← Eesti

2-21-16469/23

Obsah (8)§ 657§ 403§ 436§ 230§ 232§ 272§ 162§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023, Tartu Tsiviilasja number

§ 657lg 1 p 2).

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

  1. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt registreeris politsei juhtumi, milles osales ja sai kahjustada sõiduk Mercedes-Benz reg nr 007ERS (edaspidi sõiduk). Sõiduk oli kindlustatud AB Lietuvos draudimas Eesti filiaalis (PZU), mis hüvitas sõiduki omanikule tekitatud kahju. Hageja on kindlustusandja, mis täitis PZU tagasinõude Tartu linnaga sõlmitud vastutuskindlustuslepingu alusel ja esitas tagasinõude kostja kui Tartu linna vee-ettevõtja vastu hüvitatud kahju välja nõudmiseks VÕS § 492 lg 1 alusel. Hageja leiab, et kostja vastutab sõidukile tekitatud kahju eest kanalisatsioonikaevu kui rajatise omanikuna EhS § 97 lg 1 ja 5 alusel. Hagiavalduse kohaselt sai sõiduk kahjustada
  2. veebruaril 2020 kell 07.47 Tartu linnas Võru tn 196 juures sõiduteel kaaneta olevast kaevuluugist üle sõites. Kostja vaidles hagile maakohtus vastu, sh vaidlustas kostja õnnetuse toimumisega seonduvaid asjaolusid.
  3. Maakohus rahuldas hagi. Maakohus märkis otsuses, et pooled on eri meelt õnnetuse toimumise asjaolude osas ja sõiduki juht on kostjale esitatud teatises andnud ebaõige ülevaate õnnetuse asjaoludest ning eksinud asjaolude kirjeldamisel terminoloogaiaga. Maakohus lähtus otsuse tegemisel sündmuse kirjeldusest, mis oli esitatud Politsei- ja Piirivalveameti poolt ja luges tuvastatuks, et õnnetus juhtus sõitmisel üle kanalisatsioonikaevu, mis oli õnnetuse ajaks juba avatud või mille luuk ei olnud piisavalt tugevalt kinnitatud ning avanes õnnetuse ajal. Maakohus jättis selle asjaolu tuvastamisel tähelepanuta, et ta tuvastas vaidlusaluse asjaolu erinevalt mõlemast poolest. Nimelt oli hageja maakohtu menetluses seisukohal, et kahju sõidukile tekkis läbi avatud kanalisatsioonikaevu (millel puudus luuk) sõitmise. Maakohus jättis seejuures tähelepanuta, et ka Politsei- ja Piirivalveameti teatis on mitmetimõistetav. Politsei teatise (tl 18) kohaselt teatas L.L. (sõiduki juht), et ta sõitis oma autoga üle teel kaaneta oleva kaevuluugi ja vigastas oma autot. Ringkonnakohus märgib, et kaevukaas ja kaevuluuk on põhimõtteliselt sünonüümid (st et luuki saab avada ja sulgeda, ette panna ja ära võtta, kuid kaevuluuk ei saa olla ilma kaaneta, vt ka Eesti õigekeelsussõnaraamat). Politsei teatis ei ole kooskõlas sõiduki juhi kirjeldusega sündmuse kohta. Sõiduki juht andis sündmuse kohta erinevaid selgitusi.
  4. veebruari 2020 e-kirjas PZU kindlustusele avaldas sõiduki juht, et kanalisatsioonikaevu luuk oli lahti (lk 94).
  5. veebruari 2020 avalduses kostjale kahjude kompenseerimiseks märkis sõiduki juht varasemast erinevalt, et ta sõitis sõidukiga üle sademevee kaevu kaane, mis purunes ja kahjustused sõidukile tekkisid kaevukaane purunemise tõttu (lk 59). Sündmuskohalt tehtud fotodelt nähtub, et kaevukaas ei ole purunenud ja selle üle ei ole ka vaidlust. Maakohus jättis vastuolu tõendite vahel pooltega arutamata ja asja lahendamiseks olulise asjaolu välja selgitamata. Arvestades vaidlusaluste küsimuste suurt hulka ja vastuolu tõendites oli maakohtu otsustus lahendada asi kirjalikus menetluses

§ 403

lg 1 alusel asja kohtuistungil arutamata ebaõige ja ei taganud asja õiget lahendamist. Seetõttu rajas maakohus otsuse sündmuse toimumise käigu osas paljuski oletustele. Hinnates vaidlusalust asjaolu erinevalt mõlemast poolest, eksis maakohus

§ 436lg-s 4 sätestatu vastu.

  1. Kuivõrd maakohus jättis asjas kostja seisukohad tähelepanuta ning selgitamiskohustuse täitmata, võimaldas ringkonnakohus pooltel esitada uusi tõendeid (vt ringkonnakohtu
  2. oktoobri 2022 määrus). Hageja muutis ringkonnakohtu menetluses oma seisukohta kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude osas, asudes seisukohale, et kahju sõidukile tekkis kanalisatsioonikaevu kaanest üle 8 sõitmisel kui kanalisatsioonikaevu kaane serv jäi sõiduki alumistesse konstruktsioonidesse kinni ja tekitas sõiduki liikumisel selle kerele märkimisväärse löökkoormuse suunaga alt üles (II kd lk 14). Seisukoha muutmisel tugines hageja ringkonnakohtule esitatud asjatundja R. Põdersalu
  3. detsembri 2022 arvamusele (lk 195-208). Kostja esitas Avariigrupp OÜ eksperthinnangu ja asjatundja M. Sinimäe vastuse kostja päringule. Kostja asus asjatundjate arvamuse alusel seisukohale, et sõidukil tekkinud kahjustused ei ole seotud vaidlusaluse kaevu ega kaevuluugiga.
  4. Seega tuleb ringkonnakohtul asja lahendamiseks arvestades kostja vastuväiteid kõigepealt tuvastada, kas toimunud on kindlustusjuhtum, st, et kas hageja kirjeldatud asjaoludel on sõidukile tekkinud kahju. Üldise tõendamiskoormuse reegli kohaselt (

§ 230

lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Kuivõrd hageja on tasunud teeomaniku eest kahjujuhtumiga seotud kulutused, peab ta tagasinõude esitamisel teevälise rajatise omaniku vastu tõendama kindlustusjuhtumi toimumise asjaolusid. Ringkonnakohus möönab, et tegemist on sellise kindlustusjuhtumiga, mille toimumise asjaolusid on tagantjärgi keeruline tõendada. Politsei saabus sündmuskohale pärast sündmuse toimumist. Kohtule on esitatud politsei tehtud fotod sündmuskohast, samuti fotod sõiduki vigastustest. Kuivõrd kohtul puuduvad valdkonna eriteadmised, ei saa kohus teha fotode alusel ise järeldusi kanalisatsioonikaevu ja selle kaane seisundi ja sõiduki vigastuste tekkemehhanismi osas ja saab nende tõendite hindamisel lähtuda asjatundjate arvamustest. Kostja avaldas ringkonnakohtu istungil, et sündmuse järgselt tema esindaja sündmuskohal asjaolude uurimise eesmärgil ei viibinud ja lisaks politsei fotodele täiendavaid fotosid tehtud ei ole. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt otsuse p-s 8, et politsei kirjalik õiend sündmuse asjaolude kohta ning sõiduki juhi seletus sündmuse toimumise osas on vastuolus. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras on kindlustusjuhtumi asjaolude tõendamisel oluliseks tõendiks tunnistajate, sh sõiduki juhi ütlused, aga ka asjatundjate arvamused sõidukile kahju tekitamise asjaolude kohta. Kohus peab hindama kõiki tõendeid kogumis ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (

§ 232lg-d 1 ja 2).

Ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse kuulata asjas tunnistajana üle sõiduki juht L.L.. Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2023 istungil hageja sellest taotlusest loobus, kuivõrd L.L. ei nõustunud tunnistajana ütlusi andma. Pooled ei ole väitnud, et sündmuskohal viibis teisi isikuid peale sõiduki juhi, keda saaks tõendamisele kuuluvate asjaolude osas tunnistajana üle kuulata. 11. Sõiduki vigastused on tõendatud sõiduki diagnostika väljavõtte ja fotodega (lk 95-104, samuti R. Pödersalu e-kirjaga sõiduki vaatlusel tuvastatu kohta (lk 61). Hageja soovib lisaks politsei õiendile ja fotodele tõendada kindlustusjuhtumi toimumist asjatundja R. Põdersalu arvamusega. Asjatundja R. Põdersalu leidis, et sõiduki põhjaalused vigastused tekkisid seetõttu, et kanalisatsioonkaevu kaas ei olnud kanalisatsioonikaevu krae külge korralikult kinnitatud. Kanalisatsioonikaevu kaanest esirattaga üle sõites pöördus kanalisatsioonikaevu kaas oma kinnituspinnal servaga üles ning selle serv haakus sõiduki põhjaaluste konstruktsioonide taha. Kuna kaane kõrgus maapinnast on suurem kui sellest üle sõitnud sõiduki põhjaalauste konstruktsioonide kõrgus maapinnast, avaldus kaane toetuspinnal sõidukile märkimisväärne löökkoormus ning sõiduki põhja konstruktsioon deformeerus. Kanalisatsioonikaevu kaane poolt sõiduki põhjaalaustele pindadele kahjustuste tekitamine on tehniliselt võimalik. Juhul kui kaant fikseerivad nagad (väljaulatuvad osad) asuvad kaane krae suhtes piki sõidukite liikumise suunda võib juhul, kui kaanest üle sõitva sõiduki ratas kaane servale toetub, kaas 9 kinnituspinnal pöörduda ja selle vastasserv üles kerkida. Arvestades kanalisatsioonikaevu kaane raskust (36

  1. kg)ja paksust (rohkem kui 10
  2. mm)ei deformeeru otsasõidul mitte kanalisatsioonikaevu kaas vaid sõiduki põhjaalused kronsteinid ja külje kandekonstruktsioon, mis on valmistatud ca 0, 5-2 mm paksusest omavahel kokkukeevitatud teraslehtedest. Seetõttu on tehniliselt võimalik ja eluliselt usutav, et kontaktist kanalisatsioonikaevu luugiga deformeerus sõidki külje kandevkonstruktsioon, kaevu kaanele märkimisväärseid vigastusi aga ei tekkinud. Asjatundja tugines arvamuse andmisel vigastatud sõidukist tehtud fotodele, 19. veebruaril 2020 toimunud sõiduki vaatlusele (vaatluse teostas asjatundja ise), 25. veebruari 2020 sõiduki kandevkonstruktsiooni mõõtmise tulemustele, T. Alekõrsi ja I. Maasingu (Avariigrupp OÜ) 16. novembri (arvamuses ekslikult märgitud „veebruari“) 2022 arvamusele ja internetis vabalt leitavatele videoülesvõtetele erinevatest liiklusõnnetustest. R. Põdersalu arvamusest ei nähtu, kas ja milliste sündmuskohal tehtud fotodega on asjatundja arvamuse andmiseks tutvunud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtule arusaadav, millel põhineb asjatundja seisukoht, et kaevu kaanele märkimisväärseid vigastusi ei tekkinud. Asjatundja ei ole kaevu kaant sündmuskohal näinud. Politsei tehtud fotodel (lk 41-43) asetses kaevukaas asfaldil tagurpidi, st et vigastuste olemasolu või puudumine kaane pealmisel küljel fotodelt ei nähtu. Fotodelt (lk 43) nähtub aga, et kaevukaane servas on siiski vigastus, mille tekkepõhjust ei ole pooled vaatamata ringkonnakohtu asjakohastele selgitustele suutnud tõendada (kostja peab seda kangiga tekitatud vigastuseks kaane avamisel kolmanda isiku poolt). Seega ei tugine asjatundja seisukoht, et sõidukiga kokku puutudes kaevukaanele vigastusi ei tekkinud, tema poolt uuritud ja talle teadaolevatele tõenditele. Asjatundja selgitused kaant fikseerivate nagade osas ei ole samuti kooskõlas sündmuskohal tehtud fotoga kaevukaanest, millel fikseerivaid nagasid ei nähtu. Asjatundja arvamusele lisatud fotol asetsev nagadega kaevukaas, mis on saadud Avariigrupp OÜ arvamusest, ei oma vaidlusaluse sündmusega seost. Seega ei ole asjatundja põhistanud oma järeldust, et sõiduki põhjaaluste kahjustuste tekkimine on seotud kanalisatsioonikaevu nagadega. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et eelnimetatud põhjustel ei ole asjatundja R. Põdersalu arvamust sõiduki vigastuste tekkemehhanismi osas võimalik konkreetse kaevuga seostada. R. Põdersalu arvamust ei muuda usutavamaks sellele lisatud videod, sest need ei ole seostatavad hagi aluseks oleva kindlustusjuhtumiga. 12. Kostja esitas tõendina Avariigrupp OÜ 16. novembri 2022 arvamuse (lk 153-159), mille kohaselt ei ole võimalik, et vaidlusalune sõiduk oleks kas avatud kanalisatsioonikaevust läbi sõites või mingil viisil luugist üle sõites saanud kahjustusi, mis on tuvastatud R. Põdersalu poolt 19. veebruaril 2020 sõiduki avariijärgsel ülevaatusel. Asjatundjad leidsid ka seda, et juhul kui kaevuluugi serv oleks üles tõusnud luugist esimese rattaga üle sõites, siis oleks luuk pidanud kokku puutuma vahetult esiratta taga sõiduki põhjaga (40-45 cm kaugusel esirattast), mitte esirattast 2, 6 meetri kaugusel asuva õõtshoova kinnitusega, avarii järgselt puuduvad jäljed ja kahjustused asfaldil ja kaevuluugil, mis oleks pidanud õnnetuse toimumise järgselt neil esinema. Sõiduki vigastused viitavad sellele, et sõiduk on kukkunud teravaservalise eseme otsa. Kaevuluuk oli õnnetuse järgselt tagurpidi, kuid luugi mõõtmeid arvestades ei saanud see sõiduki all teistpidi pöörduda. 13. Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli võimalik olulisi vastuolusid asjas esitatud tõendite, sh sõiduki juhi selgituste ja asjatundjate arvamuste vahel kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude väljaselgitamiseks ületada sõiduki juhi L.L. ülekuulamisega tunnistajana. Hageja sellest võimalusest loobus. Ilma sõiduki juhti üle kuulamata ei saa ringkonnakohus käesoleval juhul kontrollida hageja väidete tõesust kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude osas. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et asjas kogutud tõendid ei tõenda tõsikindlalt hagi aluseks 10 oleva kindlustusjuhtumi toimumist 2. veebruaril 2020 kell 07.47 Tartu linnas Võru tn 196 juures, mille käigus sõiduk Mercedes-Benz sai hagis kirjeldatud vigastusi. Mõlemad pooled on esitanud vastuväite teise poole asjatundja(
  3. te)pädevuse osas. Ringkonnakohus märgib, et kohus hindab asjatundjate arvamusi dokumentaalsete tõenditena

§ 272

lg 1 tähenduses ning arvamuse andjal ei pea olema riiklikult tunnustatud eksperdi kvalifikatsiooni. Puuduvad tõendid, et arvamuse andnud isikud ei omaks erialast pädevust selliseid arvamusi andma. Kuivõrd hageja ei ole kindlustusjuhtumi toimumist tõendanud, puudub alus hagi rahuldamiseks. Seetõttu ei võta ringkonnakohus ka seisukohta hageja nõude aluseks olevate muude asjaolude, sh kahju suuruse, osas. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagi rahuldamata. 14. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulude suurus maakohtus 34 h ja 15 minuti õigusabi eest hinnaga 140 eurot/h kokku 4795 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Ringkonnakohtus on kostja menetluskulu suurus kuni

  1. novembri 2022 kohtuistungini 6527, 50 eurot (sh õigusabi 28 h ja 15 minuti eest hinnaga 170 eurot/h, riigilõiv 840 eurot ja asjatundja arvamustega seotud kulud 885 eurot) ja seejärel kuni
  2. jaanuari 2023 kohtuistungini 15 h ja 45 minutit õigusabi eest hinnaga 170 eurot/h 2677, 50 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kokku on kostja menetluskulu ringkonnakohtus 9205 eurot. Kostja kinnitas, et kuigi kostjat esindas menetluses kaks esindajat, on õigusabile kulunud aeg arvestatud kui ühe esindaja ajakulu, välja arvatud kohtuistungite pidamisega ja nendeks valmistumisega seotud ajakulu. Hageja leiab, et maakohtu menetluses on kostja kulud õigusabile põhjendatud 3045 euro ulatuses. Kostja nõutav õigusabikulu suurus on arvestades hagihind ebaproportsionaalne. Hageja leiab, et ka ringkonnakohtus ei ole 44 h õigusabi arvestades asja keerukust ja mahtu põhjendatud. Ka ei ole põhjendatud kahe advokaadi samaaegne kohtuasjaga tegelemine ja esindamine kohtuistungil. Kostja õigusabikulud ei saa olla apellatsioonimenetluses suuremad kui 24 h ning väljamõistetavad menetluskulud ei tohiks ületada 50% taotletud mahust.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-16, p 14;
  2. veebruar 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11,
  3. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Asja keerukuse hindamisel tuleb arvestada nii asja õiguslikku keerukust , kuid ka seda, kui palju oli esindajal vajalik esitada menetluses dokumente, sh nende sisu, samuti seda, kas asjas on peetud kohtuistungeid. Tegemist on keskmise keerukuse ja mahukusega tsiviilasjaga.

§ 175

lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-13164 asunud seisukohale, et kui erilisi põhjendusi mitme esindaja kasutamiseks ei ole, tuleks piirduda esindajakulude väljamõistmisega, mis oleks tehtud ühele esindajale. Asja keerukuse tõttu mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine eeldab selle põhjendamist nii mitut esindajat kasutanud menetlusosalise kui ka kohtu poolt. Seejuures ei viita asja tavapärasest suuremale keerukusele mitme esindaja kasutamine, vaid see peab tulenema asja olemusest ja mahust. Kui asja keerukus ei kinnita mitme lepingulise 11 esindaja kasutamise vajadust, tuleb üldjuhul jätta menetlusosalise lepingulise esindaja kulud osaliselt hüvitamata. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja keerukus ega mahukus ei eelda mitme esindaja kasutamist ning kulude põhjendatuse hindamisel lähtub ringkonnakohus vajalikust ja põhjendatud kulust ühele esindajale. Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu määrale (maakohtus 140 eurot/h ja ringkonnakohtus 170 eurot/h) ei ole hageja vastuväiteid esitanud ning ringkonnakohus hindab tasumäära kooskõlas olevaks advokaadi tavapärase keskmise tunnitasu määraga sama liiki asjades. Ringkonnakohus leiab, et kostja kulutused õigusabile on osaliselt ülepaisutatud. Menetlusdokumendi koostamise ajakulu peab üldjuhul sisaldama ka selle koostamiseks vajalike dokumentidega tutvumise ajakulu. Kostja esindajad koostasid maakohtu menetluses lisaks hagi vastusele veel kolm menetlusdokumenti ja menetluskulude nimekirja. Nimetatud töö eest on põhjendatud ja vajalik kulu 3500 eurot. Ringkonnakohtus koostasid kostja esindajad apellatsioonkaebuse ja veel kaks menetlusdokumenti, valmistusid ning osalesid kahel kohtuistungil kogupikkusega 2h ja 15 minutit ja tegid toiminguid seoses asjatundjate arvamuste saamisega. Nimetatud töö eest on vajalik ja põhjendatud kulu 32h x 170 eurot, millele lisandub riigilõiv 840 euro ja asjatundja arvamuste koostamisega seotud kulud 885 eurot. Kokku on kostja põhjendatud menetluskulu ringkonnakohtus 7165 eurot. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks menetluskuluna kokku 10 665 (3500 + 7165) eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 12 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.