← Eesti

1-18-5074/12

1-18-5074 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2020.a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5074 Kohtukoosseis kohtunik Endla Ülviste Kriminaalasi Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Süüdimõistetu G.P Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx, xxxx küla, xxxxx vald, xxxxx maakond; töökoht xxxxx xxxx xxxxxx OÜ. Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON Anu Herkel Juhindudes KrMS §-dest 427 ja 432 kohus määras: Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja ettepanek G.P-le Pärnu Maakohtu 19.06.2018.a kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldusametnik Anu Herkelile. EDASIKAEBAMISE KORD Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 19.06.2018.a otsusega mõisteti G.P süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 29.03.2017.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse s.o 11 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendati vangistus 719 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. G.P kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ja kohustati mitte tarvitama alkoholi, läbima alkoholismivastase ravikuuri ja läbima kriminaalhooldaja poolt määratud liiklusohutuseprogrammi. Lk 1 / 3 1-18-5074 23.12.2019.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, mille kohaselt G.P on rikkunud korduvalt KarS § 75 lg 2 p 2 lisakohustust, s.o kohustust mitte tarvitada alkoholi. 09.12.2019.a toimus politseipatrulli väljakutse mille käigus tuvastati G.P alkoholijoove 0, 99 m /l. Esimene rikkumine tuvastati isiku esmakohtumisel kriminaalhooldusametnikuga 03.07.2018.a, kui alkomeetriga mõõtes tuvastati G.P joove 0,717 mg/l. Toimunud rikkumisele reageeris ametnik 02.08.2018.a kirjaliku hoiatusega. Teine rikkumine tuvastati 16.07.2019.a ette teatamata kodukülastuse käigus, indikaatorvahendiga mõõtes tuvastatud joove 1,626 mg/l. Antud rikkumisele reageeris kriminaalhooldusametnik samuti kirjaliku hoiatusega. Ajavahemikul 31.01-13.2019.a läbis G.P läbis sotsiaalprogrammi „ Liiklusohtusprogramm“. G.P jättis viimasesse individuaaltundi põhjuseta ilmumata, seega läbis programmi 90% osalusega. Tundides osaledes oli aktiivne, analüüsiv ja töötas kaasa. Katseaja alguses ei olnud G.P motiveeritud alkoholismivastast ravikuuri alustama, tuues põhjuseks, et ta kasutab alternatiivmeditsiini ning sellest lähtuvaid meetmeid oma alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Kriminaalhooldusametnik nägi kogu katseaja vältel, et isikul on vajadus alkoholismiraviks ning suunas G.P regulaarselt ravivõimalusi otsima ning alkoholisõltuvusega tegelema. Ametniku suunamisel alustas G.P 03.09.2019.a alkoholismivastast ravi raviprogrammis "Kainem ja tervem Eesti". Kuni detsembrini 2019.a käis G.P programmikohtumistel regulaarselt, samuti on ta ametnikuga arutlenud ning mõelnud lisameetmete peale, mis alkoholihimu vähendaks, samas ei ole raviprogrammis regulaarne osalemine vähendanud G.P alkoholisõltuvust ning seetõttu püsib risk alkoholijoobes uute kuritegude toimepanemiseks. Käitumiskontrolli nõudeid on G.P täitnud katseaja jooksul täitnud, ta on jäänud ilmumata ühele registreerimisele 25.07.2018.a. Alates 02.09.2019.a on G.P lepingu alusel tööl xxxxx xxxxx xxxxxx OÜs klienditeenindaja-nõustajana. Karistusregistri andmetel pani G.P 05.10.2018.a toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milles ta tunnistati 06.10.2018.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega süüdi ning mõisteti ärakandmata rahaliseks karistuseks 340 eurot. Katseaja vältel on kriminaalhooldusametnik suhelnud korduvalt G.P elukaaslasega, samuti isiku üldkasuliku töö juhendajatega. Juhendajate sõnul on G.P tööpanus ja jõudlus pigem väike, kuid ta käib töötunde ajakava kohaselt tegemas. Elukaaslase sõnul on tema suhted G.P-ga keerulised just G.P alkoholi tarvitamisest tulenevalt, sest on tulnud ette olukordi, kus G.P on muutunud agressiivseks ning ettearvamatuks. Ka 09.12.2019.a sündmus sai alguse G.P alkoholijoobes liigsest agressiivsusest ning kahtlusest, et G.P võib minna alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima, mistõttu elukaaslane oli hirmul ning kutsus välja politseipatrulli. Käitumisel ametnikuga on G.P pigem avameelne ning koostööaldis, kuid tihti süüdistab oma probleemide tekkimistes teisi ega teadvusta alati oma tegude tegelikke tagajärgi. Ühiskondliku töö kohustusest on G.P läbinud 23.12.2019.a seisuga 595 tundi tööd, sooritamata on 124 tundi tööd. Lk 2 / 3 1-18-5074 Kriminaalhooldusametnik taotleb toimepandud rikkumisi arvestades KarS § 69 lg 6 alusel G.P karistuse täitmisele pööramist, kuna G.P on kriminaalhoolduses arvel oleku ajal korduvalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi tarvitamine on G.P puhul suur riskitegur, mis on korduvalt kaasa toonud uusi õigusrikkumisi. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil leidis kriminaalhooldusametnik, karistuse täitmisele pööramine ei ole ilmtingimata vajalik, üldkasulik töö on kulgenud positiivselt, tänaseks on sooritamata 100 üldkasuliku töö tundi, mille tegemine peaks lõppema märtsis. G.P selgitas toimunud rikkumise asjaolusid, kuna oli üldkasulikku tööd tehes külmetanud tarvitas viina ravi eesmärgil. Ta lubas, et alkoholi tarbimine üldkasuliku töö sooritamise tähtajal ajal ei kordu. Samuti jätkab osalemist programmis "Kainem ja tervem Eesti". Palub karistust mitte täitmisele pöörata. KOHTU SEISUKOHT KarS § 56 lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse, kui kõige raskema karistuse, kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemate vahenditega. Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud juhul, kui puuduvad muud võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks läbi kriminaalhoolduse. Kohtuistungil loobus kriminaalhooldusametnik taotlusest G.P kandmata karistus täitmisele pöörata. Erakorralisest ettekandest võib järeldada, et kriminaalhooldaja hinnang G.P-le katseajale on positiivne, kuigi katseaja jooksul on hooldusalune kolmel korral rikkunud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Neist esimene rikkumine leidis aset 03.07.2018.a, teine rikkumine tuvastati 16.07.2019.a, s.o aasta hiljem ning kolmas rikkumine 09.12.2019.a. Seega ei ole tuvastatud rikkumised süstemaatilised, pigem juhuslikku laadi. Üldkasuliku töö tegemine töö tegemine kulgenud korrektselt 719 tunnist on sooritamata veel 100 tundi ning jätkub osalemine programmis "Kainem ja tervem Eesti". Arvestades seni positiivselt sooritatud üldkasulikku tööd, kontrollnõuete korrektset täitmist, osalemise jätkamist programmis "Kainem ja tervem Eesti“ ning alalise töökoha olemasolu, leiab kohus, et G.P poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ei ole sedavõrd raske rikkumine, mis peaks vältimatult kaasa tooma karistuse täitmisel pööramise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G.P suhtes on karistuse eesmärkide saavutamine ja tema edasise seadusekuuleka käitumise tagamine võimalik ilma karistust täitmisele pööramata ning karistuse eesmärke on võimalik saavutada seni tegemata üldkasuliku töö ajal kehtivate kontrollnõuete ja kohustustega ning läbi sotsiaalprogrammi „Kainem ja Tervem Eesti“. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.