← Eesti

3-21-1375/9

Obsah (8)§ 215§ 116§ 49§ 201§ 41§ 2§ 62§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Tallinn Hal

) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-21-1375 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Osaühing Alfa-Omega Communications saatis
  2. aprillil 2021 Eesti Töötukassale (Töötukassa) e-kirja, milles palus leida lahendus töötasu hüvitise taotluse edastamiseks. Avaldaja märkis, et e-keskkonnas ei saa taotlust üles laadida. Avaldaja lisas, et töötaja tuli töölepingu alusel tööle
  3. detsembril 2020 (seda asjaolu tõendab digitaalselt allkirjastatud tööleping ja töötajale maksti
  4. a detsembris palka). Töötaja registreeriti Maksu- ja Tolliametis (MTA)
  5. jaanuaril
  6. Töötukassa keskkonnas on taotluse esitamise tingimuseks seatud
  7. jaanuar 2021, mis on riiklik püha. Riiklikule pühale sattunud tähtpäev saabub järgmisel tööpäeval ehk
  8. jaanuaril 2021, mil tehti kanne. Avaldaja mõistis, et tehniline piirang seati seetõttu, et tööandja ei vormistaks fiktiivselt tagantjärele uusi töötajaid tööle. Praegusel juhul pole tegemist fiktiivse töösuhtega. Väikese hilinemise eest oleks inimesele kahe kuu palgatoetusest ilma jätmine ebaproportsionaalne karistus.
  9. Töötukassa ametnik vastas
  10. aprilli
  11. a e-kirjas, et töötasu toetuse määramisel peab Töötukassa juhinduma Vabariigi Valitsuse
  12. novembri
  13. a määruses nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (määrus nr 87) toodud tingimustest. Määruse nr 87 § 193 lg 5 sätestab, et töötasu hüvitist saab taotleda töötajale, kellel on avalduse esitamise ajal kehtiv töösuhe ning kelle tööle asumise kuupäev töötasu hüvitist taotleva ettevõtja juures on hiljemalt
  14. jaanuar 2021 ning kelle kohta on hiljemalt samal kuupäeval tehtud töötamise registrisse (TÖR) töötamise alustamise kanne ja kelle tööaega või töötasu on vähendatud. Tööandjal ei ole võimalik töötasu hüvitist taotleda, kuna TÖR-i on töötamise alustamise kanne tekkinud pärast
  15. jaanuari
  17. Osaühing Alfa-Omega Communications esitas Töötukassa
  18. aprilli
  19. a e-kirja peale vaide.
  20. Töötukassa jättis
  21. mai
  22. a vaideotsusega nr 1573 Osaühingu Alfa-Omega Communications vaide rahuldamata. Töötukassa esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Töötukassa võimaldab töötasu hüvitamise avaldust esitada e-töötukassa kaudu. Töötasu hüvitise avalduse esitamise võimalus on üksnes neil ettevõtjatel, kelle töötaja tööle asumise kuupäev on hiljemalt
  23. jaanuar 2021 ja kelle kohta on hiljemalt samal kuupäeval tehtud kanne TÖR-i. Ettevõtja, kellel ei ole TÖR-i kannet
  24. jaanuariks 2021 tehtud, ei vasta määruse nr 87 § 19³ lg-s 5 nimetatud tingimusele. Seetõttu ei ole e-töötukassas võimalik töötasu hüvitise avaldust esitada; 2) määruse nr 87 § 19³ lg-s 5 sätestatud tingimused, sh TÖR-i kande tegemine hiljemalt
  25. jaanuaril 2021, on imperatiivsed, mis tähendab, et Töötukassa ei saa kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas võtta arvesse TÖR-i kande tegemise kuupäeva. TÖR andmetest nähtub, et vaide esitaja tegi töötaja TÖR-i kande
  26. jaanuaril 2021; 3) maksukorralduse seaduse (MKS) § 25¹ lg 1 kohaselt peetakse TÖR-i MTA-le, Tööinspektsioonile, Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Rahapesu Andmebüroole ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. MKS § 25² lg 3 kohaselt registreeritakse töötamise alustamine hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Vaide esitaja esitatud töölepingu ja TÖR-i andmete kohaselt asus töötaja tööle
  27. detsembril
  28. Töötaja oleks pidanud olema registreeritud hiljemalt
  29. detsembriks 2020 (tegemist ei olnud puhkepäeva ega riigipühaga). Kuna töötaja asus tööle
  30. detsembril 2020, siis oli tööandjal võimalik TÖR-i kanne teha nii sellel kui ka järgnevatel tööpäevadel. Tööleping sõlmiti
  31. detsembril
  32. Seega oli tööandjal võimalik kanne teha veelgi varem; 2

(8)3-21-1375 4) MKS § 50 lg 1 kohaldub maksukorralduse seaduses sätestatud menetlustähtaegade arvutamisele, sh MKS § 25² lg-le
  1. Maksukorralduse seaduses sätestatud TÖR-i kande tegemise tähtaeg ei ole seostatav määruse nr 87 § 19³ lg-s 5 sätestatud töötasu hüvitise taotlemise tingimustega. Kuigi
  2. jaanuar 2021 oli riigipüha, ei kohaldunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted. Tööandja tegi TÖR-i kande
  3. jaauaril 2021, mis oli samuti puhkepäev. Kande tegemine
  4. jaanuaril 2021 ei olnud takistatud.
  5. Osaühing Alfa-Omega Communications esitas halduskohtule kaebuse Töötukassa
  6. aprilli
  7. a kirja ja
  8. mai
  9. a vaideotsuse nr 1573 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks võimaldada esitada töötasu hüvitise taotlus. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kanne TÖR-i tehti
  10. jaanuaril 2021, kuid töötamise algus oli
  11. detsember
  12. Vastustajal on kohustus kaaluda kõiki olulisi asjaolusid, arvestades määruse nr 87 tegelikku eesmärki ning toetusmeetme mõtet; 2) üksnes registrikande kuupäeva alusel toetuse maksmisest keeldumine rikub kaebaja õigust taotleda toetust võrdsel alusel teiste ettevõtetega. Määrusandja tahteks oli maksta hüvitist töötajale, kes on ettevõttesse tööle asunud hiljemalt
  13. jaanuariks
  14. TÖR on informatiivne register ja registrikandel ei ole õiguslikku tähendust; 3) taotlejale tuleb anda võimalus esitada muud tõendid ja dokumendid tõendamaks neid asjaolusid, mis peaksid olema registrikandes. Töösuhet tõendab tööleping, töötajale töötasu maksmine, deklareeritud ja makstud töötasumaksud; 4) määruse nr 87 § 193 lg-s 5 sätestatud registrikande tegemise tähtpäevaks määrati
  15. jaanuar. Tegemist on riigipühaga. Tähtaja arvutamisel kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg-t 8 (MKS § 50 lg 1). Seega saabus tähtpäev
  16. jaanuaril 2021; 5) määruse nr 87 seletuskirjast ei nähtu, et toetusmeetme kaudu oleks määrusandja soovinud täita veel üht kõrvaleesmärki, s.o distsiplineerida ettevõtteid täitma TÖR-i väiksemagi hilinemiseta; 6) kuigi kaebaja jäi töötaja registrisse kandmisega mõni päev hiljaks, tuleb arvestada, et ta on mikroettevõte, kus ei ole tööl eraldi personalijuhti ega raamatupidajat. Juhataja täidab mitmeid rolle ning aasta viimased päevad on pingelised ja täis raporteid.
  17. Töötukassa taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ettevõtja, kes ei teinud TÖR-i kannet seisuga
  18. jaanuar 2021, ei vasta määruse nr 87 § 19³ lg-s 5 sätestatud tingimusele. Töötasu avalduste esitamise keskkond on loodud kooskõlas määruse nr 87 § 19³ lg-ga
  19. Vastustajal puudus õigus teisiti otsustada. Kui kaebaja oleks saanud esitada hüvitise saamise taotluse, oleks tulnud jätta see rahuldamata; 2) Vabariigi Valitsuse
  20. märtsi
  21. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 2 lg 3 kohaselt on registrisse kantud andmetel informatiivne tähendus. Sama lõike teise lause kohaselt on registri andmetel õiguslik tähendus seaduses ette nähtud juhul. Määrusega nr 87 anti TÖR-i andmetele õiguslik tähendus. TÖR-i peetakse muu hulgas Töötukassale seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks (MKS § 25¹ lg 1); 3) TÖR-i kanne võimaldab tuvastada kehtivat töösuhet. Kande kaudu saab vastustaja operatiivselt kontrollida hüvitist taotleva isiku vastavust hüvitisele kvalifitseerumise tingimustele. Töötasu hüvitiste avalduse menetlemine on erandlik menetlus, kus tuli väga lühikese menetlusaja jooksul menetledasuur hulk avaldusi. TÖR-i andmete kasutamine oli ainumõeldav lahendus, et korraldada selliste hüvitiste maksmine; 4) TÖR-i kande tingimusel on samasugune kaal kui teistel hüvitise saamise tingimustel; 5) töölepingu ja TÖR-i kande kohaselt asus töötaja tööle
  22. detsembril
  23. Seega oleks töötaja pidanud olema registreeritud hiljemalt
  24. detsembril 2020 (tegemist oli tööpäevaga). Tööleping sõlmiti
  25. detsembril
  26. Seega oli tööandjal aega, et teha kanne õigeks ajaks. 3
(8)3-21-1375 Kaebaja tegi TÖR-i kande
  1. jaanuaril 2021, mis oli puhkepäev. Kaebajal puudus takistus teha kanne
  2. jaanuaril
  3. Asjakohane ei ole väide, et kanne oleks tulnud teha
  4. jaanuaril
  5. TÖR-i kande õigsuse eest vastutab kande tegija (MKS § 251 lg 6); 6) määruses nr 87 sätestatud tingimusi ei kontrollita TsÜS-i tähtpäevade saabumist sätestavate normide alusel. TsÜS-i normid reguleerivad menetlustähtaegu. Määruses nr 87 sätestatud tingimus ei ole menetlustähtaeg; 7) määruse nr 87 § 19³ lg-s 5 sätestatud tingimused kohalduvad kõigile taotlejatele võrdselt. Kaebaja juhatuse ülesanne on korraldada ettevõtte tööd, sh raamatupidamist selliselt, et tema tegevus vastaks seadusele; 8) TÖR-is registreerimise tingimus sätestati esmakordselt
  6. a-l Vabariigi Valitsuse
  7. novembri
  8. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ § 19² lg 3 p-ga
  9. Sätte eesmärgiks oli võimalike kuritarvituste vältimine näiteks juhtudel, kui töösuhe kantakse registrisse hiljem, et kvalifitseeruda hüvitisele.
  10. Tallinna Halduskohus jättis
  11. detsembri
  12. a otsusega kaebuse muutmise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja taotleb, et kohus võimaldaks esitada töötasu hüvitise taotlust ka
  13. a maieest. Määruse nr 87 hilisema muudatusega pikendati töötasu hüvitise maksmist. Kaebaja märgib, et kuna kõik toimus samadel tingimustel, siis jäeti samadel asjaoludel kaebaja ilma võimalusest taotleda hüvitist ka mai eest. Kaebuse muutmine ei ole lubatav. Kaebuse ese on seotud
  14. a märtsi ja aprilli eest taotletava hüvitisega, mille kohta vastustaja tegi keelduva otsuse. Maikuu eest saadava hüvitise taotlus on uus taotlus, mille kohta ei ole vastustaja seisukohta võtnud (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3). Kuna kaebaja ei ole vastustajale maikuu hüvitisega seonduvalt taotlust esitanud, ei ole kaebuse muutmine

§ 49lg 1 alusel lubatav.

Kaebajal tulnuks taotlus esmalt esitada vastustajale ning vastustaja keelduva otsuse korral pöörduda halduskohtusse; 2) määruse nr 87 § 193 lg 5 kohaselt on töötajale töötasu hüvitise taotlemise tingimused järgmised: 1) töötajal on avalduse esitamise ajal kehtiv töösuhe; 2) töötaja tööle asumise kuupäev töötasu hüvitist taotleva ettevõtja juures on hiljemalt

  1. jaanuar 2021; 3) töötaja kohta on hiljemalt
  2. jaanuariks 2021 tehtud TÖR-i töötamise alustamise kanne; 4) töötaja tööaega või töötasu on vähendatud. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega. Kui üks eeldustest on täitmata, ei ole töötasu hüvitise määramine põhjendatud; 3) kaebaja ja töötaja sõlmisid töölepingu
  3. detsembril
  4. Lepingu p-i 1.1 kohaselt asus töötaja tööle
  5. detsembril
  6. Kaebaja soovis töötaja eest vastustajale töötasu hüvitise taotlust esitada aprillis
  7. Seega oli täidetud eeldus, mille kohaselt pidi töötaja tööle asumise kuupäev olema hiljemalt
  8. jaanuar
  9. Kaebaja tegi puudutatud töötaja kohta kande TÖR-i
  10. jaanuaril
  11. Seega ei olnud täidetud eeldus, mille kohaselt tuli TÖR-i kanne teha hiljemalt
  12. jaanuariks 2021; 4) tegemist on poliitilise valikuga, kellele ning mis tingimustel toetusi eraldada. Isikutel ei ole subjektiivset õigust nõuda teatud tüüpi ja neile sobivatel tingimustel toetusmeedet. Raha on piiratud ressurss ning teha tuleb valik, kes on sihtgrupp, kes enim toetust vajab, ning millised tingimused kehtestada, et toetusmeede oleks maksimaalselt efektiivne, vältimaks meetme kuritarvitusi; 5) vastustajal ei olnud määruse nr 87 § 193 lg 5 kohaldamisel kaalumisruumi; 6) TÖR-i kande kuupäev on sama oluline kui teised tingimused. Määruse nr 87 muutmise seletuskirjast nähtub, et määrusandja on võrdselt oluliseks pidanud nii tegelikku tööle asumise kui ka TÖR-i kande tegemise aega; 4

(8)3-21-1375 7) isegi juhul, kui kaebaja oleks saanud töötasu hüvitamise avalduse taotlemise keskkonnas esitada, oleks vastustajal tulnud jätta see rahuldamata, kuna määruse nr 87 § 193 lg-s 5 toodud eeldused ei olnud täidetud; 8) kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Kõigil tööandjatel oli võimalik teha avaldus töötasu hüvitise saamiseks. Kaebajale erisuse tegemine asetaks ta põhjendamatult soodsamasse olukorda võrreldes nende ettevõtetega, kelle töötajate kohta ei olnud TÖR-s kannet tehtud
  1. jaanuariks 2021; 9) määruse nr 87 § 19³ lg-s 5 sätestatud tingimus ei ole menetlustähtaeg. Järelikult ei tulnud kannet teha
  2. jaanuariks 2021; 10) kaebajal oli piisavalt aega, et teha TÖR-i kanne töötaja kohta. Tööleping sõlmiti
  3. detsembril 2020 ning kanne tuli TÖR-i teha hiljemalt töötaja tööle asumise hetkeks ehk
  4. detsembriks 2020; 11) TÖR-i kande tingimus ei ole ebamõistlik. See lihtsustab vastustajal suure hulga taotluste menetlemist ning aitab ära hoida kuritarvitusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  5. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) halduskohus jättis ekslikult rahuldamata kaebaja taotluse laiendada kaebuse nõuet. Kaebuse nõuet ei ole vaja muuta, vaid nõuet tuleb laiendada; 2) halduskohus jättis tähelepanuta
  6. novembril 2021 esitatud tõendid, millest nähtub, et asutused ja meedia eristasid kommunikatsioonis nõudeid tähtsuse järgi. Ükski kanal ei nimetanud, et TÖR-i kande tegemise hetk oleks olnud oluline. Rõhutati tööle asumise kuupäeva. Määruse nr 87 seletuskirjast ei nähtu, et normi looja oleks tahtnud karistada ettevõtjaid selle eest, et nad hilinesid kande tegemisega; 3) TÖR-i kande tingimus on põhiseadusega vastuolus. Näiteks asus õiguskantsler
  7. märtsi
  8. a kirjas nr 6-2/210255/2101294 (õiguskantsleri
  9. märtsi
  10. a kiri) samalaadses olukorras seisukohale, et tegemist on põhiseaduse vastase olukorraga. Kaebaja ei saanud TÖR-i kande kuupäeva muuta. Kaebaja töötaja oli asunud enne
  11. jaanuari 2021 tööle, kuid kaebaja ei saanud talle toetust taotleda. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega.
  12. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) taotlus kaebuse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja taotles hüvitist
  13. a märtsi ja aprilli, mitte mai eest. Kuna
  14. a mai eest kaebaja vastustajalt hüvitist ei taotlenud, ei ole kaebuse muutmine lubatud (RVastS § 6 lg 3); 2) kaebaja väide, et halduskohus jättis
  15. novembril 2021 esitatud tõendi tähelepanuta, ei ole asjakohane. See, kuidas erinevad asutused oma kommunikatsioonis toetuse saamise tingimusi kajastasid, ei oma määruse nr 87 tõlgendamisel tähendust; 3) ebavõrdset kohtlemist ei esine. Vastustaja ei võtnud hüvitise avaldust vastu kaebajast tulenevatel põhjustel. Kaebajal oli piisavalt aega, et TÖR-i kanne teha. Praegune vaidlus ei ole sarnane selle olukorraga, mida lahendas õiguskantsler
  16. märtsi
  17. a kirjas. Õiguskantsleri viidatud juhtumis oli tegemist olukorraga, kus küsimuse all oli Eesti majanduse tegevusalade (EMTAK) klassifikaatori tingimus. Siinses vaidluses on normide eesmärgiks sätestada tingimused, millal on ettevõtjal õigus saada riigiabi ning vältida kuritarvitusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
(8)3-21-1375 10. Ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.

  1. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus jättis ekslikult rahuldamata taotluse laiendada kaebuse nõuet selliselt, et vaidluse ese hõlmaks ka
  2. a mai töötasu hüvitist. 11.
  3. Kuna kaebaja soovib muuta kaebuse nõude alust ehk põhilist asjaolude kogumit, millega seoses kaebuse nõuded on esitatud, on tegemist kaebuse muutmise taotlusega (

§ 41lg-d 1 ja 2 ning § 49 lg 1).

11.

  1. Kaebaja pöördus
  2. aprillil 2021 vastustaja poole taotlusega võimaldada esitada Töötukassale töötasu hüvitise
  3. a märtsi ja aprilli eest. Määruse nr 87 § 193 lg 12 (redaktsioon, mis kehtis kuni
  4. maini 2021) kohaselt oli ettevõtjal õigus taotleda töötasu hüvitist
  5. a märtsi ja aprilli eest. Alates
  6. maist 2021 kehtima hakanud määruse nr 87 § 193 lg 12 redaktsiooni kohaselt võimaldati töötasu hüvitist taotleda ka
  7. a mai eest. Töötasu hüvitise saamine tuli vastustajal otsustada ettevõtja esitatud taotluse alusel, mitte aga omal algatusel vahetult seaduse alusel (vt määruse nr 87 § 193 lg-d 4, 5 ja 16). Kaebaja ei ole taotlenud vastustajalt võimalust esitada taotlust ja saada hüvitist
  8. a mai eest. Vastustaja pole lahendanud kaebaja taotlust saada töötasu hüvitist
  9. a mai eest. Halduskohus on seega õigesti leidnud, et kuna kaebaja pole esitanud vastustajale töötasu hüvitise taotlust
  10. a mai eest, ei ole kaebajal selles osas õigust halduskohtule kohustamiskaebust esitada (RVastS § 6 lg 3; Riigikohtu halduskolleegiumi
  11. juuni
  12. a otsus asjas nr 3-21-2230, p 15.1;

§ 49lg-d 1 ja 3).

Halduskohus ei saa sellises olukorras ise haldusorgani asemel asuda taotlust esimesena lahendama, vaid halduskohtu ülesanne on kontrollida, kas Töötukassa on tegutsenud taotluse menetlemisel õiguspäraselt (

§ 2lg 1).

  1. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus jättis ekslikult tähelepanuta kaebaja
  2. novembri
  3. a menetlusdokumendiga esitatud lisad 1–7a. Tegemist on Vabariigi Valitsuse pressiteadetega ja meediaportaalides kajastatud väljavõtetega uudistest selle kohta, et riik asub maksma töötasu hüvitist COVID-19 haiguse piirangute tõttu ning selle maksmist pikendatakse. Samuti on esitatud tõendid selle kohta, et
  4. mail 2021 suri kaebaja töötaja lähedane isik (dtl 31–41). Viidatud tõendid ei aita tuvastada neid asjaolusid, mis on olulised, kontrollimaks seda, kas määruse nr 87 § 193 lg-s 5 sätestatud tingimused töötasu hüvitise taotluse menetlemiseks ja maksmiseks on täidetud (

§ 62lg 2).

Pressiteadetes ja meediaväljaannetes kajastatud seisukohad ei ole ka õigusallikad ega tõlgendamisargumendid. Seetõttu on halduskohus õigesti jätnud nendele dokumentidele tähelepanu osutamata.

  1. Kaebaja tugineb õiguskantsleri
  2. märtsi
  3. a kirjale ja leiab, et määruse nr 87 § 193 lg-s 5 sätestatud tingimus rikub võrdsuspõhiõigust osas, mille kohaselt pidi töötaja kohta olema TÖR-i tehtud kanne hiljemalt
  4. jaanuaril
  5. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta. 13.
  6. Viidatud kirjas pole õiguskantsler analüüsinud määruse nr 87 § 193 lg-s 5 sätestatud tingimust, mille üle käib vaidlus praeguses asjas. Õiguskantsler andis oma hinnangu üksnes selles küsimuses, kas määruse nr 87 § 191 lg 1 alusel töötasu toetuse maksmiseks esitatud ettevõtja põhitegevusala määratlemise tingimus, mille kohaselt tuleb lähtuda „Eesti majanduse tegevusalade (EMTAK) klassifikaatorist“, on põhiseaduspärane. Seejuures ei oleks õiguskantsleri hinnang kohtule siduv. 13.
  7. PS § 12 lg-s 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust on riivatud, kui sarnases olukorras olevaid isikuid koheldakse erinevalt. Määrata tuleb võrdluse lähtekoht (s.o lähim ühine 6

(8)3-21-1375 soomõiste) ja tuua selle alusel välja võrreldavad isikute grupid (Riigikohtu üldkogu
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-86-15, p 47;
  3. oktoobri
  4. a otsus nr 5-20-3/43, p 93). Kaebajat on kõige õigem võrrelda ettevõtjaga, kes oli töötaja tööle võtnud enne
  5. jaanuari 2021 ja teinud TÖR-i kande hiljemalt
  6. jaanuaril
  7. Mõlemaid gruppe ühendab asjaolu, et töötajad asusid ettevõtetesse tööle enne
  8. jaanuari
  9. Gruppe eristavaks asjaoluks on see, et esimene grupp tegi kande TÖR-i pärast
  10. jaanuari 2021, kuid teine grupp tegi kande hiljemalt
  11. jaanuaril
  12. Võrdsuspõhiõiguse riivet saab jaatada, kuna mõlema grupi puhul olid töötajad tööle asunud enne
  13. jaanuari 2021 ning võrdlusgrupp saab taotleda hüvitist. 13.
  14. Praegusel juhul tuleb kontrollida üksnes võrdsuspõhiõiguse riive põhiseaduspärasust ilma mõne teise põhiõiguseta. Võrdsuspõhiõigus on PS § 12 lg-s 1 tagatud lihtsa seadusreservatsiooniga, seega piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel. Erineva kohtlemise põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb kaaluda võrdsuspõhiõiguse riivet selle eesmärkidega. Erineva kohtlemise mõistlikkuse ja asjakohasuse väljaselgitamiseks tuleb kaaluda erineva kohtlemise eesmärki ja tekitatud erineva olukorra raskust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  15. oktoobri
  16. a otsus asjas nr 5-19-25, p 68). Määruse nr 87 muutmise seletuskirjas on vaidlusaluse tingimuse kohta märgitud järgmist: „Lõige 5 sätestab töötajate ringi, kelle eest töötasu hüvitist makstakse. Töötasu hüvitist saab taotleda töötaja eest, kelle tööle asumise kuupäev on hiljemalt
  17. jaanuar
  18. aastal ja kelle kohta on hiljemalt samal kuupäeval tehtud töötamise registrisse töötamise alustamise kanne. Töötaja töösuhe peab avalduse esitamise hetkel olema kehtiv. Töösuhte kehtivuse fikseerimine (
  19. jaanuar
  20. a) on vajalik lähtuvalt eesmärgist toetada ettevõtte jaoks olulise tähtsusega pikaajaliste töötajate tööhõive säilitamist.“ (dtl 59). Töötamist puudutava tingimuse mõtteks oli kaitsta ettevõtja jaoks olulise tähtsusega pikaajalise töötaja tööhõivet ja seeläbi ettevõtte majandustegevust. Samuti oli nõude eesmärgiks vältida kuritarvitusi toetuse taotlemisel sellele isikute grupile, kes eespool viidatud sisulisele tingimusele ei vastanud. TÖR-i kande mõtteks oli tagada Töötukassa tööhüvitiste toetuste avalduste administreerimise lihtsus ja kiirus. Kuna võimalik on sõlmida ka näilikke töölepinguid või manipuleerida töölepingu sõlmimise kuupäevadega, oli tarvis usaldusväärsemat tõendit kui üksnes tööleping. Selleks sai olla nt TÖR-i tehtud kanne, mida ei saa tagantjärele teha. Massiliselt täiendavate tõendite kogumine oleks muutnud Töötukassa menetluse aja- ja ressursimahukamaks. Määruse nr 87 seletuskirjast võib järeldada, et töötasu hüvitise sihtrühmas oli hinnanguliselt 7000–9500 tööandjat, samas
  21. a lõpus seisuga oli ühe töötajaga tööandjaid umbes 96 000 ning FIE-sid 28
  22. Seletuskirjast nähtub ka see, et Töötukassa hinnangul mõjutas muudatus 53 900 – 73 000 töötajat. Seletuskirjas lisatakse, et tegemist on erakorralise muudatusega ning sellel on mõju Töötukassa töökoormusele ja töökorraldusele (dtl 63–65). Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul võimalik õigustada erinevat kohtlemist administratiivse raskuse argumendiga. Arvestades toetuste taotlejate väga suurt hulka, tulnuks Töötukassal ilma TÖR-i kande tingimuseta võimalike tööturu hüvitise toetuste kuritarvituste vältimiseks kulutada ülemäära palju töötunde, mis omakorda oleks eelduslikult takistanud avalduste kiiret ja eesmärgipärast menetlemist. Menetluse pikenemine oleks seeläbi kahjustanud paljude ettevõtete ja töötajate olukorda niigi raskes olukorras. Praegusel juhul on seega kahe võrdlusgrupi erinevaks kohtlemiseks mõjuv põhjus. Seejuures ei pea ringkonnakohus erineva olukorra raskust ülemääraseks. Tegemist oli riigiabiga, mille andmise otsustamine pidigi toimuma ettemääratud kindlate kriteeriumite alusel selleks, et ettevõtjate vahelist konkurentsi põhjendamatult ei kahjustataks. Arvestada tuleb ka sellega, et praegune olukord on tingitud kaebaja enda tegevusest. Asjaoludest tulenevalt sõlmisid kaebaja ja töötaja töölepingu
  23. detsembril 2020 ning töötaja 7
(8)3-21-1375 asus tööle
  1. detsembril
  2. MKS § 252 lg 3 sätestab, et tööandja, sh kaebaja oli kohustatud töötaja töötamise alustamise registreerima TÖR-s hiljemalt töövõtja tööle asumise hetkeks ehk
  3. detsembriks
  4. Kaebaja väited selle kohta, et ettevõttes oli üks töötaja ja töökoormus oli aasta lõpus suur, kohut ei veena. Kaebajal oli aega ligikaudu üks kuu, et teha TÖR-i registreering. Eelduslikult ei ole TÖR-i kande tegemine ettevõtjale koormav ja selleks ei tule kulutada märkimisväärset ressurssi. Kaebaja töötaja jäi töötasu hüvitisest ilma põhjusel, et kaebaja jättis õigel ajal seadusest tuleneva kohustuse täitmata. Hüvitise taotlejal on nii õigused kui ka kohustused ning ta peab hoolitsema selle eest, et ta täidaks selle saamise tingimused. Eeltoodust tulenevalt ei tingi praeguse kaasuse asjaolud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.
  5. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 108lg 1 ning § 109 lg-d 1 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.