Obsah (6)

§ 52§ 3§ 7§ 36§ 55§ 53

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-114093 Tsiviilasi Compensa Vienna Insuran

) §-le 44 lg 1 K. U. ravikulud vastavalt Eesti Haigekassa nõudeavaldusele summas 810,28 eurot. Hageja on esitanud K. U. le tagasinõuded summa 810,28 euro tasumiseks, kostja ei ole esitatud nõuet tasunud. 26.02.2020 esitas hageja S. L. ile tagasinõude. 27.02.2020 e-kirjaga teatas S. L. hagejale, et müüs kõnealuse sõiduki Suzuki XXX K. U. le. K. U. l on

§ 52, § 53 lg 2 ning LS § 90 lg 1 järgi kohustus hagejale tekkinud kahju hüvitada.

S. L. i kohustus kahju hüvitada tuleneb

§-st 55 ja § 7 lg-st

1. Sõiduki Suzuki omanik liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli vastavalt Maanteeameti vastusele S. L. . Kostjad vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt. KOSTJATE VASTUVÄITED
2. K. U. teatas, et ei ole varem hagejalt nõuet saanud. Kostja on kahju tekitamises süüdi, kuid on hetkel vangis ning tal pole võimalik tekitatud kahju hüvitada. Kostjal ei ole sissetulekut ja ta ei tea, kui kaua vangistus kestab.
3. S. L. leidis, et kahju hüvitamise eest vastutab K. U. . Kostja müüs sõiduki XXX kirjaliku müügilepinguga K. U. le. Lisaks lepiti suusõnaliselt kokku, et K. U. vormistab registris kõnealuse mootorsõiduki 5 päeva jooksul enda nimele. Käesoleva vaidluse puhul peab lähtuma hea usu printsiibist, kuna õigusnormid ei võimalda S. L. i suhtes õiglast lahendust. Mootorsõiduki liikluskindlustus lõppes 23.10.
4. Hageja on jätnud tõendamata, milline kindlustusselts oli kahju põhjustaja ja kahjustatud isiku ehk K. U. viimane lepingujärgne kindlustusandja. Pole selge, kas hagejal oli kohustus kahju hüvitada. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: 2/4 • • • • • XXX kell XXX toimus XXX maakonnas XXX vallas XXX külas liiklusõnnetus, kus K. U. sõitis sõidukiga Suzuki registreerimismärgiga XXX sõitis teelt välja; K. U. l ei olnud liiklusõnnetuse toimumise ajal vastava kategooria juhtimisõigust (dtl 3436, 45); liiklusregistri andmete kohaselt oli XXX sõiduki omanik S. L. (dtl 46); sõiduki Suzuki registreerimismärgiga XXX kindlustusandja oli 24.09.2018 kuni 23.10.2018 Seesam Insurance AS (hüvitamiskohustuse lõpp 31.05.2019; hageja on õigusjärglane) ning kindlustusvõtja S. L. (dtl 37); liiklusõnnetuse tagajärjel sai K. U. tervisekahjustusi. Hageja on Eesti Haigekassale tasunud K. U. ravikindlustushüvitise 810,28 eurot (dtl 43, 44). Hageja soovib kahjuhüvitise välja mõista kostjatelt solidaarselt. 5.

§ 3

lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses.

§ 7

lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. S. L. i vastuväite kohaselt müüs ta sõiduki XXX müügilepinguga K. U. le, hageja on kohtule esitanud sõiduki müügilepingu (dtl 42).

§ 7

eelnõu seletuskirjas sätestab eelnõu üheselt, et liikluskindlustuse süsteem lähtub kindlustuskohustusega isiku määratlemisel liiklusregistri andmetest. Hageja esitatud registri väljavõtte kohaselt oli 17.04.2019 sõiduki Suzuki registreerimismärgiga XXX omanik S. L. . Eelnõu regulatsioon välistab vaidlused selle üle, kes on kindlustuskohustusega isikuks. Seaduse eelnõuga sooviti lahendada probleemi, et kui sõiduk on müüdud kirjaliku müügilepingu alusel ja liiklusregistri andmed on jäänud korrastamata (uus omanik liiklusregistrisse kandmata), siis sageli ei ole võimalik üleüldse tuvastada, kes on tegelik sõiduki omanik ja liikluskindlustuse seaduses sätestatud kindlustuskohustusega isikuks. Seega nähtub nii seaduse tekstist kui eelnõu seletuskirjast, et seadusandja soovis liikluskindlustuse kohustuse määratlemisel lähtuda liiklusregistri kannetest. Registri kanded ei loo sõiduki omandiõigust, kuid need võivad tekitada liikluskindlustuse kohustuse sõltumata omandiõigusest. Kohus leiab, et selline regulatsioon ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Ka sõiduki müünud isiku huvi peaks olema liiklusregistri andmete õigsuse tagamine, et kolmandatele isikutele oleks selge, kes vastutab sõiduki kasutamisest tekkinud kohustuste eest. Tulenevalt LS § 77 lg-st 3 pidi sõiduki uus omanik või muu õigustatud isik esitama registris andmete muutmiseks taotluse viie tööpäeva jooksul arvates andmete muutumisest. K. U. enne nõude aluseks oleva liiklusõnnetuse toimumist seda ei teinud. LS § 77 lg 3 nõutud taotluse esitamise õigus on ka muul õigustatud isikul, seega oleks saanud andmete muutmise avalduse esitada ka S. L. . Kuna kumbki kostjatest sõiduki omaniku andmete muutmise avaldust liiklusõnnetuse toimumise hetkeks ei olnud esitanud, oli S. L. il liiklusõnnetuse toimumise hetkel kohustus sõlmida sõiduki kindlustusleping. 3/4 6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtivat liikluskindlustuse lepingut sõlmitud ei olnud. Viimane kindlustusandja oli hageja, kellel oli

§ 36

lg 2 alusel kahju hüvitamise kohustus.

§ 55

alusel on hagejal õigus esitada regressi nõue isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. Kohus on juba asunud seisukohale, et kindlustuskohustuse täitmise eest vastutab S. L. hoolimata sõiduki edasi müümisest. Regressi nõude esitamise eelduseks on asjaolu, et ei peetud kinni

§ 3lg 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust.

Seaduse kohaldamisel ei ole oluline, milline isik liikluses osalemise keeldu rikkus ning kas hagejal oli võimalik seda rikkumist mõjutada. Oluline on ainult see, et sõiduk osales liikluses ja hagejal oli sõiduki kindlustamise kohustus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sõiduk liikluses osales. Seega on S. L. il kohustus tekkinud kahju hüvitada. 7. Lisaks S. L. ile on hageja esitanud hagi ka K. U. vastu.

§ 53

lg 2 p 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit LS § 90 lg 1 p 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. LS § 90 lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes ei täida juhile ja mootorsõidukile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid. Kohus loeb esitatud tõenditega tõendatuks, et K. U. l ei olnud liiklusõnnetuse toimumise ajal vastava kategooria juhtimisõigust. Kostja ei ole väitnud vastupidist. Seega on ka K. U. l kohustus hüvitada hagejale liiklusõnnetusega tekitatud kahju.

1. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja nimetatud kahjusummat. Seega loeb kohus tõendatuks, et hagejale tekkinud kahju suurus on 810,28 eurot. Kuivõrd hagejal on regressi nõue mõlema kostja vastu, mõistab kohus VÕS § 65 alusel nimetatud summa kostjatelt välja solidaarselt.
2. Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja on menetluskuluks nimetanud riigilõivu 280 eurot. Kohtute infosüsteemi kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 245 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning kohus mõistab selle kostjatelt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4