← Eesti

2-22-18885/6

Obsah (5)§ 18§ 4§ 54§ 45§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-18885 Tsiviilasi I. L. (L.) maksejõuetusavaldus Menetl

§ 18lg 10).

Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Harju Maakohtu menetluses on I. L. maksejõuetusavaldus. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, viimastel aastatel on töötanud abitöölisena majandustöödel, sissetulekust pool läheb kohustuste katteks. Vara puudub. Võlgnikul on kohustusi üle 22 tuhande euro (dtl 9).
  2. Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Kristo Tederi. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt kohustusi täita (dtl 23). Usaldusisikule teadaolevaid kohustusi on vähemalt 23 096,04 eurot (dtl 24). Kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavaid asjaolusid usaldusisik ei tuvastanud (dtl 26). Maksejõuetuse põhjuseks peab usaldusisik muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. 2 2-22-18885
  3. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et I. L. on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.
  4. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on vähemalt 23 096,04 eurot. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Kristo Teder on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks (dtl 15).
  5. Kohus kuulutab välja I. L. pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Kristo Tederi. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.
  6. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid ei esine.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.

  1. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning see kohustus kehtib ka vanglas viibimise ajal. Võlgniku võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks on piiratud, kuid mitte olematud. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist.
  2. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud 9. Usaldusisikul on

§ 54lg-te 1 ja 2 ning Pankr

S § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. 10. Usaldusisik on esitanud tasunõude 6,25 töötunni eest kokku 975 eurot (130 eurot tund, millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust 3 2-22-18885 arvestades on taotletud tasu põhjendatud (

§ 54lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle ning tunnitasu määr jääb Pankr

S § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54

lg 9 alusel mõistab kohus 975 eurot välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus käibemaks 162,50 eurot (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 11). Kohus mõistab usaldusisiku tasu välja võlgnikult. 11. Võlgniku pankrotimenetluses piisav pankrotivara puudub ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud ei ole. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse ning määrab PankrS § 23 lg 4 alusel usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest summas (6,25 tundi * 66 eurot)*1,2 = 495 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.