← Eesti

2-21-19575/28

Obsah (12)§ 162§ 468§ 392§ 646§ 637§ 651§ 631§ 656§ 639§ 168§ 696§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 10. veebruar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-19575 Tsiviilasi Tallinna linna

) § 468 lg 1 p 4 alusel.

  1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei mõista, miks ei proovinud hageja kostja juhatuse liikmega eelnevalt ühendust saada ja pöördus kohe kohtusse. Kostja on valmis sõlmima kompromissi. Juhatuse liige tegeleb kostja arendamisega alates
  2. aasta augustist. Kostja arvas, et kõik linna üüripinnad on seoses Covid-viirusega vabastatud üüri maksmisest. MAAKOHTU OTSUS
  3. Maakohus rahuldas hagi
  4. detsembri 2022 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 450 eurot, millelt kohustas kostjat tasuma viivist. 3.

  1. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena äriruumi kuulumise hagejale, lepingu sõlmimise, sellele tingimuste kohaldumise ja ülesütlemise asjaolud. 3.
  2. Hageja nõuab kostjalt äriruumi vabastamist ja selle valduse üleandmist (nõue (a)). 3.2.
  3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab. Sätte kohaldamise eeldusena tuleb kohtul tuvastada, et hageja on asja omanik ja kostja valdab lepingu eset ilma õigusliku aluseta. Hageja omandiõiguse üle pooled ei vaidle. Kostja ei väida, et ta oleks äriruumi valduse hagejale tagastanud, vaid soovib selle kasutamist jätkata. Niisiis lähtus maakohus sellest, et kostja endiselt valdab äriruumi. 2

(4)3.2.
  1. Hageja on lepingu kehtivalt üles öelnud. Tingimuste p 21.1.8 alusel on hagejal kui üürileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik (kostja) on viivituses kahel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Tingimuste p 21.3 kohaselt ei pea üürileandja p-s 21.1 nimetatud alusel lepingut üles öeldes sellest üürnikule ette teatama. Kuigi võlaõigusseaduse (VÕS) § 316 lg 3 sätestab üürileandjale kohustuse anda enne üürilepingu erakorralist ülesütlemist võla tasumiseks täiendav tähtaeg, võivad pooled lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt leppida äriruumi puhul kokku teistsuguse tingimuse. Hageja teatas üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest kostjale
  2. novembri 2021 avaldusega, milles tugines üürivõlale kolme kuu eest, seega oli tingimuste p 21.1.8 täidetud. 3.2.
  3. Kuna hageja ütles üürilepingu alates
  4. novembrist 2021 kehtivalt üles, puudub kostjal õiguslik alus vallata hagejale kuuluvat äriruumi. AÕS § 80 lg 1 eeldused on täidetud ja äriruumi vabastamise nõue (a) tuleb rahuldada. 3.
  5. Hageja taotleb kostjalt üürivõla ja kõrvalkulude võla väljamõistmist (nõue (b)). 3.3.
  6. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal oli lepingu p 10 ja tingimuste p 9.1 alusel kohustus tasuda igal kuul üüri. Algselt oli üür 370 eurot kuus, mis lepingu p 15 kohaselt suurenes alates
  7. aasta septembrist tarbijahinnaindeksi võrra 388,36 euroni. Hageja esitatud arvete ja nõude arvestuse kohaselt on üürivõlg
  8. augusti –
  9. novembri 2021 eest 1535,08 eurot. Kostja pole sellele vastuväiteid ei esitanud. Kostja ainus sisuline vastuväide võlale on, et tema arusaama järgi olid linna üüripinnad seoses Covid-viirusega üüritasust vabastatud. Kostja pole oma väidet sisuliselt ei põhjendanud ega tõendanud, samuti pole tegemist üldteada asjaoluga. Seetõttu ei saa kohus kostja vastuväitega asja lahendamisel arvestada. Neil kaalutlustel rahuldas kohus hageja nõude üürivõla väljamõistmiseks
  10. augusti –
  11. novembri 2021 eest summas 1535,08 eurot. 3.3.
  12. Lepingu p 10 kohustas kostjat lisaks üürile tasuma kõik äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sh haldus- ja hoolduskulud, erakorralised heakorra- ja ohutustööd, kindlustus ja remondifond, ning üüritava äriruumi eest tasumisele kuuluvad kohalikud ja riiklikud maksud. Kõrvalkulud kandis hageja, kes esitas nende eest nõude kostjale. Kostja pole ka kõrvalkulude arvestusele ja suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja arvestust toetavad tõendina esitatud arved. Kohus mõistis kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel välja kõrvalkulud
  13. aasta juuli – oktoobri eest summas 745,94 eurot. 3.4.

§ 468

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel viivitamata täidetavaks valduse rikkumise kõrvaldamiseks tehtud otsuse. Maakohus ei tunnistanud otsust viivitamata täidetavaks, sest see oleks vastuolus hageja taotlusega kohustada kostjat vabastama ja üle andma äriruumi valdus kohtuotsuse jõustumisele järgmisel päeval. KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS

  1. Kostja esitas
  2. jaanuaril 2023 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja leiab, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas valesti materiaalõigust sellega, et: - ei viinud läbi piisavat eelmenetlust (st rikkus

§ 392

lg 1 p-te 1–3), mis peaks tooma kaasa otsuse tühistamise

§ 646alusel; jättis kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 ja VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtte. 3

(4)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus keeldub kostja kaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 1 p 6 alusel.

Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud. 6.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 631

lg 1, § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 ning § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust kaebuse väidetest nähtuvates piirides. Erandiks on olukord, kus maakohus on menetlusõigust oluliselt rikkunud (

§ 656

). Kostja vaidlustas maakohtu otsust üksnes eelmenetluse läbiviimise ja hea usu põhimõtte kohaldamata jätmise osas.

  1. Kaebuse kumbki väide ei võimalda maakohtu otsuse muutmist. 7.
  2. Kostja esimene väide eelmenetluse ülesannete rikkumise kohta on liiga üldsõnaline ega võimalda seda sisuliselt kontrollida. Menetlusõiguse rikkumine (sh

§ 646ja § 656 lg 1 mõistes) tähendab mõne toimingu tegemist või tegemata jätmist.

Nii näiteks tuleb selgitamiskohustuse rikkumisele tugineval menetlusosaliselt selgelt nimetada, mille kohta oleks talle tulnud selgitusi anda ja kuidas oleks ta pärast selgituste saamist menetluslikult teisiti käitunud. Käesoleval juhul ei sisalda kostja kaebus ühtegi konkreetset etteheidet, mida pidanuks maakohus kostjale selgitama. Vaidlustatud otsuses tuvastatud asjaolud olid kostjale teada, sest neile tugines hageja hagi esitades. Maakohtu kohaldatud õigusnormid ei saanud samuti olla üllatuslikud ja kostja ei ole kaebuses põhjendanud, et üürilepingut käsitlevaid sätteid oleks kohaldatud valesti. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja jättis kasutamata võimaluse osaleda maakohtu korraldatud istungil. 7.

  1. Samavõrra sisutühi on kostja teine väide hea usu põhimõtte kohaldamata jätmise kohta. Kostja ei toonud hagile vastates ega kaebuses esile ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohaldada TsÜS §-s 138 ja VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet. Kostja ei heida hagejale ette vastuolulist käitumist, õiguse kuritarvitamist või muul viisil halvas usus toimimist. Kuigi hea usu põhimõtet kohaldab kohus omal algatusel, siis selle aluseks olevad asjaolud peab vähemalt hagimenetluses esile tooma pool. Kohtuasja materjalidest selliseid asjaolusid ei nähtu.
  2. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti

§ 162lg 1 alusel jaotanud menetluskulud vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta. 9.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad rahaliselt kindlaks määramata. Kostja ei esitanud koos kaebusega andmeid riigilõivu tasumise kohta ja neid ei nähtu kohtule ka asjaomasest infosüsteemist. Niisiis ei teki lõivu tagastamise küsimust. 10.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 638lg 9 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.