Obsah (4)

§ 173§ 164§ 178§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-13946 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahu

) § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

1. 19.09.2022 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et nende abielulised suhted on lõppenud ja hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada.
2. Hageja jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde ja selgitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud
3. aastast. Hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada. 2-20-16534 Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
4. Kostja teatas kohtule 22.11.2022 e-kirja teel, et soovib abielu lahutada. Kostjaga kadus videoteel toimunud ärakuulamisel ühendust. Kostja kirjutas pärast ärakuulamist, et kuigi ühendus katkes, siis ta jätkuvalt avaldab soovi abielu lahutamiseks. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
6. Poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja kinnitusel ei ole poolte vahel juba vähemalt alates 2019.aasta augustist abielusuhteid olnud. Pooled elavad, hageja Eesti Vabariigis ja kostja Rootsi Kuningriigis. Kostja on nõustunud abielu lahutamisega.
7. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi, mistõttu tuleb poolte abielu ka lahutada. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 190

lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

§ 190

lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus rahuldas 27.09.2022 määrusega X taotluse menetlusabi saamiseks ja andis Xle menetlusabi vabastades ta täielikult avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. Avalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv oli 100 eurot. Tulenevalt

§ 164lg 1 kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse olemust, peab kohus vabastada hageja

§ 190lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 2