolt põhjustatud varalise kahjuna töövõtulepingu mittekohase täitmise tõttu. MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Maakohtu 29.07.
  2. a otsusega hagi rahuldati.
  3. Tartu Ringkonnakohtu 10.01.
  4. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja asi saadeti maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. 3 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus lahendab asja lihtmenetluses (TsMS § 405).
  6. Töövõtulepingu järgi oli tööde lõpetamise päev 19.09.
  7. a. Käesolevas asjas ei ole pooled kohtule esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (lepingu punkt 4).

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus nõustub hagejaga selles, et kuna kostja on hagejale tasumiseks esitatud töövõtu hinnast 8 300 eurot tasunud 7 760 eurot (tasumata summa on 540 eurot), on mõistlik eeldada, et tööd on lõpetatud ja vastu võetud, vaatamata sellele, et pooled ei ole vormistanud tööde üleandmisevastuvõtmise akti.

  1. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kostja ei ole selgitanud, millised tööd jäid hagejal tegemata või millised tööd olid tehtud puudustega, samuti ei ole kostja andnud hagejale täiendavat tähtaega töös puuduste kõrvaldamiseks ega tõendanud ka seda, et tellis puuduoleva töö või puuduste kõrvaldamise teiselt äriühingult ja tasus selle eest.
  2. Kostja on hagejale esitanud tasaarvestusavalduse, millest nähtub, et hageja tegemata tööde maht on 2 925,4 eurot ja hageja tegevuse tõttu peatellijalt kostjale esitatud leppetrahvide summa on 2 739,6 eurot. Kahju hüvitamise nõudena on kostja hagejale esitanud 29.05.
  3. a e-kirjaga arved 103 ja 104, mistõttu kostja on seisukohal, et avalduse ja arve nr 1041 esitamise fakt lükkab ümber hageja väiteid selle kohta, et ta on hagi esemeks olevad tööd teostanud ja kostjale üle andnud. Kohus leiab, et tasaarvestusavalduse esitamisega on hageja nõue kostja vastu lõppenud.

§ 186p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega.

Töövõtulepingu nr 02/0317 punkt 6.2 sätestab, et vastutust ehitusplatsil ohutustehnikareeglite järgimise eest kannab töövõtja ehk hageja. Punkt 6.3 kohaselt pärast tööde lõppu töövõtja on kohustatud korrastama tööde teostamise koha. Hageja on nimetatud kohustusi rikkunud, mille tagajärjel on xxx objekti peatellija xxx OÜ esitanud kostjale leppetrahvi summas kokku 500 eurot (hageja põhinõue on 540 eurot), mis on käsitletav hageja poolt põhjustatud varalise kahjuna (

§ 115lg 1) töövõtulepingu nr 02/0317 mittekohase täitmise tõttu.

Vastav kahju hüvitamise nõue on hagejale esitatud. Kahju hüvitamise eeldused on käesoleval juhul täidetud: hageja on kohustust rikkunud, kostjal on tekkinud kahju, hageja poolse rikkumise ja kahju tekkimise tagajärjel esineb põhjuslik seos. Seega on hageja nõue kostja vastu seoses kahju hüvitamise tasaarvestuse esitamisega 500 euro ulatuses lõppenud ning hagi kuulub rahuldamisele põhinõude osas summas 40 eurot.

  1. Seoses põhinõude osalise rahuldamisega on osaliselt põhjendatud hageja viivisenõue. Sissenõutavaks muutunud viivise summa on kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 39,80 eurot. 4 MENETLUSKULUDE JAOTUS
  2. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
  3. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.