KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-22-2332 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg K
§ 6lg 3 kohaselt on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine.
M. Eerik ehitas uue maaparandussüsteemi Andsu järvede maastikukaitsealale, Andsu järvede piiranguvööndisse, kus maaparandussüsteemi rajamine on keelatud. Kohtuvälise menetleja sama otsusega on Forest Stock OÜ-d karistatud LKS § 71 lg 2 järgi rahatrahviga 500 eurot. OÜ-d Forest Stock on karistatud selle eest, et ajavahemikul 1.06.2021 2
(13)kuni 31.08.2021 Forest Stock OÜ juhatuse liige Marek Eerik rajas Andsu järvede maastikukaitsealal, Andsu järvede piiranguvööndis, Võru vallas, Meegomäe külas, Andsuperve kinnistul (kat nr 91804:003:0166), eraldistel 3 ja 4 uued omavahel ühendatud kraavid (uue maaparandussüsteemi), millega on eiratud LKS § 31 lg 2 p 1, mille kohaselt on piiranguvööndis keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Andsu järvede
§ 6lg 3 kohaselt on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine.
M. Eerik ehitas uue maaparandussüsteemi Andsu järvede maastikukaitsealale, Andsu järvede piiranguvööndisse, kus maaparandussüsteemi rajamine on keelatud. Kaebajate nõue ja põhjendused Marek Eerik ja Forest Stock OÜ on Tartu Maakohtule esitanud kaebuse, milles paluvad Keskkonnaameti järelevalveosakonna Võrumaa büroo juhataja 17.06.2022 otsuse väärteoasjas nr 940021001295 tühistada ja lõpetada väärteomenetluse KrMS § 7 lg 3 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalused isikud leiavad, et nad ei ole rikkunud LKS § 31 lg 2 p 1 ja Andsu järvede
§ 6lg 3.
Menetlusalused isikud põhistavad kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on viidatud Andsu järvede maastikukaitseala kaitseeeskirja § 6 lg 3 rikkumisele kui sättele, mille kohaselt on uue maaparandussüsteemi rajamine keelatud. Viidatud kaitse-eeskirja § 6 lg 3 ei sätesta keeldu uue maaparandussüsteemi rajamiseks. Uue maaparandussüsteemi rajamist keelab Andsu järvede
§ 6
lg 1 p 3, millise normi rikkumist ei ole menetlusalustele isikutele ette heidetud. Menetlusalused isikud leiavad, et nad ei ole OÜ-le Forest Stock kuuluvale Andsuperve kinnistule uut maaparandussüsteemi rajanud. Marek Eerik 2021. aasta suvel Andsuperve kinnistul vaid puhastas olemasolevat oja/kraavi, mis oli setteid täis ja aastakümneid puhastamata. Truubi paigaldas kraavi ajutiselt, et oleks võimalik üle kraavi liikuda. M. Eerik on kinnitanud, et ta oli enne kraavi puhastama asumist teadlik olemasolevatest looduskaitselistest piirangutest. Kraavi puhastamine ei ole keelatud. Ka väärteoprotokollis on märgitud, et M. Eeriku tegevuse tulemusena ei ole kahju tekkinud. Tõele ei vasta Keskkonnaametis töötava tunnistaja A. H. ütlused nagu oleks M. Eerik öelnud, et varem selles kohas Andsuperve kinnistul kraavi ei olnud. Et Andsuperve kinnistul oli olemas oja/kraav samas kohas juba enne M. Eeriku tehtud oja/kraavi puhastustöid, tõendavad kinnistu eelmiste omanike M. V. ja A. S. ütlused, Maaameti reljeefkaart, Maa-ameti 4.02.2017, 15.04.2019, 19.04.2022 droonifotod ja Põllumajandus- ja Toiduameti 27.09.2022 e-kiri. M. Eeriku tegevus on olnud kooskõlas ka Andsu järvede maastikukaitseala kaitsekorralduskavaga (kehtis 2007-2015), mille p 3.1.23 kohaselt on allika toide järve jaoks oluline ja vajalik ning tänu kraavide puhastamisele on vee toide järve parandatud. Kui kohus asub teistsugusele seisukohale, tuleb kohaldada in dubio pro reo põhimõtet ja menetlus KrMS § 7 lg 3 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Ei ole tõsikindlalt tuvastatud, et M. Eerik oleks kaitse-eeskirja rikkunud ja rajanud kinnistule uue maaparandussüsteemi. Väärteootsus on koostatud ainult Keskkonnaameti ametnike kaebajaid süüstavatele ütlustele tuginedes, mis ei ole objektiivsed. Menetlusalused isikud on viidatud Riigikohtu otsusele nr 31-1-67-15, p 19, mille kohaselt sisuliselt ühest tõendiallikast pärinevatele tõenditele tuginev 3
(13)isiku süüditunnistamine eeldab vältimatult seda, et kohus välistab nende tõendite hindamise tulemusel kahtlused tõendite usaldusväärsuses ning menetlusaluse isiku süüdiolekus. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluste isikute poolt on tõendatud. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja täpsustas, et kohtuvälise menetleja otsuses ja väärteoprotokollis on ekslikult viidatud Andsu järvede
§ 6lg 3.
Tegelikult on mõeldud § 6 lg 1 p 3. Tegemist on inimliku eksitusega ning kaebusest tulenevalt on näha, et see eksitus oli kaebajatele arusaadav. Menetlusalused isikud on Andsu järvede maastikukaitsealal asuvale Andsuperve kinnistule rajanud uue maaparandussüsteemi. Kinnistule kaevatud kraavide süsteem, lisatud plastist truup ja kinnistu mäe veerule kraavide kõrvale tehtud tee, mida saab kasutada maaparandussüsteemi teenindava teena, moodustavadki uue maaparandussüsteemi. Sellise tegevuse eesmärgiks on liigvee lodualalt suublasse juhtimine ja liigniiske maa-ala kuivendamine, mida M. Eerik oma ütlustes tunnistas. Kui maa on kuivem, tõuseb selle boniteet ja metsa kasv kiireneb. Kasu sai kinnistu omanik OÜ Forest Stock. Kinnistule kaevatud kraavide kohas varem oja/kraavi polnud. Vesi imbus pinnasesse, tekitas loduala ja nõrgus mäest alla järve. Vastasel juhul oleks kinnistul kitsendused ka seoses ojaga, kuid praegu on kitsendus märgitud ainult mäe veerul oleva lätte/allika ümber. Põllumajandus- ja Toiduameti 27.09.2022 e-kirjast nähtuvalt erandjuhul ka üks kraav võib moodustada maaparandussüsteemi. Käesoleval juhul pole tegemist ühe kraaviga, vaid kraavide süsteemiga, lisaks on truup ja kraavide kõrval tee, mida saab kasutada maaparandussüsteemi teenindava teena. Kaebaja esitatud Maa-ameti 15.04.2019 droonifotol olev lumine ala ei ole mitte külmunud vesi, mis asub olemasolevates kraavides, vaid võib olla allikast ehk lättest väljuv vesi, millel polnud maapinna külmumise tõttu võimalik maapinda imbuda. Andsu järvede maastikukaitseala kaitsekorralduskava kohaselt nendel järvedel puuduvad suured sissevoolud. Peamine toide on ümbritsevatelt nõlvadelt valguvatest vetest. Sellisel kaitsealal võib peamine probleem ollagi kiirenev eutrofeerumine ehk kinnikasvamine. M. Eriku tegevuse tulemusena toitained liiguvad liiga kiiresti järve ja põhjustavad järve kinnikasvamist. Kui asuda seisukohale, et menetlusalused isikud ei ole uut maaparandussüsteemi rajanud, on kraavi paigaldatud uus rajatis - truup. Andsu järvede
§ 6
lg 3 p 4 kohaselt on kaitsealal keelatud ehitada ehitusteatise kohustusega ehitist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. 4
(13)Marek Eerikule ja Forest Stock OÜ-le on koostatud väärteoptorokoll (KKA tl 38-42) väärteoasjas nr 940021001295 selles, et ajavahemikul 1.06.2021 kuni 31.08.2021 Forest Stock OÜ juhatuse liige Marek Eerik rajas Andsu järvede maastikukaitsealal, Andsu järvede piiranguvööndis, Võru vallas, Meegomäe külas, Andsuperve kinnistul (kat nr 91804:003:0166), eraldistel 3 ja 4 uued omavahel ühendatud kraavid (uue maaparandussüsteemi), millega on eiratud LKS § 31 lg 2 p 1, mille kohaselt on piiranguvööndis keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Andsu järvede
§ 6lg 3 kohaselt on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine.
M. Eerik ehitas uue maaparandussüsteemi Andsu järvede maastikukaitsealale, Andsu järvede piiranguvööndisse, kus maaparandussüsteemi rajamine on keelatud. OÜ Forest Stock OÜ igapäevaseks majandustegevuseks on metsavarumine ja muud metsamajanduse, põllumajanduse ja kinnisvara haldamisega/käitlemisega seotud tegevusalad. M. Eeriku pädevuses ainuisikuliselt teha kõik äriühingut puudutavad otsused. Andsuperve kinnistu asub Andsu järvede maastikukaitsealal, Andsu järvede piiranguvööndis, mis toob kaasa looduskaitselised piirangud, mille täitmist pidi M. Erik juhatuse liikmena ettevõtte töö korraldamisel jälgima. Ettevõtte igapäevase tegevuse raames pädeva esindajana pani M. Eerik rikkumise toime juriidilise isiku huvides. M. Eeriku toimepandu on protokollis kvalifitseeritud LKS § 71 lg 1 järgi. OÜ Forest Stock toimepandu on kvalifitseeritud LKS § 71 lg 2 järgi. 8.11.2021 ja 4.01.2022 kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx väljatrükid (KKA tl 14-15; 1921) tõendavad, et kinnistu asukohaga Andsuperve, Meegomäe küla, Võru vald, Võru maakond katastritunnusega 91804:003:0166 kuulub OÜ-le Forest Stock (registrikood 10598642). 4.01.2022 väljatrükk tõendab, et Andsuperve kinnistu eelmine omanik oli M. V. ja üle-eelmine omanik A. S. . Äriregistri 8.11.2021 ja 5.10.2022 väljatrükid (KKA tl 11-13; kohtu tl 41) tõendavad, et OÜ-l Forest Stock on üks juhatuse liige Marek Eerik, kes on ka äriühingu ainuosanik. Et Andsuperve kinnistu puhul on tegemist Andsu järvede maastikukaitsealasse kuuluva kinnistuga, tõendab Vabariigi Valitsuse 14.11.2019 määruse nr 91 „Andsu järvede maastiku kaitse-eeskiri“ § 2 lg 2 ühes määruse lisas asuva kaardiga (https://www.riigiteataja.ee/akt/119112019010). Kuna internetis olev kaardimaterjal on igaühele ligipääsetav ja andmed mistahes objekti kohta kontrollitavad, ka võib teavet pidada usaldusväärseks, peab kohus võimalikuks tugineda viidatud teabele VTMS § 2 ja KrMS § 60 lg 3 alusel (RKKKo 3-1-1-28-12, p 8.2). Olemasolevatest tõenditest tuleneb, et menetlusalustele isikutele etteheidetava tegevuse avastasid Keskkonnaameti ametnikud 2021. aasta sügisel. Tunnistaja A. H. ütluste (tl 69 pöördel-71) kohaselt esimesel korral käis ta Andsuperve kinnistul augustis-septembris 2021 koos R. V. üleüldise Andsujärve maastikukaitseala kontrolli raames, mis hõlmas kõiki kinnistuid. Kontrolli käigus tuvastasid nad metsaraie ja värskelt rajatud kraavituse Edejärvest ülespoole. Vastuolu tõttu tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste ning kohtus antud ütluste vahel Andsuperve kinnistu esmase kontrolli eesmärgi osas avaldas kohus kaitsja taotlusel ja VTMS § 2 ja KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja A.H. kohtueelses menetluses antud ütlustest esimese lause (KKA tl 10): „Mina, A. H. , käisin 26.10.2021 inspektor R. V. tööplaani alusel kontrollimas metsaraiet Võrumaal Meegomäe külas Andsuperve ja Andsujärve kinnistul.“ Tunnistaja kohtuistungil selgitas, et on varem kohtueelses menetluses rääkinud ilmselt teistmoodi seetõttu, et kinnistule jõudes jäi neile ette metsaraie. 5
(13)Kuna tunnistaja A.H. ütlused kontrolli eesmärgist on menetluse erinevatel etappidel olnud erinevad ning tema selgitus ütluste erinevusest ei ole kohtu hinnangul eriti veenev, jätab kohus A. H. kohtuistungil antud ütlused kontrolli eesmärgi kohta tõendite hulgast välja. Selle asjaolu kohta on olemas ka muid tõendeid. Et looduskaitsealal asuval Andsuperve kinnistul käidi esmalt tegemas plaanilist kontrolli, on kinnitanud tunnistaja R. V. oma ütlustes (tl 71-72). Kohtu arvates asjaolu, mis eesmärgil keskkonnaametnikud antud piirkonda tulid ( kas üldise maastikukaitseala plaanilise kontrolli või metsaraie kontrolli eesmärgil), ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt tegelikult määravat tähendust. Tõendid (tunnistajate A. H. ja R. V. ütlused, menetlusaluse isiku M.Eeriku ütlused, objekti kontrollimise protokoll) on kattuvad selles, et 26.10.2021 Keskkonnaameti ametnikud A. H. ja R. V. teostasid kontrolli Andsuperve kinnistul ning kontrolli juures viibisid M. A. ja M. Eerik. Teostatud kontrolli alusel R. V. koostas objekti kontrollimise protokolli. Tunnistajate A. H. ja R. V. ütluste kohaselt käisid nad Andsuperve maastikukaitsealal mitu korda ja esimene kord käidi kahekesi. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et teisel korral käidi kinnistul neljakesi – A. H. , R. V. , Keskkonnaameti maaspetsialist M. A. ja M. Eerik. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et esmalt vaadati üle metsaraie ja seejärel mindi kraave vaatama. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud sedagi, et M. A. toimingu lõpuni ei olnud, vaid läks varem ära. Tunnistaja A. H. ütluste kohaselt Edejärve juures hakkasid mööda tekitatud kraavitust minema ülesvoolu kuni allikani. M. Eerik selgitas kohapeal kraavi rajamise kohta, et järve ääres oli kase enamusega puistu, koprad hakkasid kahju tegema, saab metsa ära kuivendada ja seda hooldada. Tunnistaja R. V. ütluste kohaselt M. Eerik seletas kohapeal kraavi ääres, et varem seal kraavi ei olnud, oli soine märgala. Tahtis selle ala kuivendada. R. V. vormistas hiljem kontoris objekti kontrollimise protokolli. Ka Marek Eerik on oma ütlustes (tl 73 pöördel-75) kinnitanud, et Keskkonnaamet käis kontrollimas metsatöid ja kaasatud oli metsaspetsialist M. A. . Kraavi juures käisid nad järveäärses otsas, kuid kraavi kaldaid pidi algusest lõpuni ta ise ametnikega ei käinud. Et kraavi seal enne ei olnud, ta kindlasti ei öelnud. Võis olla juttu, et ta koristas ära kopra langetatud puud. 26.10.2021 objekti kontrollimise protokolli nr 1109535 ühes sellele lisatud fotode nr 1 ja nr 2 (tl 42-45) kohaselt teostasid Keskkonnaameti ametnikud A. H. ja R. V. kontrolli Võru maakonnas Võru vallas Meegomäe külas Antsuperve kinnistul katastriüksustega 91804:003:0166 ja Andsujärve kinnistul katastriüksustega 91804:003:0173. Tööplaani alusel kontrolliti metsaraiet. Kontrolli juures viibis metsahoiu vanemspetsialist M. A. ja kinnistute omanik Marek Eerik. Tuvastati, et raiutud on metsateatisega lubatud mahus, metsateatises esitatud tingimusi ei ole rikutud. Kontrolli käigus selgus, et Andsuperve kinnistu lõunaosas asub nimetu allikas, mida sanitaarraiega kahjustatud ei ole. Andsuperve kinnistul on liigvee ära juhtimiseks kaevatud kraavid eraldisele 3 ja 4. Põhikaardil selles kohas varem kuivenduskraavi ei olnud. Kinnistu omaniku sõnul oli tegemist madala lodu kohaga ja loodusliku vee ära jooksmise kohaga. Looduslik vee voolamise koht on tuvastatav kinnistul asuva allika juures. Tehtud maaparandustööde seaduslikkuse kohta uuriti looduskasutuse piirkondliku juhtivspetsialistilt M. H. . Keskkonnaamet käsitleb kraavide kaevamist ehitamisena, milleks oleks tulnud taotleda ehitusluba. Ehitusluba ei oleks saanud Keskkonnaamet väljastada, kuna uue maaparandussüsteemi rajamist ei luba kaitse-eeskiri. Alustati väärteomenetlus. Objekti kontrollimise protokollile lisatud fotodel nr 1 ja nr 2 nähtuvad kuivenduskraavid Andsuperve kinnistul. 6
(13)Tunnistajate ütlustest ja ka menetlusaluse isiku M.Eeriku ütlustest tuleneb, et M. Eerik objekti kontrollimise käigus mingeid selgitusi andis. See nähtub ka objekti kontrollimise protokollist. Peale tunnistaja R. V. ütluste puuduvad asjas muud tõendid M. Eeriku öeldu kohta, et Andsuperve kinnistul kraavi enne ei olnud. Kuigi M. Eerik on kaebuses esile toonud asjaolu, et tunnistaja A. H. on kohtueelses menetluses samuti väitnud, et M. Eeriku sõnul Andsuperve kinnistul varem kraavi ei olnud, pole tunnistaja A. H. midagi sellist kohtus rääkinud. Objekti kontrollimise protokolli märgitu, et kinnistu omaniku sõnul on tegemist loodusliku vee ära jooksmise kohaga, kattub menetlusaluse isiku kohtuistungil avaldatud seisukohaga, et vee voolusäng oli samas kohas olemas juba varem. Kuna muud tõendid ei kinnita R.V. väidet, et menetlusalune isik eitas varasema kraavi olemasolu, ei loe kohus seda asjaolu tõendatuks. Tunnistajate A. H. ja R. V. ütluste kohaselt on nad Andsuperve kinnistul käinud veel ka peale eespoolkirjeldatud menetlustoimingut. Tunnistaja A. H. ütluste kohaselt kolmandat korda käis ta kinnistul samal või järgmisel päeval. Läksid R. V. tagasi, kuna kontrolli ajal lõppes tahvelarvutil side ja nad ei saanud tuvastada mäe kalda peal oleva allika veekaitsevööndis tehtud tegevusi. Tuvastasid, et allikat kahjustatud ei ole. M. Eerik viibis kontrolli juures. Millise käimise ajal sündmuskoha vaatlus vormistati, ta täpselt ei mäleta, kuid sündmuskoha vaatluse juures ta viibis. Tunnistaja R. V. ütluste kohaselt kolmandal käimisel toimus A. H. juuresolekul sündmuskoha vaatlus. Alustasid vaatlust Edejärve kaldalt ja liikusid mööda põhikraavi allika suunas. Tee peal tegid märkmeid ja pildistasid nähtut. Kaasas oleva tahvelarvutiga positsioneerisid. Tahvlil panid joone jooksma, et nende liikumise jälg jääks maha. Kraavi ümbruse pinnas oli pehme. Igale poole ei saanud ligi. R.V. arvates läbitud vahemaa oli 150-200 m ja vaatluseks kulus 20-30 minutit. Selle käimise põhjal vormistas hiljem kontoris sündmuskoha vaatlusprotokolli. Kuigi A. H. ei ole Andsuperve kinnistul toimunud sündmuskoha vaatlusega seonduvat täpselt mäletanud, ei sea kohus tunnistaja A. H. ütlusi, et ta sündmuskoha vaatluse juures viibis, kahtluse alla. A. H. on vaidlusalusel kinnistul viibinud mitu korda, käimistest on möödunud ligi aasta, mistõttu on mõistetav, et A. H. enam täpselt ei mäleta, mis ajal milline toiming tehti ja mitu korda ta kinnistul viibis. A. H. viibimist sündmuskoha vaatluse juures on kinnitanud tunnistaja R. V. ja see nähtub ka sündmuskoha vaatluse protokollist. Küll aga ei viibinud sündmuskoha vaatluse juures menetlusalune isik M.Eerik, nagu on ekslikult arvanud A.H. . Sündmuskoha vaatluse protokollist koos asukoha skeemi ja fototabelitega (KKA tl 1-8) nähtub, et Keskkonnaameti ametnik R. V. on A. H. juuresolekul 2.11.2021 vaadelnud sündmuskohana Võru maakonnas Võru vallas Meegomäe külas Andsu järvede maastikukaitseala Andsu järvede piiranguvööndis Andsuperve kinnistut katastritunnusega 91804:003:0116 eraldisi 3 ja 4. Sündmuskoha vaatlust alustati eraldisel 4 Edejärve veekaitsevööndis kus visuaalse vaatlusega tuvastati kraav. Edejärve ja kraavi vaheline ala ei ole läbi kaevatud (lisa 2, foto nr 1). Edasi liiguti mööda kraavi kallast lõuna suunas. Asukoha tuvastamisel on näha, et kraav on kaevatud Andsuperve kinnistusele eraldisele 4. Kraavi kallastel on näha väljakaevatud materjali. Kohati on materjali kraavi kallastel tasandatud (lisa 2, fotod nr 2-8). Liikudes edasi on näha, et kraav hargneb kaheks. Kraavi läänepoolne osa lõppeb eraldisel 3 (lisa 2, foto nr 3). Liikudes edasi mööda idapoolset haru, on näha, et kraav piirneb metsaväljaveoteega (lisa 2, foto nr 4). Asukoha tuvastamisel on näha, et kraav kulgeb edasi Andsuperve kinnistu eraldise 3 ja 4 piiril. Eraldiste piirile on rajatud plastmasstoruga truup (lisa 2, foto nr 5). Truup on tugevdatud raidmetega. Truubi läheduses jaguneb kraav uuesti kaheks, läänepoolne kraav lõppeb eraldisel 3 (lisa 2, foto nr 6). Edasi liiguti mööda idapoolset kraaviosa kuni see hargneb uuesti kaheks (lisa 2, foto nr 7). Asukoha tuvastamisel on näha, et idapoolne kraav kulgeb kaarega läbi eraldiste 3 ja lõpeb eraldisel 4 keset mäenõlva (lisa 2, foto nr 8). Läänepoolne kraavi osa lõppeb eraldisel 3 (lisa 2, 7
(13)foto nr 9). Kraavi kulgemine Edejärve veekaitsevööndist kuni mäenõlvani salvestati jäljena tahvelarvutiga Getec F110 liikudes mööda kraavi idapoolselt kallast (lisa 2, foto nr 10). Eraldiste, vööndite ja kraavide asukohtade määramiseks kasutati integreeritud GPS seadme ja Metaressursi arvestuse Riikliku Registri Tarkvaraga (Metsaregister) varustatud tahvelarvutit Getac F110 ja pildistamiseks nutitelefoni Samsung Galaxy A
- Kohtu hinnangul tunnistajate A. H. ja R. V. ütlused, objekti kontrollimise protokoll ühes lisadega, sündmuskoha vaatluse protokoll ühes lisadega kogumis tõendavad, et Võru maakonnas Võru vallas Meegomäe külas Andsu järvede maastikukaitseala Andsu järvede piiranguvööndis Andsuperve kinnistul katastritunnusega 91804:003:0116 eraldistel 3 ja 4 on kraav, mis kulgeb Edejärve veekaitsevööndist kuni mäenõlvani, hargnedes kolmel korral kaheks, kraavi on paigaldatud truup ning kraav piirneb metsateega. Sündmuskoha vaatluse käigus vaadeldud kraavid ja nende paiknemine nähtuvad ka Maa-ameti 19.04.2022 droonifotolt (tl 8). Keskkonnaameti ametnike poolt Andsuperve kinnistul
- aasta sügisel tuvastatud olustiku osas (kraavide, truubi, metsatee olemasolu ja paiknemine) ei ole vastuväiteid tegelikult esitanud ka M. Eerik. Ka ei ole vaidlust asjaolu osas, et kraavid, truubi ja metsatee rajas M.Eerik 2021 aasta suvel. Menetlusaluse isiku M. Eeriku ütluste kohaselt on ta sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatud kraave puhastanud, paigaldanud truubi ja ehitanud metsatee. M. Eeriku kinnitusel tegi ta neid töid
- aasta suvel, võis olla ajavahemikul 1.06-31.08.
- Andsuperve kinnistul metsatööde tegemise käigus selgus, et allikast tulev kraav/oja on kobraste langetatud risu, puid ja setet täis, mistõttu otsustas M.Eerik kraavi ära puhastada. Tegevuse eesmärgiks oli maa kuivendamine, krundi heakorrastamine. Et kõrval olev heinamaa saaks kuivaks ja seda saaks hooldada. Et vesi saaks voolata sealt, kus ta on kunagi voolanud ja kus tal on mõistlik voolata. Mingil määral mõjutas kraavi puhastamine ka metsa majandamist. Parandas mõningal määral all ääres oleva lepiku kasvutingimusi. Ent käesolevas asjas on peamine vaidlus selles, kas M. Eerik puhastas juba olemasolevat kraavi/oja nagu ta ise leiab või on M. Eerik oma tegevusega rajanud uue maaparandussüsteemi, mida heidab talle ette kohtuväline menetleja. Milline oli Andsuperve kinnistu seisukord enne M. Eeriku poolt
- aasta suvel tehtud töid, tõendavad lisaks menetlusaluse isiku ütlustele ka kinnistu eelmistest omanikest tunnistajate M. V. ja A. S. ütlused, tunnistaja M. K. ütlused, fotomaterjal ( sh Maa-ameti 25.12.2016, 4.02.2017 15.04.2019 droonifotod - tl 6-7; KKA tl-d 29-30). Tunnistaja M. V. kohtuistungil antud ütluste (tl 67 pöördel-68 pöördel) kohaselt oli ta alates
- või
- aastast kuni aastani 2021 Andsuperve kinnistu omanik. Kinnistu ostis ära naaberkrundi omanik M. Eerik. Kinnistu eraldiste 3 ja 4 kohta ei oska tunnistaja midagi öelda. Edejärve lähistel on allikas. Allikast edasi oru külje pealt voolas välja osaliselt kinnikasvanud oja või kraav, mis läks kuni järveni välja. Tunnistaja ei oska öelda, kas tegemist on kraaviga või nõrgub allikavesi mööda pinnast alla, s.o isevoolanud oja. Järve ja allika vahel oli veevõtukoht. Tunnistaja arvates sel ojal või kraavil oli harusid, kuna kraav oli suhteliselt kinni kasvanud. M.V. ise seda kraavi või oja ei puhastanud. Kinnistu müügi ajal katastrikaardil kraavi ei olnud. Maa-ameti 15.04.2019 droonifoto ( tl 7) kohta M. V. selgitas, et valge alaga kaetud ala on Edejärv. Ülevalt poolt Andsujärve kinnistult Edejärve poole tulevad lumega kaetud triibud on tunnistaja arvates kraavi asukoht, kuna niimoodi allikavesi sealt alla jooksis. 8
(13)Tunnistaja A. S. kohtuistungil antud ütluste (tl 69-69 pöördel) kohaselt müüs ta Andsuperve kinnistu ära 18 aastat tagasi. Andsuperve kinnistu järveäärses piirkonnas on allikad ja allikatest on tekkinud isetekkeline loomulik veevool. Vesi voolab harudena Andsujärve. Mäepervelt tuli vesi kitsa vooluna, aga järve ääres harunes laiali. Kust vesi järve pääses, sealt ta läks. Mõni kopra tegutsemise koht oli kinni. A.S. ajal ühtegi inimkäelist tegevust kinnistul ei toimunud. Kinnistu praegust olukorda ta ei tea. Maa-ameti 15.04.2019 droonifotol ( tl 7) olev heledam kontuur on tunnistaja arvates ilmselt isetekkeline oja üleval mäeveerul olevast allikast. Otsest voolusängi seal ei ole. Tunnistaja M. K. ütluste (tl 72-73) kohaselt on Andsujärve piirkond talle tuttav, kuna ta on seal lähedal üles kasvanud ja
- aastal teostas antud piirkonnas maamõõtmist. Seal on metsa sees allikas, kus käidi vett toomas. Allikast tulev vesi voolab looduslikult järve poole. M.K. nimetaks neid ojadeks või kraavideks. Tänu kobraste tegevusele on allikast tulev oja mitmeharuline. Suurem ja sügavam kraav oli metsa ja muu maa piiri peal. Kraavina ei ole see katastrikaardile märgitud, kuna on metsa varjus ja aerofotol ei olnud see nähtav. M. Eeriku tehtud kraav on sama koha peal, kust ka varem vesi allikast järve poole läks. Seal olemas olnud lohk on süvendatud ja kraavi kallastelt koprapesa jäänused ära koristatud. Seega on menetlusaluse isiku M.Eeriku ja tunnistajate M.V. , A.S. ning M.K. ütlused kattvad asjaoludes, et Andsuperve kinnistul asub allikas, millest vesi voolab allpool asuva Edejärve (tunnistaja A.S. ütlustes ekslikult nimetatud Andsujärveks) suunas. Allika olemasolu kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olev asukoha skeem (KKA tl 3) ja MaaAmeti kaardirakenduse põhikaardi väljatrükk ( KKA tl 34) ning Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaart Võru maakonnas Võru vallas Meegomäe külas asuva Andsuperve kinnistu kohta, kus on näha looduskaitse ja veekogudega seotud kitsenduste mõjuala (tl 46). Asjaolu, et Andsuperve kinnistul olid enne
- aasta suvel toimunud töid silmnähtavad vee nired, tõendavad lisaks menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustele ka Maa-ameti 4.02.2017 ja 15.04.2019 droonifotod. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate A.S. , M.V. ning M.K. ütlustes on allikast tuleva vee niresid nimetatud kas kraavideks või ojadeks. Kohus leiab, et Andsuperve kinnistul pole siiski varem olnud kraave või ojasid. Keegi tunnistajatest pole kinnitanud, et kinnistul oleks olnud inimeste poolt loodud kraave. Tunnistajate M. V. , A. S. ja M. K. ütlused annavad alust järeldusele, et vesi voolas kõrgemal asuvast allikast alla järve suunas looduslikes voolusängides. Ent ka nende suurust ja veevoolu hulka arvestades on põhjendamatu rääkida ojadest. Kaardimaterjal (Maa-ameti põhikaart - KKA tl 33 ja reljeefkaart -KKA tl 34) kinnitab, et kraave või ojasid pole kaartidele kantud, mida möönis kohtuistungil ka tunnistaja M.K. , kes ise tegi antud piirkonnas maa mõõdistamise töid. Seega pole tegemist kõrvaldamatu kahtlusega, mida KrMS §-st 7 lg 3 tulenevalt peaks tõlgendama menetlusaluste isikute kasuks. Kohtu arvates lükkab kaardimaterjal ümber menetlusaluse isiku väite, et ta puhastas olemasolevat kraavi või oja. Nii kaitsja kui kohtuvälise menetleja esindaja viitasid kohtuistungil ka Andsu järvede maastikukaitseala kaitsekorralduskavale 2007-2015 (https://www.yumpu.com/xx/document/read/33335813/andsu-jarvede-maastikukaitsealakeskkonnaamet). Ka kaitsekorralduskavast ei nähtu, et Edejärve voolaks mõni oja. Kaitsekorralduskavast tuleneb, et mõlemal maastikukaitseala järvel ( Edejärv ja Perajärv) puuduvad suured sissevoolud. Peamine toide on ümbritsevatelt nõlvadelt valguvatest vetest ja sademetest. 9
(13)Maaparandusseaduse (MaaParS) § 2 järgi on maaparandus käesoleva seaduse tähenduses on maa kuivendamine ja niisutamine ning maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti agromelioratiivse, kultuurtehnilise ja muu maaparandushoiutöö tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa (edaspidi maatulundusmaa) viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks. MaaParS § 3 lg 1 kohaselt on maaparandussüsteem maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. MaaParS § 3 lg 2 p 1 järgi on maaparandussüsteemi liigiks kuivendussüsteem. MaaParS § 3 lg 3 järgi kuivendussüsteem on maaparandussüsteem, mille reguleerivast võrgust voolab liigvesi otse või maaparandussüsteemi eesvoolu (edaspidi eesvool) kaudu suublasse või riigi poolt korras hoitavasse ühiseesvoolu. MaaParS § 4 lg 1 kohaselt maaparandussüsteemi rajatisena on maaparandussüsteemi reguleeriv võrk eelkõige maatulundusmaal paiknev veejuhe või veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks (kuivendusvõrk) või vee jaotamiseks (niisutusvõrk) või ühine võrk nii liigvee vastuvõtmiseks kui ka vee jaotamiseks (veerežiimi kahepoolse reguleerimise võrk). MaaParS § 4 lg 6 kohaselt veejuhe käesoleva seaduse tähenduses on kraav, kanal, dreen, kollektor, niisutusvee toru või muu maaparandussüsteemi kuuluv vee juhtimiseks vajalik rajatis. Menetlusaluse isiku M.Eeriku ja Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse osakonna juhataja T. V. 26.-27.09.2022 e-kirjavahetuses (tl 39-40) on viimane selgitanud järgmist. Iga kraav, mis kinnistule rajatakse või mida puhastatakse, ei ole maaparandussüsteem või selle osa. Maaparandussüsteem koosneb valdavalt rajatistest nagu eesvool, kuivenduskraavid, drenaaž jne. Maaparanduse eesmärk on maatulundusmaa (põllu- ja metsamajanduslik maa) mullaviljakuse suurendamine. Üldjuhul ei moodusta vaid üks kraav (veejuhe) maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala. On üksikuid erandeid, kuid selliste kohtade puhul on olemas varasemad projektid veejuhtme rajamise või süvendamise ning reguleeriva võrgu ulatuse kohta. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel ei ole Andsuperve kinnistul (kat nr 91804:003:0166) maaparandussüsteemi, ehk siis seda ala või kraavi ei ole kantud maaparandussüsteemide registrisse. Samuti puuduvad meil andmed, et seal kunagi oleks maaparandussüsteem olnud. Kaardiandmete põhjal on tegu allikast alguse saava ojaga, mille vajadus on pigem allikavee suunamine järve, kui mullaviljakuse suurendamine. Seega konkreetne veejuhe ei ole maaparandussüsteem maaparandusseaduse mõistes. Kuna Andsuperve kinnistu asub Andsu järvede maastikukaitsealal, kus Vabariigi Valitsuse 14.11.2019 määruse nr 91 „Andsu järvede maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ kohaselt on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, pole isegi juhul, kui maaomanik sooviks seda kraavi/oja maaparandussüsteemide registrisse kanda, see võimalik looduskaitseliste piirangute tõttu. Kaebusele lisatud 19.04.2022 droonifoto ( tl 8) võrdlus 15.04.2019 droonifotoga ( tl 7) tõendab, et 2021. aasta suvel rajatud kraavide asukoht järgib varasemate vee voolusängide asukohta. Ent kohtu arvates objekti kontrollimise ja sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotod tõendavad, et M. Eeriku tegevuse puhul pole pelgalt tegemist olemasolevate loodustekkeliste vee voolusängide puhastamisega, vaid pinnasesse kaevatud kraavidega. Sealjuures pole tegemist vaid üheainsa kraaviga, vaid kraavide võrguga ( sh truup), mille ilmselge eesmärk on liigvee ära juhtimine ehk maa kuivendamine. Menetlusaluse isiku väitel on truup paigaldatud ajutiselt. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt pole truubi näol tegemist tõesti märkimisväärselt kapitaalse ehitisega ( vee juhtimiseks on paigaldatud plastiktoru, mis selle ületamiseks on tugevdatud raidmetega). Ent ka sellisel kujul täidab truup oma ülesannet ning selle kasutusiga võib kujuneda küllalt pikaajaliseks. Asjaolu, et Andsuperve kinnistul tehtud tööde eesmärk oli maa kuivendamine ja metsa majandamiseks paremate tingimuste loomine, 10
(13)on kinnitanud M.Eerik ka ise. Kraavide kaevamisel on menetlusalune isik loodusliku veevoolu paiknemisega arvestatud. See on ka loogiline, sest mõttekas on juhtida vett suunas, kuhu see ka looduslikke tingimusi arvestades voolaks. Kohus leiab, et Andsuperve kinnistul aset leidnud tööde sisu, mahtu ja eesmärki arvestades vastab tööde tulemus maaparandussüsteemi tunnustele MaaParS § 3 mõttes. Kuigi sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt kohati kulgeb kraavide kõrval ka metsatee, siis erinevalt kohtuvälise menetleja seisukohast, ei loe kohus teed maaparandussüsteemi osaks. MaaParS § 4 lg 7 kohaselt maaparandussüsteemi teenindav tee on maaparandushoiutöö tegemiseks vajalik metsa- ja eratee, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Andsuperve kinnistul kraavide kõrval kulgevat teed pole alust pidada just maaparandussüsteemi teenindavaks teeks, vaid pigem on tegemist metsaväljaveoteega. PTA maaparanduse ja maakasutuse osakonna juhataja T.V. 26.-27.09.2022 e-kirjavahetuses esitatud seisukoht pole kohtule siduv. T.V. kirjas on viidatud kaardiandmetele, mille põhjal on tegu allikast alguse saava ojaga, kuid pole teada, milliseid kaardiandmeid on ta silmas pidanud. Nagu kohus eespool tuvastas käesolevas asjas olemasolevate kaardiandmete alusel, ei ole mingit oja või kraavi kaartidele kantud. Eeltoodu alusel kohus loeb tõendatuks, et ajavahemikul 1.06.- 31.08.2021 rajas Marek Eerik Andsu järvede maastikukaitsealal, Andsu järvede piiranguvööndis, Võru vallas, Meegomäe külas, Andsuperve kinnistul (kat nr 91804:003:0166), eraldistel 3 ja 4 uued omavahel ühendatud kraavid (uue maaparandussüsteemi), millega on eiratud looduskaitseseaduse § 31 lg 2 p 1, mille kohaselt on piiranguvööndis keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Andsu järvede
§ 6lg 1 p 3 kohaselt on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine.
Marek Eerik ehitas uue maaparandussüsteemi Andsu järvede maastikukaitsealale, Andsu järvede piiranguvööndisse, kus maaparandussüsteemi rajamine on keelatud. Asjaolu, et väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses on olnud ekslik viide kaitseeeskirja §-le 6 lg 3, ei anna piisavat alust kaevatava otsuse tühistamisele. Vastuolulised on poolte seisukohad, kas M.Eeriku tegevus on Andsu järvede maastikukaitsealal olevatele järvedele kasulik või hoopis kahjulik. Kohtu arvates saab jaatada kahjulikku mõju juba üksnes asjaolust, et
kohaselt on uue maaparandussüsteemi rajamine keelatud. Kaevatavas otsuses on leitud, et M. Eerik ja OÜ Forest Stock on süüteo toime pannud kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tahtlus peab hõlmama kõiki objektiivse koosseisu tunnuseid. Järelikult peab käesoleval juhul kaudse tahtluse jaatamiseks tuvastama, et menetlusalused isikud pidasid vähemalt võimalikuks, et rajavad uue maaparandussüsteemi. M. Eeriku väide, et ta ei pidanud vaidlusalust objekti uueks maaparandussüsteemiks, annab alust kaaluda, kas menetlusalused isikud on olnud eksimuses KarS § 17 lg 1 tähenduses. Õiguskirjanduses (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne. J. Sootak jt. Juura 2021. § 17 lk 90-92) on asutud seisukohale, et üldistades tähendab koosseisueksimus KarS § 17 lg 1 tähenduses olukorda, kus isiku ettekujutus ja tegelikkus ei lange kokku. Välismaailmas esinevad asjaolud ei ole hõlmatud toimepanija kujutlusega enda teost, mistõttu ta ei saa aru selle tähendusest. Süüteo toimepanemise tahtlus on välistatud olukorras, kus toimepanija ei pidanud 11
(13)oma teos süüteokoosseisu asjaolude esinemist isegi mitte võimalikuks (RKKK 3-1-1-96-05, 3-1-1-20-06). Nii menetlusaluse isiku M.Eeriku kui Andsuperve kinnistuga varem seotud isikute, samuti tunnistaja M. K. ütlused annavad alust järeldusele, et erinev on olnud inimeste arusaam, mida mööda kinnistul olevast allikast tulev vesi alla Edejärve suunas voolab (nimetatud on seda nii kraaviks kui ojaks). Kuigi kohtu arvates pole tegemist olnud kummagagi, ei pruukinud see asjaolu olla teada M. Eerikule, kelle juhitav äriühing kinnistu omandas hiljuti ning kes pole kursis olnud kinnistu varasema loodusliku olukorraga. Seetõttu kohus leiab, et rikkumine pole toime pandud tahtlikult, vaid on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. M. Eerikul oli enne tööde tegemist võimalus välja selgitada (näiteks Keskkonnaameti poole pöördudes), kas tema kavandatav tegevus on lubatav. Kuna M. Eerik seda ei teinud, ei näidanud ta üles piisavat hoolsust, mis oleks võinud eksimuse välistada. Väärteo toimepanemine on võimalik ka ettevaatamatusest, mistõttu süüteokoosseis on ikkagi täidetud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud ka juriidilise isiku OÜ Forest Stock vastutusele võtmise eeldused. Üks KarS § 14 lg-s 1 sätestatud karistamise eeldustest on see, et juriidilise isiku vastutus konkreetse süüteo eest peab olema seaduses ette nähtud (RKKKo 1-17-3371, p 85). Käesoleval juhul on see eeldus täidetud, kuna kohtuvälises menetluses viidatud looduskaitseseaduse §-s 71 sättes on ette nähtud ka juriidilise isiku vastutus. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides (RKKKo 4-19-2526, p 10). Peale selle on oluline, et väärteoprotokoll kajastaks andmeid, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi (RKKKo 4-19-2526, p 11). Käesolevas väärteoasjas on väärteoprotokollis märgitud KarS § 14 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastav füüsiline isik (juhatuse liige), samuti on märgitud, millise süüteo ta äriühingu huvides toime pani. Kohus on eespool tuvastanud, millise süüteo Andsuperve kinnistul M.Eerik toime pani. Nagu kohus eespool tuvastas, kuulub Andsuperve kinnistu OÜ-le Forest Stock. Nõustudes kohtuvälise menetlejaga ka kohus leiab, et äriühingu juhatuse liikme M. Eeriku poolt toimepandu oli äriühingu huvides. Maa kuivendamine ja metsa majandamiseks paremate tingimuste loomine teenib eelkõige kinnistu omaniku huve, sest kinnistu seisukord paraneb ning võimalused sellelt tulu saada suurenevad. Et tehtud töödest sai kasu OÜ Forest Stock, kinnitas kohtuistungil ka menetlusalune isik M.Eerik. Kohus leiab, et menetlusaluste isiku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on kaevatavas otsuses menetlusaluste isikute toimepandu õigesti kvalifitseerinud – M. Eeriku toimepandu LKS § 71 lg 1 järgi ja Forest Stock OÜ toimepandu LKS § 71 lg 2 järgi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb menetlusaluste isikute süü keskmisest väiksemaks. Süüd vähendavad asjaolud, et süütegu pole toime pandud tahtlikult, vaid ettevaatamatusest ning käesolevas menetluses pole 12
(13)tuvastatud keskkonnakahju olemasolu. Samuti vähendab süüd menetlusaluste isikute õiguskuulekas minevik. 3.02.2022 karistusregistri väljatrüki (KKA tl 25) kohaselt M. Eerikul on üks kehtiv väärteokaristus, kriminaalkaristused puuduvad. Teda on PPA Lõuna prefektuuri 21.06.2021 otsusega karistatud LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Rahatrahv on tasutud 5.07.2021. Seega käesolevaks ajaks on nimetatud väärteokaristus kustunud ja tuleb asuda seisukohale, et M. Eerikul kehtivad väärteokaristused puuduvad. 3.02.2022 karistusregistri väljatrükk (KKA tl 26) tõendab, et Forest Stock OÜ-l kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused puuduvad. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast ei loe kohus süüd suurendavaks asjaoluks teo toimepanemist maastikukaitsealal piiranguvööndis, kuna tegemist on koosseisulise asjaoluga. Menetlusaluste isikute karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. LKS § 71 lg 1 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ja § 71 lg 2 sanktsioonis rahatrahv kuni 3200 eurot. Kaevatava otsusega on menetlusaluseid isikuid karistatud vastavate sanktsioonide keskmisest väiksemas määras. Kuna kohtu arvates on süütegu toime pandud mitte tahtlikult (nagu leidis kohtuväline menetleja), vaid ettevaatamatusest, tuleb menetlusaluste isikute süüd lugeda väiksemaks, mis annab alust mõnevõrra kergendada neile määratud karistusi. Eeltoodu ja VTMS § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o menetlusalustele isikutele määratud karistuse osas. Kohus peab põhjendatuks karistada M. Erikut LKS § 71 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot ja Forest Stock OÜ-d LKS § 71 lg 2 alusel rahatrahviga 300 eurot. Menetlusalused isikud on esitanud taotluse valitud kaitsja tasu hüvitamiseks. Kohtuistungil esitatud kirjaliku taotluse (tl 47-48; tl 53-54) kohaselt on valitud kaitsja tasu kokku 3758,33 eurot (ilma käibemaksuta). Valitud kaitsja tasu ja kulu tõendavad advokaadibüroo arved (tl 4952 pöördel; tl 55-57). VTMS § 23 sätestab, et menetlusalusele isikule hüvitatakse tema valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. Kuna kohus väärteomenetlust nimetatud alustel ei lõpeta, puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Kohus jätab menetlusaluste isikute valitud kaitsja tasu nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetlusaluste isikute valitud kaitsja tasu nende endi kanda, ei pea kohus vajalikuks nende menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata. Käesolevas asjas on väärteomenetluse kuluks tunnistaja A. S. kohtumenetlusest osavõtmisega seotud kulud 55,18 eurot (tl 60-63), mille kohus peab põhjendatuks menetlusalustelt isikutelt võrdsetes osades riigituludesse välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 13
(13)