← Eesti

2-22-12965/7

Obsah (12)§ 444§ 162§ 468§ 394§ 415§ 187§ 407§ 436§ 438§ 174§ 177§ 178

Tsiviilasi nr: 2-22-12965 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise 07. veebruar 2023.a

§ 444

lg 3 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2. Välja mõista kostjalt T.T. ’lt hageja AS-i Swedbank kasuks poolte vahel 08.04.2018 sõlmitud laenulepingust nr. xxxxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku summas 1659,39 eurot (üks tuhat kuussada viiskümmend üheksa eurot ja 39 senti s.h. põhiosa 303,92 eurot, intress 400,26 eurot ja 31.08.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 955,21 eurot) ning viivis põhinõudelt (303,92 EUR) 22% (kakskümmend kaks protsenti) aastas alates hagi esitamisest 01.09.2022.a kuni põhinõude täitmiseni. 3.

§ 162

lg 1 alusel jätta menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, so kostja T.T. kanda.

  1. Välja mõista T.T.’ lt AS-i Swedbank kasuks vajalikud menetluskulud, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv 315,00 (kolmsada viistest) eurot.
  2. Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb T.T.’ l tasuda Swedbank AS kasuks alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni 1

(4)Tsiviilasi nr: 2-22-12965 menetluskuludelt (315,00 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 10,50% aastas). 6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib asjas menetluse taastamiseks esitada kohtule kaja avalduse tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

(

§ 415-416).

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) LHV Pank, selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtu seisukoht, kohtuotsuse õiguslik põhjendus 1. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 sätestatuga õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud tema elukohas väljastusteatega posti teel 23.12.2022 (otsuse sissejuhatuses märgitud aadressil) ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Tagaseljaotsus ei või olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKL nr 3-2-1-21-17 p 17).

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. 2. Hageja poolt 01.09.2022 hagiavalduses esitatud nõuded on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel järgmiselt: kostja T.T. ei ole täitnud 2

(4)Tsiviilasi nr: 2-22-12965 Swedbank AS-i ja kostja vahel 08.04.2018 elektrooniliselt, so digitaalallkirjastatult sõlmitud tähtajalisest laenulepingust nr xxxxxxxxxxx tulenevaid kohustusi. Laenulepinguga andis hageja kostjale laenu summas 3400,00 eurot intressimääraga 22% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 01.11.2020.a. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Laenuleping on rikkumise tõttu, so kostjapoolse võlgnevusse jäämise tõttu 03.09.2019 ülesöeldud. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, so põhivõla tasumist ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 sätestatud alustel lepingujärgses määras või poolte kokkuleppe puudumisel seadusjärgses määras. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Hageja ja kostja on laenulepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 22,00% aastas.
  1. Kostja sai hagi asjaolude kohaselt hagejalt laenu 3400 eurot, põhivõlg tekkis alates 01.02.2019 ning lepingu ülesütlemise ajaks 03.09.2019 oli põhivõlgnevus 661,74 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks kogu tagastamata laenujääk 1 845,63 eurot. Seega oli põhivõlgnevus pärast lepingu ülesütlemist 2 507,37 eurot, millest kostja tasus perioodil 15.10.2019 – 28.07.2022 kokku 2203,
  2. Laenulepingu p. 9.1 järgi arvestati erinevate summade puhul makstuks esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmise kulud, seejärel tähtajaks tasumata laenusumma, seejärel tähtajaks maksmata intressid vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest, seejärel viivis, trahvid ja muud tasud. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 303,92 eurot. Kostja intressivõlgnevus perioodi 01.02.2019 – 03.09.2019 eest on hagis esitatud asjaoludel kokku 400,26 eurot. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt tasumata laenu tagasimaksetena põhivõlg 303,92 eurot ja intressivõlg 400,26 eurot.
  3. Kohus leiab, et VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on õiguslikult põhjendatud täielikult rahuldada ka hageja poolt tarbijast kostja vastu esitatud viivisenõue vastavalt laenulepingu punktis 8.1 kokkulepitule panga hinnakirja järgi. Hageja hinnakirja kohaselt oli laenulepingu kehtivuse ajal viivisemäär EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas ning pärast pangapoolset lepingu ülesütlemist oli hagejal õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o käesoleva laenulepingu puhul 22% aastas. Hageja nõuab hagiavalduses sissenõutavaks muutunud viivist määraga 8% aastas põhivõlalt kuni septembrini 2019 ning viivist määraga 22% aastas põhivõlalt alates septembrist 2019 kuni 31.08.2022, kokku sissenõutavaks muutunud viivise nõue 31.08.2022 seisuga 955,21 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt (303,92 EUR) 22% aastas alates 01.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
  4. Hageja selgituse kohaselt lepingu xxxxxxxxxxx põhivõlgnevus on hagiavalduse esitamise seisuga kõrvalnõuetest väiksem, sest pärast lepingu ülesütlemist on enamus põhivõlast hagejale tasutud. Pärast lepingu ülesütlemist oli põhivõlgnevus 2 507,37 eurot. Seisuga 31.08.2022 on põhivõlg 303,92 eurot ja viivise võlgnevus 955,21 eurot. Kohus nõustub hagejaga selles, et kuna viivise võlgnevus on tekkinud kostjapoolse tasumata jätmise tõttu ning põhivõlgnevus ei ole käesoleva ajani kogu ulatuses tasutud, on sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt lisanduva viivise nõudmine põhjendatud. Kohtu hinnangul on hageja poolt hagiavalduses näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe seadusega lubatav. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud viivise vähendamist VÕS § 162 sätestatud alustel. Kohus on täiendavalt nõudnud hagejalt selgitused VÕS § 4034 alusel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta ning hageja on 26.01.2023 seisuga kohtu nõude täitnud.
  5. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 303,92 eurot, intress 400,26 eurot ja seisuga 31.08.2022 viivis 955,21 eurot = 1659,39 eurot ning 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-22-12965 lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud alusel lepingujärgses määras, so viivis põhinõudelt 303,92 eurolt 22 % aastas alates 01.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud 7. Vastavalt

§ 162

lg.1 ja § 173 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehakse, s.o. kostja T.T. kanda. Kohus leiab, et

§ 174

lg 1-2 ja § 177 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315,00 eurot. Muude menetluskulude kindlaksmääramist hageja ei ole nõudnud.

§ 177

lg 4 alusel, hageja taotlusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas).

§ 178lg.

1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.