1-18-818/42

(16230105694)Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen; Marju Palm Tõlk Svetlana Hamaza Asi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Olga Sadovina erakorraline ettekanne H.N-i karistuse täitmisele pööramiseks KarS § 69 lg 6 alusel Hooldusalune H.N isikukood XXX; elukoht xxx (kohtuotsuses määratud kohustuslik elukoht xxx); määratlemata kodakondsus; emakeel vene keel; töökoht xxx; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: - 13.03.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-818 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, rakendades KarS § 65 lg 2, § 69 lg 4, § 75 lg 1 sätteid vangistusega 2 aastat, mis asendati üldkasuliku tööga 720 tunni ulatuses, täitmise tähtajaga 2 aastat. Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Kohtuistungi toimumise aeg 18.07.2018; 07.08.2018; 18.09.

1. Olga Sadovina H.N RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 130 lg-st 5; § 427 lg-test 1 ja 3, §-st 431 ning § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta H.N-ile mõistetud vangistus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande nr 10-3/26908-1 alusel täitmisele pööramata ning kohustada H.N-i jätkama üldkasuliku töö tegemist vastavalt Harju Maakohtu kohtuotsusele nr 1-18-
2. 1 Vabastada H.N 19.09.
3. vahi alt kohtusaalis käesoleva määruse kuulutamisel 1-18-818 H.N tuleb viivitamatult pöörduda kriminaalhooldusametniku poole, et küsida luba elukoha vahetamiseks, kui elukoht on erinev aadressist xxx, ja anda teada edasine elukoht. Lugeda süüdimõistetu H.N-i poolt vahi all viibitud aeg 08.09 – 19.09.2018 (12 päeva) vastavalt KarS § 66 lg-le 1 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-818 mõistetud karistuse karistusaja hulka. Arvestades vahi all viibitud aega 12 päeva ja kohtuotsuse alusel 29 tunni ulatuses tehtud üldkasulikku tööd, on H.N-i kandmata karistuseks 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust, millele vastab 679 (kuuessada seitsmekümmend üheksa) üldkasuliku töö tundi. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Vi ru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu 13.03.2018 otsusega tunnistati H.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja teda karistati KarS § 65 lg 2, § 69 lg 4, § 75 lg 1 sätteid kohaldades 2-aastase vangistusega, mis asendati 720 tunni üldkasuliku tööga, töö tegemise tähtajaga 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati H.N-i järgima KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 14.03.
6. 09.07.2018 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Olga Sadovina erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata H.N-i suhtes karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel. Käesolev erakorraline ettekanne koostatakse, kuna H.N hoiab kõrvale ÜKT täitmisest ja ei täitnud ÜKT ajavahemikul 04.06-18.06.2018 koostatud ajakava järgi. Samuti H.N rikkus kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx ning saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Nimelt, 02.07.2018 registreerimise käigus selgus, et alates 11.06.2018 H.N ei ela aadressil xxx, vaid elab teisel aadressil xxx.
7. 02.07.2018 antud seletuses H.N kirjutab, et 06.07.2018 korteriomanik sundis kriminaalhooldusaluse H.N-i ja tema vanaema korterist lahkuma. Kriminaalhooldusalune pidi kolima vanale aadressile xxx ning selle tõttu hoidis ta kõrvale ÜKT täitmisest. Samal ajal H.N-i sõber võttis tema tööle, et kriminaalhooldusalune saaks endale korterit osta.
8. Esimene kohtumine kriminaalhooldusalusega toimus 20.03.2018, kus talle selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi - kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Õigused ja kohustused on talle olnud arusaadavad ja seda on H.N kinnitanud oma allkirjaga. 04.04.2018 on koostatud
9. ÜKT ajakava, mille alusel H.N asus täitma ÜKT xxx ajavahemikul 05.04.-20.04.
10. ÜKT juhendaja A S (tel xxx). Määratud 48 ÜKT tunnist H.N täitis
11. Vestlusest kriminaalhooldusalusega selgus, et antud töökoht temale ei sobi. Kriminaalhooldusalusele selgitati veel kord tema õigusi ja kohustusi ning nende mittetäitmisega kaasnevaid tagajärgi. H.N-i väitel temale on kõik olnud arusaadav. 02.05.2018 on koostatud 2 . ÜKT ajakava, mille alusel kriminaalhooldusalune pidi täitma ÜKT KÜ-s xxx ajavahemikul 03.05.16.05.
12. ÜKT juhendaja I M (tel xxx). Vestlusest kriminaalhooldusalusega selgus, et 2 1-18-818 antud ÜKT koht temale ei sobinud ning palus leida temale uue koha. Seoses ÜKT ajakava mittetäitmisega on koostatud kirjalik hoiatus. 01.06.2018 on koostatud
13. ÜKT ajakava, mille alusel kriminaalhooldusalune pidi täitma ÜKT xxx ajavahemikul 04.06-18.06.
14. ÜKT juhendaja A S (tel xxx). Kriminaalhooldusalune ei sooritanud seal ühtegi ÜKT tundi. 02.07.2018 on koostatud 4 ÜKT ajakava, mille alusel kriminaalhooldusalune pidi täitma ÜKT xxx ajavahemikul 03.07.-09.07.
15. ÜKT juhendaja J B (tel xxx). See ÜKT täideti osaliselt. 02.07.2018 esitas töölepingu, mille alusel asus tööle ÜO-s B alates 05.06.
17. Juhindudes KarS § 69 lg 6 tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata H.N-i karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. Juhul, kui H.N ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, tegi kriminaalhooldusametnik vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 ettepaneku, võtta H.N-i vahi alla.
18. 18.07.2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond erakorralisele ettekandele lisad, millest nähtub H.N-i järjekordne rikkumine ühiskondliku töö mittetäitmise näol. H.N selgitas nimetatud rikkumist sellega, et ta viibis tööl ega saanud ühiskondliku tööd teha.
19. Kohus määras käesoleva asja arutamisele esmalt 18.07.
20. H.N sai kohtukutse kätte telefoni teel ning kinnitas, et tuleb istungile. 18.07.2018 kohtuistungile H.N siiski ei ilmunud. Tähitud kirjaga saadetud kutset talle üle anda ei õnnestunud, sest teda ei saadud kutse üleandmiseks kätte.
21. Kohus lükkas kohtuistungi edasi
22. augustiks 2018 kell 11.
23. 07.08.2018 toimunud kohtuistungile süüdimõistetu H.N jälle ei ilmunud. Kohtul ei õnnestunud H.N-ile kohtukutse kätte anda. Kohtule teadaolevatel aadressidel (xxx ning xxx) ta kohal ei viibinud ega ilmunud vahepealsel ajal ka kriminaalhooldaja juurde, olgugi et oli selleks kohustatud.
24. Seisuga 09.07.2018 oli H.N sooritanud 29 üldkasuliku töö tundi, sooritamata oli 691 tundi. Pärast seda kuupäeva ei olnud H.N enam kriminaalhooldajale ega üldkasuliku töö juhendajale kättesaadav. Ta jättis muuhulgas täitmata üldkasuliku töö ajakava vahemikuks 11.07 – 27.07.18 (44 h) ja ilmumata kriminaalhooldajaga kokkulepitud kohtumisele, mis pidanuks toimuma 03.08.2018.a. Samuti rikkus kriminaalhooldusalune H.N kohtu poolt määratud kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx ning saada kriminaalhooldusametnikul eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks.
25. Arvestades, et H.N ei ilmunud ka kahel korral määratud kohtuistungile (seejuures teda ei olnud enam võimalik kätte saada ei kutsetega ega telefoni teel), kus tal oleks võimalik anda kohtuotsuse täitmata jätmise kohta selgitusi, ei jäänud kohtu muud üle, kui tõdeda: H.N ei soovi ilmselt üldkasulikku tööd teha, millest järeldub, et talle mõistetud vangistus tuleb väga tõenäoliselt täitmisele pöörata. 07.08.2018 kuulutas kohus H.N-i KrMS § 429 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel tagaotsitavaks ja andis loa tema vahistamiseks.
26. 14.09.2018 edastas kriminaalhooldusametnik kohtule täienduse oma erakorralisele ettekandele, mille kohaselt H.N rikkus ka kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Nimelt: 10.08.2018 kriminaalhooldusametniku telefonivestlusest xxx sotsiaalosakonna juhataja K K selgus, et H.N on xxx. H.N tahtis enda kinnitusel minna xxx, kuid teda ei võetud sinna ning ta pöördus Eesti saatkonda, et saada abi Eestisse tagasi tulemiseks. (10.08.2018 saadud info edastati kohtule ka telefoni teel).
27. 09.09.2018 teavitas Ida Prefektuur kohut H.N-i tagaotsimise lõpetamisest, kuna ta peeti kinni 08.09.2018 kell 13:00 Narva Piiripunktis, kui ta üritas väljuda Eestist Venemaa suunal. Alates sellest ajast on H.N olnud vahi all; tema ärakuulamine toimus Narva kohtumajas 10.
29. 3 1-18-818 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
30. 18.09.2018 kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, taotledes H.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
31. H.N selgitas, et kohtusse ja kriminaalhooldaja juurde ei ilmunud ta seetõttu, et ajas ajad segamini, mille pärast väga vabandust palub. Ta ei arvanud, et asjad nii tõsiseks lähevad, aga nüüd, vahi all olles, lubab ta, et edaspidi peab kriminaalhooldusametnikust lugu, teeb kõik oma töötunnid ära, nii et ta muuga oma päevi ei sisustagi, peaasi, et ta ei peaks olema vangis. P käis ta küll – talle tehti pilet välja; miks ta sinna läks, õieti ei teagi, vaatas linna. Luba ei küsinud, sest läks vaid kümneks päevaks ega saanud aru, et sellel on nii tõsised tagajärjed. Kogu ülejäänud aja on töötanud koos oma tööandja M K ja teinud kaks korterit selle ajaga. Ta pidi enda korteri jaoks raha teenima. Tõepoolest tahaks üldkasuliku töö ära teha. H.N vannutas kohut, et toob väga palju kasu kõikidele lasteaedadele ja on väga hea poiss: „Ma ei riku seadust. Ma teen ainult head ja ei soovi kellegile kurja.“ H.N ela s oma sõnul viimati õe juures. Elukohavahetusest (õe juurde xxx, elama asumisest) ta kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud, sest arvas, et teeb seda septembrikuus. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
32. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetluse pooled, leiab kohus, et kuigi H.N-i rikkumised on tõsised ja süsteemsed, jääb Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus H.N-i karistuse täitmisele pööramiseks seekord siiski rahuldamata.
33. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.
34. Kohus tuvastas, et seisuga 19.09.2018 (so poole aasta jooksul) on H.N sooritanud 29 üldkasuliku töö tundi. Hooldusalune jättis korduvalt üldkasuliku töö ajakava täitmata, põhjendades rikkumist kolimisega oma vanale aadressile xxx ning sellega, et talle ei sobi pakutud töökohad lasteaias ja KÜ-s xxx. Samuti heidetakse H.N-ile ette kohustuse elada kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil xxx – rikkumist ja seda, et ta vahetas elukohta, selleks kriminaalhooldusametniku luba küsimata. Seda põhjendas H.N sellega, et korteriomanik sundis tema ja ta vanaema kõnealusest korterist lahkuma, mistõttu ta pidi oma vanale aadressile tagasi kolima. Lisaks on H.N rikkunud kohustust küsida välismaale minekuks luba kriminaalhooldusametnikult (käis 2018.a augustis P; lisaks tabati ta 08.09.2018 katselt ületada piiri venemaa suunal). Neile rikkumistele ei ole H.N muud põhjendust, kui vaid, et ta arvas, et asi ei lähe nii tõsiseks, et ta vahi alla võetakse.
35. Etteheidetavad rikkumised on tahtlikud. Vajadus vahetada elukohta võis küll tunduda paratamatusena, aga see ei tähenda, et H.N oleks olnud õigus või isegi vajadus jätta täitmata talle kohtu poolt ja kokkuleppe alusel pandud kohustus – küsida elukohavahetuseks kriminaalhooldusametniku luba. Sellega näitab H.N , et ta on kriminaalhoolduse suhtes ülbe ja üleolev. Keeldudes pakutavatest üldkasuliku töö kohtadest põhjusel, et need ei sobi talle, on H.N näidanud üles samaväärset suhtumist. Seejuures ei ole ta esitanud ühtegi adekvaatset põhjust, miks töökohad ei sobi. Kohtu hinnangul ei ole pakutud töödes midagi alandavat ega inimväärikuse vastast, mistõttu H.N-i keeldumine on arusaamatu ja viitab sellele, et ta ei taha tegelikult üldkasulikku tööd väga teha. Väljaspool Eesti suundumine ilma kriminaalhooldusametniku loata on täiesti õigustamatu. 4 1-18-818
36. Siiski kinnitas H.N kohtuistungil, et ta soovib üldkasuliku töög a jätkata. Juuli esimesel nädalal tegi ta näiteks üldkasulikku tööd kokku 9 tundi, mis ei vastanud siiski ajakavale. Põhjusena, miks ta ei teinud tööd täismahus, nimetas H.N oma palgatööd.
37. Kohus, olles kaalunud põhjalikult poolt- ja vastuargumente, leiab, et kuigi kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande tegemine on igati arusaadav, oleks praegusel juhul vangistuse täitmisele pööramine siiski ennatlik.
38. Tegemist on esimese erakorralise ettekandega. H.N avaldas kohtule soovi jätkata üldkasuliku tööga ning väljendas oma rikkumiste tagajärgede mõistmist. Kuigi H.N on tänaseks tegemata 679 tundi üldkasulikku tööd (arvestades tehtud tööd ja vahi all oldud aega), tuleb arvestada ka seda, et praegu on kohtuotsusega määratud töö tegemise tähtaja algusest möödas vaid neljandik. Tähtaeg lõppeb 14.03.
39. Seega on ees veel ligi 18 kuud, mille jooksul üldkasulikku tööd teha. See on piisavalt pikk periood, et täitmata tunnid korrektselt sooritada: kui H.N teeb järgneva 18 kuu jooksul igas nädalas 10 tundi või enam tööd, võib ta lõpetada ÜKT enne ettenähtud tähtaega.
40. Kohtu seisukoha kujunemist mõjutab oluliselt asjaolu, et H.N on alles 20-aastane.
41. Selles eas sõltub nooruki küpsusastmest, kas teda tuleks ed asise arengu seisukohalt kohelda pigem sarnaselt alaealiste kurjategijatega või täiskasvanutega. Kuigi Eestis peetakse lapseks nooremat kui 18-aastast, ei omanda 18-aastane veel kõiki õigusi, näiteks õiguse kandideerida Riigikokku omandab noor inimene 21-aastaselt, hasartmänge võib mängida
42. eluaastast alates jne. Alates
43. jaanuarist 2018 kehtivad KarS ja KrMS muudatused (KarS § 87 lg 7; KrMS § 308) näevad näiteks ette sedagi, et arvestades alla 21-aastasena kuriteo toimepannud täisealise isiku vaimse ja sotsiaalse arengu taset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, võib kohus kohaldada talle alaealisele mõeldud mõjutusvahendeid. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 453 SE eelnõu seletuskirjas on veenvalt selgitatud, miks peaks noortele täiskasvanutele sarnaselt alaealistega kehtima karistusõiguslik erikohtlemine, mille eesmärk ei oleks niivõrd karistamine, kuivõrd kasvatuslike mõjutusvahendite kohaldamine. (Noorteks täiskasvanuteks peetakse Euroopa riikide õigusaktides üldjuhul kuni 21-aastaseid, mõnel pool ka kuni 24- (nt Rootsis, Inglismaal ja osaliselt Saksamaal) ja kuni 25-aastaseid noori (nt Šveitsis). Noorte täiskasvanute suhtes eriregulatsiooni rakendamise olulisimaks argumendiks on asjaolu, et noortel on varieeruv arenguküpsus. Inimesed saavutavad küpsuse erinevas vanuses ja ennekõike õigussüsteemi sattunud noore täiskasvanu arengutase on paljudel juhtudel võrreldav pigem alaealise kui täiskasvanuga. 18-aastaseks saamine ei tähenda alati automaatselt vaimset küpsust, vaid see on pikaajaline protsess. Neuropsühholoogilised uuringud näitavad, et inimese aju areneb veel ka peale
44. eluaastat, mis mõjutab inimese otsustusvõimet ning impulsside kontrollimise ja käitumise põhjendamise oskusi.
45. Kohtuistungil selgitusi andes ja küsimustele vastates reageeris ja käitus H.N pigem lapselikult kui täiskasvanu moel. Kohtu hinnangul on tegemist ebaküpse noorukiga, kellel on arenguruumi. Kohtu ja õiguskaitseasutuste valikud tema kohtlemisel ja tema rikkumistele reageerimisel võivad tema edasist elusaatust – sh toimetulekut ühiskonnas ja õiguskuulekust – määrata enam kui mõne tõeliselt täiskasvanud inimese puhul.
46. Seetõttu pöörab kohus erilist tähelepanu asjaoludele, mis võimaldavad hinnata , millisel kujul kohaldatuna mõjutaksid karistusõiguslikud vahendid H.N-i kõige sobivamalt, sealhulgas – kas vangistuse täitmisele pööramine oleks parim ja seega vältimatu lahendus.
47. H.N on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Esmalt karistati teda 16.09.2016 KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9; 200 lg 2 p 8; § 202 lg 2 p 1,2 ning § 323 lg 1 järgi lühimenetluses kokku vangistusega 2 aastat, millest kohesele ärakandmisele kuulus 5 kuud ja ülejäänu määrati KarS § 74 alusel katseajale pikkusega 2 aastat ja kuus kuud. Teiseks karistati teda 13.03.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega kokkuleppemenetluses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, rakendades KarS § 65 lg 2, § 69 lg 4, § 75 lg 1 sätteid kokku vangistusega 2 aastat (uue 5 1-18-818 kuriteo eest mõistetud 5 kuud vangistust suurendati kandmata karistuse võrra), mis asendati üldkasuliku tööga 720 tunni ulatuses, täitmise tähtajaga 2 aastat.
48. H.N-i karistusandmetest nähtub, et esimeses kohtuotsuses nimetatud teod – sh noaga röövimise ja vägivalla kasutamise tunnistaja suhtes – pani H.N toime 16.12.2015 – 10.05.2016, so alaealisena ja napilt täisealiseks saanult. Teises otsuses nimetatud varguse pani H.N toime 25.12.2016 18aastasena. Arvestades, et alates 07.06.2016 viibis H.N 5-kuulises vangistuses, pani ta varguse toime üsna ruttu pärast vangistusest vabanemist ja katseaja alguses. Karistusregistri väljavõte näitab, et H.N on pannud 2016.a ja varem toime palju väärtegusid, sh pisivarguseid nii enne kui pärast vangistuses viibimist. Samas nähtub väljavõttest, et viimase väärteo (NPALS § 151 lg 1 – narkootilise aine tarvitamine uusaastapidustuste käigus) pani ta toime 01.01.
49. Pärast seda – vähemalt 1,5 aasta jooksul - enam uute süütegude toimepanemist tuvastatud ei ole.
50. Eelnevast saab järeldada, et H.N on siiski suutnud märkimisväärselt pikaks ajaks oma käitumist korrigeerida ja varem lausa harjumuseks kujunenud süütegude (sh üsna raskete kuritegude) toimepanemisest hoiduda. Raske on anda ühest hinnangut, kas see muutus on toimunud karistuste (sh 5-kuulise vangistuse) mõjul, isiksuse küpsemise tulemusel või mingil muul põhjusel. Kohtuistungil rõhutas H.N, et ta on „hea poiss, ei tee kellelegi liiga.“ Kohtule jäi sellest mulje, et H.N väärtustab ka ise seda, et tema uus eluviis ei ole kuritegelik ja teisi kahjustav. Kohus on seisukohal , et sellist õiguskuulekust tuleb säilitada. K Ka riigi poolt valitavad kohtlemisviisid peaksid H.N-i selle juures toetama. Kohtul puudub veendumus, et praegu peaaegu kaheks aastaks vangi saatmine suurendaks tingimata H.N-i õiguskuulekust ja teeks teda paremaks inimeseks. Pigem saab ta vangistuses uued autoriteedid kuritegevuse vallas ning tema lugupidamine riigivõimu vastu väheneb veelgi. Üldpreventsiooni ja õiguskorra kaitsmise huvide seisukohalt tuleb antud juhul võtta arvesse, et kuigi H.N on olnud sõnakuulmatu, pole ta olnud viimasel ajal ohtlik. Ka on õiguskorra huvides see, kui noorte inimeste parendamisse suhtutakse empaatiaga ja individuaalselt lähenedes.
51. Kohus möönab, et üldkasuliku töö täitmata jätmisega, kriminaalhooldaja juurde ja kohtusse ilmumata jätmisega ning kriminaalhooldaja nõusoleku küsimata jätmisega elukohavahetuseks ja välisriiki sõitmiseks on H.N näidanud üles äärmist distsiplineerimatust. Seejuures tuleb tõdeda, et lisaks praegusele kriminaalhooldusele esines tal samalaadseid rikkumisi ka 16.09.2016 otsusega määratud katseajal. Nimelt määras Viru Maakohus 11.07.2017 määrusega toonase katseaja pikendamise kuni 16.04.2019, kuna juba 2017.a suvel jättis H.N korduvalt ilmumata registreerimistele ega teavitanud oma uuest elukohast. Ilmselgelt ei mõjutanud toonane katseaja pikendamine H.N-i oma vigadest õppima.
52. Kohtus selgitas H.N , et ta ei arvanud, et tema rikkumisi nii tõsiselt võetakse. Silmnähtavalt mõjus vahistamine talle ehmatavalt ja ta ei soovi kinnipidamiskohas olla. Võib arvata, et vahistamine värskendab negatiivses mõttes tema mälu kunagise viiekuulise vangistuse osas. Vahistamine pani ta mõistma, et aristus võidakse päriselt ka täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ütles, et praegune olukord mõjub talle nii, et tulevikus täidab ta oma üldkasuliku töö kohustust ja kuulab kriminaalhooldusametniku sõna täpselt nii nagu peab. Kohus selgitas talle istungil uuesti tema kohustusi KarS § 75 alusel ja selgitab neid uuesti ka kohtumääruse avaldamisel.
53. Käesolevas asjas on positiivne ja lootustandev ka see, et H.N on siiski sotsiaalsed sidemed ja lähedased, kes on vajadusel tema jaoks mingil määral olemas ja valmis teda toetama. Kohtuistungil viitas H.N õele, kes tahaks teda praeguses olukorras aidata ja kelle juurde ta vabanedes asuks elama, aga ka isale; kriminaalhooldusametniku esitatud dokumenatsioon kinnitab ka vanaema olemasolu, kelle juures H.N vahepeal elas; kinnipidamisel 08.09.2018 andis ta ema kontaktid, kellega ühendust võtta; Viru Maakohtu 11.07.2017 määrusest nähtuvalt on ta elanud ka teiste õdede juures T. Kohtu 6 arvates on oluline aidata H.N ka neid si demeid säilitada. Selles osas ei oleks paariaastane vangistusest abi. 1-18-818
54. Kohus arvestab positiivsena sedagi, et H.N on leidnud palgatöö ja on võtnud seda tõsiselt, et muretseda endale ja vanaemale uus eluase. H.N lubas istungil veidi liiga lapsiku valmisolekuga, mille usutavuses tekkis teatav kahtlus, et nüüdsest teeb ta vaid üldkasulikku tööd ja muud ei tee üldse. Palgatööst loobumine ei ole siiski iseenesest vajalik. Nagu ülal öeldud, saab üldkasuliku töö tehtud ka nii, kui teha korralikult nädalas 10 tundi tööd ja muul ajal teenida elatist. Oluline on see, et ÜKT ajakava paika panemisel arvestataks, et palgatöö ei hakkaks üldkasulikku tööd segama.
55. Arvestades H.N-i noorust ning fakti, et ta on viimase kahe aasta jooksul oma õiguskuulekust silmnähtavalt parandanud, leiab kohus, et H.N-ile tuleks anda praegu veel üks võimalus vanglat vältida. Vangistuse täitmisele pööramine ei ole hetkel otstarbekas ning hooldusalusele saab anda veelkord võimaluse oma kohustuste korrektseks täitmiseks. Kui kriminaalhooldusametnik täheldab aga lähitulevikus, et H.N esitab sisutühje põhjendusi selle kohta, miks talle pakutud töö pole sobinud või rikub uuesti oma kohustusi, siis on põhjust teha kohtule uus ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks. Töö tegemata jätmine ja pakutava tööga „pirtsutamine“ on indikaator sellest, et tegelikult isik ei soovi üldkasulikku tööd teha ja järelikult tuleb tal kanda oma karistus vangistusena.
56. Arvestades ülaltoodut ja H.N-i kohtuistungil väljendatud valmisolekut kontrollnõuete täitmiseks ja üldkasuliku töö tegemiseks ning ka seda, et kriminaalhooldus on alles algusjärgus, jätab kohus H.N-ile mõistetud karistuse praegu täitmisele pööramata.
57. Kohus vabastab H.N-i vahi alt kohtusaalis käesoleva määruse kuulutamisel 19.09.2018 ning H.N kohustub jätkama üldkasuliku töö tegemist vastavalt Harju Maakohtu kohtuotsuses nr 1-18-818 määratule. Vastavalt KarS § 66 lg-le 1 loeb kohus süüdimõistetu H.N-i poolt vahi all viibitud aja 08.09 – 19.09.2018 (12 päeva) Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-818 mõistestud karistuse karistusaja hulka. See tähendab, et arvestades vahi all viibitud aega 12 päeva ja kohtuotsuse alusel tänaseks 29 tunni ulatuses tehtud üldkasulikku tööd, on H.N-i kandmata karistuseks 1 aasta, 10 kuud ja 19 päeva vangistust, mis vastab 679-le üldkasuliku töö tunnile. (allkirjastatud digitaalselt) Heili Sepp Kohtunik 7