Obsah (12)

§ 121§ 120§ 63§ 64§ 65§ 74§ 4231§ 68§ 69§ 75§ 83§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Viljand

§ 121

lg 2 p 2, 3; § 120 lg 1; § 4231 järgi RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada M.V süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud; tunnistada M.V süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

§ 63

lg 2 ja

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista M.V-le liitkaristus vangistusena 5 (viis) kuud;

§ 65

lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus vangistus 5 (viis) kuud kaetuks Tartu Maakohtu 03. detsembri 2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9494 mõistetud karistusega ja mõista M.V-le liitkaristus vangistusena 6 (kuus) kuud, mis on

§ 74

lg 1, 3 alusel jäetud täielikult täitmisele pööramata 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga; tunnistada M.V süüdi

§ 4231

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 10 (kümme) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega M.V-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03. detsembri 2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9494 M.V-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuus) kuud vangistuse võrra ning mõista M.V-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud;

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 17.-18.12.2015, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda M.V ja kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 69

alusel asendada M.V-le mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga 478 (nelisada seitsekümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 21. aprill 2017; üldkasuliku töö tegemisel allutada M.V

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xxx x-x xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; määrata M.V-le

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: mitte tarvitada alkoholi; tühistada M.V-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused 2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel OÜ Piiri Kütus territooriumil asuv M.V-le kuuluv mootorsõiduk Opel Vectra registreerimismärk 740 ASM; 2.2 Kr

MS § 142 lg 1 ja 2 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks M.V-le kuuluv mootorsõiduk Opel Vectra registreerimismärk XXX XXX ; 2.3 välja mõista M.V-lt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 719 (seitsesada üheksateist) eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2016 a maikuust igakuise menetluskulu osa 59 (viiskümmend üheksa) eurot 98 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.4 kohtuotsuse jõustumisel asitõend CD-plaat politseipatrulli pardakaamera videosalvestusega 27.02.2016 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; 2.5 sõiduauto konfiskeerimise kohta saata kohtuotsuse koopia viivitamata liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsusele

1. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §-de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus sõiduauto konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist käsutamiskeeluna; 3.4 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.6 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.7 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.8 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.9 KrMS § 248 lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
2. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on M.V toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise, kui see on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnesid selles, 2 et tema: 1) 2014.

a novembrikuus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, võimalik, et 15.novembril

1. a tungis xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xx-xx kallale oma tüdruksõbrale K.Vile, kellele sülitas näopiirkonda, lükkas põrandale pikali ja lõi 3 korda rusikaga peapiirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - vasakule poole peapiirkonda muhk ja peavalu; 2)
2. a veebruarikuu alguses eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal tungis xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx x kallale lapseootel K.Vile, kelle lükkas põrandale pikali ja kui K.V tõusis püsti, siis lükkas kannatanu vedruvoodile pikali, lükkamise tagajärjel tundis K.V valu seljapiirkonnas ja jäi hingest kinni, süüdistatav tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused; 3) 05.06.
3. a kella 10.00 – 10.30 vahel tungis xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xx asuva xx xxxxxxxxxx oma lapse ema K.Vile antud toas kallale, kellele sülitas näopiirkonda, lõi ühe korra jalaga K.Vile tuharapiirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - tuharapiirkonnas valu; 4) 05.06.
4. a kella 12.00 – 12.30 vahel tungis xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xx asuva xx xxxxxxxxx oma lapse ema K.Vile antud toas kallale, kellele sülitas näopiirkonda, haaras K.Vil juustest kinni ja sakutas K.Vit juustest kinnihoides järjest tugevamalt, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - kannatanu tundis juustest kinnivõtmise ja sakutamise ajal peapiirkonnas valu; 5) 19.07.
5. a kella 15.00 – 16.00 vahel tungis xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xx asuva xx xxxxxxxxxx lähedal tänaval kallale oma lapse ema K.Vile, kellele lõi käega lahases oleva parema jala pihta, haaras K.Vil süles olnud mobiiltelefoni ning viskas hiljem kokkukorjatud mobiiltelefoni detailid K.Vile sülle, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - parema jala siseküljel valu. 2) tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist

§ 120lg 1 järgi, mis seisnesid selles, et tema, olles alkoholijoobes: 1) 22.06.2015.

a kella 16.30 paiku, viibides Viljandi linnas, ähvardas telefoni teel M.Vile tekitada tervisekahjustused (peksa andmisega) ja ähvardas teda tapmisega. Kannatanu M.Vil on alust karta ähvarduse täideviimist, kuna M.V on ettearvamatu käitumisega ja on varem tema õe K.Vi suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud; 2) viibides 24.06.

1. a kella 01.00 paiku Viljandi järve ääres toimuval jaanitulel, kus võttis riietest kinni M.Vil, üritas teda lüüa rusikaga näopiirkonda, kuid M.V rabeles tema haardest lahti, ähvardas teda tervisekahjustuse tekitamisega (peksa andmisega) ja tapmisega. Kannatanu M.Vil on alust karta ähvarduse täideviimist, kuna M.V on ettearvamatu käitumisega ja on varem tema õe K.Vi suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud; 3) 26.06.
2. a kella 17.45 paiku, viibides Viljandi linnas, ähvardas telefoni teel M.Vile tekitada tervisekahjustused (peksa andmisega) ja ähvardas teda tapmisega. Kannatanu M.Vil on alust karta ähvarduse täideviimist, kuna M.V on ettearvamatu käitumisega ja on varem tema õe K.Vi suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. 3) mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt

§ 423¹ järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) olles 03.12.2015.

a karistatud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt

§ 423

¹ järgi, juhtis taas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna 16.12.

1. a kell 18.35 ajal Viljandi linnas Vaksali 15 juures mootorsõidukit Opel Vectra reg nr xxx xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet; 2) olles 03.12.
2. a karistatud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt

§ 423

¹ järgi, juhtis taas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna 17.12.

1. a kell 09.01 ajal Viljandi linnas Vaksali 11 juures liikudes Riia mnt suunas mootorsõidukit Opel Vectra reg nr xxx xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet; 3) olles 03.12.
2. a karistatud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt

§ 423

¹ järgi, juhtis taas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna 27.02.2016 kella 16.03 paiku Viljandi linnas Riia mnt 93 juures mootorsõidukit Opel Vectra reg nr xxx xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud;

§ 120

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergema 3 karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristus 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus 5 kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 03.12.2015 otsuse nr 1-15-9494 järgi mõistetud karistusega ja mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mis jäetud

§ 74

lg 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 10 kuud vangistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsusega mõistetud ärakandmata osa 6 kuu võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata M.V eelvangistuses viibitud aeg 17.12-18.12.2015.a s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 478 tundi, määrates tähtajaks 1 aasta. Lähtuvalt

§ 69

lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

§-st 75 lg 1 tulenevalt.

§ 75lg 2 p 2 määrata lisakohustusena alkoholi tarvitamise keeld.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega;

§ 120

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega;

§ 4231

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.
2. Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. 4.1.
4. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 645 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
5. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
6. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra 4 kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
7. septembri 2015 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2.
8. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava M.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. 4.1.
9. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. 4.
10. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale M.V arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. 4.
11. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
12. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 83

lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. M.V on kahtlustatavana kinni peetud 17.-18.12.2015, seega on M.V viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olev asitõend CD-plaat politseipatrulli pardakaamera videosalvestusega 27.02.2016 tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5