Obsah (7)

§ 190§ 17§ 211§ 150§ 149§ 212§ 194

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2023. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-416 Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi
2. märtsil 2021 väärteootsuse, millega karistas Yurii Filipiukki liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 600 eurot. Lisakaristusena võeti Y. Filipiukilt LS § 224 lg 3 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.
4. jaanuaril 2023 esitas PPA Põhja prefektuur Harju Maakohtule väärteomenetluse seadustiku (

) § 211 lg 1, karistusseadustiku (KarS) § 72 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 alusel taotluse Y. Filipiuki suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks, s.o rahatrahvi asendamiseks arestiga. Taotluse kohaselt ei tasunud Y. Filipiuk rahatrahvi vabatahtlikult, mistõttu alustas kohtutäitur

1. mail 2021 tema suhtes täitemenetlust.
2. septembril 2022 teavitas kohtutäitur sissenõudjat ehk PPA-d rahatrahvi täitmise võimatusest.
3. Harju Maakohus jättis
4. jaanuari 2023 määrusega Politsei- ja Piirivalveameti taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks läbi vaatamata. Oma seisukohta põhjendas kohus järgmiselt. 1 Sissenõudja kohtusse pöördumise õiguse aluseks on TMS § 201 lg 1 teine lause. Selle kohaselt, kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Osutatust sättest nähtub, et sissenõudja saab saata avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga maakohtule vaid siis, kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud. Kõnealuse nõude olemus seisneb sissenõudja aktiivses tegevuses: sissenõudja peab võlgnikuga saavutama kontakti, et välja selgitada rahatrahvi tasumata jätmise põhjused ja see, kas eksisteerivad asjaolud, mis välistavad asenduskaristuse kohaldamise. Analüüsides sissenõudja avaldust ja selle lisasid, pole neist sedastatav, kas sissenõudja on võlgnikuga mingisugustki kontakti omanud. Puudub igasugune informatsioon, kuidas või millal selgitas sissenõudja välja karistuse asendamist välistavate asjaolude puudumise. Sissenõudja on kohtutäituri avaldatud informatsiooni pinnalt teinud kindlaks selle, et võlgniku suhtes on rahatrahvi täitmine võimatu. Sissenõudja ei ole aga välja selgitanud kohtusse pöördumise eeldust ehk seda, kas eksisteerivad asenduskaristuse, s.o aresti või üldkasuliku töö kohaldamist välistavad asjaolud. Saavutamaks kohtus asenduskaristuse taotluse sisulist läbivaatamist, tuleb kohtule esitada nõuetekohane taotlus, milles tuleb kajastada andmed: millal sissenõudja võlgnikuga ühendust võttis ja kas võlgniku puhul esineb mingeid aluseid, mis ei võimalda tal asenduskaristusena määratavat aresti või üldkasulikku tööd täita. St, et sissenõudjal tuleb võlgnikule selgitada asenduskaristuse, s.o aresti ja üldkasuliku töö olemust, teavitada võlgnikku sellest, et sissenõudja kavatseb rahatrahvi tasumata jätmise tõttu asenduskaristuse taotlusega pöörduda kohtusse ja kõige lõpuks tuleb sissenõudjal välja selgitada, kas konkreetse võlgniku puhul eksisteerivad asjaolud, mis ei võimalda aresti või üldkasulikku tööd täita. Kui konkreetse võlgniku puhul eksisteerivad karistuse asendamist välistavad asjaolud, siis sissenõudjal puudub kohtusse pöördumise alus. Kui sissenõudja on välja selgitanud, et karistuse asendamist välistavad asjaolud puuduvad, pöördub sissenõudja kohtusse ja kohtul on menetluslik pädevus, et toimida

§ 211lg-s 1 ettenähtud korras ja teha kõnealuses sättes nimetatud lahend.

Kuna kohtusse pöördumise eeldused on täitmata, sest sissenõudja ei ole välja selgitanud karistuse asendamist välistavate asjaolude puudumist, siis ei saanud sissenõudja taolises olukorras kohtusse asenduskaristuse taotlusega pöörduda. Karistuse asendamist välistavate asjaolude esinemise või puudumise kindlakstegemise näol ei ole tegemist üksnes formaalse sissenõudjale pandud ülesandega/kohustusega. Nõude üheks eesmärgiks on mh luua kohtule mõistlikud, asjakohased ja optimaalsed tingimused asenduskaristuse küsimuse lahendamiseks. Kui seadusandja poolt sissenõudjale pandud kohustused on täitmata, siis ei saa kohus asuda kohtumenetluses sissenõudja asemele ega hakata täitma sissenõudjale pandud ülesandeid. MÄÄRUSKAEBUS 4. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri esindaja Enel Kuiv, kes taotleb selle tühistamist ja kohtuvälise menetleja asenduskaristuse taotluse tagastamist maakohtule läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Oma taotlust põhjendab kaebaja järgmist. Kohus rikkus väärteomenetlusõigust

§ 150lg 2 mõttes.

Asenduskaristuse määramise taotluses on viidatud, et sissenõudja poolt on

1. novembril 2022 võlgnikule tema epostiaadressile edastatud info tasumata rahatrahvi ja asenduskaristuse taotlemise kohta. Taotlusega koos edastati maakohtule ka
2. märtsi 2021.a väärteootsus ja kohtutäituri
3. septembri 2022.a teade täitmise võimatusest. Viimasest nähtub, et kohtutäitur alustas rahatrahvi tasumata jätmise tõttu Y. Filipiuki suhtes täitemenetlust
4. mail
5. Rahatrahv 600 eurot oli
6. septembri 2022 seisuga tasumata ja täitemenetluse kestel selgitati välja, et võlgnik ei oma registritesse ilmunud kohtutäituri vastuvõtule ega tasunud rahatrahvi kohtutäituri ametialasele 2 arvelduskontole. Samuti ei ole võlgnik teinud avaldust rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks. Seega oli sissenõudja enne maakohtule asenduskaristuse taotluse esitamist tuvastanud isiku suhtes asenduskaristuse kohaldamist välistavate oluliste asjaolude puudumised. Sissenõudja on seisukohal, et väärteootsuse täitmine asenduskaristusega ei saa sõltuda võlgnikuga kontakti saavutamisest, rahatrahvi tasumata jätmise põhjuste- ega isiku suhtes asenduskaristuse kohaldamist välistavate asjaolude välja selgitamata jätmisest. Hinnata tuleb TMS § 201 lg 1 eesmärki – kelle huvisid antud säte peab kaitsma, kas võlgniku või sissenõudja huvisid. TMS § 201 lg 1 eesmärk on tagada rahatrahvi asendamise võimalus, mitte selle välistamine. Sissenõudja peab oluliseks viidata Tallinna Ringkonnakohtu lahendile asjas nr 4-15-9605, milles kohus on selgelt väljendatud, et TMS § 201 lg 1 näol on tegemist sättega, mis kaitseb kohtuvälise menetleja huve. Sätte eesmärgiks on tagada määratud karistuse tegelik ja võimalikult kiire täitmine ning selleks peab karistuse määranud kohtuvälisel menetlejal olema võimalik õigeaegselt (st võimalikult kiiresti pärast otsuse täitmist, aga kindlasti enne karistuse täitmise aegumist) taotleda selle asendamist. Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS §-s 82 sätestatud tähtaegadest. Sissenõudja leiab, et TMS § 201 lg 1 kolmandas lauses sätestatud karistuse asendamist välistavateks asjaoludeks saavad olla: rahatrahvi tasumine; KarS § 82 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumine või isiku surm.

§ 211

lg 1’1 kohustab maakohut rahatrahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga lahendama süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. KarS § 65 lg 5 teine lause annab kohtule õiguse vajaduse korral määrata enne aresti või vangistuse asendamist süüdlasele tervisekontroll eesmärgiga selgitada, kas süüdlase terviseseisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd. Sissenõudjale ei ole seadusandja pannud kohustust astuda võlgnikuga enne asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamist aktiivsesse dialoogi ega andnud õigust koguda andmeid tema tervisliku seisundi kohta. Maakohus on määruses heitnud sissenõudjale ette nende kohustuste täitmata jätmist, millised lasuvad asenduskaristuse määramise küsimuse lahendamisel tulenevalt seadusest maakohtul endal.

§ 211

lg 3 ja PS § 146 järgi, ei ole avalduse läbi vaatamata jätmine maakohtu määruses esitatud põhjendustel õigustatud. Maakohus on juhindudes

§ 211

lg-st 3 on kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust

§ 149

p 2 mõttes.

§ 211

lg 3 kohaselt võib kohus teha määruse milles jätab sissenõudja taotluse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmine eeldab taotluse sisulist läbi vaatamist ega võimalda kohtul jätta sissenõudja taotlust sisuliselt läbi vaatamata. Võlgnikul pole registrisse kantavat kinnis- ega vallasvara, samuti puudub muu materiaalset väärtust omav vallasvara. Võlgnikul puudub ka sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikul ei ole üheski krediidiasutuses kontot. Kohtutäituri büroo töötaja toimetas täitmisteate võlgnikule

1. mail
2. Võlgnik ei ilmunud kohtutäituri vastuvõtule ega tasunud rahatrahvi kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti ei ole võlgnik teinud avaldust rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks. Seega oli sissenõudja enne maakohtule asenduskaristuse taotluse esitamist tuvastanud isiku suhtes asenduskaristuse kohaldamist välistavate oluliste asjaolude puudumised. Maakohtul oli õiguslik alus kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmneva kahtlus või ebaselgus lahendada

§ 212

sätestatust tulenevalt oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb rahuldamata.
2. Maakohus jättis kohtuvälise menetluse taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks läbi vaatamata, kuna kohtu hinnangul jäid täitmata TMS § 201 lg 1 teises lauses sätestatud eeldused. 3 Viidatud sätte kohaselt saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga maakohtule, kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud. Maakohus leidis vaidlustatud määruses kokkuvõtlikult seda, et puuduvad igasugused andmed sellest, et kohtuväline menetleja on enne asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamist selgitanud või püüdnud selgitada, kas puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud. Samuti märkis kohus määruses, et selle nõude eesmärk on luua kohtule mõistlikud tingimused asenduskaristuse küsimuse lahendamiseks. Määruskaebuses leiab kohtuvälise menetleja esindaja, et maakohtul oli võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata ja kohtul tuli alles kohtumenetluses selgitada välja, kas asenduskaristuse kohaldamine on võimalik.
3. Tallinna Ringkonnakohus on
4. märtsi 2016 määruses asjas nr 4-15-9605 leidnud, et TMS § 201 lg 1 eesmärk on tagada rahatrahvi asendamise võimalus ja tegemist on sättega, mis kaitseb kohtuvälise menetleja huve. Ringkonnakohus leiab seda jätkuvalt. Samas ei tähenda see seisukoht ringkonnakohtu hinnangul siiski seda, et kohtuväline menetleja on asenduskaristuse taotluse esitamisel vabastatud täielikult selle hindamisest, kas asjas ei või esineda karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Määruskaebuses on kohtuvälise menetleja esindaja tõdenud, et karistuse asendamist välistavateks asjaoludeks võivad olla rahatrahvi tasumine, otsuse täitmise aegumine (KarS § 82 lg 4) või võlgniku surm. Ringkonnakohus nõustub selle kaebuse seisukohaga. See tähendab, et kaebusest endastki siiski tuleneb, et asenduskaristuse taotluse esitamine eeldab vähemalt elementaarsel tasandil selgitamist, kas selle taotluse rahuldamine on põhimõtteliselt võimalik. Arvestades võlgniku Y. Filipiuki isikut iseloomustavaid asjaolusid ja väärteo- ning täitemenetluse käiku iseloomustavaid asjaolusid, tuleb ringkonnakohtul tõdeda, et kohtuväline menetleja ei ole asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamisel seesugust, s.o kõige elementaarsema tasandi, kontrolli siiski teinud.
5. Määruskaebuses esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole kohtutäitur ega kohtuväline menetleja olnud Y. Filipiukiga pärast väärteootsuse tegemist
6. märtsil 2021 muul viisil kontaktis kui nende poolt saadetud posti ja e-posti teel. Nähtuvalt
7. märtsi 2021 väärteootsusest, kohtutäituri
8. septembri 2022 teatest, on võlgnikuks, kelle suhtes kohtuväline menetleja esitas maakohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks, tänaseks 32-aastane Ukraina kodanik Y. Filipiuk. Väärteootsusest nähtuvalt pani Y. Filipiuk rikkumise toime
9. veebruaril 2021, s.o juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Kohtutäituri teate kohaselt toimetas täitur täitmisteate võlgnikule
10. mail
11. Sama teate kohaselt puudub Y. Filipiukil kinnis- ja vallasvara, töökoht, ta ei oma üheski krediidiasutuses kontot. Y. Filipiuki ainsate kontaktandmetena on ära toodud tema e-posti aadressid ja väärteootsuses kajastatud elukoha aadress, s.o Lasnamäe tn 24-70, Tallinn. Nähtuvalt asja materjalist, ei ole ringkonnakohtul andmeid, et kohtuväline menetleja või kohtutäitur oleks Y. Filipiukiga pärast
12. a kevadet olnud kontaktis. On üldteada asjaolu, et
13. veebruaril 2022 alustas Vene Föderatsioon sõda Ukraina, s.o riigi vastu, mille kodanik võlgnik Y. Filipiuk on. Ringkonnakohtu käsutuses olevad Y. Filipiukki iseloomustavad andmed viitavad, et tema seotus Eesti Vabariigiga oli juba
14. a pigem ajutise iseloomuga. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalist, et oleks kontrollitud, kas kõnealune Lasnamäe aadress on olnud jätkuvalt tema elukohaks. Arvestades võlgniku teadaolevaid isikuandmeid, esineb ringkonnakohtuniku hinnangul võrdlemisi suur tõenäosus, et Y. Filipiuki suhtes on kehtinud või kehtib Ukrainas mobilisatsioonikohustus. Ukraine sõda on kestnud tänaseks pisut enam kui aasta. Väärteoasja materjalist nähtuvalt puuduvad andmed, missugune on olnud võlgnik Y. Filipiuki saatus pärast sõja puhkemist. See tähendab, et kohtuväline menetleja esitas maakohtule taotluse Y. Filipiuki suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks olukorras, kus on teadmata, kas ta on Eesti Vabariigis või koguni, arvestades sõjasündmuste konteksti – on ta üldse elus. Ringkonnakohus soostub kaebajaga selles, et kohtuväline menetleja ei pidanud hakkama Y. Filipiukiga suhtlema ja selgitama selle käigus 4 välja, kas ta on terviseseisundi poolest võimeline kandma aresti või sooritama üldkasulikku tööd. Küll aga leiab ringkonnakohus, et kohtuväline menetleja peab TMS §-st 211 tulenevalt esmalt vähemalt minimaalsel määral süübima võlgniku isikuandmetesse ja veenduma, et asenduskaristuse kohaldamise taotlust saab kohtus põhimõtteliselt rahuldada. Ringkonnakohtuniku hinnangul ei ole kohtuväline menetleja praegusel juhul maakohtule taotluse esitamisel niisugust elementaarset võlgniku isikuandmete kontrolli teinud. Arvestades, et tuvastatud asjaoludel oli teadmata, kas maakohtule esitatud taotlust on üldse võimalik võlgniku suhtes rahuldada, jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul kohtuvälise menetleja taotluse põhjendatult läbi vaatamata. Kui asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamisel on täielikult teadmata võlgniku saatus, seejuures on tõenäoline, et ta ei ela ega viibi enam pikemat aega Eestis, ta võib olla mobiliseeritud sõtta, siis on täitmata TMS § 211 alusel taotluse esitamise esmased eeldused. Seega jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
15. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 194

lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 30. jaanuari 2023 määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5