← Eesti

2-16-12100/75

Obsah (6)§ 173§ 177§ 175§ 172§ 2§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 17. veebruar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-12100 Tsiviilasi X kohustustest

) § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgnik on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega on võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 132 sätestatut. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine erivajadustega laps. Võlgniku sissetulek on lapse elatis 292 eurot, töövõimetuspension 284 eurot, puudetoetus 138,40 eurot ja temaga kooselava sugulase täistöövõimetuspension 325 eurot. Alust ei ole kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Puuduvad tõendid, et võlgnik varjaks 2

(5)oma vara või tegelikke sissetulekuid. Võlgnik andis nii
  1. mail 2019 kui ka
  2. septembril 2022 vande kohustuste täitmise kohta. 5.
  3. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on võlgnik olnud tootmistsehhi operaator osalise koormusega. Praegu on ta töövõimetu ja töötu, kuid soovib saada T-kategooria load, mis võimaldaks töötada traktoristina. Puudub alus kahelda, et võlgnik esitas tõesed andmed töötamise ja tervisliku seisundi kohta. Võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine, sest tal polnud ka varem suur sissetulek. Võlgnik ei hoidnud teadlikult kõrvale

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustustest.

Võlgniku tervislik seisund ei võimalda teha suuremas mahus või raskemat tööd. Võlgnik tegi menetluse algul võimetekohast tööd tootmistsehhi operaatorina, haigestus ega ole võimeline samal töökohal enam töötama. Võlgnik osaleb tööalase rehabilitatsiooni programmis, tema eesmärk on saavutada tervislik seisund, mis võimaldaks saada traktoristiload. 5.3. Maakohus hoiatas, et

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 5.

  1. Maakohus ei teinud mingeid otsustusi menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta. Samuti ei andnud maakohus menetlusosalistele võimalust esitada menetluskulu nimekirju ja neile vastata. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
  2. Võlausaldaja II esitas
  3. novembril 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta rahuldamata võlgniku taotlus kohustusteks vabastamiseks. Menetluskulud palub võlausaldaja II jätta võlgniku kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 6.
  4. Esiteks ei arvestanud maakohus esitatud tõenditega (eelkõige konto väljavõtetega), sest võlgnik on teeninud sissetulekut, millest osa tulnuks eraldada võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, kuid mida võlgnik teinud ei ole. Võlgnik rikkus võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust juunist 2017 juunini 2018 kokku 1827,57 euro ulatuses ning juulist 2018 maini 2019 kokku 1667,70 euro ulatuses. Võlausaldajale II oleks pidanud vastavalt jaotisele tegema väljamakse kokku 1588,40 eurot. 6.
  5. Teiseks rikkus võlgnik

§ 173

lg-s 3 sätestatud tulu loovutamise kohustust ning kahjustas sellega võlausaldajate huve. Töötasu alammäär oli Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt

  1. aastal 500 eurot ja
  2. aastal 540 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt sai võlgnik detsembris 2018 tulu 1205,81 eurot, millest usaldusisikule üle andmiseks kuulub 539,15 eurot (arvestades töötasu alammäära ning võlgniku ülalpeetavat). Usaldusisikule üle antavast summast 25 % antakse

§ 173

lg 4 kohaselt võlgnikule, seega 75 % summa osas tehakse väljamakse võlausaldajatele, mis oleks 404,36 eurot. Võlgnik ei ole teinud vastavas summas väljamakset võlausaldajatele. 6.3. Kolmandaks ei kasutanud maakohus

§ 173

lg 4 teise lause võimalust võlgnikule jäävat osa sissetulekust suurendada, seega lähtuda tuleks võlgnikule jäävast 25%-st ja võlgnik oleks pidanud võlausaldajale väljamakseid tegema. Kui maakohus leidis, et võlgnikul on viimastel aastatel olnud raske sissetulekut teenida, siis oli kohtul võlgniku elulisi asjaolusid arvestades võimalik määrata võlgnikule üle antav suurem summa. Maakohus ei ole võlgnikule jäävat määra suurendanud. 7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Võlgnik kaebusele ei vastanud. Võlausaldajad III ja VIII toetasid kaebust, 3

(5)võlausaldaja VI teatas, et tal puuduvad nõuded võlgniku vastu ja vastuväited määruskaebusele. Ülejäänud võlausaldajad oma seisukohta ei esitanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  1. novembril
  2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebuse menetlusega seonduvad menetluskulud kannab võlausaldaja II.
  4. Võlgnik esitas
  5. novembril 2022 taotluse täiendavate tõendite (väljavõtted võlgniku tervisekaardist, radioloogilisest uuringust, tegevuskavast ja rehabilitatsioonikavast) vastuvõtmiseks. Võlgniku taotlus jääb TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel rahuldamata. Tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, sest puudub vajadus hinnata võlgniku tervislikku seisukorda peale kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Võlgnik esitas tõendid elektrooniliselt ja kohus tagastab need samuti elektrooniliselt.
  6. Maakohus lähtus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi asja lahendamisel õigesti kuni
  7. juulini 2022 kehtinud

redaktsioonist.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest, lõpetab kohus

§ 175

lg 8 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

  1. Praegusel juhul heidab võlausaldaja võlgnikule kokkuvõtvalt ette, et võlgnik ei teinud võlausaldajale väljamakseid, kuigi teenis sissetulekut ning kahjustas sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja II tõi esile, et võlgnik rikkus võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust juunist 2017 juunini 2018 kokku 1827,57 euro ulatuses ning juulist 2018 maini 2019 kokku 1667,70 euro ulatuses.
  2. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset, kuid võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine ei saa olla iseenesest aluseks võlgadest vabastamisest keeldumiseks. Samuti ei saa sellest automaatselt tuletada võlgniku pahatahtlikkust. Maakohus määras
  3. juuni 2017 määrusega võlgniku usaldusisikuks tema enda.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 13.

eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus

§ 175lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (

§ 172lg 5).

Kohtupraktika kohaselt kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks määranud, on kohtul

§ 172

lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi, eelkõige kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama

§-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (vt Riigikohtu 2. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16, p 18 kolmas lõik). Olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Selleks ei piisa, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega 4

(5)esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista. Seepärast peaks kohus olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks (

§ 172

lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama (vt Riigikohtu

  1. oktoobri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 27).
  2. Maakohtu
  3. juuni 2017 määruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks kontrollinud võlgniku võimet täita usaldusisiku kohustusi. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks seda ka menetluse kestel teinud. Maakohus on menetluse vältel üksnes viidanud usaldusisiku kohustustele (

§ 172

lg 2), selgitamata täpselt, mida võlgnikul teha tuleb ja millises ulatuses peab ta väljamakseid tegema. Samuti ei ole maakohus ühegi aruande esitamise järel ega

  1. septembri 2022 ärakuulamisel juhtinud võlgniku tähelepanu sellele, et ta on kohustusi rikkunud, sest arvestades tema sissetulekuid oleks ta pidanud tegema väljamakseid võlausaldajatele.
  2. Ringkonnakohus leiab, et arvestades võlausaldajatele makstava täpse summa arvutamise keerukust, samuti seda, et maakohus on kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul aktsepteerinud võlgniku esitatud aruandeid, juhtimata tähelepanu rikkumistele ning selgitamata, et võlgnik peab võlausaldajatele jooksvalt võlga tasuma, võis võlgnik arvata, et ta täidab oma kohustusi nii võlgniku kui usaldusisikuna nõuetekohaselt. Seetõttu ei saa pidada võlgniku käitumist, s.o võlausaldajatele seaduses sätestatud ulatuses raha üle kandmata jätmist süüliseks ja pahatahtlikuks, mistõttu ei ole alust jätta võlgnikku väljamaksete tegemata jätmise tõttu

§ 175lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamata.

16.

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p-d 11 ja 15;
  2. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-121-11, p 12).
  3. Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt oma eesmärki saada oma nõue rahuldatud.
  4. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  5. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlausaldaja II kanda. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab kulud vajadusel rahaliselt kindlaks maakohus, määrates selleks menetlusosalistele tähtajad kulunimekirjade esitamiseks ja neile vastamiseks.
  6. TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja

§ 5

lg 1 võimaldavad esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata kuni 1. juulini 2022 kehtinud

§ 175lg 6 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.