KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Kohtujurist Evelin Miggur Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12335 Tsiv

(korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

1. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Kohus leiab, et avalduses ei ole märgitud asjaolusid, mis võiksid anda alust vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kohus jätab nõude otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
2. TsÜS § 38 lg 1 järgi huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.

§ 29

lg 3 järgi korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Vaidlustatud otsus on tehtud 07.06.2021, avaldus on esitatud 05.08.2021, seega tähtaegselt. 7.

§ 40

lg 1 kohaselt majandamiskulude kandmiseks teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

1. Puudutatud isiku põhikirja p 3.2.7.a. järgi ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud korras; maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteris faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi, vastavalt üldkoosolekul kehtestatud normi ja korra kohaselt. Põhikirja järgi makstakse vee eest seega vastavalt tegelikule tarbimisele, kuidas jagatakse nn üldvesi (vahe kogu tarbitud vee ja ning korterites mõõdetud vee tarbimise vahel) põhikirjas ette nähtud ei ole.
2. Tulenevalt

§ 40

lg 1 jagatakse kõik majandamiskulud korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi osa suurusele, teisiti on võimalik tulenevalt

§ 40lg 2 ette näha vaid põhikirja või korteriomanike kokkuleppega.

Kohus leiab, et vaidlustatud juhatuse otsus, 3 mille kohaselt peab korter xxxx omanik tasuma kogu üldvee eest, on vastuolus

§ 40lg 1 sätestatuga, et kulud jaotatakse omandiosade suuruse järgi.

Tulenevalt

§ 40

lg 2 on õige ka avaldaja etteheide, et tehtud otsus ei kuulunud juhatuse pädevusse. Korteriühistu põhikirjaga ei ole võimalik reguleerida juhatuse pädevust seadusest erinevalt (

§ 17lg 2).

10. Kohus rahuldab avalduse alternatiivse nõude osas ning tunnistab kehtetuks puudutatud isiku juhatuse 07.06.2021 päevakorrapunktis 2 tehtud otsuse vastuolu tõttu

§ 40lg 1 ja 2.

1. Asjaolud, et avaldajal on korteriühistuga vaidlus vee mõõtmise korraldamise või veemõõtja vahetamise üle, ei muuda seadusest tulenevat regulatsiooni kulude jaotamise osas ega võimalda laiendada korteriühistu juhatuse pädevust erinevalt seaduses sätestatust. Seetõttu ei oma tähendust seoses vaidlusega esitatud tõendid: kirjavahetus koos tõlgetega (dtl 26-28, 35-36, 40-43, 61), üldkoosolekute protokollid (dtl 11-12, 37-38), videosalvestis, näidud (dtl 66), tšekid (dtl 67). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
2. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldab avalduse, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel puudutatud isiku kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
4. Avaldaja on märkinud, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 795 eurot, so kokku 845 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Avalduse esitamiselt tuli vastavalt RLS § 59 lg 5 tasuda 50 eurot riigilõivu.
5. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
6. avalduse koostamine koos seonduvate toimingutega 4,25 tundi;
7. 20.05 kirja tõlkimine 20 eurot;
8. tõendite saamine, komplekteerimine ja koos avaldusega e-toimikusse sisestamine 0,5 tundi; 4
9. puudutatud isiku vastusega tutvumine ja sellele seisukoha koostamine koos seonduvate toimingutega 2,75 tundi;
10. menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi.
11. Kohus leiab, et toiming 2 ei ole õigusteenuse osutamine ega hinnatav seetõttu lepingulise esindaja kuluna. Samuti ei ole eraldi toiminguks tõendite sisestamine e-toimikusse vms (toiming 3), tegemist on ajakuluga, mis kuulub menetlusdokumendi koostamise juurde. Mõistlikult vajalikku ajakulu kõigi avaldusega seotud toimingute tegemiseks on punktis 1 juba arvesse võetud. Ülejäänud osas leiab kohus, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt põhjendamatu. Põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul kokku 7,25 tundi.
12. Avaldaja on välja toonud, et talle osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tund, millele käibemaksu ei lisandu. Tasu ei ületa kohtu hinnangul oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud lepingulise esindaja kulu kokku on 725 eurot.
13. Avaldajale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 775 eurot, mille kohus mõistab vastavalt kulude jaotusele avaldaja kasuks välja puudutatud isikult.
14. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5