KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-21-141298 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Xxx tn 5 korteriü

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et avaldus tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isikule kuulub korteriomand xxx ja korterelamus on asutatud korteriühistu. Puudutatud isiku/korteriomaniku kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 ja § 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg

1. Puudutatud isik leiab, et võlgnevus on tekkinud erinevusest küttekulude arvestamisel.
2. Puudutatud isiku väitel ei pea ta tasuma küttekulude eest korteriomandi pindala järgi (48 m2), vaid xxx poolt kindlaks määratud korteri pindala jääkväärtuse (3,6m2) järgi. Kohus puudutatud isiku seisukohaga ei nõustu. Õige on avaldaja väide, et puudutatud isik on kohustatud küttekulud tasuma korteri üldpinna suuruse alusel. Tasu kaugkütte eest on majandamisulu ja ka alternatiivküttele üle läinud korteriomanikul on kohustus selle eest tasuda (kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS §-d 4 lg 2 ja 151 lg 1 ja alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40). Eeltoodud sätete järgi on korteriomanikul kohustus tasuda majandamiskulude eest lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast, kui põhikirjas ei ole sätestatud erinevat regulatsiooni. Kostja põhikirjas ei ole kütte eest tasumisel seda ette nähtud. Seega on hagejal kohustus tasuda kaugkütte eest KrtS § 40 lg 2 1 ja põhikirja p 3.2.7) b) alusel kaasomandi osa suurusel põhineval jaotusel, olenemata sellest, et hageja on korterisse paigaldanud gaasikütte. xxx koostatud arvutused ei oma tähendust, kuna majandamiskulude suurus ja arvutamise alus määratakse seaduse ja põhikirjaga.
3. Keskküttetorustik on korteriomanike kaasomandis ning selle muutmiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Riigikohus on leidnud, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem (RKTKo 3-2-1-50-11 p 10). Seega ei ole ka KÜ juhatusel pädevust anda nõusolekut teisele küttesüsteemile üleminekuks. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldajal oleks olnud kõigi korteriomanike nõusolek gaasiküttele üleminekuks. Eeltoodu alusel tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus 631, 26 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivis 32,31 eurot ja alates 02.03.2022 viivis põhinõudelt (631, 26 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (

§ 174

lg 2).

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja kohtusse pöördumise tingis puudutatud isiku käitumine. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 863 eurot, riigilõiv 50 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, maksekäsu menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 790 eurot koos käibemaksuga (arvestusega 120 eurot/1h koos käibemaksuga). Riigikohus on pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) (RKTKm 3-2-1-159-16 p 24). Avaldaja lepinguliste esindajate tunnitasu mahub eeltoodud piiridesse. Kohus leiab, avaldaja õigusabiteenusele osutatud ajakulu on põhjendatud osaliselt. Riigikohus on leidnud, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud (RKTKm 2-19-10324 p 19). Pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu eest. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus ei pea sellisteks vajalikeks ja põhjendatud toiminguteks suhtlust kliendiga ja täpsustavad küsimusi kliendile ning vähendab õigusabile kulunud aega 2 tunni võrra (6,35 h asemel 4,35 h), mis teeb avaldaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks 73 eurot ja õigusabikuludeks 550 eurot, kokku 623 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3