Obsah (17)

§ 184§ 201§ 424§ 203§ 64§ 68§ 50§ 55§ 74§ 75§ 78§ 831§ 83§ 121§ 81§ 16§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 24. oktoober 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8354 Kohtukoosseis kohtunik Marju Persidskaja, rahv

§ 184

lg 2 p-de 1, 2, § 424 lg 1, § 201 lg 2 p-de 1, 4, § 203 lg 1 järgi ja Ivo Järvoja süüdistuses

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 ja § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Taavi Tammik, ik 38808282732; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; käesoleval ajal viibib XXX Vanglas vahistatuna; XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 6-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 12.04.

1. a ja Tartu Maakohtu 14.04.
2. a määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist. Ivo Kütt (kokkuleppel) Kaitsja Süüdistatav Ivo Järvoja, isikukood: 391004022746; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; tel. XXX; e-post: XXX; XXX; töökoht: XXX, XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud. Andres Veski (määratud korras) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301, 306, § 309 lg-dest 2, 3, §dest 311-314, kohus otsustas:
3. Mõista Taavi Tammik õigeks süüdistuses

§ 201lg 2 p 1, 4 järgi.

Mõista Taavi Tammik osaliselt õigeks

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi, s.o R.

T. ja A. T. seotud amfetamiini käitlemise episoodis, A. K., G. J. ja A. P. seotud kokaiini käitlemise episoodis, A. K. ja A. P. seotud korgijoogi käitlemise episoodis, I. Järvojaga seotud korgijoogi käitlemise episoodis. Lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus Taavi Tammiku osas: enne 22.01.

1. a joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks GHB omandamises, enne 25.02.
2. a joobe tekitamise eesmärgil 8,37 grammi GBL-i omandamises ja enne 25.02.
3. a joobe tekitamise eesmärgil vähemalt ühe tarvitamiskoguse GHB omandamises, kuna tema tegudes ilmnevad väärteo tunnused. Süüdi tunnistada Taavi Tammik

§ 184lg 1 järgi (K.

M. ja I. P. episood) ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Taavi Tammik

§ 424lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Taavi Tammik

§ 203

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Taavi Tammikule liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistus aja algust alates tema kinnipidamisest, so alates 12.04.2021.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Taavi Tammikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt

§ 55

lg-s 1 sätestatule laieneb lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Taavi Tammiku suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Mõista Ivo Järvoja õigeks süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Süüdi tunnistada Ivo Järvoja

§ 424lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

2

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta 4 (neli) kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Ivo Järvoja ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata, et Ivo Järvoja on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustust kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Ivo Järvojalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 3. Konfiskeerimise asendamine

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Taavi Tammikult konfiskeerimise asendamise katteks 500 (viissada) eurot, mis tasuda pärast kohtuotsuse jõustumist 30 (kolmekümne) päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Makse tegemisel märkida viitenumber 99922700035820 ning selgitus “Taavi Tammik, otsus nr 1-21-8354, konfiskeerimise asendamine“. Jätta konfiskeerimise asendusnõude täitmise tagamiseks aresti alla Tartu Maakohtu 30.06.

1. a määrusega nr 1-21-4511 kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud Taavi Tammikule kuuluvad vallasasjad: sülearvuti XXX mudelinumbriga XXX koos toitejuhtmega (Pakend nr 10Muru) ja mobiiltelefon XXX IMEI1:XXX ja XXX IMEI2:XXX (Pakend nr 3TTKP), mis on hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite laos. 3 Juhul, kui konfiskeerimise asendamise katteks välja mõistetud 500 eurot tasutakse tähtaegselt, tuleb eelmärgitud arestitud vara vabastada aresti alt ning tagastada Taavi Tammikule.
2. Menetluskulu: Taavi Tammik Jätta ekspertiisikulu 84 eurot ja joobeseisundi tuvastamise maksumus 157 eurot otsustamiseks väärteomenetluses. KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda tunnistajale R. T. hüvitatud transpordikulu 36,78 eurot. KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 6, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Taavi Tammikult välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: - tunnistajale hüvitatud transpordikulu 22,38 eurot ekspertiisikulud 877 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulud 228 eurot; transporditeenus 94 eurot; sundraha 1635 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Taavi Tammikul on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 2856,38 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend kuus eurot ja kolmkümmend kaheksa senti) eurot tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99922700035846 ning selgituse “Taavi Tammik, otsus nr 1-21-8354, menetluskulud“. Ivo Järvoja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta I. Järvoja kaitsjatasust 2/3, s.o 774,40 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Ivo Järvojalt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: - joobeseisundi tuvastamise kulu kokku 157 eurot; kaitsjatasu 387,20 eurot; sundraha 981 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Ivo Järvojal on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 1525,20 (üks tuhat viissada kakskümmend viis eurot ja kakskümmend senti) eurot tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 127,10 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 4 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99922700035859 ning selgituse “Ivo Järvoja, otsus nr 1-21-8354, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel T. Tammikule Lõuna prefektuuri hoiulaos asuvad: rohekat värvi papist kaust, mille vahel üks ümbrik, milles sees käsikirjaline kiri ja 69 A4 paberit, millel kirjed „Prokuratuur-kaitsja-koopia“ (Pakend nr 7Muru) metallist kurikas (Pakend nr 1Muru); pakendis nr 4Volvo asuv metallist kurikas (leiti sõiduauto XXX läbiotsimisel); pakendis nr 3VW asuv metallist kurikas (leiti sõiduauto XXX läbiotsimisel).

§ 83

lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada Lõuna prefektuuri asitõendite laos hoiul olevad järgmised esemed: valget värvi pulbrilise aine määrdumisega soonkinnisega kott (Pakend nr 2Muru); süstal ilma nõelata (Pakend nr 4Muru); kuldset värvi metallist õõnes toru valge pulbrilise aine määrdumisega (Pakend nr 5Muru); kaks soonkinnisega koti osa, milledel mõlemal aine määrdumine (Pakend nr 1VW); kaks kasutatud süstalt ilma nõelata, millede otsikus oli vähesel määral vedelikku (Pakend nr 1Volvo). Lõuna prefektuuri hoiulaos oleva väikese läbipaistva vedelikuga plastikpudeli (Pakend nr 1) ja selles olnud narkootilise aine jäägi osas võetavad meetmed jätta otsustamisele väärteomenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Süüdistus Taavi Tammikut (Tammik) süüdistatakse selles, et tema omandas XXX. aastal edasiandmise eesmärgi eeluurimisel tuvastamata asjaoludel kokku vähemalt 1926,9 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, millest andis erinevate peidikute kaudu R. T. (T.) ja A. T. (T.) edasi järgnevalt: 5 XXX. aasta märtsis XXX lähedal metsas asuva peidiku kaudu 100 g kaupa, kokku vähemalt 600 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; XXX. aasta aprillis XXX maakonnas XXX sadama lähedal metsas asuva peidiku kaudu 700 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; XXX XXX maakonnas XXX lähedal metsas asuva peidiku kaudu XXX XXX lähedal metsas asuvast peidikust 626,9 g amfetamiini sisaldavat pulbrit, milles 111,693 g puhast amfetamiini. Omandas edasiandmise eesmärgil mitte hiljem, kui XXX XXX linnas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga kokku vähemalt 237,69 grammi (pulbris sisaldub kokku 27,85 grammi amfetamiini), mille pani mitte hiljem, kui XXX XXX küla parklas olevasse tumedat värvi universaalkerega mootorsõidukisse XXX. Peale seda sai Taavi Tammik XXX XXX tanklas kokku K. M., kellele andis eelnimetatud mootorsõiduki XXX võtmed koos juhistega selleks, et K. M. saaks sõidukist võtta Taavi Tammiku poolt K. M. jaoks sinna pandud amfetamiini sisaldavat pulbri massiga kokku vähemalt 237,69 grammi, millest kogumassiga 235,4 grammi pulbrit (pulbris sisaldub kokku 27,6 grammi amfetamiini), hoidsid K. M. ja I. P. ühiselt enda valduses sõidukis XXX reg.nr XXX kuni see XXX sõiduki läbivaatuse käigus XXX linnas politseipatrulli poolt leiti ja ära võeti. 2,29 grammi pulbrit (pulbris sisaldub 0,25 grammi amfetamiini) hoidis K. M. enese juures, kuni selle vabatahtlikult XXX a. isiku läbivaatluse käigus XXX linnas politseile üle andis. Omandas enne XXX eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt ühe tarvitamiskoguse amfetamiini sisaldavat pulbrit, mida tarvitas ise vähemalt ühe tarvitamiskoguse enne XXX. Omandas XXX. aastal eeluurimisel tuvastamata asjaoludel kokku vähemalt 8 grammi ja ühe tarvitamiskoguse kokaiini, mida tarvitas ise enne XXX ning millest andis edasi järgnevalt: XXX. aastal XXX vallas vähemalt neljal korral andis edasi vähemalt ühe tarvitamiskoguse A. K.; XXX. aasta alguses XXX andis 1 grammi kokaiini G. J.; ajavahemikul XXX kuni XXX XXX XXX külas XXX talus andis ühe korraga 3 grammi kokaiini A. P. Omandas XXX. aastal eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt 4,5 grammi ja vähemalt 40 ml korgijooki (GHB/GBL), millest tarvitas ise ning andis edasi järgnevalt: XXX. aastal XXX vallas kolmel korral 1, 5 ml korgijooki (GHB/GBL-i) A. K. (K.); ajavahemikul XXX. aasta lõpp kuni XXX XXX linnas andis A. P. edasi vähemalt neljal korral korraga vähemalt 10 ml korgijooki (GHB/GBL-i). Omandas enne XXX eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt ühe tarvitamiskoguse GHB, mida tarvitas ise vähemalt ühe tarvitamiskoguse enne XXX. Omandas enne XXX aastalt eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt 8.37 grammi GBL (Gammabutürolaktoon), mida hoidis enda kasutuses olevas sõiduautos XXX registrinumbriga XXX, kuni see XXX politsei poolt vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja ära võeti. 6 Omandas enne XXX eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt ühe tarvitamiskoguse GHB, mida tarvitas ise vähemalt ühe tarvitamiskoguse enne XXX. Omandas XXX grupis Ivo Järvojaga eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 0,5 liitrit korgijooki (GHB/GBL) ja vähemalt 5 grammi kokaiini, mida hoidsid ühiselt sõiduautos XXX registrinumbriga XXX, kuni XXX Ivo Järvoja need XXX tee bussipeatuse juures sõidukis XXX registrinumbriga XXX hävitas ajal, millal politseipatrull kontrollis patrullautos Taavi Tammiku narkojoovet. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammabutürolaktoon GBL kuulub sotsiaalministri
2. mai 2005.a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 V nimekirja, kokaiin lisa 1 II nimekirja ning amfetamiin lisa 1 I nimekirja ja gammahüdroksüvõihape (GHB) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi, GHB puhul 16 grammi, kokaiini puhul 0,65 grammi ja GBL-i puhul 16 grammi. NPALS § 3 lg 11 keelab määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemise, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so.

Narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses grupi poolt ja korduvalt. Samuti süüdistatakse Taavi Tammikut (Tammik) selles, et tema juhtis XXX. a kella 19:25 ajal XXX juures mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet GHB, mille tulemusena oli tema kehalised ja psüühilised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud, mis on korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lõikes 1 kirjeldatud joobeseisund. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so.

Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Samuti süüdistatakse Taavi Tammikut selles, et tema XXX. a tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A. P., omastas T. R. kuuluva kullast ristkülikukujulise sõrmuse väärtusega vähemalt 400 eurot. Üksikasjades pandi kuritegu toime järgmiselt: XXX helistas Taavi Tammik T. R. ja leppides temaga kokkusaamise aja ja koha kokku seoses T. R. ja Õ. S. vahel sõlmitud laenulepinguga. Kokkusaamise kohaks lepiti T. R. ettepanekul XXX XXX teenindusjaama parkla ja Taavi Tammiku ettepanekul aeg, milleks oli XXX õhtupoolik. XXX kell 16:23 saabus T. R. enda kasutuses oleva sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX XXX parklasse, aadressil XXX linnas, kus ta kohtus Taavi Tammiku ja A. P., kes olid kohale tulnud Taavi Tammiku kasutuses oleva sõidukiga XXX 7 registreerimisnumbriga XXX. Taavi Tammiku ettepanekul istuti kolmekesi T. R. sõidukisse, kus T. R. istus juhi kohale, A. P. kõrvalistuja kohale ja Taavi Tammik juhipoolsele tagaistmele. Taavi Tammikul oli kaasas T. R. ja Õ. S. vahel sõlmitud laenuleping. Sõidukis olles helistas Taavi Tammik Õ. S., kes kinnitas, et T. R. ei ole laenulepingu alusel osamakseid teostanud. T. R. lubas Taavi Tammikule, et tasub järgmise osamakse XXX Õ. S. summas 2200 eurot. Nimetatud isikud väljusid sõidukist ning A. P. täheldas, et T. R. on firmariided ja kuldklotser, seega järelikult läheb T. R. hästi. A. P. ütles T. R., et anna enda sõrmes olev kullast sõrmus tagatiseks, mille saab ta tagasi, kui on esimese osamakse ära maksnud. T. R. tundis hirmu A. P. ja Taavi Tammiku ees ja andis sõrmuse vabatahtlikult A. P.. T. R. tasus XXX M. R. pangakontolt Õ. S. pangakontole laenulepingu osamakse summas 2200 eurot. Taavi Tammik helistas T. R. XXX kell 15:16 küsides, kas ülekanne on tehtud, mille peale T. R. vastas, et on tehtud. T. R. küsis, kas ta saaks sõrmuse tagasi, mille peale Taavi Tammik vastas, et saab, kuid ta ei ole hetkel XXX. Taavi Tammik lubas sama päeva õhtul või järgmisel päeval XXX tulla ja anda sõrmuse üle T. R.. T. R. võttis Taavi Tammikuga mitme nädala jooksul umbes kord nädalas telefonitsi ühendust, selleks, et küsida enda sõrmust tagasi. Taavi Tammik pakkus T. R. välja mitmeid kuupäevi sõrmuse üleandmiseks, kuid T. R. sõrmust ei tagastatud. Omastamisega tekitas Taavi Tammik grupis A. P. T. R. vähemalt 400 eurot varalist kahju. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 201lg 2 p 1 ja p 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so.

valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramine, mis on toime pandud grupi poolt ja isikuna, kes on varem so 07.07.2020 pannud toime

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Taavi Tammikut selles, et tema grupis K. K. ja kohtueelse uurimisel tuvastamata isikutega, rikkus XXX kella 01:30 paiku XXX juures XXX kuuluva sõiduauto XXX, registreerimismärgiga XXX, pekstes kurikaga katki auto esi- ja küljeklaasi ning mõlki juhi kõrvalistuja ukse, millest tingituna tagurdas nimetatud sõidukiga põgeneda üritanud O. K. otsa taga seisnud sõiduautole XXX. Lõhkumise ja avarii tagajärjel tuli sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX, väärtusega 4060,60 € maha kanda, kuna seda polnud majanduslikult mõistlik taastada. Taavi Tammik tekitas grupis K. K. ja kohtueelse uurimisel tuvastamata isikutega võõra asja rikkumisega kannatanu XXX 4060,60 € varalist kahju.

§ 121p 1 kohaselt oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 €.

Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so.

võõra asja rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju. Ivo Järvoja süüdistatakse selles, et ta omandas XXX grupis Taavi Tammikuga eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 0,5 liitrit korgijooki (GHB/GBL) ja vähemalt 5 grammi kokaiini, mida hoidsid ühiselt sõiduautos XXX registrinumbriga XXX, kuni XXX Ivo Järvoja need XXX teel XXX bussipeatuse juures sõidukis XXX registreerimisnumbriga XXX hävitas ajal, millal politseipatrull kontrollis partullautos Taavi Tammiku narkojoovet. Samuti omandas ta ajavahemikul XXX kuni XXX. aastal eeluurimisel tuvastamata asjaoludel kokku vähemalt 15 grammi amfetamiini, mida tarvitas ise ning millest andis ajavahemikul XXX kuni XXX. aasta erinevates kohtades XXX (enda varasemas elukoha keldris, mis asus XXX külas ja A. K. elukohas XXX) vähemalt 15 korral ühe korraga 0,5 grammi amfetamiini edasi A. K. 8 Samuti omandas ta XXX. aastal eeluurimisel tuvastamata asjaoludel kokku vähemalt 8 ml korgijooki (GHB/GBL), millest andis XXX. aastal XXX külas neljal korral ühe korraga 2 ml korgijooki (GHB/GBL) edasi A. K. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammabutürolaktoon (GBL) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 V nimekirja, kokaiin lisa 1 II nimekirja, gammahüdroksüvõihape (GHB) lisa 1 I nimekirja ja amfetamiin lisa 1 I nimekirja. NPALS § 3 lg 11 keelab määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemise, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. GHB puhul on selliseks koguseks 16 grammi, kokaiini puhul 0,65 grammi, GBL-i puhul 16 grammi ja amfetamiini puhul 1,3 grammi. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so.

narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses korduvalt ja grupi poolt. Samuti süüdistatakse Ivo Järvoja

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema XXX kella 17:30 ajal XXX 4-ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles narkootiliste aine alprasolaam, kvetiapiini metaboliit ja GHB tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Joobeseisundi tõttu olid väliselt tajutavalt häiritud Ivo Järvoja kehalised ja psüühilised reaktsioonid ning funktsioonid. Sellega rikkus Ivo Järvoja Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. GHB (gammahüdroksüvõihape) kuulub sotsiaalministri

1. mai 2005.a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja, alprasolaam kuulub lisa 1 IV nimekirja.
2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et T. Tammiku süüdistus vähemalt 1926,9 grammi amfetamiini sisaldava pulbi omandamine ja peidikute kaudu sellest R. T. ja A. T. erinevate koguste edasiandmine on tõendatud. Samuti on tõendatud amfetamiini sisaldava pulbri massiga kokku vähemalt 237,69 grammi omandamine, mille pani mitte hiljem, kui XXX XXX küla parklas asuvasse mootorsõidukisse XXX, kust selle K. M. ära võttis. Tõendatud on ka enne XXX eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt ühe tarvitamiskoguse amfetamiini sisaldavat pulbrit omandamine, mida tarvitas ise vähemalt ühe tarvitamiskoguse enne XXX, ja enne XXX eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt ühe tarvitamiskoguse GHB omandamine, mida tarvitas ise vähemalt ühe tarvitamiskoguse enne XXX. Tõendatud on ka T. Tammiku poolt enne XXX 9 eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt 8.37 grammi GBL (Gammabutürolaktoon) omandamine, mida hoidis enda kasutuses olevas sõiduautos XXX registrinumbriga XXX, kuni see XXX politsei poolt vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja ära võeti, ja enne XXX eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt ühe tarvitamiskoguse GHB omandamine, mida tarvitas ise vähemalt ühe tarvitamiskoguse enne XXX. Prokurör loobus süü tõendamatuse tõttu T. Tammikule esitatud süüdistustest: XXX. aastal eeluurimisel tuvastamata asjaoludel kokku vähemalt 8 grammi ja ühe tarvitamiskoguse kokaiini omandamises, mida tarvitas ise enne XXX ning millest andis edasi A. K., G. J. ja A. P.; XXX. aastal eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt 4,5 grammi ja vähemalt 40 ml korgijoogi (GHB/GBL) omandamine, millest tarvitas ise ning andis edasi A. K. ja A. P.; XXX grupis Ivo Järvojaga eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 0,5 liitrit korgijooki (GHB/GBL) ja vähemalt 5 grammi kokaiini omandamine, mida hoidsid ühiselt sõiduautos XXX registrinumbriga XXX, kuni XXX Ivo Järvoja need XXX tee bussipeatuse juures sõidukis XXX registrinumbriga XXX hävitas ajal, millal politseipatrull kontrollis patrullautos Taavi Tammiku narkojoovet. Arvestades tõendamist leidnud süüdistuse episoode, on T. Tammik pannud toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri hinnangul on tõendatud ka T. Tammikule

§ 424

lg 1,

§ 201

lg 2 p 1, 4 ja

§ 203lg 1 järgi esitatud süüdistused.

Prokurör loobus I. Järvojale

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistusest tema süü tõendamatuse tõttu, taotledes tema õigeksmõistmist, kuid leidis, et I. Järvoja süüdistus

§ 424lg 1 järgi on tõendamist leidnud.

Prokurör palus tunnistada T. Tammiku süüdi ja karistada teda:

§ 184

lg 2 p 2 järgi 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 424

lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega,

§ 201

lg 2 p 1, 4 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega,

§ 203

lg 1 järgi 2-aastase vangistusega.

§ 64lg 1 järgi mõista T.

Tammikule liitkaristuseks 5 aastat vangistust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

§ 68

lg 1 järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja karistuse kandmise aja algust lugeda alates 12.04.2021.

§ 50lg 1 p 1 järgi võtta T.

Tammikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

§-de 831 lg 1 ja 84 alusel mõista Taavi Tammikult välja riigituludesse kuriteoga saadud vara summas 9500 eurot. 30.06.2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega arestitud kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks Taavi Tammikule kuuluvad vallasasjad: sülearvuti XXX mudelinumbriga XXX koos toitejuhtmega (Pakend nr 10Muru) ja mobiiltelefon XXX IMEI1:XXX ja IMEI2:XXX (Pakend nr 3TTKP), mis on 03.08.2021 antud hoiule Lõuna prefektuuri asitõendite lattu, jätta aresti alla kuni kohustuse täitmiseni. Ivo Järvoja palus prokurör süüdi mõista

§ 424

lg 1 järgi ja karistada teda 6-kuulise tingimisi vangistusega

§ 74

alusel 3-aastase katseajaga, kohustades teda

§ 75

lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta I.

Järvojalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

§ 83

lg 1 ja § 191 alusel kuuluvad konfiskeerimisele ja kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos, ning narkootilised ained, mis on jäetud pärast ekspertiisi EKEI keemiaosakonda. 3. Süüdistatav Taavi Tammik avaldas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav. Ta tunnistab ennast süüdi seoses K. M. seotud episoodis, narkojoobes sõitmises ja osaliselt omastamises. T. R. seotud omastamise episoodis tunnistab, et käisid, said kokku ja rääkisid. Sõrmuse aga võttis A. P., mitte tema.

§ 203järgi auto lõhkumises ta end süüdi ei tunnista.

Viimases sõnas avaldas ta, et prokuröri väide, et ta ei kahetse, on väga vale. Ta 10 kahetseb väga. Ta ei ole sellist elu, nagu praegu siin, endale kunagi tahtnud. Ilmselgelt ta alahindas narkootikume, kuid tal on hea meel, et see on praegu läbi saanud ja ta on kaineks saanud. Ta julgeb väita, et kui ta tingimisi välja saaks, ei tuleks ta vanglasse enam tagasi.

1. Süüdistatav Ivo Järvoja avaldas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi osaliselt, s.o joobeseisundis juhtimist, kuid mitte narkootilise aine korduvas grupis käitlemises. Viimases sõnas avaldas, et loomulikult ta kahetseb joobes sõitmist – see oli tema esimene ja viimane kord. Keelatud ained on tema jaoks nüüd ajalugu.
2. Süüdistatav Taavi Tammiku kaitsja avaldas kohtuvaidluses, et R. T. ja A. T. episoodis ei jäänud kohtus tõenduslikust poolest midagi alles. Ei A. T. ega R. T. ei kinnitanud kohtus, et amfetamiini müüjaks oli T. Tammik. Samuti viitas R. T. istungil, et ta ei olnud ka kohtueelsel uurimisel täiesti kindel selles, et kas ta tundis seal mingi õige isiku ära või ei tundnud. Nii või teisiti on ta eitanud, et kohtus klaasi taga istuv T. Tammik, on V. ning kui kohus leiab, et selles osas on tema ütlustes vastuolu, ei saa võtta arvesse ei tema kohtueelselt ega kohtus antud ütlusi. T. Tammik on andnud kohtus ja kohtueelses menetluses erinevaid ütlusi, mistõttu tuleb need tervikuna kõrvale jätta. Ühtlasi on kaitsja veendunud, et äratundmiseks esitamisel ei olnud R. T. narkootilistest ainetest täiesti puhas, seega ei oma sellises seisundis isikuga tehtud menetlustoiming mingit tõenduslikku väärtust. Prokurör ei esitanud kohtule selles episoodis ka äratundmiseks esitamise protokolli. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei ole lubatav tõend, sest selle aluseks olnud prokurör J. Vissaku 04.12.
3. a luba ei vasta ultima ratio nõuetele ning ei oma tähtsust, kas sideandmete säilitamisel oli tegemist ärilise eesmärgiga või mitte. K. M. seotud episoodi võtab T. Tammik täielikult omaks. Kuna prokurör loobus A. K., A. P. ja G. J. episoodides süüdistusest, tuleb T. Tammik neis õigeks mõista. Samuti tuleb süüdistusest loobumise tõttu T. Tammik mõista õigeks I. Järvojaga seotud episoodis. XXX. a korgijoogi ja kokaiini omandamise episoodis ei saa rääkida korduvusest. Teatavasti ei ole narkootilise aine väikses koguses käitlemine kuritegu, vaid on karistatav NPALS § 151 lg 1 järgi väärteo eest. See puudutab ka seda süüdistust, mille kohaselt T. Tammik omandas 8,37 grammi GBL-i ehk korgijooki ja hoidsid seda oma XXX kuni XXX. a, kui see politsei poolt ära võeti. GBL-i suureks koguseks on 16 grammi ja see 16 grammi ei tule meil isegi siis välja, kui liidame 8,37 grammi mingisuguse väikese kogusega, mida väidetavalt T. Tammik omandas enne XXX. a. Seal saaks isiku seega vastutusele võtta NPALS-i järgi ainult väärteo eest. T. Tammik võtab süüdistuse

§ 424lg 1 järgi täielikult omaks.

Omandamise episoodis

§ 201

lg 2 p-de 1, 4 järgi tuleb nõustuda prokuröriga, et tehiolude üle vaidlust ei ole ja isikud, kes võlgnevuse tagasinõudmisega seotud olid, räägivad tegelikult sama juttu. T. Tammiku tegevuses pole süüteokoosseisu. Omastada saab Riigikohtu lahendi nr 1-19-6307 p 36 järgi asja, mis on isiku valduses ehk isikul on tegelik võim asja üle. Antud asjas sellist situatsiooni, kus T. Tammikul oleks olnud hetkekski tegelik võim sõrmuse üle, ei ole. Rääkida ei saa asjaolude valguses ka A. P. ja T. Tammiku mingisugusest eelnevast kavatsetusest või ühisest teoplaanist. Samuti pole ütlustes vastuolu selles, et A. P. küsis seda sõrmust T. R. pandiks või garantiiks. T. R. andis sõrmuse A. P. kätte, kes pani selle taskusse ja sellega see kokkusaamine sõrmust puudutavas osas lõppes. Vaidlust pole, et T. R. küsis sõrmust T. Tammikult tagasi, kes küsis seda korduvalt A. P.. Vaidlust pole ka, et A. P. oli selle sõrmuse kuhugi ära kaotanud ja tal polnud lihtsalt võimalik seda tagasi anda. Sõrmus oli koguaeg A. P. valduses. See, et prokurör viitas, et T. Tammik kasutab jälitustegevuse materjalis meie-vormi, et võtsime selle klotseri ja autodokumendid ära, on kuidagi natukene kontekstist välja rebitud. Selle ütlemisega ei saanud T. Tammik mingil määral kinnitada, et tal on valdus selle sõrmuse üle. Tal ei olnud seda valdust ja 11 kuivõrd seda valdust ei olnud, ei olnud võimalik T. Tammiku poolt ka selle sõrmuse omastamine. Seetõttu tuleb T. Tammik õigeks mõista.

§ 203lg 1 järgi XXX lõhkumise episoodis on T.

Tammik toimepanemist eitanud algusest peale ja jäi sellele kindlaks ka kohtus. Ka siin episoodis ei esitanud prokurör kohtule tõendina E. S. äratundmiseks esitamise protokolli ning seega ei saa kohus seda otsuse tegemisel tõendina arvestada. Kaitsja hinnangul ei ole ebaoluline ka sündmuste järjekord, kuna kaitsja hinnangul on loogiline, et tagurdamise käigus sai auto viga vähemalt 60,60 euro suuruses summas ja seega on alus arvata, et kurikaga peksmisel võis kahju jääda alla kriminaliseeriva 4000 euro piiri. Kaitsja hinnangul on põhjus kahelda A. M. ütlustes, et T. Tammik oli üks auto kurikatega peksjatest, kuna ei ole eluliselt usutav, et A. M. oleks ilma igasuguse kahtluseta tundnud tekkinud situatsioonis ära isiku, keda on elus korra kohanud. Kahtlusi süvendab ka asjaolu, et K. K., kes on selles peksmises süüdi tunnistatud, ütles, et sündmuses veel osalenud peksja polnud Taavi Tammik, vaid temaga sarnane isik. Seda enam, kui võtta juurde tunnistaja T. T. ütlused nn XXX burgeri episoodi, K. K. koosolemise ning T. Tammiku nendega mittekoosolemise kohta. Kaitsja ei too siin välja ega väida, et XXX oleks Taavi Tammiku asemel peksnud T. T., kuid sellekohased kahtlused on siiski kõrvaldamata ja Taavi Tammiku süü ei ole tõsikindlalt tõendatud. Kaitsja hinnangul oleks 5 aastat, kui kohus mõistaks T. Tammiku kõikides prokuröri taotletud episoodides süüdi, ilmselgelt liiga palju. T. Tammik on kriminaalkorras karistamata isik, kes on viibinud vahi all 1,5 aastat. T. Tammik on registreeritud XXX XXX järjekorda. Ühtlasi peaks kohus kaaluma karistuse kergendamist KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel. Tema karistus võiks olla selline, et reaalselt kantava osa puhul piisab vangistuses oldud aastast ja 6 kuust. Kõiki kriminaalhoolduse nõudeid, mida kohus peab vajalikuks määrata, sh sotsiaalprogrammide läbimist ja ravile minemist, on võimalik täita ka vabaduses. 6. Süüdistatav Ivo Järvoja kaitsja avaldas kohtuvaidluses, et pärast prokuröri poolt süüdistusest loobumist, on I. Järvojale jäänud süüdistus vaid

§ 424lg 1 järgi.

Siin vaidlust ei ole – kaitsealune on seda kohtueelsest menetlusest peale tunnistanud. I. Järvoja on varasemalt selles osas ka siirast ja sügavat kahetsust avaldanud ning kinnitanud, et see oli õppetund.

§ 424lg 1 järgi mõistetav karistus võiks piirduda, arvestades I.

Järvoja isikut ja teo asjaolusid, 4 kuuga. Pole mingit mõtet saata I. Järvoja vanglasse, vaid talle tuleks määrata katseaeg. Kohaldatav katseaeg võiks olla 1-aastane. Ilmselt ei ole aga tõsiselt võetav jutt, et ärme võta juhtimisõigust ära. Valdav osa menetluskulusid tuleks jätta riigi kanda, sest prokurör loobus suuremast osast süüdistusest – see aga tuleks lahendada kohtul enda äranägemisel. Kulud, mis välja mõistetakse, tuleks jagada ära aasta peale, kuna olenemata summast ei ole I. Järvojal võimalik seda korraga tasuda, kuna XXX, XXX ja tema sissetulek ei ole ühekordseks tasumiseks piisav. KOHTU SEISUKOHT 7. Kohtukoosseis hindab esmalt T. Tammikule esitatud süüdistust

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi (I), andes seejärel hinnangu

§ 424

lg 1 järgi (II),

§ 201

lg 2 p 1, 4 järgi (III) ja

§ 203lg 1 järgi (IV) esitatud süüdistustele.

Seejärel annab kohus hinnangu Ivo Järvoja süüdistusele

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi (V) ja

§ 424lg 1 järgi (VI).

Edasi mõistab kohus süüdistatavatele karistuse (VII), otsustab konfiskeerimise asendamise (VIII), menetluskulude hüvitamise (IX) ning võtab seisukoha konfiskeerimise ja asitõendite osas (X). I 12 8. T. Tammikule

§ 184

lg 1 p 1, 2 järgi esitatud süüdistust analüüsib kohtukoosseis süüdistuses toodud episoodide kaupa. 9. Sissejuhatavalt märgib kohtukoosseis, et T. Tammikule

§ 184

lg 1 p-de 1, 2 järgi esitatud süüdistus käsitleb karistusõiguslikult mitut tegu (teo mitmus). Seda kinnitas süüdistuskõnes ka prokurör, et tegemist on korduvusega: erinevad narkootikumid, erinevad kuritegude toimepanemise ajad, iga kord uus tahtlus kuriteo toimepanemiseks. 10. Tõdemust, et T. Tammikule

§ 184

lg 1 p-de 1, 2 järgi esitatud süüdistus ei käsitle jätkuvat süütegu, toetab ka kohtupraktika. Ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokku kuuluva teona. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus.1 Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu, siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses.2 Käesolevalt on T. Tammikule esitatud süüdistus erinevatel aegadel erinevate narkootiliste ainete omandamises ja seda erinevatel eesmärkidel, s.o nii edasiandmiseks kui ka ise tarvitamiseks. Ühtlasi pole süüdistust vaadates võimalik kohtukoosseisu hinnangul asuda seisukohale, et T. Tammiku tegevus oli kõikide süüdistuses toodud tegude puhul kantud ühtsest tahtlusest, st ei saa öelda, et enne ühe teo lõpuleviimist oli T. Tammikul juba tahtlus järgmist tegu toime panna. Ka ei ole võimalik jaatada, et süüdistuses toodud teod, erinevate narkootiliste ainete omandamised erinevatel aegadel ja eesmärkidel, oleksid objektiivse kõrvaltvaataja jaoks osaks ühtsest käitumisest, kujutades endas näiteks narkodiilerlust. (

1. a)Taavi Tammiku süüdistus, et tema omandas XXX. aastal edasiandmise eesmärgi eeluurimisel tuvastamata asjaoludel kokku vähemalt 1926,9 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, millest andis erinevate peidikute kaudu R. T. (T.) ja A. T. (T.) edasi. 11. Süüdistatav T. Tammik ennast antud episoodis süüdi ei tunnistanud. Ta teab A. T. juba aastast XXX, aeg-ajalt nad trehvasid, rääkisid juttu. A. T. oli normaalne tuttav. R. T. on ta mõned korrad näinud, ta oli T. autojuht suhteliselt tihti, kui nad kokku said ja niisama rääkisid seal. Võimalik, et nad on R. T. telefoni teel suhelnud, kuna nad vahetasid numbreid. Eeluurimisel ta ka ei tunnistanud end selles peidikute kaudu amfetamiini andmises süüdi. Ta ütles mitmel korral, et ta ei ole seda teinud ja reaalselt ka ei ole teinud, siis mingi aeg tulid aga uurijad, ütlesid, et tunnistad end selles süüdi, jääb paragrahv samaks, saad šokivangistuse ja ongi kõik. Tal varem olnud advokaat soovitas tal selle allkirjastada ja nii ta läks. Tunnistusi ta tollel hetkel ei andnud. Mõne aja möödudes viidi ta vanglast politseimajja tunnistusi andma ja siis tee peal öeldi, et pead midagi selle kohta rääkima ka, et päris niisama ei saa, et tunnistad ennast lihtsalt süüdi ja siis ta rääkis seal lihtsalt mingi ühe õhtu kohta, kus nad oleksid võinud kohtuda ja edasi siis lihtsalt küsiti tema käest, kas kogused on õiged, tema ütles lihtsalt, et ju siis olid ja siis asukohtade kohta ütles ta ka, et ju siis olid need. Selle peale nad ütlesid, et kui ta Järvoja kohta ka niimoodi räägib, võetakse tal XXX suhtluspiirangud maha. Kuna ta 1 2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2019. a otsus nr 1-15-11032, p 34 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.04.2004. a otsus nr 3-1-1-4-04, p 13.2 13 polnud selleks ajaks 5 kuud elukaaslasest midagi kuulnud, oli ta sellega nõus. Hiljem hakkas mõtlema, et enamus paragrahve, mis tal on, pole ta tegelikult teinud. Teda kutsutakse põhiliselt Tammikuks. Tema ei ole V. 12. Prokuröri taotlusel avaldati T. Tammiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused „See episood, mis on seotud R. T. ja A. T., selle kohta selgitan ma järgmist. Kahtlustuses olev narkootilise aine amfetamiini kogused on õiged. Kõik sai alguse XXX. a alguses, kui ilmad olid juba kevadisemad. A. T. kurtis mulle ükskord, et amfetamiin, mida ta on võtnud, ei ole hea. Kuna minule oli just eelnevalt amfetamiini pakutud, siis ma pakkusin seda mingi hetk A., A. oli nõus. Kõigepealt tõingi ma 100 g amfetamiini, kokku saime me XXX. Sinna tuli A. T. koos R. T.. Siis nad proovisid selle amfetamiini ära ning neile sobis. Esimene kord nad said 100 g amfetamiini minu käest. Alguses andsin ma neile amfetamiini 1 g 15 eurot ja hiljem hind muutus, hiljem andsin ma neile amfetamiini hinnaga 1 g 16 eurot. Peidikute kohad leppisime kokku nii, et A. saatis mulle Google Maps’i locationid ja siis saime me kõik kolmekesi, mina, R. ja A. seal kohas kokku ning hiljem hakkasin ma neile sinna amfetamiini jätma. R. ja A. ise küsisid minu käest amfetamiini juurde, kui neil otsa sai. See, mis on seotud A. ja R., selle kahtlustuse osaga olen ma nõus.“ Seepeale selgitas T. Tammik prokurörile vastates, miks ta on andnud kohtus ja eeluurimisel erinevaid ütlusi, et ta rääkis konkreetsest õhtust, nagu oleks lepitud midagi kokku. Koguste ja asukohtade kohta küsis uurija temalt, kas need on õiged ja ta vastas, et ju on. Tema ei ole neid sinna välja mõelnud. Ta teadis rääkida grammide hindadest, kuna toimik oli tema käes – ta oli vabaduses, kui A. T. talle toimiku saatis. Ütluste andmise juures viibis ka tema eelmine kaitsja. 13. Kohtupraktika kohaselt on tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Seejuures peab kohtuotsusest nähtuma, kuidas on kohus neid hindamiskriteeriume järginud ja millele tuginevalt on ta lugenud mõne tõendiallika ütlused ebausaldusväärseks ning jätnud need tõendikogumist välja. Ühtlasi tuleb olukorras, kus kohus loeb tunnistaja ütlused usaldusväärseks vaid osaliselt, veenvalt põhjendada, millised konkreetsed asjaolud võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada ja sõna-sõna-vastu-olukorras peab kohtuotsuse põhistus olema eriti põhjalik ning veenev.3 Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.4 14. Kohtukoosseisu hinnangul on T. Tammiku kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused A. T. ja R. T. amfetamiini edasiandmise osas oluliselt erinevad: kui kohtueelses menetluses kirjeldas T. Tammik neile peidikute kaudu amfetamiini edasiandmist detailselt, siis kohtuistungil eitas ta seda täielikult. Ehk siis on T. Tammik andnud ajas lahknevaid ütlusi. Seejuures ei ole T. Tammiku selgitus, miks tema kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil antud ütlused on erinevad, selline, mis võimaldaks neid kasvõi osaliselt arvesse võtta. Pigem, 3 4 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.04.2017. a otsus nr 3-1-1-10-17, p 8 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.12.2015. a otsus nr 3-1-1-100-15, p 17 14 kuigi T. Tammik üritab ütluste muutmist põhjendada talle kohtueelses menetluses lubatuga ja ütluste detailsust tema käes olnud toimikuga, on kohus seisukohal, et ütluste muutmine on tingitud T. Tammiku soovist vabaneda võimalikust vastutusest. 15. Tartu Maakohtu 04.11.2020. a otsusega nr 1-20-6527 on R. T. ja A. T. süüdi tunnistatud 2020. a märtsis, 2020. a aprillis ja 21.05.2020. a tuvastamata isikult peidikute kaudu erinevates kogustes amfetamiini omandamises (I kd, tl 37-48). Nimetatud isikud kuulati ka käesolevas asjas tunnistajatena üle, selgitamaks välja, kas tundmatu isik, kellelt nad Tartu Maakohtu 04.11.2020. a otsuse järgi peidikute kaudu amfetamiini omandasid, oli süüdistatav T. Tammik. Etteruttavalt võib öelda, et ei A. T. ega ka R. T. ei tunnistanud, et isik, kellelt nad peidikute kaudu amfetamiini said, oli T. Tammik. 16. Nii selgitas tunnistaja A. T., et on Taavi Tammikuga tuttav alates aastast XXX. Tuttavaks said sõbra kaudu, kui ta oli sõbral külas. Nad suhtlesid T. Tammikuga kuskil 2-3 korda aastas. Amfetamiini, milles ta on süüdi mõistetud, sai ta peidikutest, mis olid vist kuskil XXX kandis. Amfetamiini sai ta peidikutest 3-l korral. Peidikute juurde oskas minna suhtlusrakenduse Snapchat kaudu saadetud koordinaatide järgi. Ta ei tea, kes need talle saatis. Need kasutajanimed, kes koordinaadid saatis, olid koguaeg erinevad ja kustusid kohe ära. Tema isiku või isikutega, kes sinna amfetamiini talle tõi, vahetult kokku ei saanud. Ta sai amfetamiini peidikutest koos R. T.. R. on rääkinud, et tema on kohtunud isikuga, kes amfetamiini sinna pani. R. T. talle seoses isikuga, kellega ta kohtus ja kes väidetavalt amfetamiini tõi, midagi ei rääkinud ja tema ei küsinud ka. Kohtueelses menetluses ei ole ta ka avaldanud isiku nime, kellelt ta amfetamiini sai. Amfetamiini eest käis tasu jätmine peidikutesse. See isik, kes amfetamiini tõi, ei olnud kindlasti T. Tammik. Ta ei ole T. Tammikuga mitte kunagi üldse narkootikumidest rääkinudki. Ta ei tea, et nad oleks koos T. Tammikuga narkootilisi aineid tarvitanud. Amfetamiini eest pani ta peidikutesse erinevad summad: 2000-4000 eurot. Amfetamiin maksis 16 eurot gramm. Ka selle sai ta teada Snapchati kasutajanime järgi. 17. Kohtus kuulati tunnistajana üle ka R. T., kes tunnistaja A. T. ütluste kohaselt oli viimasele avaldanud, et on kohtunud isikuga, kes neile peidikutesse amfetamiini jättis. Tunnistaja R. T. selgitas, et viimati mõisteti ta Tartu Maakohtu 04.10.2020. a otsusega süüdi suures koguses amfetamiini omamises ja müümises. Ta sai seda amfetamiini isiku käest V. kuskilt XXX maakonnast. Selle hüüdnime panid nad sõbra A. T. – varustaja ehk V. Ta on V. vist mõnel korral kohtunud. Amfetamiini sai ta 5-l kuni 10-l korral kätte peidikutest - kuskil XXX lähistel mingi lehekogumispunktist. See oli aastal XXX ja õhtustel aegadel. Tema kodust XXX küla leiti läbiotsimise käigus kõik see kogus, mis kätte saadi. See jäi üle 1 kg. Amfetamiini eest pidi ta maksma V. 16 eurot grammi eest. Ta ei ole kindel, palju ta V. üldse maksis. V. oli tema jaoks lühemat kasvu meesterahvas, kiilaka peaga, keskmise kehaehitusega. Nägu ta enam ei mäleta. Vanus 30-40 aastat. Eeluurimisel esitati talle äratundmiseks fotod, talle tundus tuttav nägu, aga ta ei ole täielikult kindel selles. Ta tundis ära V. Kahjuks talle ei meenu, mis tema (ära tuntud V) nimi on. Ta ei ole täiesti kindel ka ära tuntud V isikus, sest ta ei mäleta enam inimese nägugi. Kui äratundmiseks esitamine toimus – ta ei ole täielikult kindel selles suhtes, kas see inimene on tuttav või ei ole. Kohtusaalis ta isikut, keda ta tunneb ja kes on seotud amfetamiiniga mingil viisil, ta ei näe. 18. Prokurör avaldas seejärel 05.05.2021. a äratundmiseks esitamise protokollist tunnistaja R. T. selgituse „Ma tunnen ära number 3 oleva mehe. Tunnen ta ära juuste ja habeme järgi, samuti tunnen ma ta ära näokuju järgi, andsin täna tema kohta tunnistajana 15 ütlusi. Tema ongi V. Temalt olengi koos A. saanud amfetamiini ja temale me raha maksime. Teisi isikuid mina siin ei tunne.“ 19. Seepeale avaldas tunnistaja R. T., et see nr 3 foto oli V oma, aga ta siiamaani selles suhtes ei tea selle inimese nime. Ta ei mäleta, mis protokollis oli nr 3 isiku nimena kirjas. Pärast seda, kui prokurör võimaldas tunnistajal äratundmiseks esitamise protokollist tutvuda fotol nr 3 oleva isiku nimega, kinnitas tunnistaja R. T., et talle esitati fotol nr 3 äratundmiseks Taavi Tammik. Ta ei mäleta, kas fotol oli isikul habe või mitte. Mäletab seda äratundmiseks esitamist, ütluste andmist niivõrd-kuivõrd. Ta tarvitas mingil määral sel ajal narkootikume, aga pärast seda läks XXX XXX. Taavi Tammikut, kes istub kohtusaalis klaasi taga, ei tuvasta ta küll praegu ära, et T. Tammik oleks V olnud. 20. Prokurör asus kohtuvaidluses seisukohale, et on eluliselt ustav, et R. T. ei tunne kohtus enam T. Tammikut ära, kuna äratundmiseks esitamisest on möödunud pikem ajavahemik ja R. T. ei mäleta enam isiku nägugi. Samas leidis prokurör, et kuivõrd R. T. on kohtueelses menetluses äratundmiseks esitamisel kirjeldanud T. Tammiku välimust ja ka T. Tammiku ära tundnud, on R. T. ütlused usaldusväärsed ja eluliselt ustutavad. Eriti, kui arvestada, et T. Tammiku välimus on oluliselt muutunud, kuna T. Tammikul ei ole enam habet. 21. Kohtukoosseisu hinnangul on prokuröri selline järeldus meelevaldne. Nimelt, vaadates R. T. ütlusi, siis lisaks sellele, et R. T. ei tundnud kohtuistungil ära T. Tammikut kui isikut, keda nad A. T. kutsusid hüüdnimega V, asus ta ka seisukohale, et ei ole enam kindel, kas ta ka kohtueelsel uurimisel, kui tuvastas T. Tammiku kui V, s.o isiku, kellelt nad said peidikute kaudu amfetamiini, tuvastas õige isiku. Sisuliselt võib seega asuda seisukohale, et R. T. on asunud eitama enda poolt kohtueelsel uurimisel tuvastatud isiku õigsust. Seejuures jääb kohtu hinnangul väheseks prokuröri poolt väljendatust, et R. T. ütlusi saab pidada usaldusväärseiks, kuna äratundmiseks esitamisest on aega möödas ja T. Tammik on enda välimust muutunud. Olukorras, kus nii T. Tammik kui ka R. T. on ütlustes kinnitanud, et nad on korduvalt kohtunud ja suhelnud, nad on pikemat aega tuttavad, ei ole kohtu hinnangul T. Tammikul habeme puudumine kindlasti asjaoluks, mis takistaks R. T. teda kohtuistungil tuvastamast kui isikut, kellelt nii tema kui ka A. T. amfetamiini said. Ühtlasi ei saa T. Tammiku ja R. T. omavahelist tutvust silmas pidades kuidagi tõsiselt võetavalt väita, et R. T. ei ole võimeline äratundmisest esitamisest möödunud pikema aja ja T. Tammikul habeme puudumise tõttu enam kinnitama, et ta tundis kohtueelses menetluses ära T. Tammiku kui V, s.o isiku, kellelt nad A. T. amfetamiini said. Seega tuleb asuda seisukohale, et kuigi R. T. ütlusi saab pidada usaldusväärseteks osas, mis puudutab amfetamiini saamist peidikute kaudu koos A. T., ei saa neid pidada usaldusväärseteks osas, kes oli isikuks, kes amfetamiini nende jaoks sinna pani. Ehk siis ei ole võimalik tunnistajate A. T. ja R. T. ütluste pinnalt lugeda tõendatuks, et T. Tammik andis tunnistajatele peidikute kaudu amfetamiini edasi. 22. Tunnistaja A. T. ja T. Tammiku omavahelist tutvust tõendab ka XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 49-60), milles on vaadeldud A. T. kahtlustatavana kinnipidamisel tema valduses olnud mobiiltelefoni XXX. Protokolli kantud fotodel tl 43-44 on näha A. T. vestlus rakenduses Telegram kontaktiga T. Tammik ja kuigi isikud vestlevad pakutud sibulate ja kartulite teemal, mida pakuti tonnide viisi, ning võib kahtlustada, et tegelikult peavad vestluspartnerid silmas midagi muud, ei võimalda nimetatud vestlus kohtukoosseisu hinnangul kogumis koos teiste olemasolevate tõenditega asuda seisukohale, et T. Tammik oli A. T. ja R. T. amfetamiiniga varustajaks. 16 23. Kohtule tõendina esitatud 06.08.2020. a jälitustoimingu protokoll (II kd, tl 1-38) ei tõenda kohtukoosseisu hinnangul T. Tammikule esitatud süüdistust A. T. ja R. T. peidikute kaudu amfetamiini edasiandmises. Antud jälitusprotokoll, s.h sellest prokuröri poolt viidatud osa – XXX varjatud jälgimine (tl 23) – tõendab vaid, et A. T. ja R. T. käitlesid narkootilisi aineid, kuid selles ei ole ka antud isikute kohtuistungil antud ütlustele ja Tartu Maakohtu 04.11.2020. a otsusele tuginevalt kahtlust. 24. Kohtule on tõendina esitatud ka 07.12.2020. a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (I kd, tl 35-36), milles märgitu kohaselt on see koostatud KrMS § 901 lg 2 ja KrMS § 215 lg 1 alusel 04.12.2020. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri J. Vissaku sideettevõtjalt andmete nõudmise loa alusel. Abiprokuröri 04.12.2020. a luba kohtule esitatud ei ole. Koos nimetatud protokolliga esitas prokurör kohtule ka Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS vastused (I kd, tl 29-34), mis eesmärkidel nad isikuandmeid, sh sideandmeid säilitanud on. 25. Sideandmete tõendina kasutamise hindamisel tuleb arvestada mh KrMS § 901 lg-ga 3, mille kohaselt võib kriminaalmenetluses teha sideandmete päringu üksnes siis, kui see on kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Kõnesolevas sättes väljendub nn viimase abinõu põhimõte (ultima ratio), mis eeldab analoogilise tingimuse täitmist käsitleva kohtupraktika järgi päringu tegemiseks antavas loas selgete ja arusaadavate põhjenduste äranäitamist selle kohta, miks ei saa tõendeid koguda teisiti. Vastava sisuga põhjendustes peab kriminaalmenetluse senise käigu põhjal faktiliste asjaolude ja tõenditega seostatult näitama miks on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Piirduda ei tohi umbmääraste ja deklaratiivsete argumentidega menetluse esemeks oleva kuriteo liigi kohta või õigusnormi dispositsiooni ümberkirjutamisega. Kolleegium märgib, et sama moodi kui KrMS § 1261 lg-s 2, nähakse ka KrMS § 901 lg-s 3 just andmete kogumise (päringu tegemise) eeltingimusena ette vältimatu vajadus. Kuriteo käsitamist raskena tuleb igal üksikjuhul eraldi põhjendada, nimetades need tegu või toimepanijat iseloomustavad tunnused, mis kaaluvad selles asjas üles sideandmete õigusvastasest säilitamisest ja nendele andmetele juurdepääsust tingitud eraelu puutumatuse rikkumise.5 26. Kohtukoosseis on seisukohal, tuginevalt Riigikohtu seisukohtadele, et 07.12.2020. a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei ole tõendina lubatav ja see tuleb tõendikogumist välja jätta. Sellisele seisukohale asub kohus seetõttu, et kohtule ei ole tõendina esitatud abiprokuröri poolt väljastatud luba, millise alusel on andmed välja nõutud ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koostatud. Ehk siis puudub kohtul võimalus hinnata, kas prokuröri poolt väljastatud luba vastab KrMS § 901 lg 3 nõuetele või mitte. 27. Eeltoodu alusel on kohtukoosseis, tuginedes kogumis kõigile tõenditele, seisukohal, et tõendikogum ei võimalda asuda seisukohale, et T. Tammik omandas XXX. aastal edasiandmise eesmärgi eeluurimisel tuvastamata asjaoludel kokku vähemalt 1926,9 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, millest andis XXX. a märtsis, XXX. a aprillis ja XXX erinevate peidikute kaudu amfetamiini edasi R. T. ja A. T.. Seega tuleb T. Tammik selles osas õigeks mõista. (
2. b)Taavi Tammik süüdistus, et tema omandas edasiandmise eesmärgil mitte hiljem, kui XXX XXX linnas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel amfetamiini sisaldavat pulbrit 5 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.06.2021. a otsus nr 1-16-6179, p 60, 64 17 massiga kokku vähemalt 237,69 grammi (pulbris sisaldub kokku 27,85 grammi amfetamiini), mille pani mitte hiljem, kui XXX XXX parklas olevasse tumedat värvi universaalkerega mootorsõidukisse XXX, kust selle võttis K. M.. 28. Süüdistatav T. Tammik andis ütlusi, et ta on K. M. episoodis süüdi. Ta jättis narkootilise aine K. M.. K. M. tuli ise tema juurde, et temal olevat XXX nii palju tuttavaid, kes kõik tahavad ja kuna T. Tammik käis XXX tööl, äkki tal oleks võimalik sealt seda K. M. parema hinnaga organiseerida. Vaidlus selles osas ei ole – see on kuritegu ja ta on selle sooritanud ja nii ongi. K. M. ütles, et võtab vähemalt 50 grammi. K. M. tegi talle ülekande 700 eurot. Siis läks asi venima, kuna ta kuskilt ei leidnud amfetamiini, K. M. küsis raha tagasi. Tema (T. Tammik) andis K. M. 200 eurot tagasi ja 500 eurot jäi veel tema kätte. See 500 eurot, mis tema kätte jäi, oligi mõeldud amfetamiini eest. Neil ei olnud midagi kokku lepitud, palju ühe grammi hind on. R. O. pangakaart oli tema kasutuses, kuna tal oli vaja teha vahepeal ülekandeid, siis üks ettevõte tegi selle kaardi peale neile makseid, et nad saaks osta objektidele materjale. Ta lasi ka K. M. sinna raha kanda. 29. Tunnistaja T. T. selgitas kohtuistungil ütlustes, et ta teab, kes on K. M.. Nad hakkasid suhtlema XXX. a, kuid ta teadis K. M. juba enne. Tema tutvustas XXX Taavi Tammikule K. M. XXX. a pärast suve. Nad olid siis lihtsalt ühes seltskonnas, kui ta Taavit ja K. omavahel tutvustas, see oli vist XXX. Ta ei tea midagi K. M. mingite narkootiliste ainete andmisest. Ei tea, et Taavi Tammik oleks mingeid aineid K. M. andnud. Ta ei tea, kas pärast omavahelist tutvustamist suhtles Taavi Tammik mingil viisil K. M. edasi. Ta ei tea midagi K. M. kinnipidamisest XXX linnas. 30. Tunnistaja S. K. ütluste kohaselt puutus ta K. M. kokku XXX. a XXX linnas XXX tänaval. Nad märkasid mingi kella 00.10 ajal liikumas XXX reg.nr. XXX. Nad andsid sõidukile kontrolliks peatumismärguande siniste-punaste märgutuledega, kuna sõidukil oli ebakindel sõidustiil, mis äratas kahtlust. Sõidukit juhtis K. M.. Kõrvalistmel võis olla I. P.. K. M. teadis ta varasemalt tööalaselt. Ei tea, kas teise inimesega on tööalaselt kokku puutunud. Sõidukijuhil K. M. oli alkoholiindikaator negatiivne, aga esinesid joobele viitavad tunnused: tasakaal häiritud, silmade punetus, sidekestad olid väga läikivad, pupill ahenenud, valgusele ei reageeri. K. M. kohepeal indikaatorvahendiga tehtud test oli positiivne amfetamiinile. Isik andis vabatahtlikult välja ka väikese koguse narkootilist ainet, mille puhul tema sõnul oli tegemist amfetamiiniga. See oli pakendatud kilenutsakasse, kuskile kile sisse keeratud. Seejärel vaatasid nad sõiduki vallasasjana läbi. Sõidukist leidsid nad kõrvalistuja istme all olevast laekast aine – see oli kõik suurematesse kottidesse pakendatud, 3 kotti. K. M. nende pakkide kohta midagi selgitada ei soovinud, ütles, et kuuluvad talle ja et nüüd läheb vangi. Nad teisaldasid sõiduki parklasse ja isikuga pöördusid ekspertiisi. I. P. selgitus oli, et sõidavad koos ringi, et on temaga varasemalt tarvitanud narkootilist ainet, tema mingisugusest muust asjast, mis autos oli, ei tea midagi. 31. K. M. ja I. P. on Tartu Maakohtu 02.12.2021. a otsusega nr 1-21-6319 (III kd, tl 4-23) tunnistatud süüdi 237,69 grammi amfetamiini omandamises. 32. Tunnistaja K. M. ja I. P. keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu taotles prokurör nende poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste vastuvõtmist. Kohtukoosseis leidis, et täidetud on kõik KrMS § 291 lg-s 3 toodud alused, mistõttu võttis K. M. ja I. P. kahtlustatavana ülekuulamise protokollid tõendina vastu. 18 33. XXX. a kahtlustatavana ülekuulamis protokollis (II kd, tl 149-153) andis K. M. kokkuvõtlikult ütlusi, et ta sai XXX õhtul XXX ühe isikuga kokku, kes nägi kehaehituselt välja suhteliselt nagu tema, tal olid ka tumedad juuksed. Isik andis talle autovõtmed ja ütles, et auto asub XXX 10-15 kilomeetrit kuskil parklas ja amfetamiin on selles autos kõrvalistuja taga istmetaskus. Tema tahtis saada 50 grammi, aga seal oli rohkem. Ta andis selle amfetamiini eest esialgu 700 eurot sularahas. Eile pärast tööd läks ta amfetamiinile järgi, võttes kaasa I. P.. Ta ütles ka I., et lähevad amfetamiini järgi. Nad jõudsid sinna parklasse umbes 21.30-22.00 ajal. Ta võttis sealt autost istmetaskust need 3 kotti. Kõigis 3 kotis oli selline tükkis valge amfetamiin. Alguses pani ta autost võetud amfetamiini endale põue ja kui autosse istus, pani esialgu endale sülle ja siis I. istme alla sahtlisse. I. nägi seda amfetamiini. Siis nad sõitsid XXX ja kui sinna jõudsid, proovisid seda. Ta lasi vist I. selle amfetamiini sealt istme alt sahtlist võtta. Nad neelasid mõlemad selle amfetamiini doosi alla. Siis sõitsid nad XXX maja juurde, kus politsei nad kinni pidas. Ta ei rääkinud I., kust ta selle amfetamiini sai. Sõiduk XXX reg.nr. XXX kuulub XXX. 34. XXX. a kahtlustavana ülekuulamisel (II kd, tl 154-162) tunnistas K. M. end 237,69 grammi amfetamiini omandamises koos I. P. süüdi. 35. XXX. a kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 163-201) jäi K. M. XXX. ja XXX. antud ütluste juurde. Antud ülekuulamisel avaldas K. M., et isikuks, kellega ta amfetamiini teemal suhtes oli Taavi Tammik ja kuidas T. Tammik andis talle kontonumbri, kuhu raha kanda ja et esimesel kokkusaamisel leppisid nad kokku, et ta peab 50 grammi amfetamiini eest tasuma 700 eurot. Konto, kuhu ta pidi raha kandma, ei olnud Taavi oma. Ta kandis raha ära ja siis hakkas asi venima. Ühtlasi kirjeldab K. M. kokkusaamist T. Tammikuga, kus viimane avaldas talle, et XXX taga XXX rajoonis on auto, milles on amfetamiin, kuid seal ei ole 50 grammi, vaid on 275 grammi. Taavi ütles, et ta võtaks kõik selle 275 grammi endale. Ta pidi selle maha müüma ja raha andma Taavile. Ühe grammi hinnaks jäi 14 eurot gramm ehk siis oleks ta pidanud maksma veel ligi 3000 eurot. Taavi andis talle seal kokkusaamisel ka selle auto võtmed. Järgmisel päeval läkski ta sellele amfetamiinile koos I. P. järele. See koht oli parkla. I. jäi autosse ja tema läks tumedat värvi universaalkerega XXX juurde. Uksed olid lukus ja võtmed olid tema käes. Ta tegi auto uksed lahti ja võttis kõrvalistuja taga seljatoe küljes olevast taskust amfetamiini. See amfetamiin oli 3 erinevas kotis. Edasi kirjeldab K. M., kuhu ta amfetamiini pani ja kuidas nad I. P. seda tarvitasid, nagu tegi seda XXX. a ülekuulamisel. Ta ei tea, kust T. Tammik selle 275 grammi omandas. Nii palju kuulis, et kuskilt XXX. Seda ütles Taavi talle ise. T. Tammiku DNA on ekspertiisiakti nr XXX kohaselt narkootilist ainet sisaldaval pakendil, kuna T. Tammik pani selle amfetamiini sinna autosse. Lisas nr 1 on isikuks, kellega ta suhtleb, s.o „Tammiku XXX“, Taavi Tammik. Seal on jutt, kuna ta amfetamiini kätte saab ja samas küsib ta lõpuks raha tagasi. R. O. ta ei tunne. Tema kandiski XXX. a 700 eurot U. M. kontolt R. O. kontole selle 50 grammi amfetamiini eest. Selle nime ja konto andis talle Taavi Tammik. 36. XXX. a kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 1-3) tunnistas K. M. end XXX. a episoodis, s.o 237,69 grammi amfetamiini omandamises koos I. P. süüdi ja jäi varasemalt antud ütluste juurde. 37. Süüdistatav T. Tammiku ja tunnistaja K. M. ütlustega riimuvad ka tunnistaja R. O. ütlused. Tunnistaja sõnul on Taavi Tammik tema XXX. K. ja U. M. ta ei tunne. Tema Swedbanki pangakaart oli mingi aasta lõpus, ei mäleta, mis aasta, T. Tammiku käes. Ta andis selle, kuna Taavi tahtis, sest tal olid endal arved kinni. Neil polnud kokkulepet, kauaks ta selle Taavile annab. Ta ei mäleta, et tema Swedbanki kontole oleks U. M. mingi rahaülekande 19 teinud. Kui ta üle kuulati, esitati talle mingi väljavõte arvelduskontost ülekande kohta sellelt M.. See ülekanne oli 500-600 eurot, ei mäleta täpselt. Tema ise ei ole sellist ülekannet teinud ja ei meenu, et T. Tammik oleks midagi sellest ülekandest kunagi rääkinud. 38. Ühtlasi tõendab K. M. poolt R. O. kontole raha kandmist XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 114-145), kust nähtub (tl 125) kinnitus makse 700 eurot teostamise kohta. Seda, et U. M. kontolt kanti XXX R. O. kontole 700 eurot tõendab ka U. M. SEB AS konto XXX. a vaatlusprotokoll (III kd, tl 49-51). 39. Tunnistaja K. M. ütlustega on kooskõlas ka kohtuistungil ütluste andmisest keeldunud I. P. kohtueelses menetluses antud ütlused. Nii selgitas I. P. XXX. a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (III kd, tl 24-27), kuidas ta koos K. M. XXX amfetamiini järele sõitis. Nad sõitis XXX tagusesse rajooni, seal oli mingi teeäärne parkla. K. käis autost väljas ja kui ta autosse tagasi tuli, võttis ta põuest kolm eraldi kilepakki, kus kõigis oli sees amfetamiin. K. pani need tema istme alla sahtlisse ja tema pani ka ühe kilepakendi sinna sahtlisse, kuna see kukkus K. maha. Ta ei oska öelda, palju kottides amfetamiini oli, kuid koti põhja peal oli umbes 4-5 cm. Amfetamiin oli valget värvi ja pigem tükkis. Siis sõitsid nad XXX ja enne XXX proovisid nad mõlemad seda amfetamiini, neelates sellest tüki alla. Siis jõudsid nad XXX ja jäid politseipatrullile vahele. K. ei rääkinud talle, kust ta selle amfetamiini sai ja tema ei küsinud ka. Ta ei tea, palju K. selle eest maksis. 40. XXX. a kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 28-35) selgitas I. P. erinevalt eelnevast ülekuulamisest, et ta ei teadnud, et K. läks XXX amfetamiini järele. Ta ei tea, mida K. mõtles amfetamiiniga edasi teha. Kui K. selle amfetamiini omandas ja talle sülle viskas, aimas ta, et tegu on amfetamiiniga. Ka K. kinnitas seda. Ta ei tea, miks ekspertiisiakti nr XXX kohaselt on narkootilise aine pakendil Taavi Tammiku DNA. 41. XXX. a kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 36-38) tunnistas I. P. ennast kahtlustuses, s.o grupis koos K. M. 237,69 grammi amfetamiini omandamises süüdi. 42. T. Tammikule käesolevas episoodis esitatud süüdistust tõendavad kogumis eelpool käsitletud tõenditega XXX. a isiku läbivaatuse protokoll (V kd, tl 56), XXX. a vallasasja läbivaatuse protokoll (V kd, tl 57-59), XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 60-63), XXX. a ekspertiisiakt nr XXX (V kd, tl 66-69), XXX. a ekspertiisiakt nr XXX (V kd, tl 7078). 43. XXX. a isiku läbivaatluse protokollist nähtuvalt andis K. M. XXX vabatahtlikult jope parempoolsest taskust välja kile sees valge pulbrilise aine, mis tema sõnul oli amfetamiin. 44. XXX. a vallasasja läbivaatuse protokollist nähtuvalt leiti XXX K. M. sõiduki XXX reg.nr. XXX kõrvalistuja istme all asuvast laekast 3 kotti (kilepakendit) valge pulbrilise ainega. Isiku sõnul tegu amfetamiiniga. 45. XXX. a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi XXX. a sõiduauto XXX reg.nr. XXX läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud 3 kotti (kilepakendit) valge pulbrilise ainega ja XXX. a K. M. läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud kile sees olevat valget pulbrilist ainet. Vaatlusprotokollist nähtuvalt oli kõigi 3 soonsulguriga kilekoti sees heledat värvi tükkis aine. Esimeses kilekotis oli ainet 95,25 grammi, teises kotis 103,37 grammi ja kolmandas 79,24 grammi. Valges kilenutsakas oli heledat värvi aine kaaluga 2,50 grammi. 20 46. XXX. a ekspertiisimäärusega (V kd, tl 64-65 pöördel) määrati korraldada asjas narkootilise aine ja DNA ekspertiis, milliste läbiviimiseks edastati EKEI-sse pakendis nr 1 asuvad 3 kotti valge pulbrilise ainega ja pakend nr 2 kile sees oleva valge pulbrilise ainega. 47. XXX. a ekspertiisiakti nr XXX eksperdiarvamuse kohaselt sisaldab soonsulguriga kilekotis pakendis nr 1 olev helepruun pulbriline aine massiga kokku 235,4 g 16% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub kokku 27,6 grammi amfetamiini. Kilenutsakus pakendis nr 2 olev helepruun pulber massiga 2,29 grammi sisaldab 15% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,25 grammi amfetamiini. 48. XXX. a ekspertiisiakti nr XXX eksperdiarvamusest nähtuvalt soonsulguriga kilekotilt nr 1 võetud proovilt saadi DNA-analüüsil täisprofiil, milles on eristatav peamine DNA-profiil kokkulangev Taavi Tammiku DNA-profiiliga. Soonsulguriga kilekotilt nr 2 (milles aine, pakend nr 1) võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, millest ei saa välistada K. M. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. 49. Eeltoodu alusel on kohtukoosseis seisukohal, et T. Tammikule käesolevas episoodis (
3. b)esitatud süüdistuses toodud faktilised asjas on kohtu käsutuses oleva tõendikogumiga tõendamist leidnud. (
4. c)T. Tammiku süüdistus, et tema omandas XXX. aastal eeluurimisel tuvastamata asjaoludel kokku vähemalt 8 grammi ja ühe tarvitamiskoguse kokaiini, mida tarvitas ise enne XXX ning millest andis edasi järgnevalt: XXX. aastal XXX vallas vähemalt neljal korral andis edasi vähemalt ühe tarvitamiskoguse A. K.; XXX. aasta alguses XXX andis 1 grammi kokaiini G. J.; ajavahemikul XXX kuni XXX XXX vallas XXX külas XXX talus andis ühe korraga 3 grammi kokaiini A. P. 50. Antud episoodi (
5. c)osas loobus prokurör süü tõendamatuse tõttu T. Tammikule esitatud süüdistusest. 51. KrMS § 14 lg 2 sätestab, et süüdistusest loobumine KrMS §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. KrMS § 301 kohaselt teeb kohus, kui prokurör loobub kohtuvaidluses süüdistusest, menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. 52. Riigikohus on selgitanud, et KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende koostoimes ja asuda seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele kohtuvaidluse käigus peab igal juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse osas. Oluline on siinjuures rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest loobumisele järgnema n-ö automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata. See tähendab, et menetluse jätkamine muudel põhjustel ja sõltumata kohtumenetluse uuest esemest ei saa enam kuidagi luua sellist olukorda, mis saaks õigeksmõistmise vajaduse välistada.6 Kui süüdistuses kirjeldatud asjaolud hõlmavad karistusõiguslikult mitut tegu (teomitmus) ja mõni neist tegudest või selle toimepanemine süüdistatava poolt ei osutu tervikuna tõendatuks või kui see tegu ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, tuleb süüdistatav viimati nimetatud teos õigeks mõista. Seda olenemata süüdistatava süüditunnistamisest või õigeksmõistmisest 6 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.11.2009. a otsus nr 3-1-1-87-09; p 9 21 teistes süüdistuses kirjeldatud tegudes ja sõltumata sellest, kas osaline õigeksmõistmine mõjutab süüdistatava käitumise karistusõiguslikku kvalifikatsiooni.7 53. Eeltoodu alusel, arvestades riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud episoodis (
6. c)süüdistusest loobumist, mõistab kohus T. Tammiku nimetatud episoodis õigeks. (
7. d)T. Tammiku süüdistus, et tema omandas XXX. aastal eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt 4,5 grammi ja vähemalt 40 ml korgijooki (GHB/GBL), millest tarvitas ise ning andis edasi järgnevalt: XXX. aastal XXX vallas kolmel korral 1,5 ml korgijooki (GHB/GBLi) A. K. (K.); ajavahemikul XXX. aasta lõpp kuni XXX XXX linnas andis A. P. edasi vähemalt neljal korral korraga vähemalt 10 ml korgijooki (GHB/GBL-i). 54. Antud episoodis (
8. d)loobus prokurör süü tõendamatuse tõttu T. Tammikule esitatud süüdistusest. 55. Arvestades prokuröri poolt süüdistusest loobumist ja käesoleva otsuse punktides 5152 märgitut, mõistab kohtukoosseis T. Tammiku käesolevas episoodis (
9. d)õigeks. (
10. e)T. Tammiku süüdistus, et tema omandas enne XXX eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt ühe tarvitamiskoguse GHB, mida tarvitas ise vähemalt ühe tarvitamiskoguse enne XXX. 56. XXX. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (V kd, tl 54 - pöördel) tõendab, et T. Tammik allutati märgitud kuupäeval kell 18.53 XXX juures kontrollile ja indikaatorvahendi näit oli positiivne, reageerides ainele COC. 57. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (V kd, tl 55) nähtub, et T. Tammikult võeti XXX. a kell 20.05 prooviks uriin ning võetud proovist leiti nii kokaiini kui ka GHB-d 259 mg/ml kohta. 58. Kohtukoosseis on seisukohal, vaadates süüdistust ja arvestades kohtu käesoleva otsuse punktides 9-10 toodud seisukohta, et T. Tammikule

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi esitatud süüdistus käsitleb karistusõiguslikult mitut tegu, et T. Tammikule etteheidetav joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt ühe tarvitamiskoguse GHB omandamine, mida ta tarvitas ise vähemalt ühe tarvitamiskoguse enne XXX (e), kujutab endast väärteo tunnustega tegu NPALS § 151 lg 1 mõttes. See aga ei too kaasa T. Tammiku suhtes antud teo osas õigeksmõistva otsuse tegemist, vaid T. Tammiku suhtes tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada. 59. Nimelt aegub NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

§ 81lg 3 järgi kahe aasta möödumisel.

T. Tammik pani etteheidetava teo toime XXX. a, ehk siis ei ole teo toimepanemisest käesolevaks ajaks 2 aastat möödunud. Samuti sätestab

§ 81

lg 7 p-s 2, et süüteo aegumine peatub väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Süüteo aegumise peatumine tähendab, et kriminaalmenetluse toimetamise aega ei võeta

§ 81

lg-s 3 tuleneva väärteo aegumise tähtaja arvutamisel arvesse.

§ 81

lg 7 p-s 2 ette nähtud aegumise peatumise aluse äralangemisel (kriminaalmenetluse lõpetamisel) väärteo aegumine üldjuhul uueneb. 7 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.03.2021. a määrus nr 1-20-470, p 24 22 Aegumise uuenemine tähendab seda, et aegumistähtaeg hakkab taas kulgema. Taas kulgeva aegumistähtaja lõpuni on isikut võimalik väärteo toimepanemise eest karistada.8 Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, mis saab olla üksnes eraldiseisva väärteomenetluse esemeks, siis saab üksnes võtta abstraktselt seisukoha, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused, jättes süüküsimuse ette otsustamata.9 Samuti on Riigikohus eelnevalt viidatud otsuses selgitanud, et kui väärteomenetluse alustamine on süüteo aegumise tõttu takistatud, pole võimalik kriminaalmenetlust KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada, vaid süüdistatav tuleb teos õigeks mõista. Eeltoodu alusel on kohtukoosseis seisukohal, et antud teo (

1. e)suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada ja T. Tammiku tegevuse vastavust NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustele tuleb kontrollida väärteomenetluses. (
2. f)T. Tammiku süüdistus, et tema omandas enne XXX. a eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt 8.37 grammi GBL (Gammabutürolaktoon), mida hoidis enda kasutuses olevas sõiduautos XXX registrinumbriga XXX, kuni see XXX politsei poolt vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja ära võeti. 60. Tunnistaja Ü. R. ütlustest nähtub, et olles saanud väljakutse veebruarikuu lõpupoole aastal XXX seoses teelt välja sõitnud sõidukiga, teostasid nad ka T. Tammiku sõiduki läbivaatuse, leides kaks mingi vedelikuga pudelit. Kuigi T. Tammik ei tunnistanud, et pudelis oleks narkoaine, võtsid nad pudelid ära. 61. Tunnistaja Ü. R. ütlustega on kooskõlas XXX. a vallasasja läbivaatuse protokollist (V kd, tl 7) nähtuv, mille kohaselt teostati nimetatud kuupäeval kell 19.15 XXX juures T. Tammiku sõiduki XXX reg.nr. XXX läbivaatus. Läbivaatuse käigus leiti sõidukist vasaku juhipoolse esimese ukse küljesahtlist väike plastikpudel, mille sees läbipaistev vedelik. Tagumise parempoolse ukse sahtlis oli samuti valge plastikpudel vedelikuga. Ühtlasi leiti ka seade XXX (radariavastaja) ja üks XXX tablett. 62. XXX. a asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 8-12) vaadeldi XXX. a vallasasja läbivaatuse käigus leitud kahte vedelikuga plastpudelit. Pakendis nr 1 olnud plastikpudelis kirjetega „Hellus JOGURTIJOOK maasika“ olnud vedeliku puhul reageeris M.M.C. International B.V kiirtest narkootilisele ainele GBL positiivselt (testris olev vedelik muutus siniseks). Pakendis nr 2 olnud plastpudelis kirjetega „DishWash Nõudepesuaine kontsentraat“ olnud vedelik reageerisid M.M.C International B.V kiirtestid narkootilistele ainetele GBL ja GHB negatiivselt. 63. XXX. a määrusega saadeti pakend nr 1 koos selles oleva läbipaistva vedelikuga ekspertiisi (V kd, tl 13-14), tegemaks kindlaks, kas pakendis oleva vedeliku näol on tegemist narkootilise või psühhotroopse ainega ja kui tegemist on narkootilise või psühhotroopse ainega, millisega ja kui suur on esitatud aine kogus ning kui palju on aines puhast narkootilist või psühhotroopset ainet. 64. XXX. a ekspertiisiakti nr XXX ekspertiisiarvamuse (V kd, tl 15) kohaselt sisaldab ekspertiisiks esitatud värvusetu läbipaistev geeljas aine massiga 8,37 g gammabutürolaktooni (GBL), mille protsendilist sisaldust EKEI-s ei määrata. 8 9 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.10.2016. a otsus nr 3-1-1-50-16, p-d 20-21 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.03.2015. a otsus nr 3-1-1-22-15, p 14 23 65. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Vastavalt 10.06.2016. a teabenõude vastusele (V kd, tl 87-88 pöördel) on GBL-i suureks koguseks 16 grammi. Seega ei ole T. Tammiku sõidukist leitud ja ära võetud 8.37 grammi GBL-i näol tegemist suure kogusega. 66. Süüdistatav T. Tammik kinnitas, et antud süüdistuse osas ta ei vaidle, see GBL oli tema oma. 67. Kohtukoosseis on seisukohal, vaadates süüdistust ja arvestades kohtu käesoleva otsuse punktides 9-10 toodud seisukohta, et T. Tammikule

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi esitatud süüdistus käsitleb karistusõiguslikult mitut tegu, et T. Tammikule etteheidetav tegu, enne XXX. a eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt 8.37 grammi GBL omandamine (f), kujutab endast väärteo tunnustega tegu NPALS § 151 lg 1 mõttes, kuivõrd süüdistuses ei ole T. Tammikule etteheidet, et ta oleks nimetatud aine omandanud edasiandmise eesmärgil. See aga ei too kaasa T. Tammiku suhtes antud teo osas õigeksmõistva otsuse tegemist. Kohtukoosseis on seisukohal, et T. Tammiku suhtes tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada ja kuivõrd süüteo aegumise tähtaeg ei ole möödunud, tuleb T. Tammiku tegevuse vastavust NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustele kontrollida väärteomenetluses. (g) Omandas enne XXX eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt ühe tarvitamiskoguse GHB, mida tarvitas ise vähemalt ühe tarvitamiskoguse enne XXX. 68. See, et T. Tammik oli enne XXX. a omandanud joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt ühe tarvitamiskoguse GHB-d, mida tarvitas ise vähemalt ühe tarvitamisekoguse enne XXX. a, on tõendatud T. Tammikule

§ 424lg 1 järgi esitatud süüdistuse juures analüüsitud tõenditega, s.o XXX.

a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (V kd, tl 21- pöördel), Tartu Ülikooli Kliinikumi dokumentidega (V kd, tl 22-23 pöördel), XXX. a indikaatorvahendi kasutamise protokolli (V kd, tl 24- pöördel) ja hinnanguga isiku joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta (V kd, tl 2). 69. Ka siin on kohtukoosseis seisukohal, vaadates süüdistust ja arvestades kohtu käesoleva otsuse punktides 9-10 toodud seisukohta, et T. Tammikule

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi esitatud süüdistus käsitleb karistusõiguslikult mitut tegu, et T. Tammikule etteheidetav tegu, enne XXX. a eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt ühe tarvitamiskoguse GHB omandamine, mida tarvitas ise vähemalt ühe tarvitamiskoguse enne XXX. a (g), kujutab endast väärteo tunnustega tegu NPALS § 151 lg 1 mõttes. See aga ei too kaasa T. Tammiku suhtes antud teos õigeksmõistva otsuse tegemist. Kohtukoosseis on seisukohal, et T. Tammiku suhtes tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada ja kuivõrd süüteo aegumise tähtaeg ei ole möödunud, tuleb T. Tammiku tegevuse vastavust NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustele kontrollida väärteomenetluses. 70. Samas peab kohtukoosseis siinkohal vajalikuks märkida, arvestades, et T. Tammikule on käesolevas asjas esitatud ka süüdistus

§ 424lg 1 järgi (otsuses II), et ta juhtis XXX.

a kella 19.25 ajal XXX tee 1 mootorsõidukit XXX reg.nr. XXX, olles tarvitanud eelnevalt narkootilist ainet GHB, võib T. Tammiku vastutus eeltoodud teo (

1. g)osas olla välistatud. 24 Nimelt on Riigikohus selgitanud, et esineb olukordi, kus üks tegu näib esmapilgul vastavat mitmele erinevale süüteokoosseisule, kuid mille puhul lähemal kontrollimisel ilmneb, et menetleda tuleb vaid ühe koosseisu järgi, sest see hõlmab kogu teise normi rikkumise ebaõigust. Selle ilmne näide on olukord, kus üks ja sama tegu vastab kahele süüteokoosseisule, millest üks sisaldab täpselt samu tunnuseid, mis teine, ning veel mingit lisatunnust. Võib esineda ka olukordi, kus erinevad süüteokoosseisud kattuvad vaid väikeses osas. Seega, kui isik mõistetakse üksteisele järgnevates eri menetlustes süüdi erinevate süüteokoosseisude järgi, peab kohus kontrollima, kas nende süütegude koosseisutunnused langevad kokku olulisel määral või mitte.10 (
2. h)T. Tammiku süüdistus, et tema omandas XXX grupis Ivo Järvojaga eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 0,5 liitrit korgijooki (GHB/GBL) ja vähemalt 5 grammi kokaiini, mida hoidsid ühiselt sõiduautos XXX registrinumbriga XXX, kuni XXX Ivo Järvoja need XXX tee bussipeatuse juures sõidukis XXX registrinumbriga XXX hävitas ajal, millal politseipatrull kontrollis patrullautos Taavi Tammiku narkojoovet. 71. Antud episoodi (
3. h)osas loobus prokurör süü tõendamatuse tõttu T. Tammikule esitatud süüdistusest. 72. Arvestades prokuröri poolt süüdistusest loobumist ja käesoleva otsuse punktides 5152 märgitut, mõistab kohtukoosseis T. Tammiku käesolevas episoodis (
4. h)õigeks. 73. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et kohtukoosseis loeb tõendatuks T. Tammikule narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises esitatud süüdistuse seoses K. M. ja I. P.. 74.

§ 184

lg 1 sätestab kuriteona narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Tulenevalt NPALS § 31 lg 1 esimesest lausest kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri

1. mai
2. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.
3. Määruse lisa 1 I nimekirjas on nimetatud amfetamiin, vastates seega NPALS § 31 lg 1 tunnustele. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Vastavalt 10.06.
4. a teabenõude vastusele (V kd, tl 87-88 pöördel) on selliseks koguseks amfetamiini puhul 1,3 grammi. Seega ületas T. Tammiku poolt käideldud amfetamiini puhul puhta aine kogus oluliselt narkootilise aine suure koguse piirmäära. Seega käitles T. Tammik ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet ning pani toime

§ 184lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

10 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.01.

1. a otsus nr 3-1-1-57-09, p 17 25
2. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik vähemalt võimalikuks, et käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet.11 Kohtu hinnangul tegutses T. Tammik teadlikult, s.o kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Asjaoludest nähtuvalt käitles T. Tammik amfetamiini planeeritult ja läbimõeldult ja see omakorda, kuidas T. Tammik K. M. ja I. P. amfetamiini kättesaadavaks tegi (tema poolt avaldatud kogus amfetamiin oli pandud XXX parklas parkivasse autosse, mille võtmed ta andis K. M., kes läks seejärel ainele sinna järele) ei jäta kahtlust, et T. Tammik teadis, et käitleb narkootilist ainet ja seda suures koguses. 77. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. II 78. Kõik kohtule esitatud tõendid, sealhulgas Taavi Tammiku ütlused, tõendavad kogumis T. Tammiku poolt

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.

1. Süüdistatav T. Tammik tunnistas kohtuistungil ennast joobes sõitmises süüdi, avaldades, et ta väga kahetseb. Ta oli korgijoogi tarvitamisest põhjustatud joobes.
2. Tunnistaja Ü. R. ütluste kohaselt oli temal kokkupuude T. Tammikuga, kui said väljakutse, et sõiduk oli sõitnud teelt välja. See oli veebruarikuu lõpupoole aastal XXX. Lisainfoks tuli, et keegi tõmbas sõiduki kraavist välja ja sõiduk liigub XXX suunas. Nemad nägid sõidukit XXX maanteel enne XXX. Nad andsid peatumismärguande ja juht Tammik reageeris sellele. Kõigepealt kontrollisid nad juhi alkoholijoovet indikaatorvahendiga ja joovet ei olnud. Juhi käitumine viitas aga narkojoobele: juht oli ärev, ei suutnud paigal olla ja tema puhul ka ropendamine, selline mittesõbralik käitumine. Nad tegid juhile narkotesti, mis pidi näitama narkojoovet, kuna nad toimetasid juhi XXX ekspertiisi, kust võeti temalt uriin. Pakub, et indikaatorvahend reageeri kokaiinile. Nad kontrollisid ka sõidukit, kust avastasid antiradari ja kahes pudelis oli mingi vedelik, mille nad ära võtsid. T. Tammik narkojoovet kohapeal ei tunnistanud ja ei tunnistanud ka, et pudelis oleks narkoaine. Nad võtsid sellest olenemata pudelid ära. Politseisõidukis oli T. Tammik agressiivne: röökis, karjus, sülitas ja vist isegi oksendas, kiskus riided seljast ära. T. Tammiku juhitud sõidukil mingeid vigastusi ei olnud ja küsimuse peale, mis juhtus, kui teelt välja sõitsid, vastas T. Tammik, et jäi roolis magama. Auto jäi selleks hetkeks sinna ja kui nad tulid ekspertiisist tagasi, kutsus ta autole kellegi järele.
3. XXX. a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (V kd, tl 24- pöördel) nähtuvalt kasutati indikaatorvahendit XXX. a kell 16.25 XXX maakonnas ning kontrollile allutatud T. Tammiku puhul oli indikaatorvahendi näit positiivne, reageerides COC-ile, BZD-le ja THCle. Ühtlasi nähtub, et T. Tammik toetus sõidukist väljumisel sõidukile, tema kõnnak oli kergelt taaruv ja tuigerdav, ta higistas, oli rahutu ja elava käitumise ning häiritud koordinatsiooniga, oksendas. T. Tammik oli suurenenud uudishimuga, jutukusega, aktiivsusega, tema meeleolu vaheldus kiiresti ja ta käitus omamehelikult, oli ärritunud või rahutu ja agressiivne. Lisaks oli tema aja- ja kohataju ebaselge ja kõne häiritud, segane.
4. Lisaks eelnevale on T. Tammikule

§ 424lg 1 järgi esitatud süüdistus tõendatud ka XXX.

a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (V kd, tl 21- pöördel), Tartu Ülikooli 11 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 184 komm. 3 26 Kliinikumi dokumentidega (V kd, tl 22-23 pöördel), XXX. a indikaatorvahendi kasutamise protokolli (V kd, tl 24-pöördel) ja hinnanguga isiku joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta (V kd, tl 2).

1. XXX. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et T. Tammik kõrvaldati nimetatud kuupäeval XXX reg.nr. XXX juhtimiselt XXX mnt
2. kilomeetril, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid, kuni kõrvaldamise aluse ära langemiseni.
3. Tartu Ülikooli Kliinikumi joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (V kd, tl 22pöördel) nähtuvalt võeti T. Tammikult kell 18.14 uriiniproov, millest tuvastati tramadool, alprasolaami ja GHB-d. Tartu Ülikooli Kliinikumi XXX. a kell 18.21 trükitud terviseseisundi kirjeldamise väljatrükist (V kd, tl 23- pöördel) nähtuvalt teostati T. Tammiku läbivaatus XXX kell 17.51 ning selle käigus võeti temalt materjalina uriini. Ühtlasi nähtub, et T. Tammikul oli käitumiselt ärritunud, vestluse ajal käib rahutult ringi ja küsimustele vastab rõhutatult valju häälega. T. Tammiku pupillide reaktsioon ja suurus valgusele oli ühtlane, skleerad hüpereemilised. T. Tammikul esinesid nüstagmid, tema rombergi asend oli ebakindel ja kand-varvas kõnd sirgjoonel oli kohati ebakindel.
4. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisast 2, s.o hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta (V kd, tl 25), nähtub, et arst-kohtutoksikoloogiaekspert on seisukohal, et T. Tammikul esineb narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Sellisele seisukohale asus arst-kohtutoksikoloogiaekspert, tuginedes XXX indikaatorvahendi kasutumise protokollis fikseeritud tähelepanekutele, XXX Tartu Ülikooli Kliinikumi Terviseseisundi kirjeldamisele ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr XXX fikseeritud uriinist leitud ainetele.
5. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi sõiduki juht olla joobeseisundis. Joobeseisund või LS § 69 lg-s 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lg 4 liigitab joobeseisundid 1) alkoholijoobeks ja 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeks.
6. T. Tammiku uriinist tuvastati, nagu eelnevalt nähtus, tramadool, alprasolaami ja GHB-d, milliste ainete leidmise fakti ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli märgitu ja T. Tammiku läbivaatusel tuvastatu pinnalt asus arst-kohtutoksikoloogiaekspert seisukohale, et T. Tammikul esineb joove. Uriinist tuvastatud ainetest alprasolaam kuulub sotsiaalministri 18.05.
7. a määruse nr 73 lisa 1 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I-IV) IV nimekirja, tramadool lisa 1 III nimekirja ja GHB määruse lisa 1 I nimekirja. Arvestades T. Tammikule väljakirjutatud ravimeid (IV kd, tl 192-203) heidetakse T. Tammikule süüdistuses ette vaid GHB tarvitamisest tulenevas joobes mootorsõiduki juhtimist. GHB näol on ka üksikult tegemist narkootiliste või psühhotroopsete ainetega. Ühtlasi nähtub eelkäsitletust, et T. Tammiku kehalised ja psüühilised reaktsioonid ning funktsioonid olid häiritud.
8. Eeltoodu alusel on kohtukoosseis, tuginedes kogumis kõigile käsitletud tõenditele, seisukohal, et T. Tammik juhtis XXX. a XXX alevikus mootorsõidukit XXX reg.nr. XXX, 27 olles ise GHB tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Seega realiseeris T. Tammik

§ 424lg 1 objektiivse koosseisu.

89. Subjektiivsest küljest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.12 Kohtukoosseisu hinnangul pani T. Tammik süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

T. Tammik oli teadlik, et ta on tarvitanud nö korgijooki, kuid läks vaatamata sellele autorooli. Ei saa olla kahtlust, et T. Tammik pidi aru saama, et ta ei ole seisundis, millises ta võiks mootorsõidukit juhtida – tunnistaja sõnul oli T. Tammik ärev, ei suutnud paigal olla ja ropendas, oli mittesõbraliku käitumisega. Seda kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli märgitu ning ka Tartu Ülikooli Kliinikumi dokumendid, kust viimasest nähtub seegi, et ka T. Tammiku kõnd ja koordinatsioon olid sellised, mis oleksid pidanud tal tekitama kahtlusi enda seisundis. Ehk siis pidi T. Tammik aru saama, et ta juhib mootorsõidukit joobeseisundis. 90. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III 91.

§ 201

lg 2 p 1, 4 näeb ette vastutuse grupis toime pandud valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

1. T. Tammikule omastamises esitatud süüdistuses kirjeldatud asjaoludes ei ole vaidlust, et kannatanu T. R. ja tunnistaja Õ. S. vahel oli sõlmitud laenuleping, millise alusel pidi T. R. Õ. S. laenu tagasi maksma. Sisulist vaidlust pole selleski, et antud laenu tagasi küsimiseks said T. R., A. P. ja T. Tammik XXX juures asuvas XXX kokku, kohtumise käigus helistati T. R. autos viibides laenuga seoses Õ. S. ning saadi laenu tasumise osas kokkuleppele, kuid kokkuleppe järgimiseks võeti kannatanult T. R. ära tema kullast sõrmus. Samuti ei ole sisulist vaidlust selleski, et kannatanu T. R. ei ole nimetatud sõrmust tagasi saanud, kuigi tasus esimese laenumakse tähtaegselt. Sellist asjade käiku kinnitavad kõik isikulised tõendid, sh kirjeldab asjade käiku selliselt ka T. Tammik, kui ka dokumentaalsed tõendid.
2. Nii tõendab XXX. a XXX Õ. S. kui laenuandja ja T. R. kui laenusaaja vahel sõlmitud laenuleping (I kd, tl 61 – pöördel), et Õ. S. ja T. R. vahel oli sõlmitud laenuleping, mille kohaselt Õ. S. andis T. R. laenu 12 500 eurot, millise T. R. pidi koos intressidega tagasi maksma hiljemalt XXX.a.
3. Laenu olemasolu Õ. S. ja T. R. vahel kinnitavad ka T. R. poolt menetlejale edastatud sõnumid (I kd, tl 62-207).
4. Kannatanu T. R. selgitas kohtuistungil, et sai XXX. a talvisel ajal, kuupäeva ei mäleta, Taavi Tammikuga XXX bensiinijaama kõrval kokku. Ta läks sinna, kuna talle helistati ja sooviti kokku saada. Oletab, et helistajaks oli T. Tammik. Tema läks sinna oma valget värvi XXX ja T. Tammik ja A. P. tulid sinna ka XXX. Ta ei olnud T. Tammikut ega A. P. varem näinud. Seal sai ta teada, et tema juurde tuldi tema kunagise XXX Õ. S. laenulepinguga 12 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 424 komm. 9.1 28 seoses. Ta võttis koos Õ. S. laenu 15 000 eurot. Kokkusaamisel näitas T. Tammik talle lepingut ja küsiti, kuna ta maksma hakkab. Ta ütles, et maksabki igakuiselt. Sel hetkel oli tal enda teada kuskil 7000-8000 eurot makstud ja 7000 midagi oli veel võlgnevust. Kokkusaamisel istusid nad tema sõidukis ja T. Tammik helistas Õ. S., küsides laenumaksete kohta. Õ. osasid summasid, mis tema oli maksnud, ei aktsepteerinud. Pärast vestlust läksid nad autost välja. Jäi jutt, et ta peab ootama, millal maksetähtaeg tuleb, et T. Tammik helistab talle, kas summa on makstud. Enne lahkumist ütles A. talle, et andku kuldsõrmus tagatiseks kuni esimene laenumakse 2137 eurot on tehtud, pärast mida saab sõrmuse tagasi. A. ütles talle seda, kui nad olid juba autost väljas, T. Tammik seisis A. kõrval. Ta oli nõus selle sõrmuse A. andma, kuna ta oli võlgu ja maksab nagunii selleks tähtpäevaks selle rahasumma ära, et annab siis tagatiseks, kui lubavad selle talle tagasi anda. Ta nõustus sõrmust andma ka seetõttu, et tal oli hirm, et võõrad mehed, kes küsivad su käest raha – äkki tullakse füüsiliselt kallale. Sõrmus oli kullast ja peal oli must kivi. Ta hindab selle väärtuseks 400-500 eurot. Kullaproov, kui ta ei eksi, oli
5. Sõrmuse kaalu ta öelda ei oska. Juttu, kuidas ta peaks sõrmuse kätte saama, ei olnud, kuna ühendust pidi nagunii võtma. Ta andis sõrmuse A. kätte, kes pani selle taskusse. Ta ei ole seda sõrmust tagasi saanud, kuigi laenumaksed on makstud. Ta küsis T. Tammikult telefoni teel sõrmust pärast makset tagasi 2-l korral, aga olid ainult lubadused. Taavi ütles, et teda pole hetkel XXX, et see on tal sõbra käes. Ta tundis T. Tammiku ja A. ka politseis fotode järgi ära.
6. Tunnistaja Õ. S. ütluste kohaselt meelitas T. R. temalt raha välja. See summa oli koos laenuintressidega 20 108 eurot. Hiljem nad tegid lepingu 15 000 euro peale, et midagigi kätte saada, aga jätsid laenuintressid kogemata välja. Arvab, et T. Tammik võis olla üks helistajatest, kes talle tol hetkel helistasid, kuna kõik teadsid, et tal on selline probleem. Neid inimesi oli sadu, kes tahtsid teda aidata. Kuna ta ühtegi nime ega perekonnanime ei tea neil inimestel, ei oska ta öelda, mida T. Tammik pakkus, ütles. Kahjuks ta A. P. ei tunne. A. P. võis olla ka helistajate nimekirjas. T. R. maksis talle lõpuks midagi. Ta ei ole kahjuks T. Tammikule midagi maksnud selle eest, et ta aitas tal laenu tagasi küsida. G. M. nimelist isikut ta ka ei tunne, aga võib-olla on ta G. M. kontole teinud ülekandeid, kuna olid sellised kokkulepped – ta lubas aidata, kui teda aidatakse. Ta rääkis oma murest T. R. oma tutvusringkonnas ja see muudkui läks edasi. V. S. on ta XXX ja M. K. XXX. Ta ei ole vahetult T. Tammikuga kohtunud, näeb kohtus teda esimest korda. Tal oli väga hea meel, et võõrad inimesed aitavad tal T. R. võlgnevust kätte saada ja ta oli absoluutselt nõus neile võõrastele inimestele vaevatasu maksma, kui nad aitavad võlgnevust kätte saada. Politseisse seoses selle kelmusega ta pöördunud ei ole.
7. Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt teab ta T. R., kuna T. R. sebis vahepeal XXX Õ. S. või elas koos. T. R. kelmitas Õ. S. raha välja. Õ. võttis ilusa jutu peale T. R. pangast laenu. T. Tammikut teab ta kooliajast. Ta ei tea, kas T. Tammikul on mingi seos T. R.. Arvab, et neid seoseid on paljudel inimestel, et kui tema XXX rahaga üle lastakse. Neid inimesi oli sadu, kes helistasid ja küsisid seda raha. Inimesi, kes laenu kohta küsisid, oli palju ja T. Tammik küsis samamoodi. Ta sai T. Tammikuga kokku ja T. Tammik küsis temalt T. numbrit ja rohkem midagi. Ta ei tea, miks T. Tammikul oli vaja seda küsida. XXX on nii väike koht, et terve linn teadis Õ. S. laenust. Ta ei ole seoses laenuga T. Tammikuga midagi rääkinud.
8. Pärast seda, kui prokurör avaldas tunnistaja M. K. ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelses menetluses antud ütlused „Taavi lihtsalt küsis minu käest, et mismoodi laen võeti ja mis selle laenuga on. Rääkisin Taavile loo ära“, avaldas M. K., et see on nii vana asi, et ta ei mäletagi pooli asju, aga võib-olla oli jah, et kui nad XXX ees kokku said, oli juttu ka laenust. Ta ei tea midagi mingist kokkusaamisest T. R. ja T. Tammiku vahel. Ta ei tea ka, 29 kas T. Tammik helistas talle hiljem ja rääkis midagi sellest laenu maksmisest ja T. R. tegevusest, kuna talle helistab päevas palju inimesi ja ta tõesti ei mäleta, kas T. Tammik helistas või ei helistanud, aga pigem mitte. Ta ei tea, kas T. Tammikule maksti selle laenu tagasinõudmise eest.
9. Tunnistaja V. S. tunneb T. R. seoses sellega, et T. R. suutis XXX Õ. S. käest raha välja petta. Selle kohta on koostatud ka dokument, kus on kirjas, et T. R. on XXX raha võlgu. T. R. hakkas selle laenulepingu järgi ka raha tasuma, kuid täiesti suvalisi summasid – 50, 100-200 eurot. Tema otseloomulikult tegeles ka selle laenu tagasi küsimisega T. R.. Laenust teadis tutvusringkond ja XXX linnast palju inimesi, kuna jutt käib ikkagi 20 000 eurost. Õ. S. pöördus kindlasti abi saamiseks ka oma tuttavate ja lähedaste poole. T. Tammikut ei tea ta üldse. Jääb vastuse võlgu, kas T. Tammikul oli mingi roll laenu tagasisaamisega seoses. Õ. S. ei ole talle midagi rääkinud seoses T. Tammiku tegevusega laenu tagasisaamiseks. A. P. tema ei tunne.
10. A. P. on Tartu Maakohtu 02.12.
11. a otsusega nr 1-21-6319 tunnistatud süüdi T. R. sõrmuse omastamises grupis koos T. Tammikuga.
12. Tunnistaja A. P. selgitas, et ta on mõned korrad T. R. näinud ja temaga kohtunud. Nad said T. R. kokku tankla ees XXX juures. Ta ei mäleta, millal ja mis aastal see kohtumine aset leidis. Kokkusaamisel oli tema, T. Tammik ja T. R.. Tema sai T. Tammikult teada, et T. R. on mingid võlad – T. Tammik rääkis, et T. on mingile XXX võlgu, T. ei taha seda maksta ja et äkki nad saavad ise selle T. käest küsida, et XXX saaks oma raha kätte. XXX nime ta ei mäleta. See laenuleping, mis tema kinnipidamisel leiti, võib see sama olla. Ta ei tea, kuidas see täpselt tema kätte sattus, võib-olla see XXX andis Taavi kätte ja Taavi unustas selle tema juurde või midagi sellist. Nad tahtsid lihtsalt XXX aidata. Kokkusaamisest mäletab, et T. lubas maksma hakata ja siis küsis tema T. selle kuldklotseri panti, et ta ära maksaks – et kui ära maksab, saab tagasi. Ta ei mäleta, mis T. selle sõrmuse küsimise peale vastas, aga ta sai selle enda kätte. Ta ei mäleta, kas Taavi oli sõrmuse enda kätte saamise ajal autos või kõrval. T. Tammik seal kohtumisel T. R. midagi ei rääkinud. T. R. ei tahtnud väga maksta ja siis tema (A. P.) mainis, et ta kannab kalleid riideid ja kuldklotserit, et annab selle nii kauaks panti ja kui raha ära maksab, saab tagasi. Sõrmuse panti võtmine oli tema (A. P.) mõte. Ta ei mäleta, kus sõrmus praegu on, ta kaotas selle ära kuskile või unustas kuskile maha, kuna see hetk ta tarvitas suhteliselt palju narkootikume. Taavi küsis temalt mitu korda seda sõrmust tagasi ja ta lubas seda otsida, aga ta lihtsalt ei leidnud seda üles. Järelikult ta kaotas selle ära kuskile. Taavi küsis seda sõrmust tagasi, kuna T. oli küsinud sõrmuse kohta ja kuna tema T. isiklikult ei teadnud, siis Taavi küsis kohe tema käest, kui T. oli Taavilt küsinud. Pärast sõrmuse äravõtmist tema T. ei suhelnud. Sõrmus oli selline kullast meeste paksem klotser. See laen oli ikka päris suur, T. lubas vist iga kuu neile 600 eurot tagasi maksta. T. R. oli nõus selle sõrmuse neile andmisega. Ta küsis seda sõrmust, kuna see tundus olevat asi, mis motiveeriks T. R. laenu tagasi maksma. Ta ei mäleta, mis autoga nad kokkusaamisel olid.
13. Süüdistatav T. Tammik tunnistas ennast osaliselt süüdi – tema sõrmust ei võtnud, tema eesmärk ei olnud üldse midagi sellist korraldada. Tema eesmärk oli inimesega viisakalt rääkida, tema probleemid Õ. S. ära lahendada. Selleks oligi tal vaja T. R. kohtuda, et viimane maksaks Õ. S. laenu tagasi. Ta sai laenust teada, kui sai XXX lihtsalt kokku tuttava M. K., kes hakkas rääkima, et tal XXX on selline probleem. Tema ütles, et läheb nagunii XXX, et andku talle see laenuleping kaasa, ta läheb räägib inimesega, et äkki leiab mingi lahenduse selles suhtes. Ta helistas T. R., tutvustas ennast, ütles, mis asjus helistab ja kas on võimalik kokku saada. XXX või XXX juures toimunud kokkusaamisel oli tal kaasas A. P.. Pärast 30 vestlust T. R. istus tema autosse, tal oli uks veel lahti, siis A. küsis T. R. käest, et sul on normaalsed riided, asjad ja sõrmus, et anna sõrmus meile panti, et kui laenu ära maksad, saad tagasi. Enne kokkusaamist neil A. juttu ei olnud, et tahaks midagi panti või üldse T. R. ära võtta. A. P. küsis seda sõrmust ja T. R. andis selle. T. R. tasus Õ. S. pärast seda vestlust esimese laenumakse ja nad pidid sõrmuse tagasi andma – ta helistas A., kes hakkas veiderdama, et tal on kuskil keldris see, et ta kolis ja peab selle üles otsima. Ja nii mitu korda. Tema tahtis selle sõrmuse kindlasti tagasi anda, sest lubadus on lubadus. Sõrmus jäigi tagastamata, sest ta vahistati ja ta ei tea, kuhu sõrmus sai või jäi. M. ütles ka, et ta XXX on nõus maksma, kui T. alustab võlgnevuse tagastamist ja maksiski 500 eurot. Seda sõrmust ei ole kannatanule hüvitatud, ilmselt tuleb seda teha nüüd. Ta ei tea, kas T. R. on selle hüvitamiseks kellegi vastu hagi esitanud.
14. XXX. a nõudekirja alusel laadis XXX, XXX üles turvakaamera(te) salvestised XXX. a ajavahemiku kell 16:49-17:23 kohta (II kd, tl 39-40). Nimetatud videosalvestisi vaadeldi XXX. a asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 41-86), mis kinnitab kannatanu T. R., tunnistaja A. P. kui ka süüdistatava T. Tammiku ütlusi, mille kohaselt nimetatud isikud said XXX õhtupoolikul XXX juures oleva XXX juures kokku, kuhu isikud saabusid kahe valget värvi XXX – ühe sõiduki registreerimisnumbriks on XXX (toimikumaterjalide pinnalt on tegemist T. Tammiku kasutuses olnud sõidukiga). Ühtlasi kinnitab see, et mingil hetkel vestlesid isikud kõik ühes XXX.
15. XXX- XXX. a ja XXX. a jälitustoimingu protokolli (II kd, tl 99-148) kantud XXX kell 16:30:57 kõne (tl 109) T. R. ja T. Tammiku vahel tõendab samuti, et isikud said XXX XXX juures oleva XXX juures kokku. Ühtlasi tõendab jälitustoimingu protokollis olev XXX kell 16:58:11 kõne, et sel ajal, kui T. Tammik, A. P. ja T. R. kokku said, helistati ka Õ. S., et nimetatud laenu teemal vestelda.
16. Eelnevas punktis käsitletud jälitustoimingu protokolli on kantud ka XXX kell 17:20:26 kõne (tl 111-115) T. Tammiku ja Õ. S. vahel, kus T. Tammik annab Õ. S. teada, et nad praegu võtsid talt korra autod, asjad, klotserid kõik käest ära. Seda sama teatab T. Tammik ka XXX kell 17:50:11 kõnes (tl 115-117) M. K..
17. XXX. a vaatlusprotokoll (II kd, tl 87-88) tõendab, et XXX. a laekus Õ. S. pangakontole M. R. pangakontolt 2200 eurot selgitusega „T. R. leping“. Nimetatud 2200 euro laekumist Õ. S. pangakontole tõendab ka XXX. a vaatlusprotokoll (II kd, tl 90-91).
18. Kohtule on tõendina esitatud ka 06.05.
19. a vaatlusprotokoll (II kd, tl 89), kust nähtub, et Õ. S. on G. M. pangakontole kandnud XXX. a 500 eurot selgitusega „Ülekanne“, mis haakub T. Tammiku ja Õ. S. ütlustega: T. Tammik selgitas, et Õ. S. maksis laenu tagasi küsimise eest ja Õ. S. kinnitas, et ta lubas aidata, kui teda aidatakse.
20. XXX. a A. P. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd, tl 92-95) kinnitab tunnistaja A. P. ütlusi tema kinnipidamisel laenulepingu leidmise kohta. Nii nähtub, et A. P. kahtlustatavana kinnipidamisel XXX. a kell 9.50 leiti ja võeti A. P. spordikotis oleva raamatu vahelt ära Õ. S. kui laenuandja ja T. R. kui laenusaaja vaheline laenuleping 1-l lehel.
21. XXX. a asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 96-98) on nimetatud laenulepingut vaadeldud ja tegemist on sama laenulepinguga, mida kohus juba eelnevalt käsitles ja mis on sõlmitud Õ. S. ja T. R. kui vastavalt laenuandja ja laenusaaja vahel (eelnevalt käsitletud laenuleping asub I kd, tl 61- pöördel). 31
22. XXX- XXX. a ja XXX. a jälitustoimingu protokolli (II kd, tl 99-148) kantud kõned tõendavad T. Tammiku ja M. K. vahelist suhtlust T. R. laenu tagasi küsimise teemal ning et M. K. edastas T. Tammikule T. R. telefoninumbri (II kd, tl 105), ühtlasi kinnitavad protokolli kantud kõned, et T. Tammik suhtles laenu teemal ka Õ. S.. Tõendatud on seegi, et XXX. a kell 15:16:30 helistas T. Tammik T. R. (II kd, tl 135) ja kinnitab, et esimene ülekanne on ilusti üle ja avaldab lootust, et nad saavad jätkuvalt samamoodi kenast asju aetud. T. R. küsib antud kõnes ka T. Tammikult, kuidas ta sõrmuse tagasi saaks ja kas see on võimalik ning T. Tammik vastab, et saab selle tagasi, aga ta pole praegu XXX, on XXX kandis, aga tuleb täna õhtul või homme XXX ja siis helistab T. R.
23. Seega, kuigi selles ka vaidlust tegelikult ei ole, võib öelda, et kõik süüdistuses toodud faktilised asjaolud on kohtu käsutuses oleva tõendikogumiga tõendatud. Hoolimata sellest on kohtukoosseis seisukohal, et T. Tammik tuleb

§ 201lg 2 p-de 1, 4 järgi õigeks mõista.

112. Omastamise objektiivne koosseis on vastavalt objektile kas vallasasja või usaldatud vara enda kasuks pööramine, mis peab olema ebaseaduslik.13

§ 201

lg 1 järgi saab omastamise objektiks olla üksnes selline vallasasi, mis on toimepanija valduses.14 Valduse üldmõiste tuleneb meie õiguskorras AÕS §-st 32, mille kohaselt on valdus tegelik võim asja üle.15 Kuivõrd enda kasuks pööramine on erinevalt vargusest (kus see on subjektiivne koosseisutunnus) objektiivse koosseisu tunnus ning vajab seetõttu faktilist manifesteerimist.16 113. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub

§ 21

lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. /…/ Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse.17

1. Süüdistuses heidetakse T. Tammikule ette omastamist grupis koos A. P.. Kohtuvaidluses leidis prokurör, et kuna T. Tammik kasutas Õ. S. ja M. K. asjade äravõtmisest teatades mitmust, siis on tõendatud valduse üleminek T. Tammikule ja A. P., seda enam, et sõrmus ei saagi hoida kaks isiku – neil oli sõrmusele ühine valdus. T. Tammik ei teinud midagi, et sõrmust T. R. tagastada või hüvitada varaline kahju sõrmuse väärtuses. Hüvitamine oleks olnud võimalik, T. Tammikul oli võimalik hoida sündmuse kulgemist enda kontrolli all. Ta oli teadlik ka, et T. R. on laenumaksed tasunud, millega seoses oli sõrmus T. R. nõusolekul pandiks võetud. 13 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 201 komm. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.06.
2. a otsus nr 1-19-6307, p 36 15 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.05.
3. a otsus nr 3-1-1-28-09, p 8.1 16 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 201 komm. 5.2.1 17 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.03.
4. a otsus nr 3-1-1-10-15, p 12 14 32
5. Käesolevalt kohtu käsutuses olevast tõendikogumist nähtuvalt küsis T. R. sõrmuse enda kätte A. P., kes pani selle kannatanult saamise järel endale taskusse. Seejuures ei nähtu tegelikult süüdistusest, et A. P. ja T. Tammik oleksid sõrmuse tagatiseks küsimisel tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult, st et neil oleks juba enne T-: R. kokkusaamisele minemist olnud plaan T. R. midagi laenu maksmise tagatiseks ära võtta. Asjade sellist käiku ei kinnita kohtu hinnangul ka tõendikogum. Pigem nähtub tõenditest, et pärast seda, kui T. R. oli juba saavutatud kokkulepe, millal peab ta esimese laenumakse tasuma, küsis A. P. ilma igasuguse eelneva teoplaani ja kooskõlastuseta enda poolt märgatud T. R. kuldsõrmust tagatiseks: A. P. kinnitas, et sõrmuse küsimine oli tema mõte, T. R. kinnitas, et sõrmust küsis A. P. ja T. Tammik välistas, et neil oli juba kohtumisele minnes plaan T. R. midagi panti või ära võtta. Asjaolu, et T. Tammik kasutas asjade, sh sõrmuse äravõtmisest Õ. S. ja M. K. teatades mitmust, ei ole kohtukoosseisu hinnangul asjaoluks, mis võimaldaks jaatada seda, et sõrmuse äravõtmisel T. R. tegutsesid T. Tammik ja A. P. ühiselt ja kooskõlastatult.
6. Samas, isegi kui asuda seisukohale, et T. Tammik ja A. P. tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ja T. Tammikul siiski oli A. P. poolt T. R. küsitud sõrmuse valdus, ei oleks omastamise objektiivne koosseis kohtukoosseisu hinnangul siiski täidetud. Nii on Riigikohus leidnud, et senise omaniku varast kestvale ilmajätmisele osutab üldjuhul just nimelt tegevus, millega süüdlane manifesteerib senise omaniku seisundi muutumise, mis seisneb tema käsutusvõimaluse halvenemises asja või vara suhtes. Enda kasuks pööramine võib toimuda tegevusetusega vaid juhul, kui passiivseks jäämine kujutab endast ühtlasi omastamistahte manifesteerimist. Üksnes valduses oleva võõra asjaga seotud kohustuste täitmata jätmisega aga ei väljendata veel selgelt võõrast omandit kahjustavat hoiakut. Vastupidine seisukoht tähendaks tsiviilõiguslike vahendite kasutamise võimatust ja kriminaalasja alustamise kohustust iga juhtumi puhul, kui võõrast asja õigel ajal ei tagastata.18 Seega, kuigi vastavalt T. R. olnud kokkuleppele kuulus sõrmus T. R. tagastamisele pärast seda, kui ta on esimese laenumakse tasunud, mida tõenditest nähtuvalt ei tehtud ja ei ole tehtud käesoleva ajani, ei saa nimetatust tuletada kohtu hinnangul T. Tammiku (ja A. P.) soovi T. R. sõrmust omastada. Vastupidi, T. Tammik lubas sõrmuse T. R. tagastada ja A. P. selgitas, et T. Tammik ka küsis sõrmust tema käest, kuid ta ei saanud seda T. Tammikule anda, kuna ta kas jättis sõrmuse kuskile või kaotas selle ära. Ühtlasi märgib kohus, et süüdistusest ei nähtu ka, millise tegevusega süüdlased manifesteerisid senise omaniku seisundi muutumise. See, et süüdistuse ja prokuröri süüdistuskõne pinnalt saab oletada, et riikliku süüdistaja hinnangul manifesteerisid T. Tammik ja A. P. sõrmuse omastamistahet selle laenumakse tasumise järel tagastamata jätmisega, selleks eelneva pinnalt olla ei saa. Samas nendib kohus, et tagastama sõrmuse osas võiks ilmselt kaalumisele tulla tsiviilõiguslik vastutus.
7. Eeltoodu alusel on kohtukoosseis, tuginevalt käsitletud tõenditele, seisukohal, et T. Tammik tuleb süüdistuses

§ 201lg 2 p-de 1, 4 järgi õigeks mõista.

IV 118.

§ 203

lg 1 näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Vastavalt

§ 121

lg-le 1, kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse oluliseks kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. 18 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.12.

1. a otsus nr 3-1-1-99-15, p 27 33
2. XXX. a süüteoteate vorm (I kd, tl 2) ei ole käsitletav ühegi KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendina, mistõttu ei saa kohus seda T. Tammiku süüküsimuse lahendamisel tõendina kasutada. Küll aga on võimalik nentida, et see kinnitab T. A. poolt sõiduki XXX reg.nr. XXX peksmisega seoses politseisse pöördumise fakti.
3. Süüdistatav T. Tammik ennast

§ 203lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud, avaldades, et teda päris ausalt seal ei olnud.

Teda aetakse tihti XXX T. T. segi. XXX vabanes kevadel, kas märts või mai XXX. a vanglast ja elas tema juures kuni ta tagaotsitavaks kuulutati, s.o sügiseni umbes. A. M. on ta varasemalt üks kord kohtunud, see võis olla aastal XXX. Nad olid siis lihtsalt ühes seltskonnas ja mitte väga kaua. Ta ei tea, miks A. M. näitab tema peale kui ühele kurikaga XXX peksjale. A. M. võis lihtsalt arvata, et see on tema. Sellisel kellaajal, kui lõhkumine toimus, oli tema ilmselt kodus. Ta elas siis XXX.

1. Tunnistaja T. T. selgitas kohtuistungil, et XXX karistati teda XXX. a kella 19.30 paiku XXX mingi burgeriputka juures toimunud peksmise eest. Ta oli seal putka juures XXX K. K.. Tema XXX Taavi Tammik temaga antud kuupäeval ja kellaajal kaasas ei olnud. Ta teab seda, kuna ta elas sel ajal Taaviga koos Taavi juures. Taavi elas XXX väljas natukene, Taavi XXX sellel ajal. Nad olid K. K. kahekesi. Ta ei oska öelda, kus ta võis olla XXX kella 01.00-02.00 ajal öösel, aga ta oli K. K. päev-kaks koos. Arvab, et läksid lahku XXX. Nad jõid alkoholi. Peale Taavi on tal XXX veel. Inimesed räägivad, et nad on Taaviga välimuselt sarnased. Neid juhtumeid, kus neid on Taaviga segi aetud, on kindlasti olnud. Ta ei oska kohe midagi öelda mingi XXX rikkumise kohta XXX linnas XXX. a. Juulis XXX. a oli Taavi habe natukene pikem, muud tema praegu välimusega võrreldes teisiti ei olnud.
2. Kohtukoosseisu hinnangul, kuigi Taavi Tammik ei tunnista sõiduauto XXX reg.nr. XXX kurikaga peksmist ja tunnistaja T. T. sõnul ei saanudki Taavi Tammik seda teha, näitavad teised kohtu käsutuses olevad tõendid nende kogumis, et Taavi Tammik on pannud toime

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Tunnistaja O. K. selgitas, et sõiduk XXX reg.nr. XXX oli tööauto, sõiduki omanik oli T. A.. See juhtus, kui ta viis oma XXX tuttava A. XXX puiesteele, äkki oli XXX, kaks aastat tagasi suvel ja öösel mingi 01.30-02.00 paiku. Seal põles tänavavalgustus. Tema sõitis sinna XXX maja juurde, jäi tee äärde ja A. ütles, et helistab kellelegi sealt korraks, kuna A. hakkas aku tühjaks saama, siis oli tema telefon laadimisvõrgus. Samal ajal kõndis autost meesterahvas mööda ja peale seda sõitis jeep ninaga vastu nende autot, kust hüppas välja 4 meest. Tema nendest neljast mehest kedagi ei tundnud. Kaks tükki läksid A.-poolse auto poole peale ja kaks tükki tema-poolse poole peale. Kahel isikul olid kurikad, nad lõid kurikatega vastu klaase, üritades autosse saada. A. poolt löödi küljeklaas katki, siis tema (K.) kogemata hoides ust kinni vajutas lingi nupule ja nii said nad tema ukse lahti. Tema (K.) sai neid jalaga uksest natukene eemale lükata ja samal ajal minema joosta. Kui toimusid juba esimesed löögid auto pihta, siis oli tema, see kes autoga tagurdas, see oligi nagu paanikahoos, et neist natukene eemale saada. Kuna tal polnud aega tahavaatepeeglisse vaadata, ei pannud ta tähele, et üks auto pargib samamoodi seal. Selle tagajärjel sai XXX taganurka kahjustusi. Neist kahest, kes autot kurikaga peksid, jäi talle üks meelde: inimene oli suuremat kasvu, hästi lühikeste juustega, turske, laiema näoga, vanus kuskil 25 kanti. XXX olid tema, A. ja A. XXX. A. istus tema kõrval ja XXX taga. Autost lõhuti, löödi klaase – esiklaas ja kõrvalistuja küljeklaas löödi puruks –, uksepiidad. Siis mõlemate esiuste piirete peal olid kurikajäljed, kapoti peal oli ka. Pärast selgus, et A. tundis sealt kedagi, aga tema (K.) ei tea keda. Ta ei saanud aru, miks selline sündmus aset leidis. Sündmus lõppes, kui tema jooksis ühte kõrvaltänavasse ja A. oli lükanud autole käigu sisse ja oli edasi sõitnud kõrvaltänavasse, 34 kus nad olid XXX auto maha jätnud sinna keset teed ja jalgsi edasi põgenenud. Tema (K.) nägi kõrvaltänavast politseinikke sõitvat mööda, jooksis nende poole ja politsei peatas kinni ja siis ta andis neile ütlusi, mis oli toimunud ja siis ta jäi nii kauaks auto juurde.
2. Tunnistaja A. M. ütlused haakuvad tunnistaja O. K. ütlustega. Tunnistaja teab O. K.. Ta sattus XXX, kui palus end koju visata XXX, XXX aadressile. See oli äkki eelmise aasta suve lõpus. Sõit ei jõudnudki sinna, kuna nad pidid enne korraks tuttavaga kokku saama. Ta ei mäleta tänavat, kas oli XXX või oli mingi XXX seal kuskil. Nad jõudsid sinna ette, vaatas, et maja ees tuttavat ei ole, helistas, et on kohal. Tuttav ei võtnud vastu. Natukese aja pärast tuli nurga tagant XXX, kust hüppas välja päris suur punt inimesi, kes vajusid lihtsalt neile auto juurde. Tema vaatas, et midagi on imelikku ja järsku tulid kurikad küljelt ning hakati kurikatega peksma autoklaasi. Ta ei tea, mitu kurikat oli. Ta nägi otseselt ainult ühte kurikat, kuid ei ole kindel, kas seal võis neid rohkem olla. Tema tundis inimestest ära Taavi Tammiku, kellega ta oli enne sündmust aasta-kaks tuttav, oli teda korra ühes seltskonnas näinud. Taavi Tammik oli tema küljeakna juures ja peksis kurikaga seda auto kõrvalistuja küljeklaasi. Too klaas ei läinud katki, aga läks tagumine klaas, kus oli tema tolleaegne XXX E. S.. Ta ei näinud, kas Taavi Tammik veel midagi tegi. Alguses tundus talle, et esimene, kes tuli rooli juurde, on K. K., suuremat kasvu selline, aga ei ole kindel selles. T. T. ta ei tunne. Kõik üritasid autosse sisse saada, nemad olid paanikas seal, aga jõudsid autouksed lukku panna. Tagurdamine oli niimoodi, et nad jõudsid juba nende juurde, hakkasid taguma ja ta ütles, et sõida kähku minema ja autojuht üritas sõita, aga pani vist kogemata tagurpidi käigu sisse, taga oli auto – autojuht tagurdas tagumisele autole otsa. Kuidagi saadi autojuhi küljeuks lahti ja juht tiriti autost välja. Nemad olid paanikas, mäss käis ja tema hüppas kähku autorooli, sai natuke mõne meetri edasi sõita ja siis nad jooksid XXX autost välja kuskile hoovide vahele peitu. Autojuhi nime ta ei tea, kutsuvad teda N. Ta ei jaganud kohe ära, miks see toimus, kuid siis hakkas mõtlema, teadis, et oli võlgu jäänud inimestele, aga oli selle ära tasunud, oli andnud neile oma auto vastutasuks ja tema teada oli see lahendatud. Tal oli see laenuvõlasuhe otseselt mitte vist Tammikuga, aga kunagi vist oli Ivo Järvoja seal mängus, aga seda Ivot nägi ta ainult üks-kaks korda. See laen oli tasutud. Ta järeldab, et see võis olla põhjuseks, kuna kuulis kellegi käest, et tema kohta olevat küsitud. Äkki küsiski Tammik ja nende punt, ühesõnaga ta ei tea, kes seal olid täpselt. Ta ei tea, kes politsei kutsus. Pärast olid sõidukil klaasid igatahes katki ja ta tundis, et see mats käis sinna vastu teist autot.
3. Ka tunnistaja E. S. ütlused haakuvad nii O. K. kui ka A. M. ütlustega. Tunnistaja O. K. ei tunne, kuid on temaga kohtunud. Umbes 2 aastat tagasi, suvel XXX, soovis A. M. kellegagi kokku saada ja siis N. ehk siis O., sõidutas neid XXX. Nad hakkasid minema XXX tänavasse, aga hüppasid läbi XXX, kus tuli keegi nurga tagant kurikatega. Neid inimesi oli mitu, võib olla 2-
4. Tema neid inimesi ei n