4-22-3471/11

(233022003023)Kohtunik Innokenti Menšikov Väärteoasi Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09.2022 otsus väärteoasjas nr 233022003023, millega Pavel Jatskevitšit karistati LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud rikkumise toimepanemise eest LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kaebuse esitanud isik menetlusalune isik Pavel Jatskevitš ik 38101063713; elukoht xxx; registrijärgne elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; töökoht OÜ xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, § 133- 135, § 155-156 maakohus otsustas: Jätta Pavel Jatskevitši kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 16.09.2022 otsus väärteoasjas nr 233022003023 Pavel Jatskevitši karistamises LS § 227 lg-s 3 sätestatud väärteo toimepanemises muutmata. Liiklusseaduse § 127 alusel on Pavel Jatskevitš kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebekord 1 4-22-3471 Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates

1. jaanuarist
2. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MAAKOHUS TUVASTAS
3. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 19.08.2022 kell 15:17 Toila valllas, Ida-Viru maakonnas, TALLINN – NARVA asulavälisel teel juhtis Pavel Jatškevitš sõiduautot kiirusega 139 +/8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 41 km/h.
4. Pavel Jatskevitš esitas Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri otsuse väärteoasjas nr 233022003023 peale, millega teda karistati Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebus on motiveeritud järgmiselt. Kaebuse esitaja oli rikkumisega nõus ning tunnistas oma süüd täielikult, kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Alates 05.10.2022.a kaebuse esitaja asub tööle OÜ-s x ehitustööde juhataja ametikohale ning tema palgaks on miinimumpalk. Kaebuse esitaja elukohaks on Tallinn linn, sõlmitud töölepingu kohaselt on aga töö tegemise kohaks Sillamäe linn. Lisaks, kaebuse esitajal on alaealine laps, kes õpib Mustamäe Humanitaargümnaasiumi
5. klassis ning keda kaebus esitaja peab iga päev viima kooli ning alles peale seda sõita oma töökohani Sillamäe linnas ja peale tööpäeva lõppu sõita tagasi Tallinnasse. Kaebuse esitaja töö on tema ja tema perekonna sissetulekuallikaks. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on tema alaealine laps. Juhtimisõiguse äravõtmine raskendab paratamatult ka lapse elu, jättes tema ilma ülalpidamiseta. Juhtimisõiguse äravõtmine karistab mitte ainult kaebuse esitajat kuid ka tema perekonda. Juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotab kaebuse esitaja suure tõenäosusega oma tööd, mistõttu jääb tema täielikult elatusvahenditest ilma ning ei suuda täita oma kohustusi. Võttes arvesse käesoleval ajal tekkinud majanduslik olukord ning juhtimisõiguse nõutavust tööandjate poolt, muutub uue töö leidmine ilma juhtimisõiguseta põhimõtteliselt võimatuks. Kuna praegu on raske uut tööd leida, siis raskendab sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kindlasti tema tööle rakendust. Ülaltoodu alusel palutakse tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri üldmenetluses 16.09.2022.a tehtud otsus väärteoasjas nr 2330,22,003023 määratud karistuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mitte kohaldada karistusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ja määrata karisteks rahatrahv kohtu äranägemisel ning ajatada trahvi tasumine 4 kuuks. Alternatiivselt, juhul kui kohus karistust ei asenda, palub menetlusalune isik tühistada kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendada karistus juhtimisõiguse äravõtmise osas ühe kuuni. Kohtuistung 2 4-22-3471
6. Menetlusalune isik jäi esitatud kaebuse juurde täielikult. Samas tunnistas ta oma süüd ning selgitas, et ta ületas kiirust kogemata. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas
7. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus peab vajalikuks märkida, et süüteo tõendatuse osas igasugune vaidlus puudub. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd ning tema süü on tõendatud ka toimiku materjalidega. Nii, 19.08.2022 kiirusmõõturi kasutamise protokollist (lk 25,26) nähtub, et 19.08.2022 kell 09.10 Pavel Jatskevitš ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 41 km/h võrra. Seega menetlusaluse isiku tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning Liiklusseaduse §-s 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist.
8. Vastavalt Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1, suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, ületades lubatud sõidukiirust 41 km/h võrra, pani menetlusalune isik toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo.
9. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik pani nimetatud süüteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Pavel Jatskevitši väide, et ta ületas sõidukiirust kogemata, pole usaldusväärne kuna ei ole eluliselt usutav, et kiiruse ületamine nii suurel määral võiks olla juhuslik. Seega, menetlusalune isik on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu seisukoht karistuse määramise osas
10. Pavel Jatškevitši näol on tegemist isikuga, kes ka varem oli karistatud samalaadse süüteo eest rahatrahviga, rahatrahv pole tasutud siiamaani. Vaatamata mõistetud karistusele, pani menetlusalune isik toime samalaadse liiklusalase süüteo. Nimetatud olukorras oleks kergemeelne arvata, et taaskordne rahatrahv võiks mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
11. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
12. Võttes arvesse karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, määras kohtuväline menetleja Pavel Jatškevitšile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, mis on oluliselt alla selle paragrahvi sanktsiooni keskmise määra. Nimetatud karistus on täiesti kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga või isegi leebem, millega seoses kohtul puudub igasugune õiguslik alus karistuse kergendamiseks.
13. Puutuvalt kaebuses toodud põhjendusesse juhtimisõiguse vajalikkusest kaebuse esitaja töö tegemise ja lapse kooli sõidutamisega seonduvalt, märgib kohus, et nimetatud põhjused ei ole sellised, mis kaaluks üle Pavel Jatskevitši suhtes kohaldatud ajutise kitsenduse vajalikkuse juhtimisõiguse äravõtmise näol. Seda enam, et selle kitsenduse pikkus on peaaegu minimaalne. 3 4-22-3471
14. Kohus rõhutab, et sellise otsustuseni on antud juhul viinud Pavel Jatskevitši enda jätkuv mitteõiguspärane käitumine liikluses. Samuti tuleb märkida, et on võimalik tööd teha ning lapse kooli viia ka juhtimisõigust omamata, leides selleks alternatiivseid võimalusi, milleks on, näiteks, ühistransport. Siinkohal tugineb kohus ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.04.2010.a. otsuses nr 3-1-1-26-10 väljendatud seisukohale, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Seega asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Karistus on määratud sanktsiooni piires ning määratud karistus vastab nii toimepandud väärteo raskusele, kui ka menetlusaluse isiku isiksusele. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 4