Obsah (7)

§ 371§ 372§ 168§ 667§ 459§ 3401§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 23. veebruar 2023 Tsiviilasja number 2-23-1765 Tsiviilasi L.P. h

) §-s

1. Hageja on
2. veebruaril 2023 esitanud uue hagi elatise suuruse vähendamiseks tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Maakohus on seisukohal, et ainuüksi õigusliku olukorra muutumine ei ole elatise vähendamise aluseks. Ka Tartu Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsuse tsiviilasjas nr 2-21-19816 kohaselt puudub hagejal alus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes üksnes õigusliku olukorra muutumisele. Tartu Ringkonnakohus märkis, et kuna hageja ei ole taotlenud elatise vähendamist PKS § 102 alusel, tuginedes oma varalise seisundi muutumisele, puudus maakohtul alus esitatud hagi rahuldada. Maakohus selgitab, et õigusliku olukorra muutumisele tuginemine ei tähenda, et elatise summat automaatselt vähendatakse. Ka asjaolu, et perehüvitist või toetust tõsteti 60 eurolt lapse kohta 80 eurole ei ole automaatselt aluseks elatise vähendamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse 2 muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Kuna hageja ei ole esile toonud, kas ja millised elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võrreldes Viru Maakohtu 14. detsembri 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-22-12191 tegemise aja seisuga, mis annaks elatise vähendamiseks alust, siis ei ole esitatud hagiga elatise vähendamist võimalik saavutada ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 2 p-i 2 alusel.

Menetlusse võtmisest keeldumisel

§ 372

lg 2 p-i 2 alusel lähtub kohus üksnes hagis toodud asjaoludest, kohtul puudub alus kontrollida, kas asjaolud on tõendatud, samuti puudub alus esitatud tõendite hindamiseks. 1. veebruaril 2023 esitatud hagis tugines hageja elatise vähendamist taotledes üksnes õigusliku olukorra muutumisele, kuid ei taotlenud elatise vähendamist PKS § 102 alusel oma varalise seisundi muutumisele tuginedes. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 1).

Käesolevas asjas ei ole tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. MÄÄRUSKAEBUS

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub võtta hagi menetlusse ja mõista elatis välja vastavalt muutunud seadusele. Määruskaebuse kohaselt esitas hageja
2. veebruaril 2023 hagi elatise vähendamiseks tuginedes õigusliku olukorra muutusele. Hageja taotleb elatise miinimummäärani vähendamiseks. Lasterikka pere toetus on tõusnud üle kahe korra. Kõik lapsed, kelle tõttu lasterikka pere toetust makstakse, ei ole hageja ja kostja seadusliku esindaja ühised lapsed. Maakohus ei pidanud tsiviilasjas nr 2-22-12191 põhjendatuks arvestada hagejalt nõutava elatise suuruse määramisel lasterikka pere toetust. Alates
3. veebruarist 2023 kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt saab lapse vajadused rahuldada poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. „Ühiste laste“ mõiste on seadusest (ja ka seletuskirjast) kaotatud. Enam ei kehti ühiste laste eeldus. Lisaks on oluliselt muutunud ka toetuse summa vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 lg-le
4. Uus redaktsioon annab üheselt selge vastuse, et lasterikka pere toetust tuleb olulises mahus elatise summa vähendamisel arvestada. Hageja taotleb elatise arvutamisel võtta arvesse PKS § 101 lg-s 5 sätestatut ja arvutada elatise summast maha pool lasterikka pere toetuse summa (650/2=325/2), mis on jagatud neljaga, kokku 40 eurot 62 senti, sest kostja seadusliku esindaja peres elab neli last. Lapse vajadused saab rahuldada lasterikka pere toetuse arvel ning hageja ei pea 40 euro 62 sendi ulatusees elatist tasuma. Maakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-22-12191 on märgitud, et kostja saab lapsetoetust 60 eurot. Kostja on toetust saava pere kolmas laps ja vastavalt
5. juulil 2022 jõustunud PHS § 17 lg 3 redaktsiooni kohaselt oli kolmanda ja iga järgmise lapse kohta lapsetoetuse suurus 100 eurot. Maakohus pole arvestanud korrektse lapsetoetuse summaga. Elatise arvutamisel tuleb lähtuda kehtivast lapsetoetuse summast, millest pool on 50 eurot. Toetust saavate laste arvu arvestatakse toetust saava pere järgi, mitte elatist tasuma kohustatud isiku järgi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu

§ 667lg 2 alusel ja asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.

1. Tsiviilasjas on tuvastatud järgmised olulised asjaolud. 3 Viru Maakohus kinnitas
2. novembri
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-114411 poolte vahel sõlmitud kompromissi, millega hageja kohustus tasuma kostjale elatist 262 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni
4. oktoobril 2036, kusjuures elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust. Hageja esitas
5. detsembril 2021 hagi elatise vähendamiseks alates
6. jaanuarist 2022 tulenevalt perekonnaseaduse muudatustest (tsiviilasi nr 2-21-19816). Viru Maakohus rahuldas
7. märtsi
8. a otsusega hagi ning vähendas tsiviilasjas nr 2-20-114411 väljamõistetud elatist. Tartu Ringkonnakohus tühistas
9. juuni
10. a otsusega Viru Maakohtu
11. märtsi
12. a otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub hagejal tulenevalt PKS §-s 2172 sätestatust alus pöörduda elatise suuruse muutmiseks, tuginedes üksnes õigusliku olukorra muutumisele, kuivõrd hageja ei ole kohustatud enne
13. aasta
14. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt tasuma kostjale elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses. Hageja esitas
15. augustil 2022 uue hagi elatise vähendamiseks. Maakohus keeldus
16. augusti
17. a määrusega elatise vähendamise hagiavalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus tühistas
18. septembri
19. a määrusega maakohtu määruse hagi menetlusse võtmise keeldumise kohta ning saatis tsiviilasja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Viru Maakohus rahuldas
20. detsembri
21. a otsusega hagi osaliselt, vähendas tsiviilasjas nr 2-20-114411 hagejalt väljamõistetud elatist ja mõistis alates
22. augustist 2022 hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 225 eurot 44 senti (sh baassumma 209 eurot 20 senti, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot) kuni kostja täisealiseks saamiseni, märkides, et elatis indekseeritakse iga aasta
23. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
24. Maakohus jättis elatise vähendamise nõude tagasiulatuva aja eest rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsus jõustus
25. jaanuaril
26. Hageja esitas
27. veebruaril 2023 uue hagi elatise vähendamiseks, mille menetlusse võtmisest maakohus vaidlusaluse määrusega käesolevas asjas keeldus.
28. PKS § 2172 lg-te 1–2 kohaselt, kui enne
29. aasta
30. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
31. aasta
32. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hagejalt elatise väljamõistmise osas on kehtiv Viru Maakohtu
33. detsembri
34. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-
35. Seega ei ole iseenesest PKS § 2172 lg-d 1–2 kohaldatavad. Samuti ei ole materiaalõigus (PKS § 101 lg 5) muutunud menetluse kestel, millega tulnuks asja läbivaatamisel arvestada (Riigikohtu
36. juuni
37. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 12).
38. Maakohus leidis iseenesest põhjendatult, et elatise maksete suuruse muutmist saab nõuda

§ 459

alusel.

§ 459

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi saab jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sisuliselt palub hageja hagis võtta elatise vähendamisel arvesse seadusega kehtestatud peretoetusi ning tugineb seejuures

1. veebruarist 2023 kehtima hakanud PKS § 101 lg-le
2. 4 Vaidlust ei ole, et hageja tugines ka tsiviilasjas nr 2-22-12191 hagi esitamisel elatise vähendamiseks asjaolule, et kostja ema saab lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning neid tuleb hagejalt elatise väljamõistmisel arvestada. Maakohus arvestas küll poole lapsetoetusega, kuid jättis lasterikka pere toetuse elatise vähendamisel arvestamata, tuginedes PKS seletuskirjas toodule, et selle toetusega saab arvestada üksnes juhul, kui tegemist on vanemate ühiste lastega. Praegusel juhul ei ole kostja ema ülejäänud lapsed hagejaga ühised lapsed. Alates
3. veebruarist 2023 kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Seega ei seo seadus lasterikka pere toetuse arvestamist elatise suuruse määramisel asjaoluga, kas elatist maksma kohustatud isiku ja toetuse saaja kõik lapsed on ühised.
4. veebruaril 2023 jõustunud PKS § 2172 lg 11 sätestab, et kui enne
5. aasta
6. veebruari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist muutuva suurusena ja elatise suurus sõltub lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest, arvutatakse kohtulahendi alusel väljamõistetud elatise suurust PKS alates
7. aasta
8. veebruarist kehtiva redaktsiooni § 101 lg 5 alusel. Kuivõrd hagejalt väljamõistetud elatist ei ole tsiviilasjas nr 2-22-12191 tehtud otsusega seatud sõltuvusse lasterikka pere toetusest, siis PKS § 2172 lg 11 hageja suhtes automaatselt ei kohaldu.
9. Riigikohus leidis
10. novembri
11. a otsuse tsiviilasja nr 3-2-1-134-15 p-s 13, et olukorras, kus hagejalt on välja mõistetud igakuine kahjuhüvitis, mis on indekseeritud tarbijahinnaindeksiga, saab hüvitise ebamõistlik suurenemine tarbijahinnaindeksiga indekseerimise tõttu olla hüvitise suuruse muutmise aluseks

§ 459lg 1 p-de 1 ja 2 järgi.

Sarnaselt eespoolmainitud Riigikohtu seisukohaga saab olukorras, kus kehtiva seaduse järgi arvestatakse elatise väljamõistmisel muuhulgas ka lasterikka pere toetusega, selle toetuse suuruse oluline muutus olla muuhulgas ka

§ 459lg 1 p-de 1–2 alusel elatise suuruse muutmise hagi esitamise aluseks.

Ilma toetust arvestamata lasub kohustatud vanemal oluliselt suurem elatise kohustus. Kuivõrd lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse puhul on tegemist toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Silmas tuleb pidada ka seda, et

§ 459

lg 2 võimaldab varasemat otsust üldjuhul muuta alles alates uue hagi esitamise ajast. Lisaks palus hageja

1. veebruari
2. a hagiavalduses arvestada hageja töö iseloomuga. Maakohus ei ole vaidlusaluses määruses sellele hageja väitele hinnangut andnud, tuvastamata on see, kas hageja on samale väitele tuginenud ka varasemas tsiviilasjas nr 2-22-
3. Kui hageja ei ole sellele väitele tuginenud, siis võib olla ka see aluseks elatise suuruse uuesti hindamiseks

§ 459lg 1 tähenduses.

Juhul, kui maakohus leiab, et hageja väide on põhistamata või ebaselge, saab kohus anda hagejale tähtaja hagis esineva puuduse kõrvaldamiseks

§ 3401lg 1 alusel.

Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 20.3).
3. detsembri
4. a otsuses tsiviilasjas nr 2-22-12191 ei ole elatise suuruse muutmine seotud PHS §-s 17 nimetatud lapsetoetuse suuruse muutmisega. 9.

§ 372

lg 1 järgi saab hagi menetlusse võtmise otsustada maakohus, mistõttu jääb määruskaebus rahuldamata osas, milles hageja taotleb hagi menetlusse võtmist. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 5 10. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 6