1-22-6213/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruar 2023 Kriminaalasja number 1-22-6213 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus süüdimõistetu Andrus Liivandile Harju Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrus Liivandi (isikukood 38806070296) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
6. jaanuari
7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohus karistas Andrus Liivandit 28.10.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-226213 KarS 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 01.06.
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2871 mõistetud ärakandmata 2 aasta 11 kuu 29 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määras kohus, et koheselt kuulub Andrus Liivandil ärakandmisele 2 kuud 29 päeva vangistust (alates 30.08.2022) ning ülejäänud vangistus, s.o 4 aastat 3 kuud, mõistetakse tingimisi 5 aasta pikkuse katseajaga, kohustusega järgida KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lõike 2 p-des 21, 4 ja 9 sätestatud kohustusi. Elektroonilisele valvele tuli Andrus Liivandil alluda 12 kuud alates koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest ja seda MTÜ-s Uus Põlvkond, kus ta pidi tulenevalt KrMS § 75 lg-st 4 läbima 10 kuu pikkuse narkootiliste ainete sõltuvusest taastumise programmi. Kohtuotsus jõustus 08.12.
12. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 29.12.2022 erakorralise ettekande Andrus Liivandi ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune rikkus kohustust elada alalises elukohas, ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ei allunud elektroonilisele valvele tema elukohas. Maakohtu määrus
13. Viru Maakohus rahuldas 12.01.
14. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras Andrus Liivandile Harju Maakohtu 28.10.
15. a otsusega mõistetud ärakandmata 4 aasta 3 kuu pikkuse vangistuse täitmisele. 3.
16. Esmalt luges maakohus tõendatuks, et Andrus Liivandi ei täitnud registreerimiskohustust. Seejärel märkis maakohus, et kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kontrolllehelt nähtub, et 26.12.2022 kell 10.16 teostatud kodukülastuse ajal ei olnud Andrus Liivandi kättesaadav talle määratud elukohas XXX. Andrus Liivandi tunnistab ka ise, et pärast karistuse reaalse osa ärakandmiselt vabanemist ei läinud ta Jõhvis asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse, vaid elas Tallinnas. Süüdimõistetu selgitused, et tal ei olnud raha Jõhvi minekuks ei vabanda tema käitumist ja kohtuotsusega pandud kohustuse rikkumist. Arvestades, et pärast detsembri alguses vanglast vabanemist tarvitas Andrus Liivandi juba 07.12.2022 kokaiini (mida ise tunnistab), ei ole usutavad tema sõnad, et tal ei olnud bussipileti raha Tallinnast Jõhvi tulekuks. Kui tal oli raha narkootikumi hankimiseks, siis pidi leiduma ka bussipiletiks. Või siis pidi ta otsima teisi seaduslikke võimalusi oma kohustuste täitmiseks, mida ta pole teinud. Lisaks on ta vahistatud ning teda on alust kahtlustada uute kuritegude toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. 3.
17. Süüdimõistetuga ei ole toimunud ühtegi registreerimist, ta ei tundnud mingit huvi tema suhtes kohtuotsusega kohaldatud kriminaalhoolduse vastu. Süüdimõistetul puudub motivatsioon kriminaalhoolduse nõuete täitmiseks ning tema lubadused olid kantud soovist jääda vabadusse. Maakohus leidis, et kriminaalhooldus Andrus Liivandi suhtes on ebaõnnestunud ning tingimuslik karistus tuleb pöörata täitmisele. Andrus Liivandi suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine on perspektiivitu ja ebaotstarbekas. Andrus Liivandi on tahtlikult rikkunud talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei täitnud oma eesmärki. Määruskaebus
18. Andrus Liivandi esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, rahuldada tema määruskaebus või saata asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks (sh KarS § 75 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 kohaldamiseks) ning jätkata käitumiskontrolli koos katseajaga. Lisaks esitas ta taotluse, milles palub võtta määruskaebus menetlusse (viitega Riigikohtu lahendile asjas nr 122-510), arvestada kaitsja 12.01.2023 argumentidega ning võtta asja juurde tõendina kriminaalasjas nr 1-20-8558 tehtud kohtuotsus ja tõend sotsiaaltoetuse kohta. 4.
19. Andrus Liivandi on seisukohal, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p-des 6, 7 ja 12 ning lõikes 2 sätestatut, ei ole uurinud tõendeid ja võtnud arvesse esitatud selgitusi, tuginedes väärinfole, mida istungil ei avaldatud. Tal ei olnud võimalik ennast reaalselt kaitsta – ei saanud privaatselt suhelda kaitsjaga (valvur oli ruumis), ei saanud tutvuda enne istungit kriminaalhooldaja põhjendustega ning ei saanud esitada tõendeid (viited KrMS § 34 lg 1 p-dele 4 ja 7 ning § 8 lg-le 2). Samuti puudus nii temal kui ka kaitsjal ülevaade toimikust. Maakohtu määruse asjaolude osas on ebaselgusi ning sündmuste kronoloogia on vale. Maakohtu määruses märgitu osas esinevad vastuolud kohtuistungi protokolliga. 2 4.
20. 11.12.2022 saadetud kutse sai kätte ning täitis kohustust 20.12.2022 telefoni teel (ise helistas), s.o registreerimiskohustuse täitmine distantsilt nagu covid ajal. 22.12.2022 teavitus jäi temale ebaselgeks, kuna ei tea, kes on M.M. Jõhvi piirkonnast ja milline on tema osalus. Kokaiini tarvitamist ei ole vaidlustanud, kahetseb ja lubab käitumist parandada. Kuna ta peeti 25.12.2022 kinni ning hiljem ka vahistati, ei saa lugeda rikkumiseks seda, et ta 29.12.2022 ei allunud elektroonilisele valvele. Samuti ei saa pidada rikkumisteks 20.12., 22.12., 23.
21. ja 26.12.2022 rikkumisi, sh elukohakontrolli. Viimase osas oli ametnik teadlik, et ta ootab 27.12.2022, et saada Rae Vallavalitsuselt 50 eurot vabanemistoetust sõidurahaks. Andrus Liivandi leiab, et teda ei saa süüdistada pahatahtlikkuses ja karistusest kõrvalehoidumises, kuna oli alati telefonitsi kättesaadav (ei ole lõpetanud kõnesid). Samuti on öelnud oma asukoha (endise elukaaslase korter XXX, kust pidi oma isiklikud asjad ära tooma). 4.
22. Maakohtu seisukoht on meelevaldne, taunitav ja paljasõnaline osas, milles leiab, et 07.12.2022 rikkumise ajal oli või pidi olema temal raha bussisõiduks Tallinnast Jõhvi. On selgusetu, kas kodukülastus toimus 23.
23. või 26.12.2022, kui oli teatatud tema kinnipidamisest). Maakohus on jätnud tähelepanuta tema kaitsja argumendid ja taotlused. Mõistetud vangistuse täitmisele pööramine ei kaalu üles kahju, mida võib õiguskorrale tekitada vangistuse ebaõige täitmisele pööramine esimese rikkumise tõttu. Viimaks viitab Riigikohtu 10.11.
24. a määrusele kriminaalasjas nr 1-21-5058, mis käsitleb registreerimiskohustuse täitmist, sh toetab see lahend 20.12.2022 registeerimist telefoni teel, ning märgib, et temale ei ole hoolduskava tutvustatud.
25. Tartu Ringkonnakohus võttis Andrus Liivandi määruskaebuse 07.02.
26. a määrusega menetlusse ning andis menetlusosalistele aega täiendavate seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 15.02.
27. 5.
28. Andrus Liivandi esitas täiendava taotluse, milles palub jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda, kuna maakohus ei arvestanud kaitsja argumentidega. Samuti tõstatas süüdimõistetu küsimuse, kas kaitsealune oli piisavalt kaitstud ja kas kohus oli õiglane tema suhtes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
29. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Andrus Liivandile Harju Maakohtu 28.10.
30. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramises.
31. Esmalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei ole erakorralise ettekande menetlemisel rikkunud menetlusõigust. Maakohtule ei ole alust ette heita KrMS § 339 lg 1 p 6 rikkumist, kuivõrd kohtunik D. Minzatov, kes arutas erakorralist ettekannet, on ka Viru Maakohtu 12.01.
32. a määruse digitaalselt allkirjastanud. Mis puudutab KrMS § 339 lg 1 ps 7 märgitut, siis maakohtule ei saa ette heita sedagi, et kohtumääruses puuduksid põhjendused. Vastupidi, maakohus on veenvalt selgitanud, millest tingituna tuleb Andrus Liivandile mõistetud tingimisi karistus täitmisele pöörata. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka ühtegi muud rikkumist, mida saaks lugeda oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes.
33. KrMS § 339 lg 1 p 12 väidetava rikkumise osas märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole sellegi vastu eksinud. Maakohus on määranud Andrus Liivandile viimase soovil kaitsja, kes osales erakorralise ettekande arutamisel ja sai avaldada oma seisukohad. Süüdimõistetule oli tagatud istungist osavõtt video teel. Kohtuistungi protokollist on näha, et Andrus Liivandile tutvustati taotlust kahel korral, kuivõrd esimene kord ta ei kuulnud hästi. Rohkem 3 süüdimõistetul etteheiteid heli kvaliteedi osas ei olnud. Andrus Liivandit küsitleti rikkumiste kohta ning ta sai selles avaldada oma arvamust. Talle anti lisaks võimalus viimasena selgitada, mida tema arvates tuleks sellises olukorras teha. Mis puudutab asjaolu, et väidetavalt ei saanud süüdimõistetu suhelda kaitsjaga ilma valvuri juuresolekuta, siis selliseid etteheiteid protokollist ei nähtu, ega sedagi, et süüdimõistetu oleks seda taotlenud. Seega jäävad sellekohased väited paljasõnaliseks. Süüdimõistetu oleks saanud tutvuda materjalidega kaitsja vahendusel või esitada vastava taotluse kohtuistungil, mida ta aga ei teinud. Kohus andis istungil menetlusosalistele võimaluse taotlusi esitada ja kui Andrus Liivandi seda võimalust ei kasutanud, sh ei pidanud vajalikuks mingeid tõendeid esitada, ei ole alust seda ette heita kohtule. Milliseid tõendeid oleks Andrus Liivandi soovinud üldse esitada, ei nähtu ka määruskaebusest. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on menetlenud Andrus Liivandi kohta esitatud erakorralist ettekannet menetlusnorme järgides ja taganud talle ka kaitsja riigiõigusabi korras. Maakohus ei ole rikkunud KrMS § 34 lg 1 p 4 ja 7, samuti § 8 lg 2 nõudeid.
34. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtule esitatud materjalide põhjal võimalik tuvastada, et Andrus Liivandi on rikkunud registreerimiskohustust, ei ole elanud alalises elukohas ning ei ole allunud elektroonilisele valvele. Harju Maakohtu 28.10.
35. a otsus jõustus 08.12.
36. Kuigi Andrus Liivandi vabanes vangistuse kandmiselt juba 28.11.2022, tuli tal asuda kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täitma alates otsuse jõustumisest. Kuivõrd Andrus Liivandi kokaiini tarvitamine tuvastati 07.12.2022, s.o üks päev enne otsuse jõustumist, ei saa temale ette heita KarS § 75 lg 2 p 21 järgset rikkumist.
37. Tallinna Ringkonnakohus tegi 21.11.2022 määruse, millega jättis Andrus Liivandi apellatsiooni läbi vaatamata. Nimetatud määruse sai süüdimõistetu kätte 22.11.2022, mistõttu oli viimane edasikaebamise päev 07.12.
38. Kuna Andrus Liivandi kaebust esitada ei soovinud ja seda ka ei teinud, oli talle teada, millisel kuupäeval otsus jõustub. Seega oleks tulnud temal minna vastavalt otsusele 08.12.2022 rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ Uus Põlvkond ja alluda seal elektroonilisele valvele. Seda Andrus Liivandi aga ei teinud.
39. Mis puudutab Andrus Liivandi väidet, et talle jääb arusaamatuks, millal tema elukoha kontrolli teostati, siis maakohus on selle õigesti tuvastanud: see toimus 26.12.2022, kuigi asjaoludesse on kohus algul märkinud vale kuupäeva 23.12.
40. Seda kinnitab kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kontrolli leht, mille kohaselt käis ametnik on rehabilitatsioonikeskuses 26.12.2022 (ettekandes on kriminaalhooldusametnik märkinud ekslikult selleks kuupäevaks 29.12.2022). Asjaolu, et elukoha kontrolli teostati päeval, mil Andrus Liivandi oli kinni peetud (võimalik, et info kinnipidamise kohta ei olnud jõudnud kontrolli teostava ametnikuni), olukorda ei muuda ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Tegelikult ei ole vaidlust selles, et Andrus Liivandi ei elanud alalises elukohas XXX (MTÜ Uus Põlvkond rehabilitatsioonikeskuses) alates otsuse jõustumisest kuni tema kinnipidamiseni (s.o kuni 25.12.2022), samuti ei allunud ta pärast otsuse jõustumist elektroonilisele valvele.
41. Erakorralisest ettekandest on näha, et Andrus Liivandile on saadetud kaks kutset ilmumaks kriminaalhooldusosakonda registreerimisele nii 20.
42. kui ka 23.12.
43. Kutsed on saadetud aadressile Sompa tn 36c, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond, kuhu Andrus Liivandi oleks pidanud pärast otsuse jõustumist elama asuma. Seda ta aga ei teinud ning oma tegelikku elukohta ta kriminaalhooldajale ei avaldanud. Samas on erakorralisest ettekandest näha, et kriminaalhooldaja saatis kutse ka sissekirjutuse järgsele aadressile ning Andrus Liivandi märkis kohtuistungil antud selgitustes, et sai kutse enne 20.12.2022 e-kirja teel. Seega ei ole vaidlust selles, et Andrus Liivandi oli teadlik kohustusest ilmuda 20.12.2022 registreerimisele. Ringkonnakohus ei nõustu süüdimõistetuga selles, et 20.12.2022 toimunud telefonivestlust tulebki lugeda registreerimiskohustuse täitmiseks. Ammugi ei toeta seda seisukohta Riigikohtu 4 10.11.
44. a määrus kriminaalasjas nr 1-21-
45. Nii ei räägi eelnimetatud lahend midagi sellest, kas registreerimiskohustus on täidetud ka siis, kui süüdimõistetu suhtleb kriminaalhooldajaga telefoni teel. Pigem on p-s 8 viide sellele, et kriminaalhooldusalune peab ilmuma isiklikult kriminaalhooldusosakonda, kus tema tulek fikseeritakse. Ringkonnakohus möönab, et kui on olemas kokkulepe kriminaalhooldaja ja süüdimõistetu vahel teistsuguseks registreerimiseks, siis oleks see nõue täidetud. Antud olukorras see aga nii ei olnud. 23.12.2022 ei ilmunud Andrus Liivandi samuti registreerimisele. Süüdimõistetu ei saanud seda kutset kätte põhjusel, et ta ei elanud sellel aadressil rehabilitatsioonikeskuses, kuigi pidi seal viibima. Kuna ta tegi enda kättesaamise kriminaalhooldusametnikule võimatuks, st ka kutsete kättesaamise, tuleb ka 23.12.2022 registreerimiskohustuse täitmata jätmist käsitleda rikkumisena.
46. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Andrus Liivandil puuduvad eelnimetatud kohustuste täitmata jätmiseks mõjuvad põhjused. Kuigi süüdimõistetu sõnul puudus temal raha, oli tal tõesti võimalik 07.12.2022 tarvitada kokaiini (kokaiini tarvitamist kinnitab süüdimõistetu ka ise). Arvestades seda, et tegemist on suhteliselt kalli narkootilise ainega, ei ole usutav, et Andrus Liivandi sai selle ilma rahata. Isegi kui see nii oleks, on tõsi ka see, et süüdimõistetu oleks pidanud sellisel juhul muul seaduslikul viisil leidma raha, et täita kohtuotsusega määratud kohustusi. Seda enam, et vahepealsel ajal pidi ta leidma raha nii toidu kui ka muude eluks vajalike asjade jaoks. Andrus Liivandi oli ise vabatahtlikult nõus sõlmima kokkuleppe, millise kohus ka kinnitas. Seega oli ta juba siis teadlik, et tal tuleb minna Tallinnast Jõhvi ja selleks vajab ta vähemalt sõiduraha.
47. Maakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et Andrus Liivandi ei ole isik, kelle puhul on karistuse kandmine vabaduses võimalik. Nii asus ta käitumiskontrolli nõuetest ja kohustustest kõrvale hoiduma juba kohe kriminaalhoolduse alguses. Ta tõi välja mitmeid põhjendusi ja vabandusi, millest tingituna ei saanud ta minna elama alalisse elukohta, alluda elektroonilisele valvele ja ilmuda registreerimisele. Ükski neist aga ei olnud mõjuv ning ringkonnakohus leiab, et tegemist oli pigem vabandustega, et pääseda karistuse täitmisele pööramisest. Katseajaks määratud kohustused ja nõuded on täitmiseks kohustuslikud, süüdimõistetu ei saa ise valida, kas, millal ja millisel määral ta on nõus neid täitma. Seadus ei piira võimalust pöörata karistust täitmisele juba pärast esimese erakorralise ettekande esitamist. Kuivõrd Andrus Liivandi käitumine näitas, et tema puhul on väga suur tõenäosus, et ta ei hakka ka edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täitma, oli karistuse täitmisele pööramine proportsionaalne ja põhjendatud meede.
48. Katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei ole põhjendatud. Andrus Liivandi katseaeg oleks niigi pikk, ligi viis aastat. Samas ei motiveeriks ükski täiendav kohustus teda järgima kontrollnõudeid ja kohustusi. Kõik vajalikud kohustused on Andrus Liivandile määratud juba kohtuotsusega. Kui isegi võimalus teistkordselt (eelmise otsusega määrati temale samuti katseaeg) kanda vangistust tingimisi vabaduses olles ei ole piisavaks motivaatoriks, ei teeks seda ka miski muu.
49. Andrus Liivandi taotlus menetluskulude, s.o riigi õigusabi tasu ja kulude, riigi kanda jätmiseks ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Nii on maakohus õigesti leidnud, et menetluskulu tuleb välja mõista süüdistatavalt. Õiguslikuks aluseks on KrMS § 180 lg
50. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu otsustust tulenevalt KrMS § 180 lg-st
51. Seda enam, et Andrus Liivandil võimaldatakse menetluskulusid tasuda maksimaalse aja - 12 kuu jooksul. Asjaolu, et maakohus ei jätnud karistust täitmisele pööramata, ei tähenda, et Andrus Liivandi jäi ilma vajaliku kaitseta. Olemasolevad materjalid, eelkõige kohtuistungi protokollist nähtuv selleks alust ei anna. 5
52. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
53. jaanuari
54. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Aarne Sarjas