← Eesti

2-21-18678/28

Obsah (13)§ 442§ 663§ 657§ 659§ 466§ 662§ 175§ 463§ 66§ 331§ 177§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1867

§ 442lg 8 nõudeid.

Samuti ei ole maakohus vastanud avaldaja vastuväidetele. Avaldaja hinnangul ei ole vaidlustatud määruses maakohtu diskretsiooni kujunemine jälgitav. Avaldaja ei pea nõustuma kõigi vastaspoole poolt kantud menetluskuludega. Maakohus ei ole menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute põhjendatust ja vajalikkust nõuetekohaselt kontrollinud. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku menetluskulude nimekirjades toiminguid, mis ei ole põhjendatud, samuti on toimingute ajakulu ülepaisutatud. Ka on ebamõistlikult kõrge tunnihind 120 eurot (käibemaksuta). Avaldaja leiab, et mõistlikuks ning asja keerukusele ja mahule vastavaks tunnihinnaks on 100 eurot (käibemaksuta). 6. Puudutatud isik määruskaebusele seisukohta ei esitanud. 7. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja puudutatud isiku menetluskulud 1150 eurot ületavas osas ja sellelt viivise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1150 eurot ületavas osas rahuldamata ning avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulud 720 eurot ja sellelt viivise välja mõistmata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb

§ 657

lg 1 p 21 (koosmõjus

§-ga 659) alusel täiendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuse resolutsiooni p 1 järgi vaidlustab avaldaja maakohtu määruse terves ulatuses. Samas on avaldaja määruskaebuse resolutsiooni p-s 2 palunud teha uus määrus, millega mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskuluna välja riigilõiv 70 eurot. Seega ei vaidlusta avaldaja riigilõivu 70 euro väljamõistmist. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3).

10. Esmalt märgib kolleegium, et avaldaja on määruskaebuse põhjendamiseks esitanud uue väite.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Puudutatud isik ei ole uue asjaolu kohta oma seisukohta avaldanud. 10.

  1. Avaldaja leiab, et puudutatud isikut on menetluses esindanud esindusõiguseta isik. Avaldaja viitab, et kohtule on esitatud OÜ Julianus Õigusbüroo juhatuse liikme volikiri AŽ-le OÜ Julianus Õigusbüroo esindamiseks. Puudutatud isikuna osaleb menetluses aga Julianus Inkasso OÜ. 10.
  2. Iseenesest on õige avaldaja väide kohtule esitatud OÜ Julianus Õigusbüroo volikirja kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on selline volikiri maakohtule
  3. jaanuari
  4. a 3

(6)seisukohaga esitatud. Samas nähtub asja materjalidest, et 27. detsembril 2021 on maakohtule esitatud taotlus koos volikirjaga. Selles volikirjas volitab puudutatud isiku juhatuse liige OM OÜ-d Julianuse Õigusbüroo ja selle juriste, sh AŽ puudutatud isikut esindama. Seega on maaja ringkonnakohtu menetluses puudutatud isikut esindanud

-i nõuetele vastav lepinguline esindaja. 11. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ning ajakulu ja tunnitasu suuruse kontrollimisel rikkunud

§ 175lg-t 1.

Kolleegium nõustub avaldaja väidetega osaliselt ajakulu hindamise osas. 12. Kolleegium märgib, et kohus saab ja peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
  3. Määruskaebuse väite kohaselt tuleb puudutatud isiku esindaja ajakulu maakohtu menetluses tehtud toimingute osas vähendada 2 tunni ja 30 minuti ulatuses. Samas ei ole avaldaja määruskaebuses välja toonud, milliste konkreetsete toimingute ajakulu avaldaja hinnangul vähendada tuleks. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu 5 tundi on

§ 175lg 1 mõttes vajalik ja põhjendatud.

13.

  1. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud avaldusega tutvumisele 1 tund, seisukoha ettevalmistamisele (sh tõendite tellimisele, kogumisele, nendega tutvumisele ja analüüsimisele) 2 tundi ja seisukoha koostamisele ning selle esitamisele 2 tundi. Maakohus on leidnud, et praegusel juhul on asi keskmiselt keerukas ning asunud seisukohale, et toimingute tegemisele kulunud 5 tundi on mõistlik aeg. Samuti märkis maakohus, et kuivõrd praeguseks ajaks on teada, et avaldaja kohtuprotsessi kaotas, siis tuleb avaldajal sellega nõustuda. 13.
  2. Kolleegium maakohtuga ei nõustu.

§ 175

lg 1 näeb ette lepingulise esindaja kulude hüvitamise võitnud menetlusosalisele kaotanud menetlusosalise poolt. Seadus ei näe seda ette aga mitte täies ulatuses, vaid üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (vt Kõve, V ja Velbri, E. K.

§ 175, komm 3.1, alapunkt a – Kõve, V jt.

(koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Ka ei ole kolleegiumi hinnangul tegemist keeruka vaidlusega. Maakohus on viidanud menetluse mahukusele, kuid arvestades tsiviilasja materjale, ei ole kolleegiumi hinnangul tegemist ka mahuka asjaga. 13.

  1. Kolleegium leiab, arvestades asja keerukust ning maakohtus esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh esitatud tõendite hulka, et puudutatud isiku lepingulise esindaja maakohtus tehtud toimingute ajakulu on põhjendatud 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Viidatud ajakulu hõlmab avalduse asjaolude ja materjalidega tutvumist, avaldusele seisukoha koostamist, sh tõendite kogumist ja nende analüüsi, ning seisukoha kohtule esitamist.
  2. Määruskaebuse väite kohaselt on puudutatud isiku
  3. septembri
  4. a menetluskulude nimekiri esitatud ringkonnakohtule hilinemisega. Avaldaja on palunud jätta see tähelepanuta. Maakohus on hilinenult esitatud menetluskulude nimekirjaga arvestanud, kuid ei ole selle vastuvõtmise kohta põhjendusi esitanud. 14.
  5. Kolleegium nõustub avaldaja etteheitega ning leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses põhjendanud hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja vastuvõtmist. Sellega on maakohus rikkunud

§ 442

lg-st 8 (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) tulenevat 4

(6)põhjendamiskohustust. Maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumine ei too aga kaasa ebaõiget lahendit ning selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi. 14.
  1. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et puudutatud isik on ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud hilinemisega. Asja materjalidest nähtuvalt määras ringkonnakohus menetluskulude nimekirjade esitamise tähtpäevaks
  2. september
  3. a. Puudutatud isik on menetluskulude nimekirja esitanud
  4. septembril 2022 ja palunud hilinenult esitatud menetluskulude nimekirjaga arvestada.

§ 66

sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet

§ 331lg-s 1 sätestatud juhul.

See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.

§ 331

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

§ 331

lg 1 sätestab tsiviilkohtumenetluse üldreegel hilinenult esitatud avalduste esitamise tähtaja osas ning see kohaldub ka menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja suhtes (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

  1. detsembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-8225, p 10). Viidatud säte annab kohtule kaalutlusõiguse. Kohus menetleb hilinenult esitatud taotlust, avaldust või tõendit kahel juhul: esiteks siis, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist, ning teiseks siis, kui menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Nii kohtupraktika kui õigusteooria järgi tuleks kohtul nimetatud eelduste esinemist sellises järjekorras ka kontrollida. Kui taotluse rahuldamine ei põhjusta kohtu hinnangul viivitust, peab kohus taotluse menetlusse võtma ja selle sisuliselt lahendama. Selle kontrollimine, kas menetlusosaline on nõutaval määral põhistanud, et hilinemise tingis mõjuv põhjus, ei ole sellisel juhul täiendavalt vajalik (vt. Parrest, I.

§ 331, komm 3.1.1, alapunkt d.

– Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). 14.

  1. Kolleegiumi hinnangul ei põhjustanud hilinenult esitatud menetluskulude nimekirjaga arvestamine menetluse viibimist. Menetluskulude nimekiri esitati ühepäevase hilinemisega, kusjuures ringkonnakohus määras, et vastaspoole menetluskuludele saab vastuväiteid esitada kuni
  2. septembrini
  3. Seejuures sai avaldaja puudutatud isikule menetluskulude tekkimist ringkonnakohtus eeldada, sest puudutatud isikut esindas lepinguline esindaja.
  4. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku esindaja ajakulu ringkonnakohtu menetluses tehtud toimingutele tuleb vähendada. Avaldaja hinnangul on ajaliselt ülepaisutatud
  5. veebruari
  6. a toiming ning
  7. veebruari
  8. a,
  9. septembri
  10. a ja
  11. septembri
  12. a toimingud on terves ulatuses põhjendamatud ja ebavajalikud. 15.
  13. Kolleegium nõustub avaldajaga, et puudutatud isiku lepingulise esindaja määruskaebuse koostamisega seotud ajakulu 5 tundi on ülemäärane (menetluskulude nimekirjas märgitud
  14. veebruari
  15. a toiming). Puudutatud isiku esindaja esindas puudutatud isikut juba maakohtus, mistõttu olid vaidluse asjaolud talle teada, samuti oli vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses sisuliselt sama. Ka ei saanud määruskaebusele lisatud tõendite kogumisele märkimisväärselt aega kuluda, sest ühe tõendi näol oli tegemist puudutatud isiku arvelduskonto väljavõttega ja teine oli juba varasemalt kohtule esitatud. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebuse koostamise ja esitamisega seonduv ajakulu põhjendatud 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. 5

(6)15.
  1. Samas ei nõustu kolleegium avaldajaga, et puudutatud isiku lepingulise esindaja
  2. veebruari
  3. a toiming, s.o avaldaja seisukohaga tutvumine ja selle analüüs, on põhjendamatu, sest puudutatud isik taotles määruskaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Samuti ei saa pidada
  4. septembri
  5. a ja
  6. septembri
  7. a toiminguid, s.o kohtutäitur Rannar Liitmaa esitatud dokumentidega tutvumine ja nende analüüs, põhjendamatuks ainuüksi seetõttu, et neile toimingutele ei järgnenud menetluslikku väljundit. Kolleegium märgib, et menetlusosalise esindajal on õigus ja kohustus tutvuda asjas esitatud dokumentidega. Seega on avaldaja seisukohaga ning kohtutäituri esitatud dokumentidega tutvumine ja nende analüüs põhjendatud ja vajalikud toimingud menetlusosalise õiguste kaitsmisel. 15.
  8. Küll aga on kolleegium seisukohal, et eelviidatud toimingute ajakulu menetluskulude nimekirjas esitatud ulatuses ei ole põhjendatud. Arvestades menetlusdokumendi mahtu ja sisu peab kolleegium
  9. veebruari
  10. a toimingu ajakulu põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Arvestades, et kohtutäitur esitas kohtule ka selliseid dokumente, mis olid juba asja materjalide juures, peab kolleegium puudutatud isiku
  11. veebruari
  12. a ja
  13. septembri
  14. a toiminguid põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Eelnevast tulenevalt on puudutatud isiku lepingulise esindaja ringkonnakohtus tehtud toimingute ajakulu põhjendatud 5 tunni ja 30 minuti ulatuses.
  15. Avaldaja on määruskaebuses vaidlustanud ka puudutatud isiku esindaja tunnitasu suuruse 120 eurot (käibemaksuta), leides, et praegusel juhul ei olnud tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega ning puudutatud isikut ei esindanud menetluses advokaat. Avaldaja hinnangul on põhjendatud tunnitasu suurus 100 eurot (käibemaksuga). Kolleegium leiab, et maakohus ei ole tunnitasu suuruse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Kolleegiumi hinnangul ei ületa tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) oluliselt sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda.
  16. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isiku menetluskulusid maa- ja ringkonnakohtus vähendada 6 tunni võrra. Puudutatud isiku lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu maa- ja ringkonnakohtus kokku on 9 tundi (= 15 – 6). Seega on puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud kokku 1080 eurot, millele lisandub riigilõiv 70 eurot. Avaldaja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks määrab ringkonnakohus 1150 eurot (= 1080 + 70). Kuivõrd avaldaja ei ole sisulisi vastuväiteid puudutatud isiku viivise taotlusele esitanud, peab avaldaja tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 18.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 19. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.