lg 1 p 1 järgi ja karistatud rahalise karistusega 450 miinimumpäevamäära, s.o 1440 eurot. Vahi all viibitud aeg, s.o alates vahistamisest 01.11.
, § 189 lg 1, § 263 p 1, 2, 3 järgi liitkaristuseks mõistetud vangistus 1 aasta 4 kuud 3 päeva, mis asendati 976 tunni üldkasuliku tööga, viiakse täide iseseisvalt. Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.
a
lg 1 p 1) järgi karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 7 ja
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o Pärnu Maakohtu 17.03.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud 15 päeva vangistust, võrra. Z.Z-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 15 päeva vangistust.
Z.Z-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 08.09.
MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra.
lg 2 alusel suurendati Z.Z-ile mõistetud karistust Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks Z.Z temale Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2015. a otsusega mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et Z.Z on Pärnu Maakohtu 27.10.2016. a otsusega süüdi tunnistatud
lg 1 p 1 järgi ning mõistetud karistust suurendati Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.
lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Z.Z on varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Varasemalt on Z.Z korduvalt karistatud avaliku korra vastaste süütegude toimepanemise eest, samuti avaliku võimu teostamise vastase süüteo, liiklussüüteo, aga narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab Z.Z karistust avaliku korra vastase süüteo toimepanemise eest. Kusjuures kuriteo, mille eest Z.Z käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal (s.o ajal, kui Z.Z tuli teha üldkasulikku tööd Pärnu Maakohtu 17.03.
3.2 Z.Z on vangistuses olles läbinud sotsiaalprogrammid Jõud muutuda ja Agressiivsuse asendamisetreening. Tervislikel põhjustel ei ole Z.Z saanud osaleda vangla tööhõives. 3 Kohus peab positiivseks, et Z.Z on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogramme kuriteo riskide maandamiseks ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral on Z.Z toetavad lähedased (ema, isa, vend) ja kindel elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Nimetatud elukoht kuulub Z.Z isale ja korteris hakkaks Z.Z elama üksinda. Z.Z on vabanemise korral tagatud ka kindel töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxid laotöölisena. Kohus on seisukohal, et Z.Z vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt head. Z.Z on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samas peab kohus oluliseks, et Z.Z oli ka enne vangistust toetav lähivõrgustik ja kindel töökoht, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele pani Z.Z taaskord toime vägivallateo. 4. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Z.Z tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et Z.Z puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need kohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud). Z.Z on enda sõnul tehtud vigadest aru saanud ja soovib edaspidi elada seadusekuulekalt, kuid see ei anna kohtule alust järeldada, et Z.Z-ile mõistetud karistus on täitnud oma eesmärgi. Raina Pärn Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.