(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 913). Kuivõrd Lauri Linginenile heidetakse ette nii dokumendi võltsimist kui ka võltsitud dokumendi väljaandmist, siis tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav teostades XXX. a sõidukile XXX registrimärgiga XXX tehnokontrolli, jättis olulised rikked ja puudused ( raami ja kere seisukorra hindamisel, et mõlema küljekarbi kõrval on roosteaugud; vedrustuste liigendite kontrollimisel, et esiteljel paremal ülemine kuulliigend (šarniir) on lõtkuga; uste kontrollimisel, et tagumised uksed ei avane) tehnokontrolli kaardile nr XXX kandmata või polnud need olulised puudused ja rikked XXX. a tuvastatavad. Seega, kas Lauri Linginen kandis tehnokontrolli kaardile infosüsteemis XXX õiged andmed või valeandmed ja kas Lauri Linginen, kinnitades süsteemis dokumendi, andis õiguskäibesse ehtsa dokumendi või võltsitud dokumendi. Tulenevalt vastusest eelmistele küsimustele saab kohus langetada otsuse ka selle kohta, kas Lauri Linginen on võltsinud või mitte samal päeval ka mootorsõiduki XXX registrimärgiga XXX registreerimistunnistust nr XXX tehes sinna sissekande justkui oleks kõik sõidukiga korras, märkides järgmise ülevaatuse ajaks XXX. a ning kinnitades andmed oma allkirjaga. Nii Transpordiameti XXX. a vastusest (kd I, tl 75) kui ka süüdistatava ja tunnistaja/asjatundja A. L. ütlustest nähtub, et tehnokontrolli kaardi vormistamine käib ülevaatusel süsteemis XXX. A. L. sõnade kohaselt on kõigil tehnoülevaatajatel seal oma kasutaja ja parool, mis on isikuliselt Transpordiameti poolt antud. Isik, kes otsuse teeb, vastutab selle otsuse eest ja selle eest, et kas konkreetne auto vastab või ei vasta nõuetele. Digiallkirja süsteemis ei pea panema. A. L. kinnitas, et kui ülevaatus ära vormistatakse ja seal esineb mingi puudus, siis prinditakse tehnokontrolli kaarti leht välja, kuhu pannakse allkiri alla ja seal on peal kuupäev, millise aja jooksul tuleb vead likvideerida. Kui vigu ei ole ja kõik on korras, siis ei ole kohustust seda lehte anda ja siis Maanteeameti (tunnistaja pidas ilmselt silmas Transpordiameti) XXX süsteemis ülevaataja kinnitab selle ära ja siis läheb automaatselt ülevaatus peale. Süüdistatav Lauri Linginen selgitas kohtus samuti XXX süsteemi kasutamise põhimõtteid, mis on kooskõlas Transpordiameti kirjas kajastatuga ja tunnistaja/asjatundja A. L. ning tunnistaja O. K. poolt kohtus avaldatuga. Kokkuvõtlikult saab kohus XXX süsteemi kasutamise kohta tehnoülevaatusel teha järelduse, et tehnoülevaataja siseneb süsteemi enda kasutajandmetega, sisestab ülevaatuse käigu ja dokumendi vormistamine seisneb sisestatud andmete ja informatsiooni kinnitamisega. Tehnokontolli kaarti reeglina välja ei trükita, mistõttu saab XXX süsteemi tehnoülevaataja poolt kantud informatsiooni lugeda kirjalikuks digitaalseks dokumendiks, mille loojaks on tehnoülevaatust teostav isik, kes vastutab ka dokumenti kantud andmete õigsuse eest. Seega jääb süsteemi kannetest digitaalne jälg, mis võimaldab kontrollida dokumendi koostamise käiku. Tunnistaja T. T. avaldas kohtus, et sõiduk XXX registrimärgiga XXX on ostetud XXX. a alguses XXX (G. M.) nimele, kuid oli tööautona tunnistaja kasutuses. T. T. sõnul viis ta auto esmalt XXX remonti, sest oli vaja ära vahetada eelsüüte küünlad. Tunnistaja viitas probleemidele ka pukside ja soojendusmootoriga ning mainis, et oli nipet-näpet veel. Remonti oli vaja selleks, et auto oleks korras. Tunnistaja väitis, et auto sai tehniliselt korda, ainult üks auto tagumine uks külma ilmaga vahepeal ei töötanud ja see pidi autol ainuke viga olema. Tunnistaja avaldas, et uks vahepeal ei töötanud, ei tulnud lahti, kuid vahepeal töötas, ja ta ei tea, kas probleem uksega oli selles, et lingi all mingi klõpats ei töötanud või milleski muus. Läbivat roostet tunnistaja sellel autol ei täheldanud, kuid põhja all ta käinud ei ole. Väljas tiibadel või mujal sellist läbivat roostet ta ei näinud, kuid pindmist roostet oli kindlasti, oli ka värviparandusi. T. T. sõnade kohaselt kartis tema selle tagumise ukse tõttu ise ülevaatusele minna. H. T. ütles tunnistajale, et tal on seal (ilmselt peeti silmas tehnoülevaatuse kohta) tuttav ja äkki ta nagu pigistab selle koha pealt silma kinni. Tunnistaja avaldas, et ta ei teadnud, kas saab sellise veaga läbi või ei saa, sest üks kord ta käis enda autoga, siis teda ei lastud läbi ja pidi minema kordusülevaatusele. T. T. sõnul vaatas ta koos H. T. parklas seda tagumist parempoolset ust ja nad proovisid seda seal lahti teha ja kinni panna. Tunnistaja mäletamist mööda uks isegi toimis. T. T. ütluste kohaselt käis H. T. ülevaatusel ära, nii 15-20 minutit, tuli tagasi ja ütles, et kõik töötas ja toimis ning oligi kõik. T. T. aga kinnitas, et talle öeldi, et kuskilt mingi üks puks tahab tegemist, aga ta ei mäleta enam täpselt milline ja see ei läinud ohtliku veana kirja, sest see on selline probleem, mis ei sega ülevaatuselt läbi saamist, aga see tuleks nagu lähitulevikus ära vahetada. Tunnistajale meenus ka asjaolu, et ta käis korra kodus, sest uued auto registreerimise dokumendid olid kodus. Seejärel käis H. T. seal veel uute dokumentidega ja oligi kõik. Tunnistaja maksis ülevaatuse eest kas 45 või 47 eurot ja pärast andis H. T. pudeli Aramist. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrolli eesmärgil avaldati tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused, kus ta oli avaldanud, et andis H. T. 70 eurot, sellest pidi 35-40 minema ülevaatuse jaoks ja ülejäänud raha sellele mehele, kes ülevaatuse autole ära tegi. Kohtus tunnistaja väitis, et kohtueelsel uurimisel on tema ütlused kirja pandud valesti, see võib olla politsei enda jutt, s.o. et tegemist on politseinike poolt kokku klopsitud ütlustega. T. T. ei olnud nõus mingit parklamaksu ega treileriga äravedu sõiduki eest maksma. Tunnistaja sõnade kohaselt ei ole see auto nii palju väärtki kui treileriga vedu maksab. Tunnistaja avaldas, et auto tuleks oksjonile panna või hävitada või vanarauaks viia. Tunnistaja G. M. sõnul on tema sõiduki XXX registrimärgiga XXX registrijärgne omanik, kuid autoga sõitis tema XXX T. T., kellele annab ta ka õiguse otsustada, mis sellest autost edasi saab. Sõiduki tehnilise olukorra kohta ei osanud tunnistaja midagi rääkida. Tunnistaja H. T. ütluste kohaselt helistas talle kunagi T. T. seoses vajadusega teha ülevaatus XXX. Tunnistaja sõnul oli probleem selles, et sõiduki üks tagumine uks vahepeal tuli lahti ja vahepeal ei tulnud. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis T. T. tema käest, et kus ta käib ülevaatusel. H. T. avaldas, kus ta käib ja et ülevaataja on teretuttav, võib-olla vaatab auto üle. Lauri Lingineni juurde läks tunnistaja seetõttu, et arvas, et äkki viimane oskab ukseprobleemi lahendada. Tunnistaja ütluste kohaselt vahetult enne ülevaatust XXX keskuse juures proovis ta koos T. T. tagumist ust kuidagi lahti saada, aga ei saanud ning sõitis ülevaatusele. Tunnistaja sõnul oli talle juba enne T. T. autoga ülevaatusele minnes teada, et Lauri Linginen on tööl, mingit varasemat kokkulepet ülevaatuse osas polnud. Tunnistaja mäletas ka seda, et kuna ees oli paar autot, siis seisis ta järjekorras ja kohe ülevaatusele ei saanud. H. T. sõnade kohaselt ütles ta Lauri Linginenile, et tagauks vahepeal töötab ja vahepeal ei tööta. Ülevaatuse käigus Lauri Linginen korra katsus uksi, kuid tagumine uks ei tulnud lahti. Siis arvas tunnistaja ütluste kohaselt Lauri Linginen, et külma ilma tõttu on uks kinni külmunud. Ülevaatuse käigus vaadati ka autot kanalil, seda raputati, s.o vaadati põhja alla. H. T. avaldas, et Lauri Linginen talle mingit tagasisidet auto kohta ei andnud. Ülevaatuse vormistamist takistas asjaolu, et autol oli vana pass. Hiljem T. T. tõi uue passi, millega H. T. läks uuesti Lauri Lingineni juurde, et ülevaatus ära vormistada. Ülevaatuse teostamis eest tasus H. T. enda sõnul sularahas, kas 40 eurot või natuke rohkem, raha sai T. T. käest. T. T. pani tunnistajale bussi ka pudeli. Peale ristküsitluse lõppu avaldas tunnistaja H. T., ilma, et talle oleks konkreetset küsimust esitatud, et tema arvates tuli uks enne väljasõitu lahti, sest oli külmaga kinni külmunud. Kohus küsis seepeale vaid seda, et kas tunnistaja räägib T. T. autost ja sai jaatava vastuse. Kas ja millises osas on H. T. ütlused usaldusväärsed, seda hindab kohus kohtuotsuse alljärgnevates osades käsitledes juba konkreetseid olulisi rikkeid ja puudusi, millised Lauri Linginen jättis tehnokontroli kaardile kandmata. Süüdistatav Lauri Linginen töötab alates XXX. a novembrist ja ka käesoleval ajal tehnoülevaatajana XXX OÜ-s XXX. Süüdistatav kirjeldas kohtus, kuidas toimub ühe sõiduauto tehnoülevaatus (kd II, tl 24p -25) ja see toimub järgnevalt: „Sõidab autoga sisse. Me sõidame kohe amorditestile ja tester hakkab ise toimetama. Niikaua kontrollid VIN koodi, auto nr, samal ajal kontrollid auto turvavöid ja teed visuaalse vaatluse“. Lauri Lingineni sõnul sõitis ta käesolevas kriminaalasjas probleemiks oleva autoga ise sisse ja „köhis“ selle puhtaks. Kõigepealt tehakse piduri- ja amorditest ja siis sõidetakse kanalile, kus on raputaja. Samal ajal, kui amorditest käib ja tagumisi amorte kontrollides, on ta autos ja kontrollib tuled ära, peeglid on ees ja taga, kust näeb tuled ära, signaal ja kõik välised asjad, kojamehed jne. Seejärel sõidab kanalile veermiku kontrolli tegema ja samal ajal teeb ka heitgaasi testi. Vaidlusaluse XXX puhul mäletas Lauri Linginen kohtus, et H. T. oli roolis ja tema tegi kanalis veermiku kontrolli. Süüdistatav avaldas järgmist: „Kõigepealt vaatan ülevalt poolt XXX. Šarniiri on ülevalt poolt parem vaadata, kui alt. Sel hetkel, kui rooli lõksutad, siis sel ajal on näha ka šarniiri lõtkud.“ Küsimusele, et mida ta veermiku kontrolli tulemusena nägi või mida tuvastas, vastas Lauri Linginen, et kui ta hästi mäletab, siis oli äkki sellel šarniiril näha roostevee jälge allapoole voolavust. Lõtku kui sellist ta ei täheldanud. Ta selgitas, et see ei ole lõtk. Roostevesi voolab kummi seest, kuskilt detaili seest ja detaili elueale see hästi ei mõju. Süüdistatav ei mäletanud, kas ta informeeris sellest roosteveest või probleemist kedagi, või mitte. Konkreetse sõiduki uksi proovis ta avada kohe kui autoga sisse sõitis. Lauri Linginen avaldas kohtus, et tagumised uksed ei tulnud lahti ja kuna väljas oli -15 kraadi, siis pani ta puhuri tööle, et kui on jääs, siis sulavad äkki lahti hiljem. Kuna tegemist oli ka vana passiga, siis süüdistatava sõnul ei avanud ta infot auto kohta XXX-eski nii selle tõttu, et oli vana pass kui ka selle tõttu, et uksed ei avanenud. Lauri Linginen selgitas kohtus, et ta mõtles, et viie minuti jooksul tuleb soojust piisavalt peale ja äkki nad avanevad siis hiljem ning hiljem need avanesid. Hiljem vastates prokuröri küsimustele rääkis Lauri Linginen aga seda, et avastas asjaolu, et auto pass pole õige XXX programmis andmete sisestamisel. Sel hetkel polnud sõiduki uksed avanenud. Vana passi tõttu kasutas e-teeninduse telefoniäppi, kust sai uue passi seerianumbri. Lauri Lingineni ütluste kohaselt oli ta teinud 8-9 minuti jooksul toiminguid enne kui avas XXX programmi, et kanda sinna andmeid. Programmis toimetas ta enda sõnul umbes 7 minutit. Ta püüdis ka uksi avada pärast seda kui oli heitgaasi testi ära teinud ning tema sõnul ta klõpsis ja klõpsis ja siis järsku avanesid uksed suure raksuga ja kesklukk hakkas tööle. Lauri Linginen kinnitas, et ta proovis korduvalt ja uksed jäid avanevaks. Avanes ka pagasiluuk. Läbivaid roosteauke süüdistatav ülevaatuse teostamisel ei tuvastanud, kuid ta avaldas, et äkki olid need peidetud jää ja lume tõttu, mis koguneb talvel auto alla. Süüdistatav avaldas, et võib-olla oli neid auke ka natuke varjatud ja sinna oli jää ja lumi peale kogunenud. Samas kinnitas Lauri Linginen, et ta kontrollis küljekarpe haamri varrega lükates ja möönis, et lume ning jää tõttu võis olla tekkinud monoliitsus. Lauri Linginen selgitas, et XXX programmi täites tuleb sinna kirja panna spidomeetri näit, sõidupiduri protsendid, käsipiduri protsendid, diiselmootori puhul tühikäigu pöörded, maksimum pöörded ja tahma number, mille testi käigus sai, täitma vead, so kirja panema ohtlikud või väheohtlikud vead, kusjuures selgitused tuleb ise trükkida. Süüdistatav kinnitas kohtus, et H. T. tasus talle sularahas 40 eurot, mis oli sel hetkel ülevaatuse hind. Kuivõrd ta auto omanikku ei teadnud, siis on kassalehele, mis on exeli tabelina (kd I, tl 63) kantud suvaline nimi (lõi Google’sse sisse tähed AR ja sealt tuli nimi A. S.). Süüdistatav selgitas ka seda, et kohtueelsel uurimisel oli ta ähmi täis ja pigem ei osanud midagi öelda. Kui ta sai aga toimikuga tutvuda, siis hakkas meenutama. Seoses väheoluliste vigade tehnokaardile kandmisega vastas Lauri Linginen prokurörile, et need vead tuleks kaardile kanda, kuid kuna tema trükib aeglaselt, siis ei pane ta kõiki väheolulisi vigu üles ja mõnikord lähevad need ka meelest ära. Kohtu küsimusele selle kohta, et kas ta oleks sõiduki, mida vaadeldi XXX. a, tehnoülevaatusest läbi lasknud, vastas eitavalt, aktsepteerides neid vigu, mis XXX. a tuvastati. Kohus on seisukohal, et Lauri Linginen on andnud konkreetse sõiduki tehnilise olukorra kohta ennast õigustavaid ütlusi, mis ei riimu ei teiste tunnistajate, asjatundjate ütlustega ega ka infoga, mis on talletatud jälitustoimingu protokollis. Kohus analüüsib ütluste usaldusväärsust konkreetsete oluliste puuduste ja rikete käsitlemisel kohtuotsuses edaspidiselt. Kohtus andis ütlusi asjatundja H. U., kes töötab XXX keskuses XXX diagnostika- ja koolitusmeistrina. Asjatundja sõnul on ta auto remondiga tegelenud alates XXX. aastast, XXX on seotud alates XXX. aastast. Asjatundja selgitas, et tal on olnud tööalaselt kokkupuuteid ka XXX. aasta väljalaske XXX, ta on ise töötanud mingi aeg auto diagnostikuna ja autoelektrikuna. XXX-aasta autodel on H. U. sõnul tüüpvigadena keskluku probleem, õõtshoobade teema, mootoriga oli erinevaid hädasid ja vanemad autod kippusid roostetama. Asjatundja märkis ka seda, et veerimikuga oli probleeme, kuna esisild ei ole tänapäevane vaid natuke teismoodi ja keerukam, siis seal tekkis lõtke rohkem. H. U. avaldas, et autodega tegelevate inimeste seas on sellised tüüpvead, so sagedasemad vead, teada. Ülevaatuse nõuetega asjatundja enda sõnul täpselt kursis ei ole. Asjatundja selgitas üksikasjalikult, millised on XXX sagedasemad probleemid seoses kesklukuga (kd II, tl 11p-12), kere roostetamisega (kd II, tl 12 – 13) ja esisilla detailide šarniir/kuulliigend) (kd II, tl13-13p) kulumise osas ning millised on nimetatud probleemide tagajärjed. Asjatundja vaatas ka asitõendi, so sõiduki XXX, reg nr XXX vaatlusel tehtud videot ja selgitas järgmist:“ Tundub, et autol on elektroonikaga mingi viga, et see kesklukk ei tule maha. Seal on kesklukk peal koos selle turvalukuga, et teda ei saanud avada ei väljast ega seest“. Prokuröri küsimusele, et kas selline probleem võib ka iseenesest ära laheneda, vastas H. U., et tõenäoliselt mitte - kui on ikka juhtmestiku või veekahjustuse viga, siis ta ei lahene iseenesest. Asjatundja selgitas, et võimalik on ka olukord, et uks üks kord tuleb lahti ja teine kord ei tule lahti, sest kõik sõltub sellest staadiumist, kui palju on süsteem kahjustada saanud. Võib-olla algstaadiumis võib see võimalik olla, et avaneb, kui on kerge niiskus kuskil midagi blokeerinud. Seal (videol) oli näha, et tagaluuk ei töötanud. Kuna kõik need uksed, mis ei tööta, on ikkagi olnud elektroonikaga seotud, siis võib olla väga suur tõenäosus, et juhtmestik on saanud niiskuse kahjustuse või on see kuidagi tekkinud juhi jalgade all oleva juhtbloki juures. Kui juhtmestik on ikkagi hävinud, siis süsteem ise tööle ei hakka. Asjatundja tutvus ka asitõendi vaatlusprotokolli fototabeli fotodega 24, 25 (kd I, tl 136), kus tuvastas fotodel läbiroostetanud küljekarbid. Asjatundja sõnul võivad sellised roosteaugud nähtavad olla aastaid ja selgitas „ Kui nii suur auk on juba, siis seda on raske varjata. Kui vaadata, siis on ka altpoolt augud nähtavad. Seda varjata ei ole lihtne“. H. U. sõnul on ta näinud, et karbid on makrofleksi täis lastud ja ära silutud ja mingi ajutine värv peale pandud, kuid avaldas, et siin ei ole seda tehtud, siin on ajapikku ära oksüdeerunud ja lagunenud. Pildi järgi ei osanud asjatundja aga öelda, et kas on mingeid värvi või pahtli jälgi paikamisest või remontimisest. Asjatundjana tutvus H. U. ka asitõendi vaatluse selle osaga videost, kus on näha esisilda ja hoovasid. H. U. sõnul märkas ta videos munakasliigendit (šarniiri), mis on lõtkuga ja selgitas, et seda juhtub hästi tihti vanemate autode puhul, et seda tüüpi esisilla puhul oli seda häda palju. H. U. selgitas, et hoova otsas on nii öelda kuulliigend, so polt, kus on muna otsas ja selle muna vastas on puksid või kausid, mille peal ta tihedalt liigub. Kui sinna tekib loks, siis kogu see hoob vahetatakse välja. Kui loks läheb liiga suureks, siis võib juhtuda, et kuskil august läbi sõites võib välja kukkuda ja siis auto muutub juhitamatuks. Kui seal lõtkud tekivad, siis need lõtkud lähevad hästi kiiresti suuremaks. Mingi väike lõtk võib püsida kauem. Ütleme, kui seal on kummikatted peal ja kui need on puru läinud ja kui sinna vesi sisse satub, siis võib lõtk hästi kiiresti suureks minna. H. U. sõnul oli videopildis nähtud lõtk suur lõtk. Lõtku ei tohiks tunda olla. Kui see lõtk on, siis see detail tuleks vahetada. Isegi väikese lõtku puhul tuleks ta vahetada. Tunnistaja/asjatundja A. L., kes töötab tehnoülevaatajana aastast XXX oli kaastaud asjatundjana XXX. a sõiduki XXX numbrimärgiga XXX vaatlusele. A. L. ütluste kohaselt oli tema ülesandeks teha vaatluse käigus tehnokontroll, mis erineb tehnoülevaatusest vaid selle tõttu, et sellega ei kaasne konkreetse otsuse tegemist, st, kas kõlbab teel sõiduks või mitte. Tunnistaja/asjatundja selgitas põhjalikult, kuidas toimub tehnoülevaatus ja programmi XXX kasutamine ning tehnokontrolli kaardi täitmine (kd II, tl 15p -16). A. L. ütluste kohaselt tuleb peale auto ülevaatamist programmi XXX kirja panna vead, kui on vigu ja siis tuleb teha vastav õige otsus sinna, kas sõiduk vastab tehnonõuetele või ei vasta. On teada, millised on ohtlikud ja millised vähemohtlikud või eriti ohtlikud vead. Kõik need vead tuleb sõidukil üles märkida. Kui on vähemalt üks oluline puudus, siis tuleb auto korduvülevaatusele saata. Asjatundja sõnul võtab sõiduki ülevaatus aega umbes 20 minutit, kuid see aeg sõltub nii auto vanusest kui ka ülevaatajate arvust. Asjatundja andis kohtus ütlusi konkreetse tehnokontrolli kaardi kohta (kd I, tl 139-140) ja selgitas, et lahtris 6 kajastuvad avastatud rikked/puudused. A. L. avaldas, et kui ülevaataja paneb kirja puuduse, siis tekib sinna juurde tähekombinatsioon. Kohus tuvastas, et tehnokontrolli kaardil võib olla kolm tähekombinatsiooni, mille sisu on järgmine: VO („väheoluline rike ja puudus“, lihtsam mittevastavus, millel ei ole olulist mõju sõiduki turvaliisusele), OV („oluline rike ja puudus“, mille kõrvaldamise kontrollimiseks on vajalik korduvülevaatus) või EOV („ohtlik rike ja puudus“, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda) (kd I, tl 139-140). Asjatundja A. L. sõnul konkreetse tehnokontrolli käigus tuvastati 11 olulist riket ja puudust ja 7 väheolulist riket ja puudust. Olulised puudused on need asjad, mis on ülevaatust takistavad asjaolud, siis antakse aeg ette, millise aja jooksul tuleks need asjad kõrvaldada. A. L. selgitas ka seda, et ülevaatusel tuleb alati lõtkutestriga ja vaatluse käigus kontrollida kuulliigendit( šarniiri). Lõtk kuulliigendis tähendab seda, et see detail on läbi ja see tuleb välja vahetada. Seal on ka alajaotused, kui see lõtk on nagu minimaalne, so ta ei ole veel nii suur, et kukuks ära siis sellepärast ta ei ole EOV, sest siis võibki temaga teatud aja jooksul veel liikuda ehk siis remondikohta ja ülevaatuse punkti. Mitte üheski kuulliigendis lõtku ei tohiks olla. Kui lõtkumine juba suureks läheb, siis on see juba nii ohtlik, et võib sealt välja tulla, siis ongi EOV ehk siis auto on liikluses endale ja teistele ohtlik. Asjatundja kommenteeris peale tehnokontrolli käigus tehtud video nr 0466 vaatamist, et üleval see kuulliigend, mis vasakul pool näha oli ja loksus, siis see ongi nö selle šarniiri lõtk, mida olla ei tohiks. Vastates küsimusele, et kui pika aja jooksul selline puudus või lõtk võib tekkinud olla, märkis A. L., et seda kui suure aja peale selline lõtk tuleb, siis tema seda ei oska öelda. Samas märkis, et ta omast kogemusest võib öelda, et autole said šarniirid alla pandud ja sõitis 150 km ja sarniiri lõtk oli hullem kui vanal. Tunnistaja rõhutas korduvalt, et kui kuulliigendis on lõtk, siis tuleb ta välja vahetada ning avaldas ka seda, et kui lõtk on selline nagu praegu seal (videos) oli, siis ei ole võimalik seda jätta märkamata. Küljekarpide puhul märkis asjatundja, et oluline on tuvastada, et seal ei oleks läbivat roostet. Vaadates vaatlusprotokolli lisa fotosid nr 24,25 (kd I, tl 136) märkis asjatundja, et antud juhul on seal läbivat roostet piisavalt, kuid läbivat roostet olla ei tohi. Üleöö see ei juhtu, 1-2 kuuga ka vast mitte, aga kui on juba 3-5 kuud möödas võib mingisugune roostekiht seal peal olla. Tugevuse suhtes tuleb veenduda, et see karp pehme ei ole. Küljekarbid on sellised keredetaili osad, mida tuleb suurema tähelepanuga jälgida. Antud hetkel on suur läbirooste. Keremastiksiga on võimalik varjata, kuid sisuliselt on ikkagi nii, et kui katsud seda küljekarpi, siis käe all peaks tunda olema, kas ta on pehme või ei ole. Kerel ja küljekarpidel ja sõidukil mitte kusagil ei tohi olla läbivaid roosteauke. Pindmine rooste ei ole probleem. Kui on roosteauk sees siis on probleem. See konkreetne läbiv rooste küljekarpidel on asjatundja sõnul oluline puudus. Sõiduki uste osas märkis asjatundja järgmist. Tagumised uksed ei avanenud ning tagumine luuk ei avanenud. Tunnistaja O. K. sõnade kohaselt kulub ühe tehnokontrolli tegemiseks umbes keskmiselt 10-15 minutit. Tunnistaja kinnitas, et tema ei osalenud XXX numbrimärgiga XXX tehnoülevaatusel. Tunnistaja selgitas, et XXX ülevaatuspunktis saab ülevaatuse eest tasuda kaardiga, sularahas ja firma puhul ülekandega. Arvestust peetakse raamatupidamise programmis, sinna paneb tehnoülevaatajale näiteks tasutud sularaha kirja. Märkuste lahtrisse märgitakse tehnopassis olev perekonnanimi. Tunnistaja kinnitas ka seda, et kui auto on ülevaatuse ruumis sees, siis esmalt tehakse pisikesed toimingud enne ära. Kuid auto passi järgi kontrollitakse auto õigsus, VIN kood, värv, numbrimärk, kontrollitakse uksed, turvavööd ja siis läheb auto passi järgi andmete sisestamine aruvutisse, mis tähendab seda, et sellest hetkest läheb ülevaataja arvutisüsteemi. Peale viimast kannet/nupulevajutust süsteemis järgneb tavaliselt autopassile (mõeldud ilmselt auto tehniline pass) allkirja andmine ehk kontrollkaardi numbri sisestamine autopassile. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 77) lisa 4 „Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika (alates 01.02.2020)„ p 3 kohaselt tuleb ülevaatusel kohustuslikult kontrollida muu hulgas 5.3.4 nimetatud vedrustuse liigendeid ja kuulliigendi lõtk märkida oluliseks rikkeks või puuduseks; 6.1.1 nimetatud raami, kere ja sellele kinnitavate osade üldist seisundit ja konstruktsiooni kandevelemendi korrodeerumine märkida oluliseks rikkeks või puuduseks; 6.2.3 nimetatud uksi (sh luuke) ja kui uks ei avane või ei sulgu korralikult tuleb see märkida oluliseks rikkeks või puuduseks. Määruse nr 77 § 10 lg 1 p 3 kohaselt peab juhul, kui sõidukil on oluline rike või puudus, ülevaataja märkima ülevaatuse kontrollkaardile otsuse „esitada korduvülevaatusele“. Kuni vea kõrvaldamiseni loetakse sõiduk kehtivatele nõuetele mittevastavaks, kuid sellises tehnoseisundis sõidukiga võib liikluses osaleda kuni kehtiva korralise ülevaatuse lõpuni ning 30 päeva pärast seda, või kuni 30 päeva, kui sõidukil puudus kehtiv korraline ülevaatus, kuid mitte kauem, kui 60 päeva pärast korduvülevaatuse määramist. Süüdistuse kohaselt jättis Lauri Linginen mootorsõiduki XXX registrimärgiga XXX tehnokontrolli kaardile nr XXX kandmata järgmised olulised rikked ja puudused: 1) raami ja kere seisukorra hindamisel, et mõlema küljekarbi kõrval on roosteaugud; 2) vedrustuste liigendite kontrollimisel, et esiteljel paremal ülemine kuulliigend (šarniir) on lõtkuga; 3) uste kontrollimisel, et tagumised uksed ei avane. Kohus on seisukohal, et kogutud tõendid kinnitavad etteheite põhjendatust. Jälitustoimingute protokollis kajastatud pealtkuulatud kõnedest nähtub, et T. T. tegi muret mootori või turbo suitsemine ja see, et üks uks ei tööta. XXX. a kell 08.18 kõnes (kd I, tl 159) H. T. ütleb T. T., et muidu lasi ta auto korda teha, aga taga üks uks ei käi lahti. T. T. räägib ka juttu suitsevast mootorist ja paigast ära turbo geomeetriast, mille peale H. T. ütleb“.. tead, mul ühel pirukal oli samamoodi,…, tossas ikka ma sain läbi seal“. Ukse avanemist kontrolliti veel vahetult enne ülevaatuspunkti sisenemist. Jälitustoimingute protokollist nähtub, et XXX.a kell 13.18 (kd I, tl 164) XXX parklas H. T. ja T. T. toimetasid XXX reg nr XXX juures ja on täheldatud, et auto parempoolne tagumine uks oli kinni ja seda püüti lahti saada. Samal päeval kell 13.26 sõitis H. T. XXX ülevaatuspunkti sisse. XXX. a kõnes, kus T. T. räägib, kuidas ülevaatusel läks, ütleb ta, et tagauksed ei töötanud, nüüd hakkas üks jälle tööle (kd I, tl 167). Seega, probleem uksega oli T. T. juba varasemalt teada. Enne ülevaatust rääkis ta sellest H. T.. Tunnistaja H. T. kinnitab, et enne ülevaatust tagumine üks uks ei avanenud ja nii tunnistaja kui ka süüdistatav Lauri Linginen kinnitavad, et ülevaatuse alguses tagumised uksed ei avanenud. XXX.a kõnest tuleneb, et ülevaatusel need uksed ei avanenudki, kuid hiljem hakkas üks uks tööle. Asitõendi vaatluse käigus XXX.a tuvastati, et tagumised uksed ja luuk ei avanenud, mida kinnitas tunnistaja/asjatundja A. L.. Kohus on seiskohal, et Lauri Lingineni väide selle kohta, et külmast tingituna alguses ei avanenud, kuid hiljem plõksutamise peale siiski uks avanes on tema ennastõigustav ütlus, kuid see ei ole kooskõlas tunnistaja T. T. ütlustega, ega jälitustoimingute läbi saadud infoga. T. T. oli XXX. a jälitustoimingu andmetel selle autoga pidevalt ringi sõitnud enne ülevaatust alates kella 9 hommikul. Seega ei saanud ülevaatuse toimumise ajal kell 13.26-13.37 olla uks külmunud ja seega vähemalt ühe ukse (jälitustoimingute raames fikseeriti, et XXX ei avanenud parempoolne tagumine uks) mitteavanemine oleks tulnud Lauri Linginenil fikseerida olulise veana. H. T. repliiki pärast ristküsitlust, et tema arvates tuli uks siiski pärast lahti, ei pea kohus tunnistaja ütluseks, mis on saadud ristküsitlusel. Kohus ei küsinud tunnistajalt ühtegi sisulist küsimust. Ristküsitluse käigus avaldas tunnistaja, et tagumine uks ei avanenudki. Kohus on seisukohal, et tunnistajate T. T., H. T. ütlustega ja jälitustoimingu protokolliga on tõendatud, et vähemalt üks sõiduki uks XXX.a enne ülevaatust ja ülevaatuse käigus ei avanenud ja see viga oleks tulnud vastavalt määruse nr 77 lisa 4 „Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika (alates 01.02.2020)„ punktile 3 märkida oluliseks rikkeks või puuduseks. Jälitustoimingu protokollis fikseeritud XXX. a kell 09.57 kõnes (kõne sama isikuga, kellega on juba auto probleeme varasemalt arutanud ja kes teda ülevaatuse tegija leidmisel abistas) räägib T. T., et sai XXX ülevaatuselt läbi ja T. T. ütleb:“… ees ülemisel sellel õõtsal mingi šarniir või mingi asi ära, vaata“ (kd I, tl 167). Jälitusprotokolli kohaselt räägib T. T. seda just seoses ülevaatusega. Informatsiooni ülevaatuse kohta sai T. T. saada vaid H. T., kes sõidukiga ülevaatusel käis. H. T. aga omakorda sai infot sõiduki probleemide kohta saada ainult Lauri Linginenilt, kes XXX.a ülevaatust teostas. Seega tuleneb T. T. poolt XXX.a räägitust, et ülevaatuse käigus tuvastati kuulliigendi (šarniiri) lõtk ja seda sai tuvastada vaid Lauri Linginen. Kohtuski kinnitas T. T., et autoga ülevaatusel käinud H. T. ütles talle, et ülevaatusel tuli välja üks puudus- puksid on korrast ära, kuid ta ei mäleta enam täpselt milline ja see ei läinud ohtliku veana kirja, sest see on selline probleem, mis ei sega ülevaatuselt läbi saamist. Tunnistaja H. T. ei mäletanud, et Lauri Linginen oleks talle sõiduki tehnilise olukorra kohta mingit infot avaldanud. Lauri Linginen eitab kuulliigendi ( šarniiri) lõtku märkamist. Samas rääkis süüdistatav kohtus liigendil olnud roosteveest. XXX. a sõiduki ülevaatusel oli kuulliigendis juba suur lõtk sees. Videos oli näha juba suur lõtk ja tunnistaja/asjatundja A. L. sõnul tulnuks detail välja vahetada. Kriminaalasjas pole vaidlust selle üle, et kas kuulliigendis (šarniiris) tohib lõtku olla või mitte. Asjatundjad ja süüdistatav Lauri Linginengi kinnitavad, et lõtk on oluline viga. XXX.a mais videosse võetud lõtk oli juba silmaga nähtav. Asjatundjad avaldasid, et üldjuhul ei teki lõtk üle öö, kuid mais tuvastatud lõtku suurus näitab, et see pidi olema juba pikemat aega. Seega on loogiline, et see lõtk oli olemas juba XXX.a ja T. T. poolt XXX.a ja kohtus avaldatu kinnitabki seda, et Lauri Linginen tuvastas vea juba XXX.a. Määruse nr 77 lisa 4 kohaselt tulnuks see viga märkida ülevaatusel oluliseks rikkeks või puuduseks, kuid Lauri Linginen seda ei teinud. Kriminaalasjas tuvastati asitõendi vaatluse käigus raami ja kere seisukorra hindamisel, et mõlema küljekarbi kõrval on roosteaugud. Visuaalselt nii videot kui ka selle alusel tehtud fotosid vaadates on näha, et augud on suured. Asjatundjad avaldasid, et nii suuri auke ei ole võimalik ülevaatuse käigus mitte märgata. Samuti olid asjatundjad arvamusel, et need ei saanud tekkida viimaste kuude jooksul enne XXX. a asitõendi vaatlemist ning, et augud on sellise koha peal, mida kindlasti tuleb ülevaatusel kontrollida. Asjatundjad ei tuvastanud seda, et neid auke oleks kuidagi varjatud, s.t pole tuvastatud märke nende peitmisest kas pahtli või värviparandustega või muul moel. Asjatundja H. U. selgitas kohtus altvaates tehtud fotosid vaadates, et siin ei ole auke varjatud, siin on ajapikku ära oksüdeerinud ja lagunenud ja need augud võisid olla nähtavad ikka väga kaua, juba aastaid. Vaatlusel tehtud videotest jäi asjatundjale silma see, et kui sõiduki uksed olid lahti, siis oli näha, et ukse alt oli küljekarp ka seestpoolt roostes. Kohus on seisukohal, et Lauri Lingineni väited selle kohta, et sõiduk oli lumine ja jääd täis, mis ei võimaldanud tal seetõttu tuvastada roosteauke, on kohtu arvamuse kohaselt taas ennast õigustavad, kuid ei vasta tõele. Kui juba sõiduki sees oli neli kuud hiljem rooste küljekarbis nähtav, siis ilmselt, kas Lauri Linginen ei kontrollinudki raami ja kere seisukorda või tegi seda pealiskaudselt, kuid ei ole usutav, et ta nõuetekohase kontrollimise tulemusena poleks tuvastanud mõlema küljekarbi kõrval roosteauke, mis on selgelt nähtavad XXX. a asitõendi vaatlusel. Määruse nr 77 lisa 4 kohaselt tulnuks see viga märkida ülevaatusel oluliseks rikkeks või puuduseks, kuid Lauri Linginen seda ei teinud. Kohus ei saa jätta tähelepanuta, eriti küljekarpide kõrval oleva rooste mittetuvastamisega puutuvalt, aega, mis kulus XXX ülevaatusele. Transpordiameti saadetud XXX süsteemist tehtud kuvatõmmisest nähtub, et Lauri Linginen sisenes sõiduki XXX XXX ülevaatuse tegemiseks XXX. a süsteemi kell 13.31 ja kinnitas ülevaatuse kell 13.37. Auto ülevaatuspunkti sisenemise aeg on fikseeritud ka varjatud jälgimisega, kus märgiti, et pärast uste kontrollimist (uks jäi suletuks kell 13.18) istus juhi kohale H. T. ja kell 13.26 sõitis auto, milles oli H. T. üksinda, ülevaatuspunkti sisse ja juba kell 13.36 sõitis auto ülevaatuspunktist välja. Kui ka arvestada prokuröri poolt välja toodud asjaolu, et jälitustoimingute fikseerimisel ja XXX süsteemis toimingute fikseerimisel võis olla ajavõtul mingi minuti piiresse jääv nihe, siis fakt on see, et ülevaatuse ruumidesse sisenemise ja sealt väljumise vahele jäi vaid 10 minutit. Kui siinjuures võtta arvesse tunnistaja H. T. ütlusi, et ta pidi enne ootama kui ülevaatust alustati, siis väheneb see aeg veelgi. Süsteemi XXX sisenemise ja toimingu kinnitamise vahemik oli 6 minutit. See ajavahemik piiritleb ka tehnokontrolli kaardi võltsimise ja selle väljastamise aja. Tunnistaja O. K. kinnitas, et ülevaatuse teostamine võtan aega umbes 10-15 minutit, asjatundja A. L. avaldas, et 20 minutit. Kui arvestada ka Lauri Lingineni enda ütlusi, et ta pole kiire trükkija, siis tekib kohtul küsimus, et mitme minuti jooksul üldse Lauri Linginen selle sõiduki tehnoülevaatusega sisuliselt tegeles. Kohtul pole piisavalt andmeid selleks, et hinnata sisulise töö tegemist minutites, kuid on ilmne, et mõne minutiga pole võimalik küllatki vanale sõidukile teha korrektset tehnokontrolli. Selline järeldus toetab kohtu järeldust, mis puudutab Lauri Lingineni poolt sõiduki raami ja kere seisukorra puudulikku hindamist või hoopis hindamata jätmist. Elltoodud tõendite analüüs ja kohtu järeldus annab aluse lugeda tuvastatuks ka asjaolu, et XXX. a pärast kella 14.24 võltsis Lauri Linginen mootorsõiduki XXX registrimärgiga XXX registreerimistunnistust nr XXX sellega, et tegi registreerimistunnistusele määruse nr 77 § 11 lg 2 p 1 lubatud sissekande justkui oleks kõik korras, mis seisnes selles, et ta märkis võltsitud tehnokontrolli kaardi numbri XXX ja järgmise ülevaatuse ajaks 01.2022. a ning kinnitas andmed allkirjaga, kuigi teadis, et tema enda koostatud ja väljastatud tehnokontrolli kaart nr XXX sisaldab valeandmeid ja valeotsust sõiduki tehnoseisundi kohta ning sõiduk ei ole tehniliselt korras ja puuduste kõrvaldamise kontrollimiseks oleks vaja sõiduk esitada korduvülevaatusele. Määrus nr 77 § 9 lg 1 sätestab, et sõiduki ülevaatusel avastatud rikked või puudused peab ülevaataja kandma kontrollkaardile. Kontrollkaart täidetakse elektrooniliselt liiklusregistris. Ülevaataja peab iga avastatud rikke või puuduse tõsidust hindama vastavalt määruse lisas 4 toodud nõuetele. Kohus on tuvastanud, et Lauri Linginen ei kandnud avastatud rikkeid ja puudusi kontrollkaardile ja ei hinnanud ka nende tõsidust. Seega on kohus veendumusel, et Lauri Linginen ei täitnud ametiisikuna oma kohustusi tehnokontrolli käigus ja jättis teadlikult süüdistuses nimetatud olulised vead tehnokontrolli kaardile kandmata ning kinnitas teadlikult valeandmetega kaardi. Eeltoodust tulenevalt kandis Lauri Linginen valed andmed ka temale hiljem järgi toodud registreerimistunnistusele. Kohus nõustub prokuröriga, et nii tehnokontrolli kaardi kui ka registreerimistunnistuse näol on tegemist dokumentidega, sest nii tehnokontrolli kaardi kui registreerimistunnistus on kirjalikud aktid, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama õigusliku tähtsusega asjaolusid. Mõlema dokumendi puhul on tegemist intellektuaalse võltsimisega, sest Lauri Linginen kandis dokumentidesse andmed, mis ei ole oma sisult õiged. KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. (Sootak, J., Pikamäe, P.

(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 914). KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS § 16 lg 2 kohaselt on kavatsetusega tegu siis, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus on seisukohal, et Lauri Linginen pani ametialase võltsimise toime kavatsetult. Kohtus on tõendamist leidnud asjaolu, et Lauri Linginen jättis sõiduki kolm olulist riket ja puudust fikseerimata, mis oleks kaasa toonud kohustuse märkida ülevaatuse kontrollkaardile otsuse „esitada korduvülevaatusele“. Olukorras, kus Lauri Linginenile kui kogenud tehnoülevaatajale ei saanud jääda tuvastamata asjaolu, et vähemalt üks tagumine uks ei avanenud, et paremal ülemine kuulliigend oli lõtkuga ja sõiduki mõlema küljekarbi kõrval olid roosteaugud, kuid ta jättis need rikked tähelepanuta, saab sellist tegevust hinnata vaid kui eesmärgipärast soovi mitte koostada tõepärastele asjaoludele tuginevat dokumenti vaid võltsitud dokumenti. Lauri Linginen mõistis, et kui ta tehnokontrolli kaardile valeandmete kandmise järel kinnitab dokumendi infosüsteemis XXX, annab ta õiguskäibesse ehtsa dokumendi asemel võltsitud dokumendi. Võltsitud dokumendi alusel sai sõiduk, millel olid olulised rikked ja puudused, õiguse osaleda liikluses kuni 31.jaanuarini

1. a. Kohus ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas Lauri Lingineni õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. IV Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on süüdistatavat võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus hindab süü suurusel seda, et Lauri Linginen oma tegevusega on riivanud usku sellesse, et riigi haldustegevus ja ametnike tegevus on õiguspärane. Igal isikul on õigus eeldada dokumendi vastavust selle sisule. Tehnoülevaatuse eesmärgiks muu hulgas on ka asjaolu, et meie teedel liiguksid vaid tehniliselt korras sõidukid, et vältida teedel tehnilisi rikkeid ja ohtu liiklejatele. Lauri Linginen ametiisikuna ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja lubas liiklusesse tehniliselt mittekorras sõiduki. Tegemist on etteheitega ühe ülevaatusega seoses. Kohus tuvastas, et Lauri Linginen pani teo toime kavatsetusega. Kohus on seisukohal, et Lauri Lingineni süü on pigem keskmisest väiksem, arvestades just seda, et tegemist on ühe episoodiga. Kohus arvestab karistuse mõistmisel sellega, et süüdistatav on andnud ennastõigustavaid ütlusi, ta ei ole toimepandud kuritegu tunnistanud ega sellest tulenevalt ka kahetsenud. Kuriteo toimepanemisest on möödunud aasta ja seitse kuud ning uusi süütegusid Lauri Linginen kohtule teadaolevalt toime pannud ei ole, seega need asjaolud iseloomustavad süüdistatavat viimasel ajal seaduskuuleka isikuna. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtu arvamuse kohaselt ei esine. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Lauri Linginenil pole ühtegi kehtivat kriminaal- ega väärteokaristust. Kohus asus eelnevalt kohtuotsuses seisukohale, et Lauri Linginen pani talle etteheidetava teo toime kavatsetusega. Kohtu hinnangul ei oleks Lauri Linginenile kergemaliigilise karistuse ehk rahalise karistuse mõistmine põhjendatud arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, täpsemalt seda, et ta pani teo toime kavatsetusega. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Lauri Lingineni karistamisel eesmärke raskemaliigiline karistus – vangistus. Kohtu hinnangul on prokuröri poolt taotletud karistus proportsionaalne kohtu poolt tuvastatud süü suurusega. Kohus peab põhjendatuks mõista Lauri Linginenile karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Seega tuleb Lauri Linginen süüdi tunnistada KarS § 299 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 kuud vangistust. Lauri Linginen peeti kahtlustatavana kinni 20.05.2021.a. KarS § 68 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.05.
2. a, s.o 1 päev karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Lauri Linginenile 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks vabastada Lauri Linginen KarS § 73 lg 1 alusel täielikult temale mõistetud karistusest KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud katseajaga, mille pikkuseks tuleb määrata 1 aasta. Kohus ei pea vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile ja seda eelkõige arvestades asjaolu, et sündmusest on möödunud piisav aeg ning uusi süütegusid isik toime pannud ei ole. Samuti pole Lauri Linginenil mitte ühtegi kehtivat karistust. Prokurör taotles lisakaristusena Lauri Lingineni suhtes tegutsemiskeelu kohaldamist KarS § 49 alusel. Lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivne eesmärk täidetav vaid põhikaristuse kohaldamise läbi. KarS § 49 esmane eesmärk on tagada, et isik, kes on mõistetud süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest, ei saaks edaspidi samalaadseid kuritegusid toime panna (vt RKKKo 3-1-1-34-07, p 7.2). Riigikohus on korduvalt lisakaristusena mõistetava juhtimisõiguse äravõtmisel rõhutanud, et isikule mõistetud põhi- ja lisakaristus peavad koosmõjus vastama isiku süüle. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-59-15 otsuse punktis 13 rõhutanud, et kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem. Vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta. Käesoleva kriminaalasja raames on tuvastatud Lauri Lingineni poolt ühe KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine. Lauri Linginen on töötanud tehnoülevaatajana alates XXX.a novembrist, so peaaegu 18 aastat. Kohus pidas põhjendatuks süüle vastava karistusena mõista 6 kuud vangistust, kohaldades raskemat karistusliiki. Vaatamata asjaolule, et Lauri Linginen pole oma süüd tunnistanud, leiab kohus, et vangistus, mis jääb küll tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, peaks olema nii pika staažiga ametiisikule piisavaks mõjutusvahendiks, tagamaks, et Lauri Linginen ei pane edaspidi kuritegusid toime. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas