← Eesti

2-18-19630/79

Obsah (6)§ 474§ 162§ 66§ 331§ 190§ 179

2-18-19630 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 12.august 2022.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19630 Tsiviilasi X hagi Y

§ 474lg 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus on käesolevas asjas hagiavalduse jätnud rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja on 14.07.2022.a esitanud kohtule endapoolse menetluskulude nimekirja. Hageja on enda seisukohas märkinud, et kostja on menetluskulude nimekirja esitanud hilinenult ehk päev hiljem pärast Harju Maakohtu antud tähtaega.

§ 66

näeb ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Riigikohus on selgitanud, et hilinenult esitatud avalduse menetlemine on kohtu diskretsiooniõigus. Kolleegium lisab, et hilinenult esitatud taotluse lubatavust hinnates peab kohus hindama nii menetluse viibimise võimalikkust kui ka hilinemise põhjendatust (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendid asjades nr 3-2-1-113-11, p 57 ning 3-2-1137-07, p 12). Antud juhul leiab kohus, et kostja esindaja ei järginud talle antud tähtaega ja esitas menetluskulude nimekirja hilinemisega, mistõttu on kostja kaotanud õiguse nõuda maakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamist. Kohus on 07.07.2022.a kohtuistungil määranud pooltele tähtaja enda menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus on määranud, et menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaeg on 13.07.2022.a. Kõnesoleval kohtuistungil osales ka kostja lepinguline esindaja, mistõttu ei ole alust leida, 7 2-18-19630 et esindaja poleks määratud tähtajast teadlik olnud. Kuigi menetluskulude nimekirja vastuvõtmine ei põhjustaks kohtu hinnangul menetluse lahendamise viibimist, siis ei ole kostja esindaja esitanud ühtegi põhistust menetlusdokumendi hilisemaks esitamiseks. Samuti ei ole kostja tähtaegselt ega ka hiljem taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Eeltoodud põhjendusi ning Riigikohtu seisukohti arvesse võttes tuleb kostja 14.07.2022.a menetluskulude nimekiri jätta tähelepanuta ning jätta kostja menetluskulud maakohtus kindlaksmääramata. 21.

§ 190

lg 2 näeb ette, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

§ 190

lg 4 näeb ette, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus on 08.03.2019.a määrusega rahuldanud hageja X taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks osaliselt. Kohus on vabastanud X hagi esitamisel riigilõivu 900 euro tasumise kohustusest.

§ 179

lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, siis tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista

§ 190

lg 4 teise lause alusel 900 eurot, s.o summa millest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud. Kohus on 22.12.2021.a määrusega rahuldanud kostja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks. Kohus vabastas kostja kaja esitamisel tasutava kautsjoni 1000 euro tasumise kohustusest.

§ 190

lg 5 teine lause näeb ette, et menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, siis tuleb hagejalt mõista riigituludesse

§ 190

lg 5 teise lause alusel välja 1000 eurot, s.o mille tasumisest oli kostja riigipoolse menetlusabi taotluse raames kaja esitamisel vabastatud.

§ 179

lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad mõjuvad põhjused selleks, et vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest (

§ 190lg 7).

Võttes arvesse riigituludesse välja mõistetud summade suurist, määrab kohus, et hageja peab lahendi täitma 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 179

lg-st 9 tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustavas lahendis määratud kohustuse täitmise kuupäevast alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ 8 2-18-19630 Haide Rimmel kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.