1-19-1820/133

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruar 2023 Kriminaalasja number 1-19-1820 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus süüdimõistetu Edvard Melile Tartu Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Edvard Meli 39501073712) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (Mel; isikukood RESOLUTSIOON
6. Jätta Viru Maakohtu
7. novembri
8. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9. Jätta Edvard Meli taotlus temale riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohus karistas Edvard Meli 07.01.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1820 KarS § 135 lg 2 järgi 5 aasta vangistusega ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 8 kuu vangistusega ja mõistis KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumis liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud vangistust Viru Maakohtu 28.06.
12. a otsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta 9 kuu 5 päeva vangistuse (635 tundi ÜKT-d) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 aastat 9 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja hulka arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja 2 kuud 22 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates 12.02.2019 jäi 6 aastat 6 kuud 13 päeva vangistust. 1.
13. Tartu Ringkonnakohus tühistas 07.09.
14. a otsusega maakohtu otsuse Edvard Meli süüditunnistamises KarS § 135 lg 2 järgi alaealise pantvangi võtmises ja selle eest mõistetud karistuses ning liitkaristuse mõistmises. Ringkonnakohus mõistis Edvard Meli süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja karistas teda 10 kuu vangistusega, millega luges kaetuks KarS § 266 lg 2 p 1 alusel mõistetud 8 kuu pikkuse vangistuse. Edvard Melile mõistetud 10 kuu pikkust vangistust suurendati Viru Maakohtu 28.06.
15. a otsusega mõistetu ärakandmata 1 aasta 9 kuu 5 päeva pikkuse vangistuse võrra, saades liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 5 päeva vangistust. Sellest arvas kohus maha vahi all viibitud 1 aasta 6 kuud 24 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates 07.09.2020 jäi 1 aasta 11 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 08.10.2020 1.
16. Viru Maakohus vabastas 11.12.
17. a määrusega Edvard Meli tingimisi enne tähtaega vangistusest katseajaga kuni 18.09.2021 kohustusega järgida katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtumäärus jõustus 29.12.
19. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 17.09.2021 erakorralise ettekande Edvard Melile ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune rikkus korduvalt registreerimiskohustust.
20. Viru Maakohus kuulutas 29.09.
21. a määrusega Edvard Meli tagaotsitavaks ning kohaldas tema tabamisel tõkendina vahistamist. 3.
22. Edvard Mel tabati 07.11.
23. Kohtuistungil 08.11.2022 jättis Viru Maakohus Edvard Meli suhtes 29.09.
24. a määrusega kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata. Maakohtu määrus
25. Viru Maakohus rahuldas 15.11.
26. a määrusega erakorralise ettekande ja pööras KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele Edvard Melile Tartu Ringkonnakohtu 07.09.
27. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 8 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges maakohus 07.11.2022 ning määras, et tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtumääruse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. 4.
28. Esmalt märkis maakohus, et Edvard Mel rikkus kohustust ilmuda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 13.08., 19.08., 25.08., 01.09., 07.09., 13.
29. ja 16.09.
30. Edvard Mel selgitas kohtuistungil, et ei ilmunud registreerimisele, kuna arst keeldus tõendi väljastamisest, ta ei osanud käituda, oli ehmunud ning ei tahtnud vanglasse tagasi minna. Ta teadis, et käitub vääralt ning oleks pidanud küsima abi kriminaalhooldusametnikult. Kohtuistungile ei ilmunud, kuna ei olnud kohtukutset kätte saanud ja ei teadnud, et peab kohtusse tulema. Maakohus leidis, et Edvard Meli põhjendusi ei saa uskuda ning rikkumised on toime pandud tahtlikult. Edvard Meli on korduvalt karistatud, ta on viibinud varem kriminaalhooldusel ning teab oma õigusi ja kohustusi, sh tagajärgi, mida kinnitas oma allkirjaga. Edvard Mel oli teadlik, et peab ilmuma kriminaalhooldusosakonda ning kinnitas ka seda, et teadis, et võib pöörduda kriminaalhooldusametniku poole küsimuste ilmnemisel. 4.
31. Maakohtu hinnangul otsustas Edvard Mel hoiduda otsuse täitmisest kõrvale. Tema põhjendused on paljasõnalised ning suunatud sellele, et vältida karistuse täitmisele pööramist. Objektiivsed takistused kriminaalhooldusnõuete täitmiseks puudusid. Süüdimõistetu ei ilmunud kohtuistungile ning ta kuulutati tagaotsitavaks ja vahistati. Edvard Mel selgitas, et ei saanud ilmuda, kuna ei saanud kohtukutset kätte. Maakohus leidis, et isik oleks saanud vastavat 2 teavet kohtusse helistamisel, kuivõrd ta oli teadlik, et tema suhtes koostatakse erakorraline ettekanne. Lisaks ei ole usutav, et ema ei teavitanud poega kohtukutse saabumisest. Määruskaebus
32. Viru Maakohtu 15.11.
33. a määruse peale esitas määruskaebuse Edvard Mel, kes palub läbi vaadata tema kaebus ja teha õiglane otsus. Samuti palub asi läbi vaadata suulises menetluses, ta soovib osaleda kohtuistungil. 5.
34. Kaebuse andmetel ei ole kohus arvestanud sellega, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning laste ema, kellel on veel kaks alaealist last (viies tulekul), vajab abi ja tuge. Samuti on tal 72-aastane ema, kes on haige ja eakas inimene ning vajab tähelepanu ja toetust. Edvard Meli sõnul on tema jalas kolm kuuli, mille osas vajab operatsiooni. Vanglas ei saa vajalikku ja piisavat ravi, mistõttu on tema tervis reaalses ohus. Ka ootab teda pikaajaline taastusravi pärast kuulide väljavõtmist. Vastavad dokumendid lubab ta kohtule esitada. Kohus ei arvestanud tema terviseseisundiga. 28.09.2021 kohtuistungi kutset ta allkirja vastu kätte ei ole saanud ning mitte kusagil ei ole fikseeritud, et teda on sellest aegsasti teavitatud. Korduvat kohtukutset ei saadetud, kuigi seda nõuab seadus. Ta ei suhelnud emaga, kes võis ka unustada teda kutsest teavitada. 5.
35. Lisaks eelnevale leiab Edvard Mel, et kohtunik G. Jasnjukil on viha tema suhtes seoses 07.09.2020 ringkonnakohtu poolt tehtud õigeksmõistva otsusega. Tegemist on ebakorrektse otsusega ning ta umbusaldab kohtunikku. Kohtuistungi ajal rikkus kohtunik kohtulikku korda, kuna ei andnud talle viimase sõna õigust. Samuti ei kaalutud alternatiivseid karistuse võimalusi, mis on seaduses ette nähtud. Kohtuistung viidi läbi ebakompetentselt, ei võetud arvesse fakte ja asjaolusid ning rikuti tema põhiseaduslikke õigusi.
36. Edvard Mel esitas Tartu Ringkonnakohtule lisaks määruskaebusele ka kümme taotlust. Kokkuvõtvalt taotleb süüdimõistetu asja arutamist avalikul kohtuistungil, kus osaleb tema ning eesti- ja venekeelne meedia, esitatud meditsiinidokumendi vastuvõtmist ning päringu tegemist meditsiinilisse registrisse ja vangla meditsiiniosakonda tema tervisliku seisundi osas, kriminaalasjas nr 1-16-3734/19 tehtud kohtuotsuse võtmist asja materjalide juurde ning kui ringkonnakohus taotlusi ei rahulda, siis tuleb kohtul esitada kirjalikud põhjendused. Edvard Meli sõnul viibib tema tulevane abikaasa Ukrainas ning tema on vabaduses valmis minema Ukrainasse rahulikke elanikke kaitsma. Lisaks esitas Edvard Mel taotluse kaitsja määramiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
37. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Edvard Melile Tartu Ringkonnakohtu 07.09.
38. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramises.
39. Esmalt on ringkonnakohus seisukohal, et Edvard Meli taotlus riigi õigusabi korras kaitsja saamiseks jääb rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul esinevad selleks RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud keeldumise alused, s.o taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Nii on süüdimõistetu esitanud ise määruskaebuse, põhjendades, miks ei tuleks temale mõistetud ärkandmata vangistust täitmisele pöörata. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjendatud ning alused karistuse täitmisele pööramiseks olemas, ei ole Edvard Meli poolt esitatud teabe põhjal alust arvata, et kaitsja osalemine midagi muudaks - tegemist on perspektiivitu kaebusega. 3
40. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus Edvard Melile, et Viru Maakohus tegi 15.11.2022 määruse mitte otsuse ning seda kohtuotsuse täitmise staadiumis. Süüküsimuse lahendamisel ja täitemenetluses tekkinud küsimuste lahendamiseks näeb kriminaalmenetluse seadustik ette erineva menetluse läbiviimise korra. Nii lahendatakse erakorraline ettekanne kohtumäärusega ning kaebuse esitamisel on tegemist määruskaebemenetlusega (mitte apellatsioonimenetlusega), mida reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku
41. peatükk. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 3 lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning KrMS § 331 lg 12, mille kohaselt tuleb menetlusosalise soovil asja arutada suulises menetluses, s.o kohtuistungil, ei ole määruskaebemenetluses kohaldatav. Käesoleval juhul ei ole tegemist ka KrMS § 390 lg-s 4 sätestatud eranditega (vahistamine, vara arestimine jm menetlust tagavad toimungud), millal tuleb korraldada kohtuistung. Kuivõrd ringkonnakohus ei pea ise kohtuistungi korraldamist ega süüdimõistetu kohtusse kutsumist vajalikuks, jääb Edvard Meli taotlus tema kaebuse arutamiseks kohtuistungil rahuldamata. Seoses sellega jäävad rahuldamata ka kõik kohtuistungiga seonduvad muud taotlused.
42. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud. Edvard Meli etteheited maakohtule selles, et temale ei antud viimase sõna õigust, on alusetud, kuivõrd kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel ei pea kohus juhinduma KrMS §-st
43. Viimase sõna õigus kehtib vaid põhimenetluses, kus toimub süü küsimuse lahendamine. Maakohus on järginud KrMS § 432 lg 3 nõudeid, kutsunud 08.11.2022 toimunud kohtuistungile süüdimõistetu Edvard Meli ning kuulanud ära tema arvamuse. Edvard Melil oli võimalik selgitada, millest tulenevalt ta registreerimiskohustust ei täitnud ning miks ta peaks vabaduses viibima.
44. Vaidlust ei ole selles, et Edvard Mel ei ilmunud 13.08., 19.08., 25.08., 01.09., 07.09., 13.
45. ja 16.09.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Maakohus on tuvastanud, et rikkumiste osas puuduvad mõjuvad põhjused ning süüdimõistetu selgitustest tuleb välja, et arstitõendit/haiguslehte arst temale ei andnud. Alates 25.08.2021 ei ilmunud ta kriminaalhooldusosakonda, kuna kartis, et karistus pööratakse täitmisele ning ei osanud midagi teha, oli hirmul. Kriminaalhooldaja esitatud perearsti tõendist on samuti näha, et süüdimõistetul oli palavik ning temale tehti 27.07.2021 Covid-test, mis oli negatiivne. Perearsti juurde kutsuti tagasi 28.07.2021 (eelnevalt oli diagnoositud täpsustamata äge ülemiste hingamisteede nakkus), kuid vastuvõtule ta ei ilmunud. 04.08.2021 läks pereõe vastuvõtule, mil anti saatekiri uuringule (samas tuvastati, et veri patoloogiata). 23.08.2021 perearsti vastuvõtule Edvard Mel ei läinud. Kuna Edvard Mel ei ole ise tõendeid oma haiguse kohta esitanud, on jätnud arsti vastuvõttudele ilmumata, samuti tunnistanud, et viimasel viiel korral hoidis ta kriminaalhooldusest kõrvale, on tõendatud, et süüdimõistetu on teadlikult ja tahtlikult rikkunud registreerimiskohustust.
46. Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas Edvard Melile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et on ja seda alljärgnevatel põhjustel.
47. Edvard Meli rikkumine ei olnud ühekordne, vaid ta ei ilmunud registreerimisele kokku seitsmel korral. Mõjuvat põhjust registreerimiskohustuse rikkumiseks Edvard Melil polnud. Ta väitis, et oli haige, kuid tõendit selle kohta ei esitanud. Arvestades seda, et mõjuva põhjuse olemasolu tõendamine on kriminaalhooldusaluse kohustus ning Edvard Mel ei ole enda väidete kohta tõendeid esitada, on need paljasõnalised. Väide, et isik ei saa haiguse korral arstilt vastavat tõendit, ei ole usutav. Lisaks jättis Edvard Mel seitsmest korrast viiel ilmumata registreerimisele seetõttu, et kartis tagasi vanglasse sattuda ja hakkas kriminaalhoolduse läbiviimisest kõrvale hoiduma. 4
48. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused, samuti täitmata jätmise tagajärjed, ei saanud tulla süüdimõistetule üllatuslikult. Nii on ta varasemalt pidanud täitma käitumiskontrolli nõudeid kriminaalasjas nr 1-18-5147, mil temale mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Samuti on temale käesolevas kriminaalasjas tutvustatud kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi ja ta oli teadlik, mida nende täitmata jätmine tema jaoks võib tähendada. Seda kinnitas Edvard Mel maakohtu istungil, samuti kõrvale hoidumisega kohtumenetlusest põhjusel, et karistus võidakse täitmisele pöörata.
49. Märkimist väärib seegi, et Edvard Mel kuulutati tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile. Kuigi süüdimõistetu sõnul ei ole ta kutset kätte saanud, on materjalidest näha, et kutse saadeti tema elukohta, kus selle võttis vastu tema ema. Selline kutse kättetoimetamise viis on KrMS § 165 lg 2 kolmanda lause järgi lubatav. Korduskutse saatmine ei ole kohustuslik, mistõttu ei ole maakohus menetlusõigust rikkunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Edvard Meli selgitused kohtuistungile ilmumata jätmise kohta ei ole usutavad. Sellele viitab eelkõige asjaolu, et süüdimõistetu hoidis juba enne kohtuistungit otsuse täitmisest kõrvale, mistõttu on tõenäoline, et hirmust vanglasse mineku ees jättis ta ka kohtusse tulemata. Edvard Mel kuulutati tagaotsitavaks 29.09.
50. a määrusega ja tabati alles 07.11.
51. Kogu selle aja, s.o enam kui aasta jooksul ei võtnud Edvard Mel kriminaalhooldajaga ühendust ega tundnud vähimatki huvi käitumiskontrolli nõuete täitmise vastu, et tal oleks võimalik kanda karistus ära vabaduses.
52. Kõik eelnev kogumis näitab, et Edvard Meli suhtes on kriminaalhooldus ebaõnnestunud, ta ei suuda täita sellega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi korrektselt. Mis puudutab alternatiivseid meetmeid rikkumistele reageerimiseks, siis neid käesoleval ajal enam ei ole. Edvard Meli kriminaalhooldus lõppes 18.09.2021 ning katseaja pikendamine ja täiendavate kohustuste määramine enam võimalik ei ole. Arvestades Edvard Meli poolt toime pandud arvukaid registreerimiskohuste rikkumisi, mis muutsid kriminaalhoolduse teostamise tema suhtes mitme kuu jooksul võimatuks, on karistuse täitmisele pööramine proportsionaalne meede. Edvard Mel ei suutnud pärast pika vangistuse kandmiselt ennetähtaegset vabanemist lühikese, vähem kui 9 kuu pikkuse katseaja jooksul, kriminaalhoolduse nõudeid järgida.
53. Ükski Edvard Meli poolt toodud argumentidest, alaealiste laste ja eaka abivajava ema olemasolu, soov minna Ukrainasse elukaaslase juurde ja osaleda sealsete elanike abistamisel, ei too kaasa karistuse täitmisele pööramata jätmist. Edvard Mel on oma käitumisega ise pannud nii enda kui oma lähedased raskesse olukorda.
54. Edvard Mel viibib kinnipidamisasutuses alates 07.11.2022 ning selle aja jooksul ei ole tema tervislik seisund takistanud vangistuse kandmist. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka päringute tegemist meditsiiniregistritesse ega vangla meditsiiniosakonda. Vajadusel on kinnipeetavatele tagatud ravivõimalused nii vanglas kui ka väljaspool seda. Tulenevalt VangS § 52 lg-st 1 osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja ning sama paragrahvi lõike 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seetõttu ei anna Edvard Meli tervislik seisund alust maakohtu määruse tühistamiseks.
55. Viimaseks märgib ringkonnakohus, et selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et kohtunik ei olnud Edvard Meli suhtes esitatud erakorralist ettekannet arutades erapooletu, asja materjalidest ei nähtu. Kohtunik ei pea taanduma, kuigi on varem teinud sama isiku suhtes süüdimõistva otsuse, olenemata sellest kas see on mingis osas tühistatud või mitte. Ka olid alusetud Edvard Meli etteheited kohtuniku poolt menetlusnormide rikkumisele (vt määruse p 10), millega Edvard Mel põhjendas kohtuniku erapoolikut suhtumist. Samuti ei ole 5 ringkonnakohtu hinnangul vajadust võtta kriminaalasja materjalide juurde kriminaalasjas nr 116-3734/19 tehtud lahendit. Mis asjaoludel jäeti karistus varasemas asjas täitmisele pööramata, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kohus saab lähtuda vaid konkreetses asjas tuvastatud rikkumistest ja anda neile oma hinnagu.
56. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
57. novembri
58. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Taotlus kaitsja määramiseks jääb samuti rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6