lg 6 ja
1 Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
) § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus on tuvastanud, et pooled on küll K.V.i pärijad, kuid kinnistusregistris on vaidlusalune Xxxx asuv korteriomand, reg osa nr xxxx, jätkuvalt pärandaja nimel ja seetõttu, enne pärijate sissekandmist omanikena ei saa seda vara ka jagada kaasomandina. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 järgi kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka ja ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Seega ühe abikaasa surma korral abikaasade varaühisus lõpeb ja ühisvara kui sellist enam jagada ei saa. Abikaasade ühisomandi asemele tekib pärast ühe abikaasa surma üleelanud abikaasa ja ülejäänud pärijate pärandvara ühisuse vaheline ühisomand (Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. I osa, 2014, P. Varul jne, § 77 kommentaar 3.4.2.4., lk 354–355). Pooled on pärandaja pärandi vastu võtnud (pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1). PärS § 147 lg 1 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Seega pooled on kaaspärijatena K.V.i pärandvara ühisomanikud. Eeltoodut arvestades, on kinnistu, mille suhtes soovib hageja kaasomandit lõpetada, tema ja kostjale kuuluva pärandavara ühisuse ühisomandis. PärS § 152 lg 3 järgi kohaldatakse pärandvara jagamisele kaaspärijate vahel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist üldjuhul nõuda iga kaaspärija ja lg-st 4 tulenevalt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel ning vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. 4 Seega on hagejal õigus nõuda ühisomandi lõpetamist enda ja kostjale kuuluva pärandvara ühisuse vahel. Kui pooled ei jõua ühisomandi jagamises kokkuleppele, määrab selle jagamise viisi kindlaks kohus. Kohtupraktikas (nt Tln RKK, asjas nr 2-21-9792) on leitud, et hageja eesmärgi saavutamiseks ei ole vältimatult vajalik esmalt pärandavara jagada ja vastavad kinnistusraamatu kanded teha. See, kas ühisomandis olev pärandvara on jagatud või mitte, ei takista hageja nõudel poolte ühisomandi lõpetamise nõude esitamist ja lahendamist. Hagis esile toodud asjaoludel on võimalik hagiga soovitud eesmärk saavutada ja kinnistu ühisomand lõpetada olenemata pärandvara jagamisest. Kohus leiab, et selles osas kas taotleda ühisomandi või kaasomandi lõpetamist, on tegemist õigusliku kvalifitseerimisega, milleks ei pea esitama hagi uue alusega ja seda ei saa pidada ka hagi muutmiseks. Hageja palub lõpetada pärijate kaasomand selliselt, et müüa kinnisasi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kuivõrd PärS § 152 lg 3 tulenevalt kuuluvad kohaldamisele kaasomandi jagamise sätted, siis Riigikohtu seisukoha kohaselt saab kohus valida nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis (nr Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-06 p 19). Kohus leiab, et kinnistu müümine avalikul enampakkumisel on otstarbekas ja mõistlik ühisomandi/kaasomandi lõpetamise viis, kuivõrd kumbki ühisomanikest ei kasuta kinnistut ei elukohana ega muul viisil sihipäraselt. Ühisomandi lõpetamiseks ei ole vaja mõjuvat põhjust. Riigikohus on leidnud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-06 p 20, nr 3-2-1-99-09 p 17, nr 3-2-1-65-10 p 21). Antud asjas ei ole kumbki omanik ilmutanud soovi kinnisvaraga tegelda. Ehkki kostja ei ole menetluses enda võimalikku huvi sõnaselgelt väljendanudki, näitab ainuüksi see, et ta ei ole suhelnud ei teise kaasomanikuga ega ole osutunud kättesaadavaks ka käesolevas menetluses, et tal puudub asja vastu igasugune huvi. Kohus leiab, et kulusid kaasatoova vara jätkuv omamine ei ole kummagi omaniku huvides ja seetõttu on selle avalikul enampakkumisel müümine ainuke mõistlik viis ühise omandisuhte lõpetamiseks. Kohus märgib, et lähtudes pärimistunnistuses olevast kinnitusest, et tegemist on ühisvararežiimile allunud pärandvaraga, peaks hageja osa olema ¼ ja kostja osa ¾ korteriomandist. Pärimistunnistuse kohaselt on pooled pärijateks võrdselt ehk ½ ja ½ osades. Kohus eeldab, et notar on pärijatele selgitanud osade suuruse määramise asjaolusid. Seetõttu kajastab kohus ka avaliku enampakkumise tulemi jagamise tähenduses kaasomandi osade suurust lähtudes tõendina esitatud pärimistunnistusest. 4. Omandiga seotud kulutuste müügitulemist kinnipidamise osast on hageja loobunud pärast kohtu selgitust, et kuna sooritusnõuet pole esitatud, siis kohtupraktika kohaselt ei saa kohus sekkuda kohtutäituri tegevusse avaliku enampakkumise müügitulemist mistahes summade kinnipidamisel (RK määrus 2-20-15758, 26.10.2022, p.10). Hagejale on selgitatud õigust esitada kulutuste hüvituse saamiseks sooritusnõudega hagi. 5 MENETLUSKULUD 5.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu.
Kaasomandi lõpetamine toimub käesoleval juhul eelduslikult mõlema poole huvides. Seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta kulud poolte endi kanda (RK otsus 3-2-1-12-07). Kummagi poole kulude nende endi kanda jätmine tähendab, et puudub vajadus analüüsida ja hinnata nende rahalist suurust. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.