1-17-953/107

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-17-953 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Juri Repinski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Juri Repinski (isikukood 39007070224) kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Juri Repinski kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas 01.02.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-953 Juri Repinskit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 4 aasta 10 kuu vangistusega ja KarS § 202 lg 2 p 2 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud vangistust, mille hulka arvestas eelvangistusaja 3 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 06.10.
8. Kohtuotsus jõustus 22.02.
9. 1.
10. Harju Maakohus vabastas 25.03.
11. a määrusega Juri Repinski vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.08.2021, millest esimese viie kuu jooksul oli ta allutatud elektroonilisele valvele. Katseajal tuli temal 24 kuud täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja lõigetes 2, 4 sätestatud kohustusi läbida rehabilitatsiooniprogramm, mitte suhelda temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (va lähisugulased), mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist ja alluda viis kuud elektroonilisele valvele. Kohtumäärus jõustus 10.04.
12. 1 1.
13. Harju Maakohus jättis 23.04.
14. a määrusega rahuldamata erakorralise ettekande ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks ja allutas Juri Repinski kaheks kuuks elektroonilisele valvele. Harju Maakohus määras 12.10.
15. a määrusega Juri Repinskile kohustuse osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärused jõustusid vastavalt 09.05.2020 ja 28.10.
16. 1.
17. Tallinna Ringkonnakohus pööras 26.05.
18. a määrusega täitmisele Juri Repinskile Harju Maakohtu 01.02.
19. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 3 kuud 4 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 22.06.
20. Juri Repinski asus karistust kandma 27.12.2021, mil ta tagaotsitavana kinni peeti.
21. Tartu Vangla esitas 20.12.2022 materjalid Tartu Maakohtule Juri Repinski tingimisi enne tähtaega vangistustest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad seda taotlust.
22. Tartu Maakohus jättis 01.02.
23. a määrusega Juri Repinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
24. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Juri Repinski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on täidetud. Positiivseks luges maakohus selle, et süüdimõistetul on olemas elukoht ja toetavad lähedased, ta on osalenud sotsiaalprogrammides, tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja tööhõives, samuti õppinud plaatija erialal ja soovib vabanemisel osaleda rehabilitatsiooniprogrammides, sh tegeleda sõltuvusprobleemidega. Kuigi töökoha olemasolu ei ole tõendatud, ei lugenud maakohus seda vabastamist välistavaks asjaoluks. Samuti ei lugenud ta selleks riigikeeleõppe pooleli jätmist. 3.
25. Samas märkis maakohus, et ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu viitab asjaolule, et Juri Repinski ei ole suutnud alluda reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes. Kuigi tal on üks kehtiv kriminaalkaristus, on kvalifikatsioonist näha, et ta ei ole selliseid kuritegusid toime pannud esmakordselt. Katseaja edukuse muudab kaheldavaks asjaolu, et teda on juba samas kriminaalasjas korra tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud. Kriminaalhoolduse ajal esitati kolm erakorralist ettekannet, kuna rikkus nii nõudeid kui ka kohustusi (korduvalt omas ja tarvitas narkootikume, lahkus omavoliliselt töölt, rikkus registreerimiskohustust, ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile ja vahetas ilma kriminaalhooldaja loata elukohta). Sealjuures kuulutati ta tagaotsitavaks nii viimase erakorralise ettekande arutamiseks kui ka hiljem karistuse kandmisele asumiseks. Riskiteguriks on narkootiliste ainete sõltuvus, mida tunnistab ka ise. Tal on soov osaleda vabanemise korral OÜ Tervisekeskus Elulootus rehabilitatsiooniprogrammis. Samas on ta varasemalt selles osalenud, samuti varasema vangistuse ajal programmis „Eluviisitreening“ ja tagasilanguse ennetamisega sarnastes tugigruppides, kuid vaatamata sellele asunud uuesti narkootilisi aineid tarvitama. Tegemist on tema viienda reaalse vangistusega. Jätkuvalt esineb suur uute kuritegude toimepanemise oht ning maakohtul puudus veendumus, et senine vangistus on muutnud süüdimõistetu suhtumist. Määruskaebus
26. Tartu Maakohtu 01.02.
27. a määruse peale esitas määruskaebuse Juri Repinski kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada Juri Repinski vangistusest tingimisi enne tähtaega, sh kohaldades käitumiskontrolli. 2 4.
28. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole veenvalt motiveerinud, miks ei ole Juri Repinski suhtes esinevad positiivsed asjaolud piisavalt kaalukad. Tal on olemas elu- ja töökoht, toetavad lähedased ning läbinud vanglas mitmeid programme, töötanud ja osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Valdavalt on käitunud seadusekuulekalt, distsiplinaarkorras karistatud üks kord suhteliselt kerge rikkumise (viibis temale mitte ettenähtud kambris) eest noomitusega. Kuna ta on vanglas läbinud mitmeid sõltuvusteemalisi tegevusi, on olemas prognoos, et ta käitub edaspidi õiguskuulekalt. Samuti on valmis sõltuvusega tegelema ja on motiveeritud selleks. 4.
29. Kaitsja leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks ei pea karistust vangistuses lõpuni kandma. Isik ei vabane karistusest, vaid kannab seda edasi leebematel tingimustel kriminaalhooldaja järelevalve all (tagab piisava ja tõhusa järelevalve). Koostöö kriminaalhooldusega teeb võimalikuks kinnipeetava tagasituleku ühiskondlikku ellu oluliselt kergemaks ning võimaldab efektiivselt rakendada sotsiaalprogrammides õpitut. Juri Repinski on valmis järgima kõiki nõudeid ja kohustusi, mis teda distsiplineeriksid. Süüdimõistetu käitumine ja motivatsioon on muutunud võrreldes aastataguse ajaga. Juri Repinskil on olemas tugivõrgustik, kes teda toetab ning töökoha ja pere ning lapse eest hoolitsemisega seonduvad kohustused, mille tõttu jääb süüdimõistetul vähem vaba aega, mis omakorda vähendab riski, et ta võib tegeleda asjadega, mis ohustavad tema õiguskuulekat käitumist. Süüdimõistetu ei õigusta enda tegu, kahetseb seda ja tal on tulevikuks realistlikud plaanid, mille elluviimiseks on ta andnud juba olulise panuse vanglas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
30. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Juri Repinski määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
31. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
32. aprilli
33. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
34. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mille tõttu oleks isik jäänud ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt ning kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et Juri Repinski vabastamise materiaalsed eeldused on täitmata. Eelkõige korduv karistamine (üks kehtiv, neli arhiveeritud), varasemate karistuste ebatõhusus (korduvad vangistused ja tingimisi enne tähtaega vabastamised, sh käesolevas kriminaalasjas), ebaõnnestunud kriminaalhooldused, narkootiliste ainete sõltuvus (sh varasem sõltuvusega tegelemise ebaõnnestumine), annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et Juri Repinskist tuleneb suur uute kuritegude oht. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid. (allkirjastatud digitaalselt) 3