Obsah (7)

§ 423§ 199§ 65§ 74§ 75§ 78§ 4231

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 3. detsember 2015.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-15-9494 (15286000126) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistung

§ 423

kokkuleppemenetluses Prokurör Riita Serikova Süüdistatav U.U, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus 7 klassi, elukoht: xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx, töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kriminaalkorras varem karistatud neljal korral, viimati 12.02.2014 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 ning § 215 lg p 1 ja 2 alusel liitkaristusega üks aasta vangistust, mis

§ 65

lg 1 alusel loeti kaetuks varasema 14.05.2012 Pärnu Maakohtu otsusega määratud karistusega üks aasta ja neli kuud vangistust, mis pöörati täitmisele 20.06.2012 ja vabastati ennetähtaegselt 15.04.2013 kandmata karistuse osa kuus kuud ja kolm päeva ning allutati Harju Maakohtu määrusega 02.04.2013 kontrollnõuetele katseajaga üks aasta; väärteokorras karistatud 10 korda; Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 21.07.2015.a. 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada U.U

§ 423kuud vangistust.

1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus)

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta 6 (kuus) kuud vangistust U.U suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui U.U ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata U.U katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada U.U suhtes kohtuotsuse jõustumisel.

1. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista U.U’ilt välja menetluskulu järgmiselt:   sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; kaitsja tasu 97,68 (üheksakümmend seitse eurot ja 68 senti) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et U.U on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu 682,68 (kuussada kaheksakümmend kaks eurot ja kuuskümmend kaheksa senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so tasudes igakuiselt vähemalt 56,89 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700087513 ning selgituse “ U.U, otsus nr 1-15-9494, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes 2 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus U.U süüdistatakse selles, et tema, olles varem 31.01.2014 ja 25.11.2014 toime pannud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis süstemaatiliselt mootorsõidukit alljärgnevatel juhtudel: - 12.02.
2. kella 18.54 ajal juhtis Viljandi linnas Tööstuse 9 juures sõiduautot VW Passat registreerimismärgiga xxxxxxx, - 19.02.2015 kella 02.53 ajal juhtis Võru linnas Tallinna mnt 36 juures sama sõiduautot. Seega pani U.U juhtimisõiguseta isikuna toime sõiduki süstemaatilise juhtimise, s. o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 4231

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.U-le kuus kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Anda U.U katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: elama kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja viibimiseks väljaspool Eesti territooriumi. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav U.U aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav U.U, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. 3 Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U.U süüdi tunnistada

§ 4231järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas U.U menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot) ning kaitsjatasu 97,68 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. U.U on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades U.U sissetulekut, käib temale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades U.U ’i varalist seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 682,68 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4