Obsah (6)

§ 164§ 368§ 168§ 171§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023. a, Tallinn Kohtuasja number

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme kui jättis hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas kohtule hagi isaduse tuvastamiseks.

§ 164

lg 11 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine antud juhul asjaolusid, millest saaks teha järelduse, et vastaspoole kulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sellest, et hageja pöördus hagiga kohtusse kohtuväliselt kostja poole pöördumata, sellist järeldust teha ei saa. Hagejal oli õigus pöörduda kohtusse PKS § 95 alusel isaduse tuvastamiseks. Õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib isik

§ 368lg 1 järgi esitada hagi, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Kui lapse isana ei ole ühtegi meest isaduse eelduste abil ega omaksvõtu teel kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati, tuvastab PKS § 94 lg 1 järgi isaduse kohus (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-7811, p 10).

1. Kostja tõi esile, et hageja menetluskulusid ei tuleks tema kanda jätta, sest ta oli nõus tegema ekspertiisi kohtuväliselt, st vaidluse oleks saanud lahendada kohtuväliselt, kohtukulusid tekitamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks ka need asjaolud alust järeldada, et põlvnemise tuvastamise ekspertiisikulude jätmine kostja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, sest nii kohtus kui ka kohtuväliselt põlvnemise tuvastamise korral oleks kostjal tekkinud ekspertiisikulu.
2. 07.06.2022 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks (tl 38-39).

§ 168

lg 6 kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada ja üldjuhul peaksid menetluskulud jääma § 164 lg 11 alusel kostja kanda.

§ 168

lg 6 võimaldab aga kohtul otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul ei ole kostja kohe hagi õigeks võtnud, vaid alles pärast ekspertiisi tulemuste selgumist. Ringkonnakohus on sarnases vaidluses asjas nr 2-22-6767 leidnud, et ringkonnakohus ei saaks jätta asja menetluskulusid, sh kostjal tekkinud menetluskulusid

§ 168

lg 6 alusel hageja kanda, sest põlvnemise tuvastamise asjas ei ole kostja omaksvõtul sarnast õiguslikku tähendust nagu muudes hagiasjades ning hagi õigeksvõtt pärast ekspertiisitulemuse teadasaamist ei mõjuta menetluskulude jaotust ega anna alust kohaldada

§ 168lg-t 6 (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrust tsiviilasjas nr 2-22-6767, p 12.2).

Ringkonnakohus jääb ka käesolevas asjas selle seisukoha juurde. Seega ei kohaldu ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul

§ 168lg 6, mis annaks aluse jätta menetluskulud hageja kanda.

3 2-22-3914 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

16. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 30.01.2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 120 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 1 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. 17. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toiming apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele on põhjendatud ning selle ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul samuti

§ 175lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.

18. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 120 eurot (käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 4