KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-353

§ 231

lg 2 tähenduses omaks, et hageja reedel, 01.10.2021 saadetud e-kirjaga, mille manuses oli teade lepingu lõpetamisest, tekkis kostjal mõistlik võimalus tutvuda alles esmaspäeval 04.10.

1. Seega võttis kostja omaks, et ta sai kõnealuse e-kirja kätte 04.10.
2. Lepingus ei ole reguleeritud tahteavalduste esitamise korda või kohustust kasutada tahteavalduste tegemiseks lepingu jaluses toodud e-posti aadressi XXX. Hageja tõendas, et e-posti aadress YYY on kostja registrikaardile kantud e-posti aadress. Kuna lepingus puudus kokkulepe konkreetsel eposti aadressil tahteavalduse esitamiseks, on kostja registrikaardile kantud e-posti aadressile lepingu lõpetamise teate saatmisega teade kostjale kätte toimetatud. Kostja kinnitas 20.04.2022 istungil, et ta ei kahtle, et H. Indelal oli esindusõigus olemas. Kostja ei ole esile toonud, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud suurel hulgal lepinguid, mistõttu ei olnud kostjale justkui arusaadav, millise lepingu lõpetamise avalduse ta e-posti teel kätte sai. Kuna kostja võttis omaks, et ta sai hageja 01.10.2021 e-kirja lepingu lõpetamise sooviga kätte 04.10.2021, on hageja kooskõlas lepingu punktiga 2.3 teatanud, et ta ei soovi laenulepingu pikenemist ning soovib laenusumma tagastamist. 3.
3. Seega muutus laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks 06.12.2021, mistõttu on hageja põhinõue 200 000 euro kostjalt väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja arvestuse kohaselt muutusid ajavahemikul 07.12.2019–06.12.2021 sissenõutavaks intressid summas 50 000 eurot (200 000 eurot * 12,5% aastas * 731 päeva / 365 päevaga). Arvestades, et kostja on tasunud hagejale intressidena 5947,48 eurot, võlgneb kostja intressidena 4

§ 162

lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 6432 eurot. kohus märkis, et juhindudes

§ 177

lg-st 4 tuleb kostjal otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 4.
2. Kostja selgitas 13.05.2022 seisukoha p-s 2.2.1, et pooled pidasid lepingut sõlmituks juba 03.12.
3. Seda kinnitavad asjaolud, et lepingul on märgitud lepingu sõlmimise kuupäevaks 03.12.2019 ning hageja ise on mitmel korral väljendanud arusaama, et leping oli sõlmitud just sellel kuupäeval. Seaduses ei ole laenulepingu sõlmimisel sätestatud lepingu kohustuslikku vormi, seega tuleb leping juhindudes VÕS § 11 lg-st 1 lugeda sõlmituks alates 03.12.2019 isegi siis, kui pooled ei olnud seda veel selleks ajaks allkirjastanud. 4.
4. Laenusumma tagastamise tähtaja määramisel juhindus maakohus kitsalt lepingu p-de 2.3 ja 3.2 sõnastusest. Lepingu p-s 2.3 on laenu tagastamise kuupäev seotud laenusumma laekumisega kostjale, ent pooled juhindusid lepingu kehtivuse ajal arusaamast, et leping on poolte vahel sõlmitud 03.12.2019 ning laenu tagastamise kuupäev on seotud hoopis laenulepingu sõlmimise päevaga. Selliselt tõlgendas lepingut ka hageja. Lisaks märkis hageja näiteks 01.10.2021 saadetud lepingu lõpetamise avalduses, et leping lõppeb 03.12.
5. Samuti nõudis hageja, et kostja tagastaks laenu hiljemalt 03.12.2021 kuupäevaks. Mõlemad pooled said lepingu p-st 2.3 aru selliselt, et laenu tagastamise tähtaeg saabub juba
6. detsembril, mitte
7. detsembril. Hageja poolt kostjale 01.10.2021 edastatud teade oli koostatud ja esitatud vandeadvokaadi poolt. Seega tõlgendas ka professionaalne esindaja lepingu punkti selliselt, et laen tuleb tagastada hiljemalt
8. detsembriks. Hageja asus vastuolus varasema käitumisega alles kohtumenetluses väitma, et laenuleping on sõlmitud hoopis 05.12.2019 ning et laenu tagastamise kuupäevaks oli 06.12.
9. Maakohus oleks VÕS § 29 lg 1 alusel pidanud lähtuma eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, arvestades seejuures kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja eksis oma 01.10.2021 avalduses kuupäeva märkimisega. Avalduse koostajaks oli professionaalne lepinguline esindaja, kes pidi enne avalduse 5

§ 657lg 1 p 1).

1. Pooled ei vaidle maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mis on kajastatud praeguse otsuse p-s 3.
2. Seetõttu võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel.
3. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohus on põhjendatult leidnud, et laenu tagastamise kuupäev oli 06.12.
2. Maakohus on õigesti järeldanud, et pooltel puudus enne kohtusse pöördumist kindel arusaam lepingu täitmise kuupäevast. Hageja professionaalse esindaja poolt vale kuupäeva (03.12.2021) märkimine nõudekirjas ei saa olla lepingu täitmise tähtaja kohta käiva lepingupunkti tõlgendamisel määravaks. Maakohus tõlgendas hageja tahteavaldust seetõttu õigesti vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-s 1 sätestatule vastavalt tema tahteavalduses väljendatud tahtele, tõlgendades seda koosmõjus lepingu p-dega 2.3 ja 3.
3. Lisaks arvestas maakohus lepingu tõlgendamisel tähendusega, mis vastab lepingu kui terviku olemusele ja eesmärgile. Kostja märgib õigesti, et hageja esindaja poolt nõudekirjas kajastatud kuupäev on õiguslik seisukoht, mitte faktiline asjaolu. Õigust kohaldab kohus.
4. Isegi kui kostja ei võtnud omaks hageja väidet nõudekirja kättesaamise kohta, vaid avaldas menetluses, et esimene mõistlik võimalus e-kirjaga tutvumiseks oli tal 04.10.2021, ei muuda see maakohtu otsust ebaõigeks. TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal 6

§ 171lg 1 alusel).

Vastavalt

§ 174

lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes. 12.

1. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt lepingulise esindaja kulude katteks 1416 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebuse õiguslik analüüs, sellele vastuse koostamine ja kohtule edastamine 9,3 h; esindamine kohtuistungil 1 h ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,2 h. Kokku 11,8 h. Kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Apellant vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud. 12.
2. Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse mahtu, suures osas varasemas menetluses esitatud seisukohtade kordamist, peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse analüüsi ja sellele vastuse koostamise ning kohtule edastamise ajakulu põhjendatuks 7 h ulatuses. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 37 min. Muud esindaja kulud on avalduses toodud suuruses vajalikud ja põhjendatud. Tunnihind 120 eurot on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu (7 h + 49 min * 120) 938 eurot. 12.
3. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12.4.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 7