← Eesti

1-20-7962/43

Obsah (11)§ 376§ 68§ 73§ 78§ 83§ 16§ 56§ 58§ 831§ 184§ 4

1-20-7962 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 18. märts 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-7962 (18930000095) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistung

§ 376

lg 1 järgi, Juri Andrejev süüdistatuna

§ 376

lg 1 järgi ja Artanjans Sidorovs süüdistatuna

§ 376

lg 1 järgi üldmenetluses Vitali Andrejev, isikukood: 38009125711; elukoht: XXX; XXX kodakondsus; XXX; emakeel: XXX; tõkend: puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 03.09.2019 ning vahistatud Tartu Maakohtu määruse alusel 04.09 – 09.10.2019) kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar (lepinguline kaitsja) Süüdistatav Karistatus Juri Andrejev, isikukood: 35209275730; elukoht: XXX; XXX; XXX kodanik; XXX; emakeel: XXX; tõkend: puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 03.0904.09.2019) kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem (lepinguline kaitsja) Süüdistatav Artanjans Sidorovs, sünniaeg: 27.09.1980; elukoht: XXX; XXX; XXX kodanik; haridus: XXX; emakeel: XXX (XXX); tõkend: puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 03.09.2019 ning vahistatud Tartu Maakohtu määruse alusel 04.09 – 09.10.2019) kriminaal- ja väärteokorras varasemalt karistamata Süüdistatav Karistatus Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt (lepinguline kaitsja) Juhindudes KrMS § 306 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1-20-7962 1. Vitali Andrejev süüdi tunnistada

§ 376lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata Vitali Andrejevi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 03.09.2019 – 09.10.2019. a, s.o 37 (kolmkümmend seitse) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. 3.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus Vitali Andrejevi suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada Vitali Andrejevile määratud katseaja kulgemist alates käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o

  1. märtsist
  2. a.
  3. Vitali Andrejevilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: 1) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 358,80 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.
  4. Menetluskulud kogusummas 1234,80 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700009843 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-7962“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. Sundraha summas 105 eurot jätta riigi kanda.
  6. Juri Andrejev süüdi tunnistada

§ 376lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

9.

§ 68

lg 1 alusel arvata Juri Andrejevi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 03.09.2019 – 04.09.2019. a, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 10.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus Juri Andrejevi suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 11.

§ 78

p 1 alusel arvestada Juri Andrejevile määratud katseaja kulgemist alates käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o

  1. märtsist
  2. a.
  3. Juri Andrejevilt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 876 eurot.
  4. Menetluskulud kogusummas 876 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning 2 1-20-7962 makse tegemisel märkida viitenumber 99922700009856 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-7962“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. Sundraha summas 105 eurot jätta riigi kanda.
  6. Artanjans Sidorovs süüdi tunnistada

§ 376

lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 16.

§ 68

lg 1 alusel arvata Artanjans Sidorovsi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 03.09.2019 – 09.10.2019. a, s.o 37 (kolmkümmend seitse) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. 17.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus Juri Andrejevi suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 18.

§ 78

p 1 alusel arvestada Artanjans Sidorovsile määratud katseaja kulgemist alates käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o

  1. märtsist
  2. a.
  3. Artanjans Sidorovsilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: 1) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 81,60 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.
  4. Menetluskulud kogusummas 957,60 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700009869 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-7962“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. Sundraha summas 105 eurot jätta riigi kanda. Avalik-õiguslikud nõuded:
  6. KrMS § 310 ja ATKEAS § 56 lg 1 alusel rahuldada kannatanu Eesti Vabariigi poolt Maksuja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus. Välja mõista Vitali Andrejevilt tubakaaktsiisi tasumise kohustus kogusummas 108 022,95 eurot, millele lisandub intress 0,06% päevas alates 03.09.2019 kuni maksunõude täieliku tasumiseni. Nõue on solidaarne M. K. (summas 89 234,95 eurot), A. K. (summas 89 234,95 eurot), Juri Andrejeviga (summas 18 788 eurot), Artanjans Sidorovsiga (summas 29 524 eurot), M. L. (summas 31 939,69 eurot) ja O. K. (summas 24 182,84 eurot). Nimetatud summa tuleb kanda Maksuja Tolliameti arvelduskontole EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. 3 1-20-7962
  7. KrMS § 310 ja ATKEAS § 56 lg 1 alusel rahuldada kannatanu Eesti Vabariigi poolt Maksuja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus. Välja mõista Juri Andrejevilt tubakaaktsiisi tasumise kohustus kogusummas 18 788 eurot, millele lisandub intress 0,06% päevas alates 03.09.2019 kuni maksunõude täieliku tasumiseni. Nõue on solidaarne Vitali Andrejeviga (summas 18 788 eurot) ja Artanjans Sidorovsiga (summas 9394 eurot). Nimetatud summa tuleb kanda Maksuja Tolliameti arvelduskontole EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank.
  8. KrMS § 310 ja ATKEAS § 56 lg 1 alusel rahuldada kannatanu Eesti Vabariigi poolt Maksuja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus. Välja mõista Artanjans Sidorovsilt tubakaaktsiisi tasumise kohustus kogusummas 29 524 eurot, millele lisandub intress 0,06% päevas alates 03.09.2019 kuni maksunõude täieliku tasumiseni. Nõue on solidaarne M. K. (summas 20 130 eurot), A. K. (summas 20 130 eurot), Vitali Andrejeviga (summas 29 524 eurot), M. L. (15 567,20 eurot) ja Juri Andrejeviga (summas 9394 eurot). Nimetatud summa tuleb kanda Maksuja Tolliameti arvelduskontole EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank.
  9. Tartu Maakohtu 30.03.
  10. a määrusega nr 1-20-2224 arestitud Vitali Andrejevile kuuluv, Transpordiameti liiklusregistris N. A. nimele registreeritud sõiduauto XXX reg-nr XXX (VIN-kood XXX) jätta aresti alla avalik-õigusliku aktsiisinõude tagamiseks.
  11. Tartu Maakohtu 17.10.
  12. a määrusega nr 1-19-7980 konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud sularaha summas 3395 (kolm tuhat kolmsada üheksakümmend viis) eurot ning Juri Andrejevi ja tema XXX A. A. ühisvarasse kuuluvad sõidukid kaubik XXX reg-nr XXX (VIN-kood XXX), kaubik XXX reg-nr XXX (VIN-kood XXX) ning sõiduauto XXX reg-nr XXX (VIN-kood XXX) jätta aresti alla avalik-õigusliku aktsiisinõude tagamiseks.
  13. Asitõendid: 1) CD-plaadid sideettevõtjalt saadud andmetega; DVD-plaat, millel Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi (ANTS) väljatrükid; CD-plaat Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna nõudekirjade ja nendele esitatud vastustega – mis asuvad kriminaalasja toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 2) Vitali Andrejevi elukoha läbiotsimisel ära võetud A4 paber, millel olev tekst algab venekeelsete sõnadega „List1“ – mis asub kriminaalasja toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 3) Vitali Andrejevi elukoha läbiotsimisel ära võetud ilma tagumise kaaneta mobiiltelefon XXX (IMEI-koodiga XXX); ilma tagumise kaaneta mobiiltelefon XXX (IMEI-koodiga XXX), milles SIM-kaart nr XXX; mobiiltelefon XXX (IMEI-koodiga XXX); mobiiltelefon XXX (IMEI-koodiga XXX); mobiiltelefon XXX (IMEI-koodiga XXX); mobiiltelefon XXX (IMEI-koodidega XXX ja XXX); SIM-kaart ja selle ümbris XXX nr XXX, tel nr XXX; SIM-kaardi ümbris XXX nr XXX, tel nr XXX; mobiiltelefon XXX (IMEIkoodidega XXX ja XXX); SIM-kaardi ümbris nr XXX; SIM-kaart nr XXX; SIM-kaart nr XXX; SIM-kaardi ümbris nr XXX; SIM-kaardi ümbris nr XXX; SIM-kaardi ümbris nr 4 1-20-7962 XXX; T-särk XXX ja hallid dressipüksid; halli võtmehoidjaga XXX käivitusvõti tähisega „XXX“ – mis asuvad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite laos aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu linn – tagastada Vitali Andrejevile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 4) Vitali Andrejevi kasutuses olnud sõidukite XXX reg-nr XXX, XXX reg-nr XXX ja XXX reg-nr XXX läbiotsimisel ära võetud kaks sõiduauto XXX käivitusvõtit tähisega „XXX“ ja võtmerõnga küljes kaks väikest võtit – mis asuvad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite laos aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu linn – tagastada Vitali Andrejevile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 5) sõiduauto XXX reg-nr XXX koos sõiduki registreerimistunnistusega – mis asub OÜ Astro Service vastutaval hoiul aadressil Hüüru küla, Saue vald, Harjumaa – tagastada Vitali Andrejevile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 6) Juri Andrejevi sõidukite XXX reg-nr XXX ja XXX reg-nr XXX läbiotsimisel ära võetud kaks lätikeelset dokumenti: kviitung nr XXX ja kindlustuspoliis XXX XXX ning jooneline poolik paberileht käsikirjalise tekstiga, mis algab „dolg3“ (ümbrik nr XXX) – mis asuvad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite laos aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu linn – tagastada Juri Andrejevile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 7) Artanjans Sidorovsi kasutuses olnud sõiduki XXX läbiotsimisel ära võetud raadiosaatja XXX, mis asub Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite laos aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu linn – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 8) Artanjans Sidorovsi kasutuses olnud sõiduki XXX läbiotsimisel ära võetud musta värvi korpusega mobiiltelefon XXX (IMEI-koodidega XXX ja XXX) milles SIM-kaart nr XXX ja eraldi aku ning Artanjans Sidorovsi kinnipidamisel temalt ära võetud mobiiltelefon XXX (IMEI-koodiga XXX) koos SIM-kaardiga numbrile XXX – mis asuvad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite laos aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu linn – tagastada Artanjans Sidorovsile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebekord Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus 1. Vitali Andrejevit süüdistatakse

§ 376

lg 1 järgi käitlemiseks mittelubatud tubakatoodete suures koguses hoidmises, ladustamises ja edasitoimetamises. V. Andrejev 5 1-20-7962 käitles eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast, aga vähemalt maist XXX kuni XXX grupis koos Juri Andrejevi, Artanjans Sidorovsi, M. K. ja A. K. Lõuna-Eestis suures koguses käitlemiseks mittelubatud sigarette (peamiselt XXX ja XXX maksumärkidega) XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX järgmiselt: 1) V. Andrejev ja A. Sidorovs toimetasid käesolevaks ajaks tuvastamata kohast soetatud sigaretid XXX kinnistule, kus koos J. Andrejeviga paigutasid sigarettide kastid garaaži ja garaaži pargitud sõidukisse XXX reg-nr XXX. Garaažis hoiustatud sigaretid andsid V. Andrejev ja J. Andrejev edasi I. H. ja teistele eeluurimisel tuvastamata isikutele. 2) V. Andrejev ja A. Sidorovs toimetasid käesolevaks ajaks tuvastamata kohast soetatud sigaretid XXX kinnistule, kus paigutasid sigarettide kastid kinnistul asuvasse kuuri või andsid üle M. K. ja A. K.. 3) Sigarettide veoks kasutas V. Andrejev sõidukeid XXX reg-nr XXX, XXX reg-nr XXX, XXX reg-nr XXX, XXX reg-nr XXX, XXX reg-nr XXX ja XXX reg-nr XXX. A. Sidorovs kasutas sõidukeid XXX reg-nr XXX, XXX reg-nr XXX ning J. Andrejev XXX reg-nr XXX. 4) V. Andrejev käitles nimetatud perioodil maksumärkidega märgistamata sigarette järgnevalt: - XXX toimetas V. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule M. ja A. K. elukohta vähemalt 5 kasti, s.o 50 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti; - XXX toimetas V. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule 2 kasti, s.o 20 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti ja viis need koos J. Andrejeviga kinnistul asuvasse garaaži. Garaažis hoiustatud sigarettidest andis V. Andrejev XXX 1 kasti ning J. Andrejev XXX 0,5 kasti I. H.; - XXX toimetasid V. Andrejev ja A. Sidorovs sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule M. ja A. K. elukohta vähemalt 15 kasti, s.o 150 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti; - XXX toimetas V. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule M. ja A. K. elukohta vähemalt 15 kasti, s.o 150 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti; - XXX toimetasid V. Andrejev ja A. Sidorovs sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule 3 kasti, s.o 30 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti ning viisid need kinnistul asuvasse garaaži. Nendest sigarettidest andsid V. ja J. Andrejev XXX 2 kasti I. H. ning J. Andrejev andis samal päeval I. H. veel 1 kasti sigarette. Lisaks toimetas J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX 0,5 kasti sigarette edasi seni tuvastamata kohta; - XXX toimetasid V. Andrejev, A. Sidorovs ja J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule 6 kasti, s.o 60 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti ning viisid need garaažis asuvasse sõidukisse reg-nr XXX. J. Andrejev andis samal õhtul eeluurimisega tuvastamata isikule edasi 5 kasti maksumärgiga märgistamata sigaretti; - XXX toimetas V. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule M. ja A. K. elukohta vähemalt 15 kasti, s.o 150 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti; - XXX toimetasid V. Andrejev ja J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX hoovi 2 kasti, s.o 20 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti ning viisid need kinnistul asuvasse garaaži. J. Andrejev viis XXX garaažis olnud 2 kasti sigarette sõidukiga XXX reg-nr XXX eeluurimisega tuvastamata kohta; - ajavahemikul XXX – XXX toimetas V. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule M. ja A. K. elukohta 8 kasti, s.o 80 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti. 5) V. Andrejev hoidis ja toimetas edasi 71 kasti, s.o 710 000 maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis sigaretti. /Arvestusega, et ühes kastis on 50 plokki 6 1-20-7962 sigarette, ühes plokis 10 pakki ning ühes pakis 20 sigaretti, st et ühes kastis on 10 000 sigaretti. Käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid on Tubakaseaduse (TubS) § 6 lg 21 järgi suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi (ATKEAS) § 56 lg 11 nimetatud aktsiisisumma, kuid mitte vähem 124,72 eurot 1000 sigareti kohta (alates 01.01.2019). Seega oli 100-kordne aktsiisimäär 2019. aastal 12 472 eurot (100x124,72). ATKEAS § 56 lg 1 alusel koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr oli 2019 aastal 77,50 eurot ja proportsionaalne määr 30% sigarettide maksimaalsest jaehinnast. V. Andrejevi poolt käideldud sigarettide fikseeritud määr oli 55 025 eurot (0,0775 x 710000). ATKEAS § 60 lg 1 alusel maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. 2019. aastal oli sigaretipaki levinuim hind 3,78 eurot (Viide: https://www.emta.ee/et/ariklient/aktsiisid-varahasartmang/tubakatooted). V. Andrejevi poolt käideldud sigarettide aktsiis proportsionaalse määra järgi on 40 257 eurot (35500 x 3,78 x 0,3). Kokku on aktsiis 710 000 käideldud sigareti kohta 95 282 eurot, mis ületab ATKEAS § 56 lõikes 11 sätestatud aktsiisisummat enam kui sajakordselt (95 282 >12 472). 2. Juri Andrejevit süüdistatakse

§ 376

lg 1 järgi käitlemiseks mittelubatud tubakatoodete suures koguses hoidmises, ladustamises ja edasitoimetamises. J. Andrejev käitles eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast, aga vähemalt juunist XXX kuni XXX grupis koos V. Andrejevi ja A. Sidorovsiga Lõuna-Eestis suures koguses käitlemiseks mittelubatud sigarette (peamiselt XXX ja XXX maksumärkidega) XXX, XXX, XXX, XXX XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX järgmiselt: J. Andrejev hoidis temale V. Andrejevi ja A. Sidorovsi poolt üle antud sigarette enda elukohas XXX kinnistul asuvates hoonetes ja garaaži pargitud sõidukis XXX reg-nr XXX ning andis sigarette enda elukohas üle teistele inimestele ja toimetas neid edasi sõiduautoga XXX reg-nr XXX. J. Andrejev käitles nimetatud perioodil maksumärkidega märgistamata sigarette järgnevalt: - XXX toimetas V. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule 2 kasti, s.o 20 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti ja viis need koos J. Andrejeviga kinnistul asuvasse garaaži. Garaažis hoiustatud sigarettidest andis V. Andrejev XXX 1 kasti ning J. Andrejev XXX 0,5 kasti I. H.; - XXX toimetasid V. Andrejev ja A. Sidorovs sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule 3 kasti, so 30 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti ning viisid need kinnistul asuvasse garaaži. Nendest sigarettidest andsid V. ja J. Andrejev XXX 2 kasti I. H. ning J. Andrejev 7 1-20-7962 - - - andis samal päeval I. H. veel 1 kasti sigarette. Lisaks toimetas J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX 0,5 kasti sigarette edasi seni tuvastamata kohta; XXX toimetasid V. Andrejev, A. Sidorovs ja J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule 6 kasti, so 60 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti ning viisid need garaažis asuvasse sõidukisse reg-nr XXX. J. Andrejev andis samal õhtul eeluurimisega tuvastamata isikule edasi 5 kasti maksumärgiga märgistamata sigaretti; XXX toimetasid A. Sidorovs ja J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistu hoovis olevasse garaaži 1 kasti, s.o 10 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti. Garaažis hoitud sigarettidest andis J. Andrejev samal päeval kindlaks tegemata koguse tuvastamata isikule, 1 kasti sigarette toimetas J. Andrejev edasi koos J. H. ning 1 kasti sigarette toimetas J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX eeluurimisega tuvastamata kohta; XXX toimetasid V. Andrejev ja J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX hoovi 2 kasti, so 20 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti ning viisid need kinnistul asuvasse garaaži. J. Andrejev toimetas XXX garaažis olnud 2 kasti sigarette sõidukiga XXX reg-nr XXX edasi eeluurimisega tuvastamata kohta; J. Andrejev hoidis, ladustas ja toimetas edasi 14 kasti, s.o 140 000 maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis sigaretti. /Arvestusega, et ühes kastis on 50 plokki sigarette, ühes plokis 10 pakki ning ühes pakis 20 sigaretti, st et ühes kastis on 10 000 sigaretti./ Käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid on TubS § 6 lg 21 järgi suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS § 56 lg 11 nimetatud aktsiisisumma, kuid mitte vähem 124,72 eurot 1000 sigareti kohta (alates 01.01.2019). Seega oli 100-kordne aktsiisimäär 2019. aastal 12 472 eurot (100 x 124,72). ATKEAS § 56 lg 1 alusel koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr oli 2019. aastal 77,50 eurot ja proportsionaalne määr 30% sigarettide maksimaalsest jaehinnast. J. Andrejevi poolt käideldud sigarettide fikseeritud määr oli 10 850 eurot (0,0775 x 140000). ATKEAS § 60 lg 1 alusel maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. 2019. aastal oli sigaretipaki levinuim hind 3,78 eurot (Viide: https://www.emta.ee/et/ariklient/aktsiisid-varahasartmang/tubakatooted). J. Andrejevi poolt käideldud sigarettide aktsiis proportsionaalse määra järgi on 7938 eurot (7000 x 3,78 x 0,3). Kokku on aktsiis 140 000 käideldud sigareti kohta 18 788 eurot, mis ületab ATKEAS § 56 lõikes 11 sätestatud aktsiisisummat enam kui sajakordselt (18 788 >12 472). 3. Artanjans Sidorovsi süüdistatakse

§ 376

lg 1 järgi käitlemiseks mittelubatud tubakatoodete suures koguses hoidmises, ladustamises ja edasitoimetamises. A. Sidorovs käitles eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast, aga vähemalt juunist XXX kuni XXX grupis koos V. Andrejevi, J. Andrejevi, M. K. ja A.K. Lõuna-Eestis suures koguses käitlemiseks 8 1-20-7962 mittelubatud sigarette (peamiselt XXX ja XXX maksumärkidega) XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX järgmiselt: 1) A. Sidorovs ja V. Andrejev toimetasid käesolevaks ajaks tuvastamata kohast soetatud sigaretid XXX kinnistule, kus koos J. Andrejeviga paigutasid sigarettide kastid garaaži ja garaaži pargitud sõidukisse XXX reg-nr XXX. 2) A. Sidorovs ja V. Andrejev toimetasid käesolevaks ajaks tuvastamata kohast soetatud sigaretid XXX kinnistule, kus paigutasid sigarettide kastid kinnistul asuvasse kuuri või andsid üle M. K. ja A. K. A. Sidorovs kasutas sigarettide veoks sõidukeid XXX reg-nr XXX ja XXX reg-nr XXX. A. Sidorovs käitles nimetatud perioodil maksumärkidega märgistamata sigarette järgnevalt: - XXX toimetasid V. Andrejev ja A. Sidorovs sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule M. ja A. K. elukohta vähemalt 15 kasti, s.o 150 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti; - XXX toimetasid V. Andrejev ja A. Sidorovs sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule 3 kasti, s.o 30 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti ning viisid need kinnistul asuvasse garaaži. Nendest sigarettidest andsid V. ja J. Andrejev XXX 2 kasti I. H. ning J. Andrejev andis samal päeval I. H. veel 1 kasti sigarette. Lisaks toimetas J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX 0,5 kasti sigarette edasi seni tuvastamata kohta; - XXX toimetasid V. Andrejev, A. Sidorovs ja J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule 6 kasti, s.o 60 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti ning viisid need garaažis asuvasse sõidukisse reg-nr XXX. J. Andrejev andis samal õhtul eeluurimisega tuvastamata isikule edasi 5 kasti maksumärgiga märgistamata sigaretti; - XXX toimetasid A. Sidorovs ja J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistu hoovis olevasse garaaži 1 kasti, s.o 10 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti. Garaažis hoitud sigarettidest andis J. Andrejev samal päeval kindlaks tegemata koguse tuvastamata isikule, 1 kasti sigarette toimetas J. Andrejev edasi koos J. H. ning 1 kasti sigarette toimetas J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX eeluurimisega tuvastamata kohta. A. Sidorovs hoidis ja toimetas edasi 25 kasti, s.o 250 000 maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis sigaretti. /Arvestusega, et ühes kastis on 50 plokki sigarette, ühes plokis 10 pakki ning ühes pakis 20 sigaretti, st et ühes kastis on 10 000 sigaretti./ Käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid on TubS § 6 lg 21 järgi suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS § 56 lg 11 nimetatud aktsiisisumma, kuid mitte vähem 124,72 eurot 1000 sigareti kohta (alates 01.01.2019). Seega oli 100-kordne aktsiisimäär

  1. aastal 12 472 eurot (100 x 124,72). ATKEAS § 56 lg 1 alusel koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr oli
  2. aastal 77,50 eurot ja proportsionaalne määr 30% sigarettide maksimaalsest jaehinnast. A. Sidorovsi poolt käideldud sigarettide fikseeritud määr oli 19 375 eurot (0,0775 x 250000). ATKEAS § 60 lg 1 alusel maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal.
  3. aastal oli 9 1-20-7962 sigaretipaki levinuim hind 3,78 eurot (Viide: https://www.emta.ee/et/ariklient/aktsiisid-varahasartmang/tubakatooted). A. Sidorovsi poolt käideldud sigarettide aktsiis proportsionaalse määra järgi on 14 175 eurot (12500 x 3,78 x 0,3). Kokku on aktsiis 250 000 käideldud sigareti kohta 33 550 eurot, mis ületab ATKEAS § 56 lõikes 11 sätestatud aktsiisisummat enam kui sajakordselt (33 550 >12 472). Kohtuotsuse põhjendused
  4. Esmalt tuvastab kohus, kas on aset leidnud käitlemiseks mittelubatud tubakatoodete käitlemine (I). Seejärel hinnatakse V. Andrejevi, J. Andrejevi ja A. Sidorovsile esitatud süüdistuse tõendatust (II). Edasi mõistab kohus süüdistatavatele karistused (III), lahendab avalik-õigusliku nõude (IV) ning konfiskeerimise taotluse ja nõuete tagatiste küsimuse (V) ning viimasena käsitleb menetluskulusid ja asitõendeid (VI). (I)
  5. V. Andrejevile, J. Andrejevile ja A. Sidorovsile pannakse süüks nn salasigarettide käitlemist. Kaitseväidete kohaselt tegelevad süüdistatavad aia- ja metsasaaduste müügiga. Seda kaupa veetakse kastides ja jälitustegevuse käigus fikseeriti hoopis erinevate metsa- ja aiasaaduste transport. Seetõttu peab kohus vajalikuks esmalt tuvastada, kas on aset leidnud tegu, s.o käitlemiseks mittelubatud tubakatoodete käitlemine.
  6. Väärteoasja 930019001083 raames toimus XXX M. ja A. K. elukohas aadressil XXX läbiotsimine. Selleks oli samal päeval loa andnud Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik. Läbiotsimisprotokolli kohaselt näitas M. K. vabatahtlikult ette elutoas neljas pappkastis asuvad 8780 sigaretti XXX (Duty Free märgistega, ingliskeelsed terviseohutuse teavitused), 5800 sigaretti XXX (Duty Free, ingliskeelsed teavitused), 600 sigaretti XXX (Valgevene maksumärgiga, venekeelsed teavitused), 200 sigaretti XXX (Valgevene maksumärgiga, venekeelsed teavitused), 200 sigaretti XXX (Duty Free, ingliskeelsed teavitused), 8000 sigaretti XXX (Valgevene maksumärgiga, valgevene-venekeelsed teavitused) ning 2160 sigaretti XXX (valgevene maksumärgiga, venekeelsed teavitused). Samuti leiti elutoast tühi pappkast kirjega XXX, valmistamise aeg 31.01.
  7. Edasise läbiotsimise käigus leiti maja teise korruse ärklitoast pappkastidest 10 000 sigaretti XXX (Duty Free, ingliskeelsed teavitused), 10 000 sigaretti XXX (Duty Free, ingliskeelsed teavitusted), 2000 sigaretti XXX (Duty Free, ingliskeelsed teavitused), 3000 sigaretti XXX (Valgevene maksumärgiga, valgevenekeelsed teavitused), 6000 sigaretti XXX (Duty Free, inglisekeelsed teavitused), 200 sigaretti XXX (Valgevene maksumärkidega). Kokku peeti läbiotsimise käigus kinni 56 940 sigaretti (II kd tl 193-201). Läbiotsimine teostati ka sõidukis XXX reg-nr XXX, millest midagi kinni ei peetud. Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist nähtuvalt keeras sama sõiduk kõigest mõni aeg hiljem, s.o XXX kella 17.15 paiku XXX hoovi (juht M. K., kõrvalistuja A. K.), kus Maksu- ja Tolliameti teostas vallasasja läbivaatuse. Protokolli kohaselt vaadati ka XXX trepikotta, kus esimesel korrusel vasakut kätt seina äärest leiti sinises kilekotis 1600 Valgevene maksumärkidega sigaretti XXX. M. K. enda sõnul sõitis ta parajasti XXX taimedele järgi, kui toll ta kinni pidas (III kd tl 1-2). Läbiotsimiste käigus äravõetud sigarette on vaadeldud XXX vaatlusprotokollis, kokku 58 540 tk (III kd tl 3-16). Sigarettide pakendamiseks kasutatud pappkastide välimust, omadusi ning mahutavust on kirjeldatud 11.05.2020 asitõendi vaatlusprotokollis. Neli pappkasti on mõõtudega 44x46x29,5cm ning üks 29,5x52x27cm. 10 1-20-7962 Pappkastid on ära võetud XXX M. ja A. K. elukohas teostatud läbiotsimise käigus (väärteoasi nr 930019001083) (III kd tl 17-18).
  8. Prokuratuur esitas ühes eelmainitud asitõendi vaatlusprotokolliga ka väärteoasjas nr 930018001366 teostatud sigarettide pakendamiseks kasutatud pappkastide vaatlusprotokolli (III kd tl 20-22) tõendamaks asjaolu, et sigaretikastide mõõtmed ühte tüüpi sigarettidel on samad. V. Andrejevi kaitsja K. Kutsar vaidles sellele vastu leides, et täiesti tundmatust menetlusest võetud tõend ei ole asjakohane. Kohus peab vajalikuks prokuratuuri esitatud tõendit siiski arvestada. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud seitset pappkasti mõõtmetega 29,5x52x27cm, mis sisaldavad peenikesi sigarette XXX. Arvestades, et M. ja A. K. elukohast leiti XXX teostatud läbiotsimisel nii sama mõõduga pappkaste kui ka sigarette XXX, XXX läbiotsimisel aga käsikirjalisi märkmeid kirjetega „XXX“, „XXX“ ja „XXX“ (III kd tl 23-54), on tegemist tõendiga, mis kinnitab konkreetsete sigarettide edukat paigutamist ja hoiustamist just taoliste mõõtmetega pappkastidesse.
  9. M. K. tunnistas 02.12.2021 toimunud kohtuistungil, et tegeles XXX. aasta maikuust septembrini salasuitsuga. Sel ajal polnud tal pikalt XXX ja tal tekkis võimalus soetada ebaseaduslikku suitsu ning leida inimesed, kes olid nõus seda ostma. Sigarette müüs ta edasi näiteks O. K., M. L. ja J. P. ning suhtles nendega telefoni teel (IV kd tl 131, 134 ja pöördel). M. K. poolt sigarettide müüki tõendavad telefonide pealtkuulamise kohta koostatud jälitustoimingute protokollid, millest nähtub läbivalt igapäevast nn „klientide teenindamist“ ja sigaretiäri. Väikse osana paljudest on näiteks XXX kella 10.33 ajal helistanud M. K. tundmatu isik ning avaldanud soovi osta 11 plokki meeste suitsu, XXX ja XXX küsitakse sinist XXXi, XXX kurdab M. K. O. K., et jämedat ega XXX hetkel pole, XXX räägitakse J. P., et „kõigil on vajadus, sinist praegu ei ole, aga on punane LM“ jne (vt nt I kd tl 178, 182-184, 187).
  10. Maksumärkideta sigarette leiti kohtueelse menetluse käigus nii M. L., O. K. kui ka J. P.. Näiteks võeti XXX teostatud läbiotsimise käigus M. L. elukohast aadressil XXX ära 66 pakki (1320 tk) maksumärkideta sigarette „XXX“ (III kd tl 55-56), mida vaadeldi XXX asitõendi vaatlusprotokollis (III kd tl 57-58). O. K. elukohast aadressil XXX ning tema kasutuses olevast sõidukist XXX reg-nr XXX leiti XXX teostatud läbiotsimise käigus leiti kokku neli pakki sigarette XXX (80 tk), viis plokki sigarette XXX (plokis 10 pakki, kokku 50 pakki) ja neli plokki sigarette XXX (igas 10 pakki, kokku 40 pakki) (III kd tl 68-69), mida vaadeldi XXX asitõendi vaatlusprotokollis – kokku 2280 sigaretti (III kd tl 70-72). J. P. elukohast XXX leiti XXX läbiotsimisel kokku 6160 sigaretti: 50 pakki maksumärgita XXX, 131 pakki XXX ja 127 pakki Valgevene maksumärkidega XXX (III kd tl 73-75), mida vaadeldi XXX asitõendi vaatlusprotokollis (III kd tl 76-78).
  11. M. L. kinnitas 02.12.2021 toimunud kohtuistungil, et M. K. tõi talle tõepoolest salasigarette XXX, milleks ta ise oli telefoni teel ostusoovi avaldanud. M. K. tõi talle sigaretid koju ning tasumine toimus sularahas vahetult pärast sigarettide kättesaamist (see nähtub ka M. L. ja M. K. omavahelistest arvukatest telefonivestlustest – nt I kd tl 244, 256). Sigarette ostiski ta peamiselt ploki kaupa, haruharva toodi ka kast. Sigarette suitsetas ise, samuti müüs edasi tuttavatele. M. L. selgitas veel ka seda, et „peenikesteks“ ja „kõrteks“ nimetatakse naiste suitse. Seda, miks istungil jälitustoimingu protokollist nähtud XXX kell 16.13 teostatud kõnes on ta M. K. rääkinud ka XXX ja XXX suitsudest, ta selgitada ei osanud, kuna ostis enda sõnul ainult XXX ja mõned peenikesed (IV kd tl 138-139 pöördel).
  12. O. K. andis samuti ütlusi selle kohta, et sai M. K. käest sigarette XXX ja XXX, mida müüs ja ka andis edasi oma tuttavatele porgandi, kapsa jms eest. Kõik temalt läbiotsimisel leitud sigaretid olid tema sõnul pärit M. K.. Sigarette ostis ta kasti ja paari kaupa ning käis neil oma 11 1-20-7962 autoga M. kodus järel (see asjaolu on tuvastatav ka nendevahelistest telefonivestlustest – nt II kd tl 14, 15, 19). Ostusoovi avaldamiseks võttis ta M. ühendust telefonis, mida kasutaski peamiselt ainult temaga rääkimiseks (IV kd tl 140).
  13. Tartu Maakohtu 21.11.
  14. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8929 tunnistati süüdi M. K., A. K. ja M. L.

§ 376lg 1 järgi tubakatoodete ebaseaduslikus käitlemises (I kd tl 7492).

M. L. tegevus seisnes otsuse kohaselt selles, et ta hoidis temale M. ja A. K. poolt toodud sigarette oma elukohas ning toimetas ja müüs neid edasi seni tuvastamata isikutele. M. ja A. K. poolt temale toimetatud Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata tubakatoodete oma elukohas (XXX) ning sõidukis (XXX reg-nr XXX) hoidmises ning edasimüümises tunnistati

§ 376lg 1 järgi Tartu Maakohtu 25.08.2020.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5565 süüdi ka O. K. (I kd tl 93-97), kuid J. P. suhtes kriminaalmenetlus lõpetati (IV kd tl 46-47).

  1. XXX teostati M. ja A. K. elukohas uus läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti kaasa muu hulgas 4 pakki Valgevene maksumärkidega XXX sigarette, kaks pakki kummiga pakitud sularahaga kogusummas 2000 eurot ja 2510 eurot ning käsikirjalisi märkmeid kirjetega „NZ jäme 3“, „NZ N3“ ja „3“. Aidast ja puukuurist leiti ka neli tühja pealt suletavat pruuni pappkasti (III kd tl 23-54). Selle läbiotsimise kohta märkis M. K. istungil, et pärast suvel läbiotsimisega leitud 4-5 kasti salasuitsu oli äriga kõik, mistõttu leitigi kinnipidamisel teostatud läbiotsimisel üksnes 4 pakki XXX A. K. isiklikke sigarette (IV kd tl 135 ja pöördel).
  2. V. Andrejevile, J. Andrejevile ja A. Sidorovsile heidetakse ette vähemalt viies episoodis ka K. varustamist ebaseaduslike sigarettidega. Vastuvaidlematu on see, et M. K. ja A. K. käitlemiseks mittelubatud sigarette käitlesid ja kuskilt pidid nad selle kauba saama. Samuti on jälitustoimingu protokolli pinnalt tõsikindlalt tuvastatav, et nende elukohta külastas sageli V. Andrejev, loetud korrad ka A. Sidorovs. Kas salasigarettide ja süüdistatavate ühendamine on pelgalt halbade asjaolude kokkulangemise tulemus või põhjendatud järeldus vaatamata hästi konspireeritud tegevusele, sõltub hinnangust tunnistajate ja süüdistatavate ütluste usaldusväärsusele. (II)
  3. Kriminaalasjas on arvestatav osa tõenditest saadud jälitustegevusega. KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Erinevalt muudest tõendi kogumise viisidest, kaasneb mistahes jälitustoimingu käigus toimunud seaduserikkumisega (nt loa põhistamatus) automaatselt saadud teabe tõendina kasutamise lubamatus. Kohtul lasub vastava taotluse esitamise korral kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva prokuratuuri või kohtu loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul.
  4. Kohus tutvus otsuse koostamise ajal jälitustoimikuga. Salajase pealtkuulamise teostamiseks on Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik väljastanud load. XXX anti luba XXX perioodil XXX -XXX pealt kuulata mh V. Andrejevit ja M. K.. Seda luba pikendati XXX määrusega XXX ja XXX kohtumäärusega XXX kuni XXX. Tartu Maakohtu XXX kohtumäärusega XXX anti luba mh pealt kuulata A. K. perioodil XXX -XXX. Seda luba pikendati XXX kohtumäärusega XXX kuni XXX. Jälitustoimikus sisalduvad prokuratuuri load varjatud jälgimiseks. Kohus ei tuvastanud, et jälitustegevust oleks läbi viidud ajal, mil selleks load puudusid. 12 1-20-7962
  5. Lubades on tuvastatud põhjendatud kuriteokahtlus ning nõutava põhjalikkusega on käsitletud küsimust, kas tõendeid oleks võimalik koguda jälitustoiminguid kasutamata. Samuti on hinnatud proportsionaalsuse küsimust. Otsuse kirjutamise faasis saab nentida menetleja ja eeluurimiskohtuniku esialgse prognoosi õigsust. Ilma jälitustegevuseta ei oleks kuriteo toime pannud isikute vastutusele võtmine võimalikuks osutunud. Isegi juhul, kui sigarettide käitlemisega seotud isikud on kohtueelses menetluses ütlusi andnud, siis kohtumenetluse ajaks on nende ütlused sedavõrd muutunud, et olulistes küsimustes pole nende tõendina kasutamine võimalik.
  6. V. Andrejevit süüdistatakse täpselt tuvastamata ajast kuni XXX. aasta septembrini suures koguses maksumärkideta sigarettide toimetamises Eesti Vabariiki, sh nende sigarettide hoidmises, ladustamises ja edasitoimetamises nii M. ja A. K. nende elukohta kui ka J. Anderjevi elukohta aadressil XXX. Mõlemast asukohast toimetati sigarette omakorda edasi erinevatele isikutele. Täpsemalt on süüdistusaktis märgitud, et V. Andrejev käitles maksumärkideta märgistamata sigarette järgmiselt: XXX vähemalt 5 kasti, s.o 50 000 sigaretti, XXX vähemalt 2 kasti, s.o 20 000 sigaretti, XXX vähemalt 15 kasti, s.o 150 000 sigaretti, XXX vähemalt 15 kasti, s.o 150 000 sigaretti, XXX vähemalt 3 kasti, s.o 30 000 sigaretti, XXX vähemalt 6 kasti, s.o 60 000 sigaretti, XXX vähemalt 15 kasti, s.o 150 000 sigaretti, XXX vähemalt 2 kasti, s.o 20 000 sigaretti ning ajavahemikul XXX-XXX vähemalt 8 kasti, s.o 80 000 sigaretti.
  7. V. Andrejev ennast süüdi ei tunnistanud (III kd tl 63). Tema sõnul tegeles ta XXX. aastal põhiliselt hoopis juur- ja puuvilja ning metsasaaduste müügiga, mida sai XXX, XXX, XXX ja XXX. Kokku ostetud kaupu hoidis ta XXX J. Andrejevi juures aadressil XXX ning müüs neid XXX keskturul ja XXX kõrval. Kaupade vedamiseks kasutasid nad erinevaid kaste, oli kartongist ja igasuguseid, mida sai baasist, turult ja ka näiteks XXX. Hetkel käib äritegevus tal firma nimega XXX kaudu, mille juhatuse liige on XXX N.. See firma sai asutatud pärast seda kui neid
  8. septembril kinni peeti, enne seda käis äritegevus nende isikute FIE kaudu kellega koos töötati (IV kd tl 172, 173 ja pöördel).
  9. V. Andrejevi toimetamist marjadega kinnitasid kohtule ka mitmed tunnistajad. Näiteks kinnitas tunnistaja S. S., et tunneb V. Andrejevit just seoses seente ja marjade äriga –tal on XXX juures kohvik XXX, mille kõrval oli Vitalil müügikoht, kus üks palgatud müüja nimega R. puuvilju müüs. Kohviku avas tunnistaja veebruaris XXX, aga Vitaliga oli tal kontakt juba alates XXX. aastast, sest siis oli tal kohviku kõrval ka pagariäri. Vitali tõi talle kohviku tarbeks kahe suure ja ühe väikse bussiga erinevaid toidukaupu, mis olid pakendatud vastavalt kaubale – kala karpides, puuviljad kastides, joogid joogikarpides. Tavaliselt olid need pakendid tehtud kartongist (IV kd 168 ja pöördel). Tunnistaja R. I. kinnitas istungil samuti süüdistatavate poolt aetavat marjaäri ning asjaolu, et tunneb neid kõiki just marjade müümise kaudu. Väidetavalt puutus ta V. Andrejeviga XXX. aastal tihti kokku, kuna tal oli XXX ja ta palus Vitalil end tööle võtta. XXX. aasta aprilli lõpus hakkasidki nad XXX XXX juures juurvilju müüma, mille tarbeks tõid A. ja V. Andrejev XXX bussiga kaupa. Kuna seda pidi kusagil ka hoidma, siis oli neil baasi moodi asi XXX tänaval J. Andrejevi juures. Hiljem osteti XXX, sest vaja oli külmikut. Kaup oli peamiselt pakendatud pappkastidesse, rohkem oli suuri karpe. A. Sidorovsit tunneb ta XXX. aastast kui viimane tuli XXX ja aitas meestel marju ja seeni vastu võtta ja oldi veel n-ö konkurendid (IV kd tl 169 ja pöördel).
  10. Tunnistaja I. H. on nii V. Andrejev kui ka A. Sidorovs XXX. Ka tema kinnitab, et koos tegeleti juur- ja puuviljade ning marjaäriga: I. H. oli FIE ja nad kauplesid V. Andrejeviga XXX ja XXX toodud kaubaga, mida hoidsid J. Andrejevi juures aadressil XXX ning müüsid XXX ja XXX turgudel. Kauba vedamiseks kasutas I. H. bussi ja enda autosid parajasti nii nagu juhtus, pakendamiseks kasutati erinevaid, nii kartongist kaste ja kotte kui ka kõrgeid pappkaste mida 13 1-20-7962 saadi baasist koos kaubaga. Tunnistajale teadaolevalt kasutas V. Andrejev XXX. aastal XXX bussi, XXX külmikut ja müügipunkti raha toomiseks ka sõiduautot XXX. I. H. tunnistas, et teda on varasemalt ebaseaduslike suitsudega seoses 10 aastat tagasi koos V. Andrejeviga süüdi tunnistatud, kuid siis sai ta oma õppetunni ja sellega see asi ka lõppes (IV kd tl 170 ja pöördel).
  11. A. Sidorovs väitis, et ta ei ole salasigarette käidelnud, vaid hoopis aitas V. Andrejevit tema äriga – tema põhitegevus seisnes nimelt selles, et ta käis XXX või XXX müügiks asju toomas (IV kd tl 174-175). J. Andrejev ütlusi anda ei soovinud (IV kd tl 172).
  12. Edasi analüüsib kohus V. Andrejevile, J. Andrejevile ja A. Sidorovsile esitatud süüdistust neile etteheidetavate episoodide kaupa.
  13. Süüdistuse kohaselt toimetas V. Andrejev XXX sõidukiga XXX reg-nr XXX M. ja A. K. elukohta (XXX kinnistule) vähemalt 5 kasti, s.o 50 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti. Sõiduki omanike vahetustega seonduvatest dokumentidest nähtub, et V. Andrejev võttis XXX teostatud võõrandamistehingus vastu XXX reg-nr XXX XXX sõiduki omaniku või tema esindajana. Sõiduk on ostetud XXX. XXX on V. Andrejev ja N. H. sõlminud eelnimetatud sõiduki müügilepingu ostusummaga 3000 eurot ning samal päeval on N. H. esitanud taotluse sõiduki registreerimiseks, paludes seejuures sõiduki kasutajaks määrata V. Andrejev (III kd tl 146-154). Seega oli näiliselt sõiduki omanikuks küll N. A. (endise nimega H.), kuid on küllaldane alus järeldada, et sõidukit kasutas tegelikkuses V. Andrejev. XXX otsiti nimetatud sõiduk ka V. Andrejevi kasutuses oleva sõidukina läbi, kuid kriminaalasjas olulisi tõendeid sellest ei leitud (II kd tl 46-62).
  14. Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu (edaspidi ANTS) väljatrükkide vaatlusest nähtub, et sõiduk XXX reg-nr XXX on ajavahemikul XXX-XXX sõitnud XXX ja XXX vahel korduvalt, sh XXX kokku kolmel korral järgmiselt: lahkunud XXX kell 10.56 ja sisenenud kell 11.52, seejärel uuesti lahkunud kell 12.09 ja sisenenud 13.37, lahkunud kell 18.43 ja sisenenud kell 19.57 (I kd tl 116-137). Jälitustoimingu protokollist nähtub, et XXX kell 20.13 (ehk umbes 20 minutit pärast viimast sisenemist XXX) seisis V. Andrejevi sõiduk XXX reg-nr XXX XXX hoovi juures, kust lahkus kell 20.55 ning jõudis kell 21.05 XXX kinnistule. Juhina tuvastati V. Andrejevile sarnanev isik. Paar minutit hiljem lahkus sõiduk XXX kinnistult, ning parkis kell 21.19 ajal XXX maja taha. Kell 21.45 lahkus sõiduk taas XXX aadressilt ning jõudis kell 21.57 taaskord XXX kinnistule, kust lahkus kella 22.12 ajal ning naasis XXX maja taha kell 22.17 (I kd tl 144-162).
  15. Telefonide pealtkuulamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolli kohaselt kurtis M. K. korduvalt konkreetsete sigarettide puudumist tema nn sortimendis. Näiteks XXX kella 15 ajal on ta M. L. peetud kõnes rääkinud selgelt, kuidas sinist XXX tal hetkel ei ole ja ei tea, kuna tuleb. Veel kirjeldab ta, kuidas ta on seda juba ammu öelnud ja „nad teavad, et mul on vaja, aga täna tuletasin meelde, et on vaja“; XXX kõnes räägib M. K. kuidas XXX ei ole tulnud ja ta kardab, et nad ei saagi; XXX kõnes ütleb M. K. et „XXX ma olen kuulnud, et on hakanud liikuma, aga minuni ei ole veel jõudnud“; XXX räägib M. K. kuidas tal on ainult sinine XXX ning „XXX tuleb see nädal kunagi, võib-olla nädala lõpus“ (I kd tl 188, 193, 203, 208). Kui M. K. veel XXX hommikul kella 9 ajal peetud kõnes ütles, et sinisest on tal ainult XXX, siis sama päeva õhtul kella 22.16 ajal helistas ta M. L. ja teatas, et sai vähekene, mitte palju ning et „ma veel täna sain ühest kohast viimased varud kätte, mitte palju, 5 tükki 4 on alles noh, maru värskelt sain noh“ (I kd tl 209-210). Samuti helistas M. K. XXX J. P., et talle teatada, et sinine XXX on välja ilmunud (I kd tl 211, II kd tl 4), XXX kinnitas ta telefonis O. K., et tal on XXX küll (II kd tl 15) ning reklaamis seda ka XXX, XXX, XXX ja XXX telefonikõnedes erinevatele isikutele (I kd tl 213-215). 14 1-20-7962
  16. Eelnevaga on tuvastatud, V. Andrejev käis XXX kolmel korral üle XXX piiri ning pärast seda ka kahel korral K. juures. Tõenditest nähtuvalt polnud M. K. juba pikema aja jooksul oma klientidele sinist XXX pakkuda, kuid müstilisel kombel tekkis talle „5 tükki maru värskelt“, vaid loetud minutid pärast V. Andrejevi teistkordset tema kinnistult lahkumist. See ei saa kohtu hinnangul olla üksnes tühipaljas kokkulangevus ega jäta ka ülearu palju tõlgendamisruumi. Eeltoodud tõendid kogumis võimaldavad üheselt järeldada, et just V. Andrejev oli isikuks, kes toimetas XXX M. K. vähemalt 5 kasti sinist XXX, s.o kokku 50 000 sigaretti. Prokuratuur on süüdistuses toodud sigaretikogused arvestanud loogikaga, et ühes kastis on 50 suitsuplokki, plokis 10 pakki ning igas pakis 20 sigaretti ja seda fakti on tunnistajad ka istungitel kinnitanud (IV kd tl 138, 140).
  17. M. K. andis kohtuistungil ütlusi, et soetas salasuitsud XXX kodanik V. käest, kelle perekonnanime ta ei tea. Samuti ei tea ta, mis autoga V. sõitis, sest ta vahetavat neid tihti. Suitsudel käis M. K. ise vahepeal XXX järel, aga vahepeal toodi talle need koju. Ühelgi korral teda suitsude toomise ajal aga kodus polnud, sest ta ei viibi päeval üldse kodus ning seetõttu pandi suitsud talle puukuuri. Suitsude toomise kokkuleppe sõlmimiseks käis ta XXX ja otsis V. alkopoe juurest üles. Seal oli neil teatud päevadel kokkusaamise koht ning sinna viis ta ka puukuuri jäetud suitsude eest raha. V. telefonis ta ei suhelnud, kuna viimane ei andnud talle numbrit. Suitsude üleandmine toimus XXX aga nii, et võetakse sappa ning viiakse kuhugi metsa vahele kus toimub ümberlaadimine (IV kd tl 132-134). Samas on M. K. aga O. K. XXX telefonikõnes kurtnud, et ta on kodus vangis ega saa ei tööle ega kuhugi minna (II kd tl 15).
  18. Selle info peale taotles prokurör kohtult tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist sigarettide omandamise asjaolude kohta. XXX toimunud ülekuulamisel oli M. K. rääkinud järgmist: „Sigaretid on toodud Vitali Andrejevi poolt. Keegi teine mulle sigarette ei ole toonud. Ma vähemalt ei mäleta, et keegi teine oleks toonud. Kogused on olnud erinevad, alates seitsmest-kaheksast kastist kuni viieteistkümne kastini. Tavaliselt Vitali Andrejev tuli minu juurest XXX läbi ja küsis, kas mul on sigarette vaja või kohtusime XXX juhuslikult ja siis andsin oma sigarettide tellimuse Vitalile. Vitali tõi sigaretid mulle koju suvalisel kuupäeval ja kellaajal, ma ei teadnud kunagi, millal ta tuleb. Kõik suhtlus toimus Vitaliga ainult kokkusaamise teel, mobiiltelefoniga me ei suhelnud. Kahtlustuses märgitud kuupäeval, XXX tõi Vitalik sigaretid minu juurde siis, kui mind kodus ei olnud, raudselt kohe. Teiste kuupäevade osas ei saa kindel olla.“ M. K. ise selgitab vastuolu kohta, et on ülekuulamisel öeldus ajanud sündmused segi XXX. aastal olnutega, kuna oli suures stressis ja segaduses ning seda vaatamata kaitsja ülekuulamise juures viibimisele (IV kd tl 134).
  19. Prokurör taotles M. K. ütlustes ka teise vastuolu täpsemat selgitamist. Nimelt väitis M. K. istungil, et käis XXX. aastal ühel korral V. Andrejevi marjade-seente kokkuostu punkti juures marju müüki pakkumas, sest „ju siis ei olnud rohkem vaja käia. Marju võetakse ju mujal ka vastu“. Pärast enda kohtueelses menetluses antud ütlustega tutvumist, milles ta oli öelnud, et tegelikult Vitalik ei lubanud tal enam sinna tulla, leidis M. K. aga hoopis, et võib-olla tõesti V. Andrejev ei soovinud temaga siis enam suhelda ning kinnitas kohtueelses menetluses öeldu kohta: „Ju siis nii oli, kui niimoodi olen öelnud“, pidades vajalikuks ka täiendada, et see ei olnud mitte V. Andrejevi poolt antud korraldus, vaid „võib-olla ta ütles, et siin ei ole teha midagi, roni sinna teise kohta oma marjahunnikutega“ (IV kd tl 133-134).
  20. V. Andrejevi kaitsja hinnangul ei saa M. K. ütlusi V. Andrejevi süüd kinnitava tõendina arvestada, sest Riigikohus on kriminaalasjades nr 3-1-1-25-15 ja 3-1-1-131-13 selgitanud, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb 15 1-20-7962 ütlused tõendikogumist välja jätta osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Käesoleval juhul esinevad M. K. ütlustes vastuolud osas, mis puudutavad isikut, kes tõi talle maksumärkideta sigarette, samuti V. Andrejevi tegevust. Prokurör leidis, et vastuolu M. K. ütlustes küll esines, kuid see sai istungil ilmekalt, selgelt ja konkreetselt välja toodud ning püstitada tuleks hoopis küsimus, kas ja millises mahus on usaldusväärne tema jutt kellestki V.. Prokuröri hinnangul ei ole M. K. tõtt rääkinud just sellest n-ö V. ning kasutada tuleks elulise usutavuse, ehk siis keskmise arukusega, mõistliku kõrvaltvaataja kriteeriumit (IV kd tl 179 pöördel).
  21. Kohus leiab esmalt, et mööda ei saa vaadata äärmiselt olulises vastuolus M. K. ütlustes ning need tuleb lugeda ebausaldusväärseks osas, mis puudutab isikut, kellelt ta salasigarette sai. Samas peab kohus vajalikuks aga märkida, et usutav ei ole ka see, et M. K. varasemalt antud vägagi detailsed ütlused V. Andrejevi kohta olid tegelikult mõeldud 10 aasta taguse juhtumi kohta. Seda enam, et M. K. rääkis ka ühest konkreetsest augustikuisest päevast XXX. aastal. Kohtu hinnangul ei ole M. K. ütlused kellegi tundmatu V. kohta eluliselt usutavad. Kriminaalasja materjalidele tervikuna otsa vaadates on kohtu jaoks ilmselge, et K. teadsid, mida nad teevad ning kuidas täpselt seda äri aetakse. Samuti nähtub materjalidest ka nende teatav autoriteet oma klientide seas. Seda enam paneb kahtlema, et M. K. lihtsalt kellegi tundmatuga nn suusõnaliste kokkulepete pinnalt niivõrd laiamahulist sigaretiäri ajas ning selle tõenduseks on M. K. ka ise XXX toimunud kõnes M. L. öelnud: „No nad ise niimoodi palusid, nad tavaliselt ei peta, nad ei ole ühe päeva tegelased noh, ma võõrastega ei aja asju.“ (I kd tl 254).
  22. V. Andrejevi enda sõnul puuduvad tal M. K. suhted, kuid kuna M. on jalgrattur, siis käis ta seal paar korda seoses jalgrattaga ja XXX palvel. Samuti ostis M. neilt tihti maasikaid ja koeratoitu. Sigarette ostab ta ise poest, samuti on välismaal viibides sealt paar pakki ostnud. M. K. ta aga ebaseaduslikke sigarette viinud ei ole (IV kd tl 172).
  23. Kohus ei pea ka V. Andrejevi ütlusi usutavaks. Esiteks on jälitustoimingu protokollide kohaselt tõendatud, et V. Andrejev on erinevates episoodides XXX kinnistul käinud mitmeid kordi, käesolevas episoodis vähemalt kaks korda ühe õhtu jooksul. Seda ei saa selgitada üksnes tavapärase XXX jalgrattaparanduse küsimusega. Samuti ei ole jälitustoimingu protokollidest tuvastatud, et V. Andrejev oleks üldse kunagi XXX kinnistule ilmunud või sealt lahkunud mõne jalgrattaga. Küsitav on ka see, miks sõita jalgrattaküsimuses mitmeid kordi M. K. kinnistule kohale ilma teadmata, kas isik, kellelt abi soovitakse saada, on seal sel hetkel olemas või mitte. Mis puutub maasikate ja koeratoidu ostmisesse, siis ka nende toimetamist XXX kinnistule ei ole üheski varjatud jälgimise protokollis tuvastatud. Küsimusi tekitab ka see, miks peaks V. Andrejev M. K. viima suvalisel ajal maasikaid ja koeratoitu, kui omavahel väidetavalt üldse ei suheldud ning marjade ostmiseks kasvõi V. Andrejevilt pruukis K. üksnes XXX linna turule või XXX juurde sõita.
  24. Märkida tuleb sedagi, et lisaks I. H. (IV kd tl 170) on varasemat ühist salasigaretikäitlust tunnistanud kohtuistungil ka M. K., kelle sõnul olid tema kaasosalisteks tol ajal just V. Andrejev ning I. H. (IV kd tl 132). See nähtub ka Tartu Maakohtu 31.05.
  25. a otsusest kriminaalasjas nr 1-12-11434 (III kd tl 79-104).
  26. XXX toimetas V. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule 2 kasti, s.o 20 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti ja viis need koos J. Andrejeviga kinnistul asuvasse garaaži, millest osa anti järgmisel ja ülejärgmisel päeval üle I. H.. Liiklusregistri väljatrüki kohaselt kuulub XXX reg-nr XXX J. Andrejevile ning sõiduki kasutajaks on märgitud V. Andrejev (I kd tl 123, III kd tl 116), ANTS väljatrükist nähtub, et nimetatud sõiduk ületas XXX piiri XXX kell 12.09 ning tuli tagasi samal päeval kell 14.14 (I kd tl 117). Varjatud 16 1-20-7962 jälgimise käigus tuvastati, et sõiduk XXX reg-nr XXX saabus XXX kell 21.18 aadressile XXX ning juhi kohalt väljus V. Andrejeviga sarnanev meesterahvas. Samuti tuvastati hoovis J. Andrejevile sarnanev isik. Edasi võttis V. Andrejev sõiduki pagasiruumist kokku kaks suitsukastile sarnanevat pruuni värvi kasti umbkaudsete mõõtmetega 80x60x40cm, mis viis garaažis asuva punase kaubiku juhipoolse külje juurde. Kell 21.23 liikus V. Andrejev elamu juurest XXX reg-nr XXX juhikohale marjakast käes, mille asetas kõrvalistuja istmele ning sõitis hoovist välja (I kd tl 149).
  27. Süüdistuse kohaselt andsid V. ja J. Andrejev XXX XXX garaaži toimetatud sigarettidest 1,5 kasti järgmisel ja ülejärgmisel päeval üle I. H.. Selline asjade käik nähtub ka jälitustoimingu protokollist. Nimelt tuvastati varjatud jälgimise käigus, kuidas XXX kella 09.05 ajal liikus XXX hoovis esmalt V. Andrejevile sarnanev isik, seejärel tagurdas hoovi aga hõbedane maastur XXX, millest väljus I. H. sarnanev meesterahvas. Kell 09.06 avas V. Andrejev garaaži ukse, võttis sealt ühe suitsukastile sarnaneva pruuni pappkasti umbkaudsete mõõtmetega 80x60x40cm ja tõstis selle XXX maasturi pagasiruumi. Kell 09.07 lahkus XXX juhtiv I. H. XXX hoovist. Ka ülejärgmisel päeval, s.o XXX kell 09.07 märgati XXX hoovis I. H. sarnanevat isikut, kellel oli käes musta värvi tühi kilekott. Hetk hiljem saabus J. Andrejev, kellega koos siseneti kell 09.09 garaaži. Minut hiljem garaažist väljudes oli I. H. käes olnud kilekott poolenisti täidetud selgelt eristuvate ristkülikukujuliste esemetega mõõtmetes umbes 10x30x10cm, kilekoti suurus sarnanes poole suitsukasti suurusele (I kd tl 150).
  28. Seega on tuvastatud, et V. Andrejev saabus XXX lõuna paiku XXX-ga XXX ning sama päeva õhtul tõstis XXX pagasiruumist XXX kinnistu garaaži suitsukastile sarnaneva kasti. Samuti on tuvastatud, et kahel järjestikusel hommikul kella 9 paiku tuli I. H., kellele anti ühel korral üle samasugune kast nagu V. Andrejev oli eelneval õhtul garaaži tõstnud, ning teisel korral ristkülikukujulisi esemeid, mis pandi I. H. temal kaasas olnud musta kilekotti. Kohtu hinnangul võimaldavad eeltoodud tõendid järeldada, et tegemist oli sigaretiäri ajamisega. Nimelt on äärmiselt küsitav, et V. Andrejev tõi öö hakul XXX kinnistule kinnises kastis marju või muid söödavaid saadusi. Samuti ei ole usutav, et I. H. neid kaks päeva hiljem lihtsalt mustas kilekotis tassis. Vähetähtis ei ole ka see, et varjatud jälgimise käigus on selgelt suudetud eristada marjakasti pruunist suitsukastile sarnanevast pappkastist – on ju teada, et marjade ja muude toidukaupade tarnimine käib üldjuhul kastides, mis võimaldavad saadustele õhu ligipääsu vältimaks nende kiiremat kasutuskõlbmatuks muutumist.
  29. XXX toimetasid V. Andrejev ja A. Sidorovs sõidukiga XXX reg-nr XXX M. ja A. K. elukohta (XXX kinnistu) vähemalt 15 kasti, s.o 150 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti. ANTS väljatrükist nähtub, et XXX ületas XXX piiri nii XXX reg-nr XXX (esimesel korral lahkumine kell 13.34 ja sisenemine kell 14.40, teisel korral lahkumine kell 18.54 ja sisenemine kell 21.16) kui ka XXX reg-nr XXX (sisenemine XXX kell 19.01, lahkumine kell 20.13) (I kd tl 116-117). Jälitustoimingu protokolli kohaselt fikseeriti XXX reg-nr XXX saabumine M. K. elukohta XXX kinnistule XXX kell 19.32 ehk kõigest umbes 30 minutit pärast XXX saabumist. Jälitustoimingu protokollist nähtub ka see, et sõidukis viibis kaks isikut – V. Andrejev, kes hiljem XXX kinnistul olevate isikutega vestles ning A. Sidorovs (I kd tl 151).
  30. A. Sidorovs ennast sarnaselt V. Andrejevile talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud (III kd tl 63). 09.12.2021 toimunud kohtuistungil rääkis ta, et sigarette ta käidelnud ta ole ning M. ja A. K. on elus vaid paar korda näinud – üks kord käis nende elukohas Vitaliga koos võlga tagasi nõudmas ja ühe korra käis seal I. H. kaasas. Telefoni teel nendega kunagi suhelnud ei ole, linnas kohtas neid palju, kuid ei suhelnud, sest polnud millestki rääkida. Ta teab üksnes M. K. nime ja see on ka kõik (IV kd tl 174-175). 17 1-20-7962
  31. Nagu eelnevalt öeldud, otsiti XXX kinnistu läbi XXX kell 12.40-16.15 ning selle käigus peeti kokku kinni 56 940 sigaretti (II kd tl 193-201). See on kriminaalasja materjalidele ning koguste arvutustele tuginedes ligi 5,5 kasti. Telefonide pealtkuulamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolli kohaselt rääkis A. K. XXX kella 11 ajal tehtud kõnes E. V., et neil käisid mõned päevad tagasi sõbrad, kes tulid lõuna ajal päeval ja said 5,5 kasti ning nüüd nad ootavad, millal tuleb trahv ja aktsiis. Samuti rääkis A. K. selles kõnes, kuidas neil on üleval maja peal vist 8 või 9 tükki veel ning nüüd nad mõtlevad, kuhu need viia. Veel ütles A. K. selle telefonikõne ajal järgmise lause: „Jah kuradi T.-V. tuli 3 tundi hiljem tõi 15 tükki, kujuta ette.“ (I kd tl 220).
  32. M. K. selgitas kohtuistungil, et „T.-V.“ nimetasid nad XXX V. Andrejevit (IV kd tl 135). T.-V. nimelisest isikust räägivad M. ja A. K. ka näiteks omavahelises telefonivestluses XXX, kus arutatakse selle üle, kas blond maasikamüüja XXX juures on T.-V. müüja või mitte (I kd tl 221). Sellega on tuvastatud ka nn T.-V. seos maasikaäriga, mis tõendab omakorda veelgi, et selle hüüdnime taga on just V. Andrejev.
  33. Kõigest eeltoodust järeldab kohus järgmist: kui läbiotsimine lõppes XXX kinnistul kella 16.15 ajal ning V. Andrejev ja A. Sidorovs saabusid sinna kell 19.32, sai A. K. poolt kirjeldatud 3 tundi hiljem „15 tükiga saabunud T.-V.“ näol tegemist olla üksnes V. Andrejeviga, kes koos A. Sidorovsiga sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule 15 kasti sigarette juurde tõi.
  34. Süüdistuse kohaselt toimetas V. Andrejev XXX sõidukiga XXX reg-nr XXX. ja A. K. elukohta (XXX kinnistule) vähemalt 15 kasti, s.o 150 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti. ANTS väljatrükiga on tuvastatud, et XXX kell 18.23 lahkub XXX sõiduk XXX regnr XXX, mis saabub tagasi alles kell 21.
  35. Vahepeal on aga XXX XXX kell 19.06 saabunud sõiduk XXX reg-nr XXX, mis lahkub riigist kell 20.48 ehk vahetult enne XXX naasmist (I kd tl 118).
  36. Jälitustoimingu protokolli kohaselt fikseeriti XXX kell 20.05 alustatud varjatud jälgimise käigus, et kell 20.14 liikus XXX kinnistul tumedat värvi sõiduk XXX reg-nr XXX, mis lahkus sealt kella 20.29 paiku ning kella 20.39 ajal parkis juba XXX suletud värava ees. Kell 20.40 tuli XXX elamu suunast V. Andrejevile sarnanev isik, kes avas suletud väravad ning istus autosse, mis sõitis edasi XXX hoovi ja parkis garaaži vasakule küljele elamu ja garaaži vahele. Kell 20.43 liikus V. Andrejev XXX reg-nr XXX juhipoolselt küljelt värava suunas, avas selle koos J. Andrejeviga sarnaneva isikuga ning liikus seejärel tagasi sõiduki juhipoolsele küljele. Kell 20.44 tagurdas sõiduk hoovist välja ning J. Andrejev sulges väravad (I kd tl 152). Seega on eelnevaga tuvastatud järgmine asjade käik: kella 18.23 ajal liikus V. Andrejev XXX XXX ning tuli kella 19.06 ajal tagasi XXX hoopis sõidukiga XXX, mis leiti olevat XXX kinnistul kell 20.14 ajal. Kell 20.39 oli XXX juba XXX kinnistul, kust kella 20.44 ajal tagurdas sellega hoovist välja V. Andrejev ning lahkus kell 20.48 riigist, et kell 21.03 XXX tagasi tulla. Selline tegevus viitab otseselt konspireerimisele ja koosmõjus teiste tõendiga annab alust asuda seisukohale, et tegemist oli XXX toodud sigarettide XXX kinnistule toimetamisega.
  37. XXX toimunud V. Andrejevi kasutuses olevate sõidukite (sh XXX reg-nr XXX) läbiotsimisel märkis V. Andrejev, et sõiduki XXX reg-nr XXX müüs ta maha R. nimelisele isikule ning see ei kuulu enam talle (II kd tl 46). Sõiduki läbiotsimisel leiti XXX väljastatud XXX reg-nr XXX registreerimistunnistus, mille omanikuks märgitud M. L. (II kd tl 63-64) ning XXX. a sõlmitud sõiduki müügileping, mille kohaselt müüs M. L. sõiduki S. M. (II kd tl 65). Sõiduki ostmist M. L. kinnitas tunnistaja R. M., kes rääkis 09.12.2021 toimunud kohtuistungil, et sõitis ise kuu-kaks ning müüs siis auto edasi V. Andrejevile, kellega müügilepingut ei sõlmitud. Kuna sõiduk oli M. võlgade tõttu aresti all, siis oli kokkulepe, et kuna V. Andrejev 18 1-20-7962 tunneb M., siis teevad nad ise sõiduki ümber, kui M. on võlad makstud. Veel kinnitas R. M., et tema teada müüs V. Andrejev sõiduki omakorda edasi tema XXX R., kuid ei tea, millal (IV kd tl 167-168). Kuigi V. Andrejev märkis sellel läbiotsimisel, et sõiduk ei kuulu enam talle, leiti sõiduki läbiotsimisel lisaks eelmainitud dokumentidele ka riikliku järelevalve kohaldamise protokoll, mille kohaselt peeti XXX kell 10.32 XXX juures kinni V. Andrejevi juhitud sõiduk XXX reg-nr XXX, millest visuaalse läbivaatuse käigus midagi keelatut ei leitud (II kd tl 66, I kd tl 138-140). Küll aga tõendab see, et V. Andrejev sõitis vähemalt kuni XXX. aasta augustikuuni sõidukiga XXX reg-nr XXX, mis kattub omakorda ka süüdistusega, kuivõrd V. Andrejevile heidetakse ette mitmes episoodis just selle sõiduki kasutamist maksumärgiga märgistamata sigarettide edasitoimetamiseks.
  38. XXX toimetasid V. Andrejev ja A. Sidorovs sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistul olevasse garaaži 3 kasti, s.o 30 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti, millest V. ja J. Andrejev andsid samal päeval I. H. kokku 3 kasti sigarette. ANTS väljatrükiga on tuvastatud esmalt see, et sõiduk XXX reg-nr XXX lahkub XXX XXX kell 15.25 ning kell 15.51 siseneb XXX sõiduk XXX reg-nr XXX (I kd tl 117, 118). Kell 15.55 fikseeriti varjatud jälgimise käigus eelnimetatud sõiduki viibimine XXX kinnistul, mille kõrvalistmelt väljus V. Andrejevile, juhiistmelt aga A. Sidorovsile sarnanev isik. Järgnevalt tõstis A. Sidorovs XXX pagasiruumist välja 1 pruuni värvi pappkasti mõõtmetega umbes 40x60x80cm, viis selle garaaži ning seejärel teisegi samades mõõtmetes kasti. Ajal mil A. Sidorovs garaažist sõiduki poole tagasi liikus, tuli V. Andrejev ise ja tõstis kolmanda kasti pagasiruumist garaaži. Kell 15.56 lahkus sõiduk XXX XXX kinnistult (I kd tl 153) ning ANTS väljatrüki kohaselt ka XXX kella 16.00 ajal, samas kui sõiduk XXX reg-nr XXX vahetult pärast XXX lahkumist ehk kell 16.07 XXX sisenes (I kd tl 117, 118). Liiklusregistri väljatrüki kohaselt kuulub sõiduauto XXX reg-nr XXX (kasutajaks märgitud V. Andrejev) J. Andrejevile (III kd tl 116).
  39. Edasi saabus XXX kell 17.09 jalgrattaga XXX hoovi V. Andrejev. Kell 17.15 saabus XXX reg-nr XXX ning sellest väljusid kaks tundmatut meesterahvast. Kell 17.17 ajal saabus hõbedase XXX I. H. sarnanev isik. Kell 17.42 tuli garaaži juurde ka J. Andrejevile sarnanev isik. Kell 17.43 tuli V. Andrejev garaažist, süles 1 pruuni värvi pappkast umbkaudsete mõõtmetega 40x60x80 cm, mille tõstis I. H. kasutuses oleva XXX autosalongi. Siis liikus V. Andrejev tagasi garaaži, kust väljus teise samasuguse kastiga, mille asetas samuti XXX autosalongi, mille järel sulges I. H. autoukse. Edasi lahkusid kinnistult nii I. H. sõidukiga XXX kella 17.44 ajal kui ka J. Andrejev sõidukiga XXX kella 17.46 ajal. J. Andrejev naasis XXX roolis kell 18.08 ning I. H. XXX kell 18.
  40. Kell 18.31 võttis I. H. XXX salongist suure sinise koti ning liikus garaaži, kust väljus kell 18.33 nii, et sinine kott oli ääreni täis ristkülikukujulisi heledaid pakke (umbes mõõtmetega 80x40x90cm, sarnanes suitsukastiga), mille asetas XXX juhipoolsele tagumisele istmele. Edasi asetas I. H. tagaistmel paiknevale kotile peale valget värvi katte ning tagurdas sõidukiga hoovist välja; J. Andrejev aga suundus kella 18.37 ajal läbipaistmatu kotiga garaaži, kust väljus minut hiljem täidetud kotiga, milles olid suitsuplokkidele sarnanevad pakendid (umbes 25 tükki), mille asetas XXX reg-nr XXX pagasiruumi ning läks ise XXX elamu suunas (I kd tl 153-154).
  41. J. Andrejev ise ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud (III kd tl 63) ning ütlusi anda ei soovinud (IV kd tl 172).
  42. Ka A. Sidorovs ei ole enda sõnul mingeid sigarette käidelnud. 09.12.2021 toimunud kohtuistungil kirjeldas ta, et tunneb J. ja V. Andrejevit juba 15-16 aastat ning lähemalt suhtlevad nad alates sellest, kui ta hakkas V. Andrejevi XXX, O. H. koos elama. XXX-XXX töötas ta ametlikult XXX brigadirina ning tuli sealt tagasi XXX. aasta juunis, sest J. Andrejev oli talle XXX. aasta kevadel helistanud ning küsinud, kas ta ei tahaks teda maasikate ja puuviljade 19 1-20-7962 müümisega aidata. A. Sidorovsi põhitegevus seisnes selles, et ta pidi XXX või XXX baasidest müügiks maasikat, kartulit, sibulat jms tooma. XXX tänaval käis ta iga päev palju kordi – varahommikul 6-7 ajal tõi sealt kauba, õhtul peale kella 7 viis tagasi. Kui päeval midagi puudu tuli, siis võis samuti paar korda päevas seal käia, et juurde tuua. XXX ja XXX vahelt käis ta samuti väga tihti ning iga päev sai ka V. Andrejeviga nii plastmassist, kartongist kui ka puidust kaste veetud (IV kd tl 174-175).
  43. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohus aga veendunud, et V. Andrejev ja A. Sidorovs käisid XXX taaskord XXX sigarettide järel ning kasutasid nn jälgede segamiseks ka kahte erinevat sõidukit. On tuvastatud, et sõidukiga XXX toodi V. Andrejevi ja A. Sidorovsi poolt XXX kinnistule kokku kolm pruuni värvi pappkasti, mis anti sama päeva õhtul edasi I. H.. Samuti nähtub jälitustoimingu protokollist, kuidas I. H. peab vajalikuks oma sõiduki salongi asetatud suure sinise koti katmist valget värvi kattega. Selline teguviis viitab taaskord konspireerimisele.
  44. Kohus peab siinkohal vajalikuks välja tuua ka A. Sidorovsi kinnipidamisel (II kd tl 169171) temalt ära võetud mobiiltelefon XXX suhtes teostatud vaatluse, millest nähtub kuidas XXX on A. Sidorovsile Viberi kaudu sisse tulnud sõnum D. J. nimeliselt isikult sisuga „„Primer“ 720 peenikesed 700“, millele A. Sidorovs on vastanud „Ma jõuan täna õhtul, helistan Riiast“. XXX on A. Sidorovsile samalt isikult tulnud sõnum sisuga „Arši nädala pärast peenikest, „p“, must ja paks kuld“. Veel leiti A. Sidorovsi telefonis XXX loodud foto XXX suitsupakist (II kd tl 172-192). Järelikult ei vasta tõele A. Sidorovsi väide, et ta ei ole sigarette käidelnud, kuivõrd tema telefonis olevate sõnumite vaatlus võimaldab asuda vastupidisele seisukohale. Nimelt on mais XXX talle saadetud sõnumis tehtud viited primerile, peenikesele jms on ilmselged viited just sigarettidele, sest teiste seas ka selliste hüüdnimede kasutamist erinevate sigarettide kohta on kohtus tunnistanud nende ebaseaduslikus käitlemises juba varasemalt süüdi tunnistatud M. L.; XXX leiti M. K. elukoha läbiotsimisel aga punases pakendis sigarette XXX (II kd tl 193-201) ning XXX müüki nähtub ka arvukatest M. K. telefonikõnedest (nt I kd tl 196, 201, 207, 215). XXX suitsupaki foto A. Sidorovsi telefonis vastab visuaalsel vaatlusel täpselt nendele sigarettidele, mis võeti ära J. P. elukohast (III kd tl 76-78). Veel enam – XXX kõnes on M. K. M. L. teada andnud, et varsti hakkab mingisugune XXX suits ringi liikuma (I kd tl 245).
  45. XXX toimetasid V. Andrejev, A. Sidorovs ja J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule 6 kasti, s.o 60 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti, mille viisid garaažis asuvasse sõidukisse ning millest J. Andrejev andis samal õhtul edasi 5 kasti tuvastamata isikutele. ANTS väljatrüki kohaselt sisenes sõiduk XXX reg-nr XXX XXX XXX kell 06.37 ning lahkus kell 09.
  46. Uuesti sisenes see sõiduk XXX kell 16.36 ning lahkus juba kell 16.44 (I kd tl 118). Kuigi rohkem nimetatud sõiduki piiriületust XXX ja XXX vahel XXX asuvate nn kontrollpunktide kaudu ei tuvastatud, nähtub jälitustoimingu protokollist siiski see, kuidas kõnealune sõiduk tagurdab XXX kella 17.27 ajal XXX hoovi ning sellest väljub A. Sidorovsile sarnanev isik. Kell 17.28 ajal avab V. Andrejevile sarnanev isik garaažis oleva punase kaubiku reg-nr XXX tagaluugi ning hakkab kaubaruumist asju maha tõstma. Garaaži juures liigub ka J. Andrejev. Edasi nähtub kuidas A. Sidorovs liigub tagasi XXX juurde, avab juhipoolse tagumise salongi ukse ning tõstab sealt välja 1 pruuni värvi pappkasti mõõtmetega umbes 40x60x80cm, mille tõstab garaažis oleva punase kaubiku pagasiruumi. Edasi võttis P. C. sarnanev isik XXX pagasiruumist samuti ühe pruuni värvi pappkasti mõõtmetes 40x60x80cm ning tõstis punasesse kaubikusse. Seejärel võttis A. Sidorovs sõiduki XXX pagasiruumist veel ühe samades mõõtmetes pruuni värvi pappkasti ja ulatas selle edasi P., kes tõstis selle kaubikusse. Kokku ulatas A. Sidorovs P. 4 pruuni kasti, mis tõsteti XXX reg-nr XXX pagasiruumist garaažis olevasse punasesse kaubikusse reg-nr XXX (I kd tl 155). 20 1-20-7962
  47. Eeltooduga on tuvastatud kuidas A. Sidorovsi poolt juhitud sõiduk XXX käis XX mitmel korral üle XXX riigipiiri ning seejärel seisis juba XXX hoovis, kus tõstis sama sõiduki pagasiruumist koos P. C. ja V. Andrejevi abiga välja kokku 6 pruuni kasti, mis asetati ühiselt XXX garaažis asuvasse kaubikusse.
  48. Varjatud jälgimisega tuvastati sedagi, et XXX kella 18.02 ajal avas P. C. XXX kinnistul viibiva tumedat värvi XXX reg-nr XXX pagasiluugi, samas kui J. Andrejev avas garaažis oleva punase kaubiku reg-nr XXX kaubaruumi luugi, millest nähtusid sinna eelnevalt, s.o ca 30 minutit varem tõstetud pruunid pappkastid – P. C. tõstis punasest kaubikust sõiduauto XXX reg-nr XXX pagasiruumi 1 pruuni värvi pappkasti mõõtmetega umbes 40x60x80cm ning kella 18.03 ajal veel 3 eelmainitud mõõtmetes kasti ning lisaks 1 kasti XXX juhipoolse tagumise ukse kaudu autosalongi, mille peale asetas aga punast värvi katte. Kell 18.04 sulges P. C. sõiduki ukse ja pagasiluugi, istus XXX reg-nr XXX juhiistmele ning sõitis koos punapäise tundmatu XXX kinnistult minema (I kd tl 156). Seega oli just J. Andrejev see, kes võimaldas P. C. enda garaažist minema kasti, mida P. C. pidas vajalikuks varjata.
  49. XXX toimetas V. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX M. ja A. K. elukohta XXX kinnistule vähemalt 15 kasti, s.o 150 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti. ANTS väljatrükist nähtub kuidas sõiduauto XXX reg-nr XXX lahkus XXX XXX kell 18.28 ning naasis kell 20.10 (I kd tl 116). Jälitustoimingu protokolli järgi fikseeriti nimetatud sõiduk kella 20.15 ajal seismas XXX kinnistul. Samuti tuvastati V. Andrejevile sarnanev isik kinnistu väravate juures suitsu tegemas, kui kella 20.18 ajal sõitis hoovi XXX reg-nr XXX, mille juhikohalt väljus J. Andrejevile sarnanev isik. Kell 20.20 lahkus sõiduk XXX reg-nr XXX XXX kinnistult ning jõudis kella 20.30 ajal XXX kinnistu hoovi, kust sõitis kell 20.48 välja suunaga metsa poole (I kd tl 157). Seega nähtub piiriületuste väljatrükist ja jälitustoimingu protokollist, et V. Andrejev käis esmalt XXX ning viibis seejärel vähemalt 18 minutit XXX kinnistul.
  50. Telefonikõnede pealtkuulamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolli kohaselt on A. K. kriminaalmenetluses tuvastamata isikuga peetud telefonikõnes öelnud, et kõige väiksem kogus, mis tuuakse, on 15 kasti (I kd tl 217-218), mis omakorda tähendab, et väiksemat kogust kui 15 kasti sigarette XXX kinnistule üldjuhul ei toimetatud.
  51. V. Andrejev pidas vajalikuks oma viimases sõnas tõstatada küsimuse sellest, kuidas ta sai nii väikesesse autosse ära mahutada 15 kasti sigarette ja sellega veel ringi sõita. V. Andrejevi hinnangul oleks selleks vaja mingit bussi, aga mitte XXX, mille tagaistmele mahub kaks last või kaks täiskasvanut, pagasiruumi aga kõige rohkem mingi suur kohver (IV kd tl 181). Kohus juhib siinkohal tähelepanu M. K. ja M. L. poolt XXX peetud telefonikõnele, milles M. K. selgitab pikalt kuidas talle sõiduautoga sigarette tuuakse: „Ma võin sulle öelda, et ei mahtunud ära ja siis ongi kogu jutt, et tuuakse nii palju kui autosse mahub, kõik istmed olid alla lastud, sõiduauto.“, „Ja noh siis ongi pannakse nii kuis saab jah, harva kui tuuakse suuremaga noh, sest kõike jälgitakse ju“, „Ja siis ongi oo mikrobuss, oo veoauto, kõike nad uurivad ju. A sõiduautod on tavaline asi ja siis proovitaksegi sõiduautodesse ära mahutada. Mure on, et korraga ei saa palju jälle tuua“ (I kd tl 254). Järelikult ei ole V. Andrejevi poolt väidetu kaalumist vääriv argument, kuivõrd eelnevalt refereeritud telefonikõnest nähtub selgelt, et sigarettide tarnimiseks kasutatigi just sõiduautosid seetõttu, et äratada vähem järelevalveorganite tähelepanu ning jõuda kaubaga ohutult nn sihtkohta. Samuti selgitab see paljuski näiteks asjaolu, miks üle XXX piiri käidi osades episoodides 3-4 korda ühe päeva jooksul. 21 1-20-7962
  52. Süüdistuse kohaselt toimetasid A. Sidorovs ja J. Andrejev XXX sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistu hoovis olevasse garaaži 1 kasti, s.o 10 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti, millest J. Andrejev andis samal päeval 1 kasti edasi tuvastamata isikule, 1 kasti I. H. ning 1 kasti toimetas tuvastamata kohta. Sõiduk XXX reg-nr XXX on hõbehalli värvi kaubik-tüüpi keretüübiga sõiduk, millel kaks istekohta ja viis ust (millest üks on kaubikuluuk ja kaks kaubikuosa avavad lükanduksed). See kuulub A. Sidorovsi XXX O. H., kuid on kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peamiselt A. Sidorovsi kasutuses: näiteks tuvastati XXX teostatud esmase kontrolltoimingu aktiga nr XXX kaubikujuhiks A. Sidorovs, kaubaks aga puhastamata värsked mustikad plastikust kastides (I kd tl 142).
  53. XXX teostatud läbiotsimise käigus leiti nimetatud sõidukist raadiosaatja XXX, mis A. Sidorovsi sõnul oli sõidukit ostes juba autos, kuid tema seda kordagi kasutanud ei ole (II kd tl 128-165). Raadiosaatjat vaadeldi XXX koostatud asitõendi vaatlusprotokollis ning see oli töökorras (II kd tl 166-168). V. Andrejevi elukohast leiti läbiotsimise käigus A4 paberileht, millel oli loetletud levi detektori, leviväljade segaja ja kahe raadiojaama hinnad. Arvestades, et süüdistatavad ebaseaduslike sigarettidega seonduva arutamiseks omavahel telefone ei kasutanud, annab raadiosaatjate vastu huvi tundmine märku sellest, et üksteisega suhtlemise ja tolli eest hoiatamise süsteemi võidi püüda välja töötada just nende seadmete abil (II kd tl 2145).
  54. ANTS väljatrüki kohaselt sisenes XXX reg-nr XXX Eestisse XXX kell 10.39 ning lahkus kell 10.47 (I kd tl 118), viibides seega XXX kõigest 8 minutit. Selle lühikese ajavahemiku jooksul tuvastati varjatud jälgimise käigus kuidas kell 10.42 tagurdas XXX regnr XXX juba XXX hoovi garaaži ette ning juhi kohalt väljus A. Sidorovsile sarnanev isik, kes avas sõiduki pagasiluugi ja võttis sealt koos J. Andrejevile sarnaneva isikuga välja 1 pruuni värvi pappkasti umbkaudsete mõõtmetega 40x60x80cm ja viis selle garaaži. Kell 10.44 lahkus sõiduk XXX reg-nr XXX (mida juhtis A. Sidorovs) XXX kinnistult ning lahkus ANTS väljatrüki kohaselt XXX 3 minutit hiljem (I kd tl 158). Seega on tõendatud, et A. Sidorovs käis sel päeval XXX ning tõi sealt ühe pruuni pappkasti, mille viis XXX garaaži.
  55. Samal päeval, s.o XXX kell 15.59 fikseeriti varjatud jälgimise käigus, kuidas XXX hoovis liikus I. H. sarnanev isik, käes must suur kilekott, mille sees ristkülikukujuline ese umbkaudsete mõõtmetega 40x60x80cm (sarnanes suitsukastiga), mille tõstis värava taga seisva XXX reg-nr XXX pagasiruumi (I kd tl 158). Seega on tuvastatud, et I. H. tõstis XXX kinnistul enda sõiduki pagasiruumi täpselt samasuguse kasti, mis A. Sidorovs oli umbes 5 tundi tagasi XXX sinna toonud.
  56. XXX kell 18.14 liikus J. Andrejev koos tundmatu mehe ja naisega garaaži, käes tühi punane kilekott. Pärast suletud garaažiukse taga mitu minutit toimetamist väljusid kõik kolm isikut kell 18.18 garaažist ning tundmatu meesterahvas hoidis käes eelmainitud punast kilekotti, mis oli nüüd täidetud ristkülikukujuliste esemetega, mis sarnanesid suitsuplokkidele (I kd tl 159). Kell 18.32 sõitis J. Andrejev sõidukiga XXX XXX XXX garaaži ette, kust väljus kell 18.35 hoides käes ühte pruuni värvi pappkasti umbkaudsete mõõtmetega 40x60x40cm, asetas selle XXX pagasiruumi ning lahkus sõidukiga kinnistult (I kd tl 159). Sellega on tuvastatud, et J. Andrejev andis kotitäie suitsuplokkidele sarnanevaid ristkülikukujulisi esemeid üle tundmatutele isikutele, pärast mida sõitis ühe pruuni pappkastiga tuvastamata kohta.
  57. XXX toimetasid V. Andrejev ja J. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX XXX kinnistule 2 kasti, s.o 20 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti, mis J. Andrejev toimetas järgmisel päeval edasi tuvastamata kohta. ANTS väljatrüki kohaselt lahkus sõiduk XXX reg-nr XXX XXX kella 19.53 ajal XXX ning naasis kell 20.26 (I kd tl 119). 22 1-20-7962 Jälitusprotokollist nähtub, et varjatud jälgimise käigus on tuvastatud, kuidas XXX kell 20.38 sõitis XXX hoovile esmalt J. Andrejevi poolt juhitud XXX kaubik reg-nr XXX ning seejärel V. Andrejevi juhitud XXX reg-nr XXX, millega ta alles 10 minutit varem XXX saabus. Minut hiljem tagurdas V. Andrejev XXX garaaži juurde ning võttis pagasiruumist välja 1 pruuni värvi pappkasti umbkaudsete mõõtmetega 40x60x80cm, mille ulatas J. Andrejevile, kes tõstis selle garaaži. Seejärel võttis V. Andrejev XXX tagumise ukse kaudu autosalongist veel ühe pruuni värvi pappkasti mõõtmetega 40x60x80cm ja viis selle garaaži, pärast mida sõitis kell 20.40 hoovist välja (I kd tl 160). Seega on tuvastatud, et V. Andrejev ja J. Andrejev toimetasid XXX õhtul XXX kinnistu garaaži kaks suitsukastile sarnanevat pappkasti.
  58. Järgmise päeva varahommikul, s.o XXX kella 07.28 ajal fikseeriti XXX varjatud jälgimise käigus J. Andrejevile sarnaneva isiku liikumine garaaži ning seejärel tema väljumine sealt esmalt ühe ja seejärel teise pruuni värvi pappkastiga mõõtmetes 40x60x40cm, millest mõlemad asetas ta sõiduki XXX reg-nr XXX pagasiruumi. Kell 07.33 tagurdas J. Andrejev hoovist välja ning lahkus jälgimise vaateväljast (I kd tl 160).
  59. XXX J. Andrejevi elukohas aadressil XXX linn teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti kaasa erinevaid kviitungeid ja käsikirjaliste märgetega märkmikke ning J. Andrejevi ja tema XXX A. A. mobiiltelefonid. Puukuurist leiti tühjad marjakastid ja küttepuud, kuuri kõrval omakorda kuur, milles kastid marjadega ja 2 marjapuhastajat (II kd tl 75-96). Samal päeval teostati läbiotsimised ka J. Andrejevi kasutuses olevates sõidukites XXX reg-nr XXX, XXX reg-nr XXX, XXX reg-nr XXX, XXX reg-nr XXX ja XXX reg-nr XXX. Sõidukitest leiti käsikirjalisi märkmeid, kauba saatelehti, erinevaid dokumente ning näiteks plekist karp sularahaga (mis J. Andrejevi sõnul seotud marjade kokkuostuga). Kaubiku XXX läbiotsimisel leiti kaubaruumist 9 kasti seeni (II kd tl 97-123). Sõidukist XXX reg-nr XXX läbiotsimise käigus kaasa võetud dokumentide vaatlusest nähtub võlaarvestus ja arvutused, mille tehte tulemuseks on saadud „623 võlg. + 850NZ“ (II kd tl 124-127). Siinkohal märgib kohus, et märge NZ kohta on kriminaalasja materjalide kohaselt ilmselge viide sigarettidele NZ, mida muuhulgas leiti ka läbiotsimise käigus K., O. K. ja J. P. juurest.
  60. Süüdistuse kohaselt toimetas V. Andrejev sõidukiga XXX reg-nr XXX M. ja A. K. elukohta XXX kinnistule ajavahemikul XXX – XXX 8 kasti, s.o 80 000 maksumärgiga märgistamata sigaretti. ANTS väljatrükiga on tuvastatud, kuidas V. Andrejevi kasutuses olev sõiduk XXX reg-nr XXX ületas XXX-XXX piiri XXX vähemalt kaheksa korda järgmiselt: kell 09.18 (Eestist lahkumine), kell 9.43 (Eestisse sisenemine), kell 10.25 (lahkumine), kell 12.43 (sisenemine), kell 14.45 (lahkumine), kell 15.54 (sisenemine), kell 17.16 (lahkumine), kell 18.28 (sisenemine) (I kd tl 117). Vahepealsel ajal jõudis aga V. Andrejev käia ka XXX kinnistul. Nimelt on jälitusprotokolli kohaselt varjatud jälgimise käigus fikseeritud see, kuidas XXX reg-nr XXX saabus XXX kinnistule kell 16.51 ning lahkus sealt umbes 5 minutit hiljem, s.o kell 16.56 (I kd tl 161).
  61. Telefonikõnede pealtkuulamise kohta koostatud jälitustoimingu protokolli kohaselt on M. K. XXX hommikul M. L. tehtud telefonikõnes kurtnud, et seni pole peale tulnud, hele (viide XXX) on täitsa läbi, kõrsi veel on, „sest nad ei ole praeguseks seda minu tellimust uut täitnud, et mingine tõrked on noh“; samal päeval kell 19.25 peetud kõnes räägib M. K. aga kuidas tema juures käidi teist korda vabandamas, sest tal on „8 tükki ette makstud juba ja käidi rääkimas, et seal on mingi pink katki läinud või mingine jama on noh.“, „CP öeldi, et ei ole midagi teha“ ning kui M. L. küsib misasi, siis vastab M. K.: „CP mingine no, et toodet ei tule välja“ ja M. L. ütleb „Aa jälle see kiletamine või mis kuradi jant?“ (I kd tl 255-256). Eeltoodust saab kogumis järeldada, et just V. Andrejev oli see, kes käis kõigepealt XXX ja seejärel M. K. juures vabandamas seoses asjaoluga, et nad talle XXX juurde ei ole tarninud – põhjuseks 23 1-20-7962 tootmisprobleemid. XXX kell 15.19 rääkis M. K. kõnes J. P. juba seda, et „Praegu ongi vaikne, täna öeldi jälle, et sinist ei tule jälle mingi ajal, öeldi, et ei olevat. Minul on. Ma sain tolle ju kätte“ (II kd tl 9), mis võimaldab järeldada, et nn „8 tükki XXX ettemaksu“, millest M. K. M. L. XXX rääkis, sai ta kätte hiljemalt XXX. Seega pidi just V. Andrejev olema isikuks, kes varasemalt lubatud ja tasutud sigaretid (mille tarneprobleemide eest ta ka ca 2 nädalat varem vabandamas oli käinud) lõpuks K. kohale toimetas.
  62. Kõike eeltoodut kokku võttes ning tõendeid kogumis hinnates ei ole kohtul kahtlust, et V. Andrejev, J. Andrejev ning A. Sidorovs maksumärgiga märgistamata sigarette käitlesid. Kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et nad tõid kahtlaseid pappkaste XXX ning andsid nii neid kui ka ristkülikukujulisi suitsuplokkidele sarnanevaid esemeid peaaegu koheselt XXX juures edasi kas I. H., tuvastamata isikutele või siis viisid XXX kinnistule K., kus viimased juba ise sigarettide edasimüügiga tegelesid. Mõnes episoodis on süüdistatavate käikude seos sigarettidega paremini tõendatud. Samas on nende käitumismuster kõikide episoodide puhul ühesugune. Modus operandi ehk sarnane tegutsemisviis viitab maksvusele pääsenud kohtupraktika kohaselt samuti teo toimepanemisele.
  63. Kohus ei lükka ümber süüdistatavate esitatud versiooni selle kohta, et nad tõepoolest ka marjaäri ajasid. Seda kinnitavad erinevad kriminaalasjas kogutud tõendid, sealhulgas J. Andrejevi elukoha läbiotsimisel puukuurist leitud tühjad marjakastid ja 2 marjapuhastajat (II kd tl 75-96) ning samuti mitmed tunnistajad, kelle ütluste õigsuses puuduvad kohtul igasugused kahtlused. Küll aga ei tähenda see seda, et nn legaalse äri kõrval ka maksumärgiga märgistamata sigarette ei käideldud. Vastupidi tegemist on äärmiselt leidliku kattevarjuga, mis võimaldas süüdistatavatel võrdlemisi edukalt ebaseadusliku sigaretiäri ajamist. XXX läbiotsimisel sigarette ei leitud, küll aga leiti sealt tühje marjakaste, mis kõik olid pealt lahtised ega vasta kirjelduse poolest nendele pruunidele pappkastidele, mida on süüdistatavaid vastavalt jälitustoimingu protokollidele erinevates episoodides XXX garaaži tassinud. Varjatud jälgimise protokollides on hoopis mainitud selgelt ära, kui süüdistatavad on liigutanud nn pruune pappkaste, mis sarnanevad sigaretikastidele kui ka need üksikud korrad, mil veeti marjakaste. Ka ei pakendata kohtule teadaolevalt marju, puuvilju ega juurvilju ristkülikukujulistesse suitsuplokkidele sarnanevatesse kastidesse ega kilekottidesse. Arvestades, et äri ajasid V. Andrejev, J. Andrejev ja A. Sidorovs kui XXX ühiselt ja kooskõlastatult, oligi kogu ebaseaduslik tegevus ilmselgelt põimunud isikute nn legaalsete sissetulekute ja äridega.
  64. Lisaks eelnevalt episoodide kaupa välja toodud tõenditele juhib kohus tähelepanu veel järgmistele kriminaalasjas olulistele asjaoludele: 1) esmase kontrolltoimingu akti nr XXX kohaselt peeti XXX kella 14.11 ajal XXX linnas XXX ülesõidul kinni sõiduk reg-nr XXX, mida juhtis V. Andrejev (I kd tl 141), mis tähendab, et A. Sidorovsi kasutuses olevat ning tema XXX kuuluvat sõidukit sai vastavalt vajadusele igal ajal kasutada ka V. Andrejev; 2) kuigi igasugune omavaheline telefonisuhtlus süüdistatavate ja K. ning teiste nn klientide vahel puudus, leiti ometi XXX V. Andrejevi elukohas (XXX) teostatud läbiotsimisel kokku lausa kaheksa erinevat mobiiltelefoni, millest vähemalt viis oli sisse lülitatud. Samuti leiti mitmeid erinevaid SIMkaarte ning fototabeli kohaselt ka pakk sigarette XXX, millel ingliskeelsed terviseohutuse teavitused ja märge „For duty free only“ (II kd tl 21-45). Need leitud arvukad töövalmis mobiiltelefonid ei vasta just nn legaalset hooajalist marjaäri ajava isiku juurest potentsiaalselt leitavatele esemetele. Lisaküsimusi tekitab ka läbiotsimisega V. Andrejevilt just täpselt sellise suitsupaki leidmine, mille käitlemises on talle süüdistus esitatud ning milliste märgetega pakke võeti ära ka juba nn sigareti edasimüügiahela ajamise tõttu kokkuleppemenetluses süüdimõistetud isikutelt (M. K., M. L. ning O. K., samuti leiti selliseid pakke J. P. elukohast). Samas on V. Andrejev kohtus aga väitnud, et enda tarbeks ostab ta suitsu üksnes poest. 24 1-20-7962
  65. Veel peab kohus vajalikuks põgusalt peatuda V. Andrejevi ja J. Andrejevi ning nende XXX majanduslikku seisundit iseloomustavatel andmetel. Nimelt puudusid maksukohuslaste registri väljatrüki kohaselt V. Andrejevil perioodil XXX-XXX sissetulekud (III kd tl 156) ning tema XXX N. A. (III kd tl 185-189) tulumaksuga maksustavad tulud jäid samuti XXX-XXX. aastatel suurusjärku XXX, XXX ja XXX eurot (III kd tl 189). Swedbanki vastusest päringule nähtuvad N. H. (hiljem N. A.) arvelduskontol olevad toimingud perioodil XXX–XXX: sissetulekuid kokku XXX, eurot ning väljaminekuid XXX eurot (III kd tl 171-184). Need summad ei viita kuidagi sellele, et isikud oleksid legaalselt teeninud selliseid tulusid, millest oleksid suutnud end ka XXX. Ka J. Andrejevi tulumaksuga maksustatavad väljamaksed jäid pärast tulumaksu mahaarvamist aastatel XXX-XXX pigem napiks, olles maksukohuslaste registri väljatrükkide kohaselt suurusjärgus XXX, XXX, XXX ja XXX eurot (III kd tl 120). J. Andrejevi XXX A. A. olid XXX-XXX. aastatel väljamaksed aga vastavalt XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX eurot (III kd tl 119). J. Andrejevi ja XXX sissetulekud koosneb peamiselt XXX ja XXX: Swedbanki vastusest päringutele (III kd tl 121-123) nähtub, et J. Andrejevi arvelduskontol on perioodil XXX – XXX olnud sissetulekuid kokku XXX eurot ning väljaminekuid XXX eurot (III kd tl 125-127), A. A. oli samal perioodil sissetulekuid kokku XXX eurot, väljaminekuid aga XXX eurot (III kd tl 128-145).
  66. Süüdistatavate vastu on kogutud vaid kaudseid tõendeid. Riigikohus on selgitanud, et kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta (vt RKKK 1-18-86/128 p 64). Menetluses esitatud tõenditest selline süsteem kujunes. 74.

§ 376

lg 1 kohaselt on karistatav maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või keelatud tubakatoodetega kauplemine, nende hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine suures koguses. Tubakaseaduse § 6 lg 21 kohaselt käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid on suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisumma. ATKEAS § 56 lg 11 kohaselt sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 124,72 eurot 1000 sigareti kohta. Seega oli 100-kordne aktsiisimäär 12 472 eurot.

  1. Asjas on tuvastatud käideldud sigaretikastide ja plokkide arv arvestusega, et ühes kastis on 50 plokki sigarette, ühes plokis 10 pakki ja ühes pakis 20 sigaretti, s.t et ühes kastis on 10 000 sigaretti. Süüdistatavate poolt käideldud sigarettidelt maksmisele kuuluva aktsiisi täpne suurus leiab käsitlemist avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel. Ilma kahtluseta on tegemist suure kogusega.
  2. Süüteo subjektiivse tunnusena on kõikide süüdistatavate puhul kõikides episoodides tuvastav kavatsetus.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul nähtub süüdistatavate käitumisest, et tegemist oli äärmiselt läbimõeldud tegevusega – teadlikult ei kasutatud äri ajamiseks telefone, pidevalt vahetati nii üksteise kui ka iseenda kasutuses olevaid sõidukeid, sigarette anti enda käest edasi võrdlemisi kiiresti ja varjatult ning kõige selle tegevuse ajamiseks kasutati kattevarjuna üpris osavalt ka nn perekondlikku puu- ja juurviljaäri. Kohtu hinnangul on V. Andrejevi, J. Andrejevi ja A. Sidorovsi kavatsetus tuvastatav ka koostegutsemises, kuivõrd varjatud jälgimise protokollid näitavad selgelt, kuidas käidi nii XXX kui ka tõsteti suitsukastidele äärmiselt sarnaseid kaste autodest maha koos, samuti anti salasigarette edasi K., I. H. või teatud 25 1-20-7962 episoodides ka tundmatutele isikutele vastavalt vajadusele nende kõigi poolt. Kõik see tähendab, et süüdistatavate tegevus sai toimuda vaid eesmärgipäraselt, teadlikult ja tahtlikult. 77. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Nii V. Andrejev, J. Andrejev kui ka A. Sidorovs on süüvõimelised ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (III) 78.

§ 376

lg 1 näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 79. Karistuse mõistmisel arvestatakse

§ 56

lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-171629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).

  1. Kohus ei pea võimalikuks V. Andrejevile rahalise karistuse määramist. Esiteks ei võimalda seda süü suurust ning teiseks näitab V. Andrejevi käitumine selget organiseeritust ja ettekavatsetust pikema aja jooksul ebaseaduslikult sigarette käidelda. Kolmandaks on rahalise karistuse puhul tõenäoline selle täitmise võimatus. Maksukohuslaste registri väljatrüki kohaselt puudusid V. Andrejevil perioodil XXX-XXX sissetulekud (III kd tl 156) ning täitemenetluse andmete päringu järgi on V. Andrejevi nimele kogunenud arvestatav hulk täitemenetlusi (III kd tl 157-170). Kohtuistungil V. Andrejev oma praeguste sissetulekute kohta infot ei jaganud, öeldes vaid, et marjaäri ajab ta täna firma nimega XXX kaudu. Arvestades V. Andrejevi vastu esitatud avalik-õigusliku nõude suurust, on keeruline prognoosida tema võimekust rahalise karistuse kohaseks täitmiseks. Järelikult on V. Andrejevile karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust.
  2. Käideldud sigarettide kogus võimaldab V. Andrejevi teosüüd lugeda keskmisest suuremaks. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on

§ 58p 10 kohaselt süüteo toimepanemine isikute grupis.

V. Andrejev on käsitatav varem karistamata isikuna, mistõttu puudub alus prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimist ei tingi. 82. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus V. Andrejevi süüdi

§ 376lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 3 aastat vangistust.

83.

§ 68lg 1 kohaselt arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. V. Andrejev peeti KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni 03.09.2019 (III kd tl 195-197) ning vahistati Tartu Maakohtu 04.09.

  1. a määrusega kaheks kuuks (III kd tl 198-201). Tartu Ringkonnakohus tühistas 09.10.
  2. a määrusega Tartu Maakohtu vahistamismääruse ning vabastas V. Andrejevi viivitamata vahi alt (IV kd tl 1-4). Seega viibis V. Andrejev vahi all ajavahemikus 03.09.2019 – 09.10.2019, s.o 26 1-20-7962 kokku 37 päeva, mis teeb tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust.
  3. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus karistuse individualiseerimise viisist. Prokurör leidis, et V. Andrejev tuleb mõistetud karistusest täielikult vabastada

§ 73lg 1 ja 3 alusel.

Kohus nõustub sellega ning leiab, et süüdistatava puhul ei esine selliseid riske, mida peaks asuma täiendavalt kriminaalhooldusega maandama. Seega jätab kohus V. Andrejevile mõistetud vangistuse

§ 73

lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata kui ta ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 18.

märtsist

  2. Ka J. Andrejevile ei pea kohus võimalikuks rahalise karistuse mõistmist. Süü suuruse osas kattuvad põhjused V. Andrejevi kohta tooduga, kuid rahalise karistuse täitmise võimatuse küsimus tõusetub J. Andrejevi puhul ka asjaolust, et tegemist on XXX. Nimelt jäid maksukohuslaste registri väljatrükkide kohaselt J. Andrejevi tulumaksuga maksustatavad väljamaksed pärast tulumaksu mahaarvamist aastatel XXX-XXX suurusjärku XXX, XXX, XXX ja XXX eurot (III kd tl 120), Swedbanki vastusest päringutele (III kd tl 121-123) nähtub, et J. Andrejevi arvelduskontol on perioodil XXX – XXX olnud sissetulekuid kokku XXX euro ning väljaminekuid XXX eurot (III kd tl 125-127). Arvestades ka Maksu- ja Tolliameti poolt osa avalik-õigusliku nõudeavalduse suunamist J. Andrejevi vastu, on enam kui kindel, et tema XXX ei ole ka oma eelnevalt väljatoodud varasemate sissetulekute pinnalt võimeline rahalist karistust tasuma. Järelikult on ka J. Andrejevile karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust.
  3. J. Andrejevi käideldud sigarettide kogus võimaldab tema teosüüd hinnata keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on

§ 58p 10 kohaselt süüteo toimepanemine isikute grupis.

J. Andrejev on käsitatav varem karistamata isikuna, mistõttu puudub alus prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimist ei tingi. 87. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus J. Andrejevi süüdi

§ 376lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 2 aastat vangistust.

88. J. Andrejev peeti kahtlustatavana kinni 03.09.2019 ning vabastati 04.09.2019 (IV kd tl 14-16), mis tähendab, et eelvangistuses viibis ta kokku 2 päeva.

§ 68lg alusel kuulub J.

Andrejevil lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 89. Ka J. Andrejevi puhul pidas prokurör põhjendatuks tema karistusest täielikult tingimisi vabastamist

§ 73lg 1 ja 3 alusel.

Kohus nõustub sellega ega pea põhjendatuks J. Andrejevi allutamist kriminaalhooldusele. Seega jätab kohus J. Andrejevile mõistetud vangistuse

§ 73

lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata kui ta ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 18.

märtsist

  2. Kohus ei pea ka A. Sidorovsile rahalise karistuse mõistmist võimalikuks tulenevalt tema süü suurusest ning rahalise karistuse kohase täitmise prognoosimise võimatusest. Tegemist on XXX kodanikuga, kes käesoleval hetkel on oma sõnade kohaselt XXX. Ka tema vastu on Maksu- ja Tolliamet esitanud arvestatavalt sure avalik-õigusliku nõude. Kriminaalasjas on tema elatusallikate kohta esitatud üksnes kaitsjapoolne palgatõend XXX (IV kd tl 145-160), kust A. 27 1-20-7962 Sidorovs lahkus väidetavalt juba XXX. aasta juunist. Seega on enam kui küsitav tema poolt rahalise karistuse täitmise võimalikkus ning kohus näeb ainsa võimaliku karistusliigina A. Sidorovsile vangistuse kohaldamist.
  3. Käideldud sigarettide kogus võimaldab A. Sidorovsi teosüüd lugeda keskmiseks. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on

§ 58p 10 kohaselt süüteo toimepanemine isikute grupis.

Kuivõrd A. Sidorovs on varem karistamata isik, puudub ka alus prognoosida tema karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimist ei tingi. 92. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus A. Sidorovsi süüdi

§ 376lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

  1. A. Sidorovs peeti kahtlustatavana kinni 03.09.2019 (II kd tl 169-171) ning vahistati Tartu Maakohtu 04.09.
  2. a määrusega kaheks kuuks (IV kd tl 18-22). Tartu Ringkonnakohus tühistas 09.10.
  3. a määrusega Tartu Maakohtu vahistamismääruse ning vabastas A. Sidorovsi viivitamata vahi alt (IV kd tl 26-29). Seega viibis A. Sidorovs vahi all ajavahemikus 03.09.2019 – 09.10.2019, s.o kokku 37 päeva, mis teeb tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud ja 23 päeva vangistust.
  4. Prokurör leidis, et A. Sidorovs tuleks samuti mõistetud karistusest

§ 73lg 1 ja 3 alusel täielikult vabastada.

Kohus ei näe ka tema puhul riske, mida kriminaalhooldus saaks täiendavalt maandada. Seega jätab kohus A. Sidorovsile mõistetud vangistuse

§ 73

lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 18.

märtsist 2022. (IV) 95. Kriminaalajas on Eesti Vabariik esitanud Maksu- ja Tolliameti kaudu avalik-õigusliku nõude määrata kindlaks ja välja mõista V. Andrejevi, J. Andrejevi ja A. Sidorovsi tubakaaktsiisi tasumise kohustus (I kd tl 11-23). Kannatanu on kindlaks teinud, et süüdistatavad on käidelnud suures koguses maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis sigarette (tubakatoodete müügipakenditel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid ja eestikeelsed terviseohu hoiatused), millelt jätsid tasumata arvestatud tubakaaktsiisi. Kuna V. Andrejev, J. Andrejev ja A. Sidorovs valdasid maksustamata aktsiisikaupa edasimüügi ehk kaubanduslikul eesmärgil, tekkis neil tulenevalt ATKEAS § 24 lg-st 1 aktsiisi tasumise kohustus. 96. KrMS § 38 lg 1 p 2 järgi on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu avalik-õiguslik nõudeavaldus hiljemalt KrMS § 225 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. KrMS § 381 lg 2 järgi võib avaliku võimu kandja lisaks KrMS § 381 lõikes 1 sätestatule esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. 97. 24.08.2021 esitas Maksu- ja Tolliamet avalik-õigusliku nõudeavalduse täpsustuse, milles palub: 1) määrata kindlaks ja välja mõista V. Andrejevi tubakaaktsiisi tasumise kohustuse perioodil XXX – XXX kogusummas 108 022,95 eurot, mis on solidaarne M. K. summas 89 234,95 eurot, A. K. summas 89 234,95 eurot, J. Andrejeviga summas 18 788 eurot, A. Sidorovsiga summas 29 524 eurot, M. L. summas 31 939,60 eurot ja O. K. summas 24 182,84 eurot; 2) määrata kindlaks ja välja mõista J. Andrejevilt tubakaaktsiisi tasumise kohustus perioodil XXX – XXX kogusummas 18 788 eurot, mis on solidaarne V. Andrejeviga 28 1-20-7962 summas 18 788 eurot ja A. Sidorovsiga summas 9394 eurot; 3) määrata kindlaks ja välja mõista A. Sidorovsi tubakaaktsiisi tasumise kohustus perioodil XXX – XXX kogusummas 29 524 eurot, mis on solidaarne M. K. summas 20 130 eurot, A. K. summas 20 130 eurot, V. Andrejeviga summas 29 524 eurot, M. L. summas 9394 eurot ja J. Andrejeviga summas 9394 eurot; 4) välja mõista tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intressi 0,06% päevas kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus (I kd tl 56-63). 98. Maksu- ja Tolliameti esindaja M. K. (volikiri I kd tl 14) selgitas 09.12.2021 toimunud kohtuistungil, kuidas avalik-õiguslikku nõudeavaldusse kantud kahjusummad on ATKEAS-i alusel arvestatud: sigarettide aktsiisimäär koosneb proportsionaalsest ja fikseeritud määrast. Fikseeritud määr muutub iga natukese aja tagant ja arvestatakse vastavalt määrale, mil süütegu toime pandi. Fikseeritud määr ATKEAS § 56 lg 1 alusel oli 77,5 eurot tuhande sigareti kohta. Teine oluline markeering kahjunõude summa arvestamisel on vastava perioodi levinum sigarettide hind, mis oli süüteo toimepanemise ajal 3,78 eurot pakk. Vastavalt sellele on kogu kahjunõude maksuarvestus ka koostatud (IV kd tl 171). 99. Kohtu hinnangul vastab arvestus seadusele. ATKEAS § 56 lg 1 kohaselt sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 77,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast (ATKEAS redaktsioonid, mis kehtisid teo toimepanemise ajal, s.o jõustumiskuupäevadega 25.03.2019 ja 01.07.2019). ATKEAS § 60 lg 1 alusel maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. 2019. aastal oli sigaretipaki levinuim hind 3,78 eurot (Viide: https://www.emta.ee/et/ariklient/aktsiisid-vara-hasartmang/tubakatooted). 100. Maksu- ja Tolliamet leiab, et kuivõrd on tõendatud, et V. Andrejev käitles XXX juulikuust kuni XXX kokku 804 940 sigaretti, siis on sellelt arvestatav aktsiis 108 022,95 eurot. Aktsiisisumma arvutus ATKEAS § 56 lg-te 1 ja 11 järgi on järgmine: 1) fikseeritud määr 77,50 eurot 1000 tk, mis teeb ühe sigareti fikseeritud määraks 0,0775 eurot, mis teeb 804 940 sigareti puhul aktsiisimaksuks 62 382,85 eurot; 2) proportsionaalne määr 30% maksimaalsest jaehinnast: ühe paki (20

  1. tk)maksimaalne jaehind on 3,78 eurot. 804 940 sigaretti jagada 20-ga = 40 247 pakki. Proportsionaalse määra alusel kuulub tasumisele seega 40 427*3,78*0,30 = 45 6410,10 eurot. 804 940 sigaretilt tuleb tasuda aktsiisi kokku 62 382,85 + 45 640,10 = 108 022,95 eurot. Tegemist on suure kogusega, kuivõrd TubS § 6 lg 21 järgi loetakse käitlemiseks mittelubatavaid tooteid suures koguses olevaks, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS § 56 lg-s 11 nimetatud aktsiisisummat, kuid mitte vähem kui 124,72 eurot 1000 sigareti kohta. V. Andrejevile arvestatav aktsiis summas 108 022,95 eurot ületab ATKEAS § 56 lg-s 11 nimetatud aktsiisisumma enam kui sajakordselt. Kuna V. Andrejev käitles sigarette koos M. K., A. K., M. L., O. K., J. Andrejevi ja A. Sidorovsiga, on nende kõigiga erinevates mahtudes ka solidaarvastutus (IV kd tl 171). 101. J. Andrejevi puhul on sama ajaperioodi ehk XXX. aasta juulist kuni XXX tuvastatud mittelubatud tubakatoodete käitlemine 140 000 sigaretti, mis teeb aktsiisiarvestuseks 18 788 eurot. Aktsiisisumma arvestus ATKEAS § 56 lg-te 1 ja 11 järgi on järgmine:
  2. a)fikseeritud määr 77,50 eurot 1000 tk tähendab, et ühe sigareti fikseeritud määr on 0,0775 eurot, mis teeb 140 000 sigareti puhul aktsiisimaksuks 10 850 eurot;
  3. b)proportsionaalne määr 30% maksimaalsest jaehinnast: ühe paki (20
  4. tk)maksimaalne jaehind on 3,78 eurot. 140 000 sigaretti jagada 20-ga = 7000 pakki. Proportsionaalse määra alusel kuulub tasumisele seega 7000*3,78*0,30 = 7938 29 1-20-7962 eurot. 140 000 sigaretilt tuleb tasuda aktsiisi kokku 10 850 + 7938 = 18 788 eurot. Ka see aktsiisisumma ületab enam kui sajakordselt ATKEAS § 56 lg-s 11 nimetatud aktsiisisumma. Kuna. J. Andrejev tegi koostööd V. Andrejevi ja A. Sidorovsiga, on tema vastutus solidaarne just nendega (IV kd tl 171). 102. A. Sidorovs on ajavahemikus XXX – XXX käidelnud 220 000 mittelubatud tubakatoodet, mis teeb aktsiisiks vastavalt 29 524 eurot, mis on solidaarne V. Andrejevi, M. K., A. K., M. L., ja J. Andrejeviga. Aktsiisisumma arvutus ATKEAS § 56 lg-te 1 ja 11 järgi on järgmine: 1) fikseeritud määr 77,50 eurot 1000 tk tähendab, et ühe sigareti fikseeritud määr on 0,0775 eurot, mis teeb 220 000 sigareti puhul aktsiisimaksuks 17 050 eurot; 2) proportsionaalne määr 30% maksimaalsest jaehinnast: ühe paki (20
  5. tk)maksimaalne jaehind on 3,78 eurot. 220 000 sigaretti jagada 20-ga = 11 000 pakki. Proportsionaalse määra alusel kuulub tasumisele seega 11 000*3,78*0,30 = 12 474 eurot. 220 000 sigaretilt tuleb tasuda aktsiisi kokku 17 050 + 12 474 = 29 524 eurot. Käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid koguses 220 000 sigaretti on suures koguses, kuna arvestuslik aktsiis summas 29 524 eurot ületab enam kui sajakordselt ATKEAS § 56 lg-s 11 nimetatud aktsiisisumma (IV kd tl 171). 103. ATKEAS § 24 lg 1 kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksu- ja Tolliamet loeb V. Andrejevi, J. Andrejevi ja A. Sidorovsi aktsiisikohustuse tekkimise ajaks kõikide tubakatoodete osas rikkumise avastamise lõppkuupäeva, s.o XXX. a, mistõttu on põhjendatud arvestada tasumata tubakaaktsiisilt intressi alates XXX. MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS § 117 lg 1 kohaselt tuleb tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestada ja tasuda intressi 0,06% päevas. Kuivõrd intressikohustuse tekkimise ajaks loetakse tubakatoodete puhul rikkumise avastamise lõppkuupäeva, on see käesolevas asjas XXX. a kuni intressi tasumiseni (IV kd tl 172). 104. Kuigi esitatud nõuded on välja mõistetud solidaarselt ning mingites summades on osad kokkuleppemenetluses süüdimõistetud neid juba ka tasuma asunud, selgitas M. K. kohtuistungil, et Maksu- ja Tolliameti hinnangul kuulub väljamõistmisele vaatamata eeltoodule kogu see summa, mis on isikute kohta märgitud kahjunõudes. See, kui palju solidaarselt on nende eest juba makstud, rolli ei mängi, sest kui solidaarvõlgnikest on keegi midagi ära maksnud, siis tekib nendel omavahel sisesuhe. Näiteks tasuvad A. ja M. K. maksegraafiku alusel iga kuu ja seega muutub kõigi suhtes ka solidaarsus iga kuu, aga lõplikku kahjusummat saab välja mõista üksnes selles osas mis keegi konkreetselt toime on pannud (IV kd tl 172). Kohus nõustub selle käsitlusega ning toetab Maksu- ja Tolliameti positsiooni selles, et süüdistatavatelt kuulub väljamõistmisele kogu see summa, milles neile aktsiisinõude kindlaksmääramise kohustus on seatud. Teiste solidaarvõlgnike tasutud summad muutuvad veel enne selles asjas tehtud otsuse jõustumist. Õigusselguse tagab kõige paremini, kui otsuses märgitakse kohustuse kogusumma ja selle tasumise üle peetakse arvestust erinevate otsuste alusel tekkinud kohustuste täitmise käigus. (V) 105. Prokurör taotleb

§ 831

lg 1 ja lg 2 p 1 ning

§ 184alusel välja mõista J.

Andrejevilt ja A. Andrejevalt süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 11 200 eurot. Nimetatud sätete kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale või kolmandale isikule, kui see on 30 1-20-7962 omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Kui selline vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Prokurör põhjendab taotlust asjaoluga, et XXX telefonikõnest selgub, et ühe sigaretikasti eest makstakse 800-850 eurot (s.o 16-17 eurot ühe ploki eest), millest tulenevalt pidi J. Andrejev 14 sigaretikasti eest saama vähemalt 11 200 eurot.

  1. Süüteona saadud varana käsitatakse süüteoga otseselt saadud vara ning selle vara arvel omandatut (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 831 komm 5 (Kärner, Sarv)). On äärmiselt tõenäoline, et J. Andrejev on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud vara – tegemist on kuriteoga, mida üldjuhul pannaksegi toime varalise kasu saamiseks. Süüteoga saadud vara (kasu) ulatus tuleb üldjuhul kindlaks määrata netopõhimõttel, arvestades süüteoga saadud tulust maha kulud. Vastasel korral väljuks süüteoga saadud vara konfiskeerimine oma eesmärgi raamidest ja hakkaks sisuliselt täitma rahalise karistuse ülesannet. Konfiskeerimisnõude puhul jaotub tõendamiskoormis mõlema poole vahel – prokuröril tuleb tõendada vara saamine ja tehtud kulutuste suurus, kaitsjal on võimalik esitada aktiivne kaitseväide, et prokuröri andmed pole õiged ja oma seisukohta tõendada. Kumbki pool pole teemat menetluses sisuliselt käsitlenud. Arvestades kohtu rolli sõltumatu õigusemõistjana, ei pea allakirjutanu vajalikuks asuda ühe või teise poole tegevusetuse tagajärjel tekkinud lünki täitma.
  2. Asja lahendamise kontekstis on oluline, et kohus rahuldab otsusega avalik-õigusliku nõude.

§ 831

lg 3 kohaselt kohus vähendab konfiskeeritava vara suurust rahuldatava avalik-õigusliku nõudeavalduse võrra. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kui kannatanu või muu õigustatud isiku konkureeriv nõue rahuldatakse koos konfiskeerimisotsustusega või enne seda või kui toimepanija või kolmas isik on nõude konfiskeerimise lahendamise ajaks vabatahtlikult täitnud, tuleb konfiskeeritava vara väärtust alati selle nõude väärtuse võrra vähendada. Kui rahuldatud või täidetud nõue vastab süüteoga saadud vara väärtusele või ületab seda, on konfiskeerimine selle paragrahvi alusel välistatud (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 831 komm 5.6.1 (Kärner, Sarv)). Prokurör taotleb vara konfiskeerimise asendamiseks (eeldused konfiskeerimisega samad) 11 200 euro välja mõistmist. Samas mõistetakse J. Andrejevilt välja tubakaaktsiisi tasumise kohustus katteks 18 788 eurot, millele lisandub intress 0,06% päevas kuni maksunõude täieliku tasumiseni. Seega ületab avalik-õiguslik nõue konfiskeerimisnõuet ja konfiskeerimisnõuet rahuldada võimalik ei ole.

  1. Tartu Maakohtu 17.10.
  2. a määrusega nr 1-19-7980 on eeluurimiskohtunik arestinud kuriteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks J. Andrejevi ja XXX A. A. ühisvara hulka kuuluva kaubiku XXX XXXX reg-nr XXX (VIN-koodiga XXX), sõiduauto XXX reg-nr XXX (VIN-koodiga XXX), kaubiku XXX reg-nr XXX (VIN-koodiga XXX) ning 03.09.2019 teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud sularaha summas 3395 eurot (IV kd tl 48-57).
  3. TsÜS § 65 kohaselt loetakse üldjuhul eseme väärtuseks selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 84 komm
  4. (M. Kärner, J. Sarv)). Liiklusregistri väljatrükist nähtub, et J. Andrejevilt arestitud XXX on XXX. aasta diiselmootoriga furgoon võimsusega 85 kW (III kd tl 112) ning selliste omadustega furgooni müüdi erinevatel internetilehekülgedel 3500-5900 euroga (III kd tl 113-115 ja pöördel). Arestitud XXX on XXX. aasta 81 kW diiselmootoriga sõiduauto (III kd tl 116), mille hind Auto24.ee keskmise turuhinna päringu kohaselt on 6002000 eurot (III kd tl 117-118). XXX näol on tegemist aga XXX. aasta 88 kW diiselmootoriga kaubikuga (III kd tl 109), milliseid müüdi internetis hindadega 6900 ja 11 990 eurot (III kd tl 31 1-20-7962 110-111). Seega ei näe kohus, et sõidukite võõrandamisel saadud võimalik tulu ning J. Andrejevilt arestitud sularaha ületaksid temalt avalik-õigusliku nõude rahuldamiseks välja mõistetavat summat.
  5. Vara on arestitud konfiskeerimise tagamiseks. KrMS § 1444 lg 1 kohaselt konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või varalise karistuse tagamiseks võib põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude, konfiskeerimise, selle asendamise või varalise karistuse tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. Kuigi käesoleva otsusega vara ei konfiskeerita, tuleb süüdistataval täita avalik-õiguslik nõue. Nõude tagamise alused on jätkuvalt olemas. Tagamise meetmeid rakendamata on süüdistatava varalise seisundi tõttu (vt põhjendusi rahalise karistuse mittekohaldamisest) nõude rahuldamine raskendatud või vähetõenäoline.
  6. Tartu Maakohtu 30.03.
  7. a määrusega nr 1-20-2224 on avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud V. Andrejevile kuuluv, kuid Transpordiameti liiklusregistris N. A. nimele registreeritud sõiduauto XXX reg-nr XXX (VIN-koodiga XXX) (IV kd tl 109-120). N. A. on tunnistatud kolmandaks isikuks 31.03.
  8. a määrusega (IV kd tl 124-126). Eelmainitud sõiduki suhtes on koostatud vara arestimise protokoll 31.03.2020 (IV kd tl 127).
  9. Määruse kohaselt on küllaldane alus eeldada, et sõiduk kuulub tegelikkuses V. Andrejevile. N. A. kolmanda isikuna kohtuistungitel osalemist vajalikuks ei pidanud ning oma õigusi kaitsma ei asunud. Kohus nõustub arestimismääruse põhjendustega. V. Andrejev omandas sõiduki ning müüs selle oma XXX ja hilisemale XXX. Seejuures jäi ta ise sõiduki kasutajaks nii registrikande kohaselt kui ka faktiliselt. Kohus jätab V. Andrejevilt arestitud sõiduauto XXX reg-nr XXX avalik-õigusliku aktsiisinõude tagamiseks aresti alla. Auto24.ee keskmise turuhinna päringu kohaselt jäävad taoliste XXX. aasta XXX hinnad 1900-5000 euro vahemikku (III kd tl 148-150, 155). Arestitud vara tagab vaid väga väikest osa V. Andrejevi vastu rahuldatud nõudest. (VI)
  10. KrMS § § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
  11. KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha.

§ 376

lg-s 1 sätestatud kuritegu on

§ 4lg 3 järgi teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates

  1. jaanuarist
  2. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Sundraha suurus käesolevas asjas on seega 1,5 x 654, s.o 981 eurot.
  3. V. Andrejevi kaitsjale vandeadvokaat Ahto Sirendile on kohtueelses menetluses mõistetud välja tasu 261,60 euro ja 97,20 euro ulatuses (IV kd tl 6-12). Seega on V. Andrejevi 32 1-20-7962 kaitsja tasu tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses kokku 358,80 (261,60 + 97,20) eurot. Edasi esindas V. Andrejevit kriminaalasjas lepingulise kaitsjana vandeadvokaat K. Kutsar.
  4. Kuna J. Andrejevit esindas käesolevas kriminaalasjas lepinguline kaitsja, koosnevad tema menetluskulud üksnes sundrahast.
  5. A. Sidorovsi kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtelile on kohtueelses menetluses mõistetud välja tasu 81,60 euro ulatuses (IV kd tl 31-33). Edasi esindas A. Sidorovsit kriminaalasjas lepingulise kaitsjana vandeadvokaat A. Vilt.
  6. Kohus peab vajalikuks jätta riigi kanda kohtuotsuse kuulutamise ajal ja asja arutamise ajal kehtinud sundraha vahe. Nimelt oli kohtuliku arutamise ajal sundraha suurus Vabariigi Valitsuse 19.12.
  7. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-st 1 tulenevalt 876 eurot (s.o palga alammäär 584 eurot x 1,5), kuid alates
  8. jaanuarist
  9. a on see tõusnud 981 euroni (s.o palga alamäär 654 x 1,5). Kuna tegemist on kriminaalmenetlusõiguse normiga, tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat õigust. Kohus arvestab, et süüdistusakt saadeti kohtusse
  10. aasta novembris, kohtuistungid toimusid
  11. aasta teises pooles ning kohtuotsuse kuulutamine alles 18.03.2022 kohtu töökorraldusest tulenevatel põhjustel, mistõttu on põhjendatud jätta kõikidelt süüdistatavatelt väljamõistetavast sundrahast 105 eurot riigi kanda.
  12. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatavatelt väljamõistetavad menetluskulud järgmised: V. Andrejevil 1234,80 (358,80 + 876) eurot; J. Andrejevil 876 eurot ning A. Sidorovsil 957,60 (81,60 + 876) eurot. Kuivõrd süüdistatavad ega nende menetluskulude ajatamist ei taotlenud, tuleb kulud tasuda KrMS § 423 ja 417 lg 2 kohaselt ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
  13. Kriminaalasjas asitõendina kriminaaltoimiku juurde jäetud CD- ja DVD-plaadid, millel sideettevõtjalt saadud andmed, ANTS väljatrükid, nõudekirjad ja nende vastused jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Samadel alustel jätab kohus kriminaalasja materjalide juurde ka V. Andrejevi elukoha läbiotsimisel ära võetud A4 paberi, millel olev tekst algab venekeelsete sõnadega „List1“.
  14. XXX V. Andrejevi elukoha läbiotsimisel (II kd tl 21-45) ära võetud ilma tagumise kaaneta mobiiltelefon XXX (IMEI-koodiga XXX); ilma tagumise kaaneta mobiiltelefon XXX (IMEI-koodiga XXX) milles SIM-kaart nr XXX; mobiiltelefon XXX (IMEI-koodiga XXX); mobiiltelefon XXX (IMEI-koodiga XXX); mobiiltelefon XXX (IMEI-koodiga XXX); mobiiltelefon XXX (IMEI-koodidega XXX ja XXX); SIM-kaart ja selle ümbris XXX nr XXX, tel nr XXX; SIM-kaardi ümbris XXX nr XXX, tel nr XXX; mobiiltelefon XXX (IMEIkoodidega XXX ja XXX); SIM-kaardi ümbris nr XXX; SIM-kaart nr XXX; SIM-kaart nr XXX; SIM-kaardi ümbris nr XXX; SIM-kaardi ümbris nr XXX; SIM-kaardi ümbris nr XXX; T-särk Adidas ja hallid dressipüksid; halli võtmehoidjaga XXX käivitusvõti tähisega „XXX“ – mis asuvad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite laos aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu linn tagastab kohus V. Andrejevile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
  15. Samuti kuuluvad V. Andrejevile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele tema kasutuses olnud sõidukite XXX reg-nr XXX, XXX reg-nr XXX ja XXX reg-nr XXX läbiotsimisel ära võetud kaks sõiduauto XXX käivitusvõtit tähisega „XXX“ ja võtmerõnga küljes kaks väikest võtit ning sõiduauto XXX reg-nr XXX koos sõiduki 33 1-20-7962 registreerimistunnistusega, millest viimane asub OÜ Astro Service vastutaval hoiul aadressil Hüüru küla, Saue vald, Harjumaa.
  16. J. Andrejevile tagastab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tema sõidukite XXX reg-nr XXX ja XXX reg-nr XXX läbiotsimisel ära võetud kaks lätikeelset dokumenti: kviitungi nr XXX ja kindlustuspoliisi XXX XXX ning joonelise pooliku paberilehe käsikirjalise tekstiga, mis algab „dolg3“ (ümbrik nr 190919/18-095).
  17. A. Sidorovsi kasutus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.