KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15313 Tsiviilasi Aktsiaselts ING

) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohus peab

§ 75

lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Nimetatud säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui selguvad uued asjaolud. 4. Üldine kohtualluvus. Kohtualluvus tähendab

§ 69

lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse

§ 70lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (

§ 70lg 1 ja 2).

4.1.

§ 70

lg 4 p 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil – ja kaubandusasjades – Brüssel I uuesti sõnastatud). Euroopa Parlamendi ja nõukogu (edaspidi EL) määruse nr 1215/2012 artikkel 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse sõltumata tema kodakondsusest. Sama määruse artikkel 5 lg 1 lubab isikute vastu, kelle elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teise liikmeriigi kohtusse üksnes määruse peatüki 2-

1. jaos sätestatud korras. Seega üldise alluvuse järgi allub hagi kostja vastu Xxxxxxxxxxx kohtule. Erandlikku kohtualluvust määruse (EL) nr 1215/2012 artikkel 24 tähenduses asjas ei nähtu (kinnisasjaõigus, ühinguõigus, registriasjad, kaubamärgiõigus jne).
2. Valikuline kohtualluvus. Hageja tagasinõudeõigus kostja vastu Liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 1 p 2 järgi tuleneb õigusvastasest liikluskahju tekitamisest – poolte vahel puudub kindlustuslepingust tulenev õigussuhe, mistõttu ei kohaldu (EL) nr 1215/2012 määruse
3. jagu art. 10 – 16 (kindlustusasjade kohtualluvus). (EL) nr 1215/2012 määruse
4. jaos sätestatud valikulise kohtualluvuse reeglite järgi, art 7 p 2 kohaselt isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises riigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud. Hagi asjaolude järgi toimus kahju põhjustanud liiklusõnnetus 15.01.2019.a Xxxxxxxxxxxs. Seega ka valikulise kohtualluvuse järgi tuleks hagi esitada Xxxxxxxxxxx kohtule. 2

asjaomastele sätetele.

§ 104

lg 1 lubab sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe, kui vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kui vaidluse pooleks on füüsiline isik ehk VÕS § 1 lg 5 tähenduses tarbija, siis

§ 104

lg 3 loetletud alustel kehtib kohtualluvuse kokkulepe erandlikult ka juhul, kui: 1) selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist; 2) kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Antud juhul on pooled on 20.09.2019 sõlminud küll kohtuvälise kokkuleppe, mille punktis 6 pooled on kokku leppinud, et kokkuleppe rikkumise korral Võlgniku poolt on Võlausaldajal õigus esitada Võlgniku vastu nõue Eesti kohtusse. Kuid nimetatud kokkulepe on sõlmitud enne vaidluse tekkimist ja hageja kohtusse pöördumist 2021.a, selles ei ole märgitud kostja elukohta kokkuleppe sõlmimise ajal 2019.a ning samuti ei ole kohtualluvus lepitud kokku eraldi juhuks, kus kostja muudaks peale kokkuleppe sõlmimist oma elukohta v. kui tema elukoht ei ole teada. Seega kohtu hinnangul antud juhul on 2019.a kohtuvälises kokkuleppes kokkulepitud kohtualluvus

§ 104

ja § 106 koostoimes tühine (vt ka nt Riigikohtu 11.06.2014 lahendi nr 3-2-1-40-14 punkt 12). 7. Kohtualluvus kostja nõustumisel. Eesti kohtule alluks asi ka juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle (Brüssel I määruse uuesti sõnastatud art 26 lg 1 ja

§ 105

). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 p-s 11 leidnud, et kui tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Riigikohus on eelnimetatud lahendis märkinud, et asja on võimalik siiski menetleda, kui kostja annab selleks oma selgesõnalise või vaikiva nõustumise: kostja annab teada, et on asja menetlemisega nõus või ilmub kohtuistungile. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte. Kostja ei ole kohtule midagi vastanud. (EL) nr 1215/2012 määruse art 28 kohaselt, kui kostja ei ilmu teise liikmesriigi kohtusse (ei vasta) deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole pädev asja lahendama. Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda v. jätta hagi läbi vaatamata, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Kohus selgitab siinkohal, et ebaõige kohtualluvusega lahendatud asjas võib olla takistatud Brüssel I sertifikaadi väljastamine ning lahendi tunnustamine ja täitmine kostja asukohariigis. 8. Kostja rahvastikuregistrisse kantud elukohtade andmeid on kontrollinud nii Xxxxxxxxxxx kohus kui ka Pärnu Maakohus. Alates 01.05.2022 ning ka menetlusdokumentide kätte toimetamise ajal novembris 2022 on kostja kehtiv elukoht Xxxxxxxxxxxs. Kohtu hinnangul on kostja elukoht Xxxxxxxxxxx Vabariigis ning asi allub Xxxxxxxxxxx kohtule. Eeltoodud asjaoludel, tuginedes

§ 423lg 1 p 13 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna Eesti kohus ei ole pädev hagi läbi vaatamata. 3

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused

§ 168lg-tes 3-5 sätestatud erandite kohaldamiseks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja Aktsiaseltsi Inges Kindlustus kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole asjas tekkinud. Hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud, mistõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista. 10. Kohtutoimiku andmetel hageja 28.09.2021 ja 29.09.2021 maksetega (vastavalt 700 eurot + 50 eurot) tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 750 eurot.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4).

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

Seega Aktsiaseltsil Inges Kindlustus tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule nõuetekohane avaldus hiljemalt 31.12.2023. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 4