) redaktsiooni, mis kehtis
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest 2 vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. G. P. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 10.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 21.04.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kolm aruannet. Võlgnik esitas kaks esimest aruannet puudustega ning kolmandat aruannet ei esitanud. Võlgniku poolt esitatud konto väljavõtetest nähtus, et võlgnikul on veel teisigi kontosid, mida võlgnik kohtule ei esitanud ning ei esitanud ka pärast kohtu korraldust. Võlgnik vaid kinnitas mitmel korral (kirja teel ja telefonikõnes), et teisi kontosid ta ei kasuta. Kohtu poolt tehtud päringust selgus, et võlgniku AS-is Swedbank olev konto on aktiivses kasutuses. Kontole oli laekunud tulu hasartmängudest, kanded eraisikutelt ning samuti võlgniku pensioni II samba väljamakse. Kontolt nähtub, et võlgnik on võtnud laene kolmandatelt isikutelt ning neid ka tagastanud. Kontolt on tehtud ülekandeid erinevatele hasartmänguportaalidele vähemalt 10 000 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on võlgnik tahtlikult varjanud oma tulu. Võlgnik ei ilmunud ka istungile, hoolimata sellest, et oli saanud kohtukutse kätte isiklikult. Kui kohus võttis võlgnikuga ühendust telefoni teel, siis võlgniku väitel oli ta sisse maganud ning oma käitumist selgitada ta ei osanud. Oma käitumisega on võlgnik näidanud, et on hoolimatu ning puudub huvi korrektselt täita menetluses olevaid kohustusi. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 12.
Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakse summas 624 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid – töötasu, pensioni II samba väljamakse, hasartmängudest saadav tulu ning laenud ja ülekanded eraisikutelt – oli võlgniku väljamakse kohustus 31.05.2022 seisuga 10 160,40 eurot. Kui kohus palus võlgnikult selgitust väljamaksete kohta ja võlgniku poolset nägemust võlgnevuse likvideerimise kohta, siis võlgnik sellele ei reageerinud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
3 13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt raskelt hooletu ning rikkunud
Võlgnik on varjanud oma tulu ning pole olnud piisaval määral kättesaadav, sh pole võlgnik ilmunud istungile, kuigi on kohtukutse isiklikult kätte saanud. Võlgniku väide sisse magamise kohta näitab võlgniku hooletut suhtumist tema suhtes käivasse menetlusse. Samuti pole võlgnik täitnud raha eraldamise kohustust. Võlgniku sissetulekud on olnud seoses pensioni II samba väljamakse ja hasartmängudest saadava tulu tõttu keskmisest oluliselt kõrgemad. Võlausaldajatele on tehtud väljamakse summas 624 eurot, mis on kordades vähem kui peab. Võlgnik on võtnud laene eraisikutelt, mida on tagastanud ja sellega seoses rahuldanud oluliselt suuremal määral kui võlausaldajate nõudeid. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. 14. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud
lõikes 2-5 toodud kohustusi olles raskelt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda G. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka G. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab G. P. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb G. P. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.