Obsah (17)

§ 113§ 137§ 3§ 1§ 115§ 101§ 108§ 127§ 132§ 492§ 103§ 6§ 140§ 139§ 76§ 82§ 100

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 11.mai 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3812 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudim

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.03.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

1. Jätta AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu menetluskulud 82 % ulatuses A. T. kanda ja 18 % ulatuses AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu enda kanda. A. T. ja Tallinn, Mooni tn 60 korteriühistu menetluskulud jätta nende endi kanda.
2. Välja mõista A. T.lt menetluskulu 1148 eurot AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks.
3. Välja mõista A. T.lt „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 1148 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse (riigilõiv 50 eurot) 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja avaldaja nõue AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) on UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaal üldõigusjärglane, kes omakorda on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri aadressil Tallinn, Mooni tn 60-
4. Avaldaja ja korteriomanik R. Õ. on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr
5. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 63 eurot. 11.01.2013 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus Mooni 60-129 korteris uputus. Uputus toimus üheksandalt korruselt, korter nr 129 asub kuuendal korrusel. Avaldaja tegi korteriühistule päringu veekahju põhjuse kohta. Tallinn, Mooni tn 60 korteriühistu (puudutatud isik II) vastuse kohaselt toimus 11.01.2013 korteris 141 veeavarii. Katki läks külmaja soojavee toru. Veeavarii tõttu said kahjustada teised korterid. Avaldaja esindaja, Background OÜ vaatas 15.01.2013 kahjustada saanud korteri nr 129 üle. Akti kohaselt: esikus on kahjustunud kivist värvitud sein; lastetoas on kahjustunud laminaatpõrand ja ukse juures on lahti tulnud tapeet seinast; vannitoas on kahjustunud kipsist lagi, võimalikud kahjustused kipsist plaaditud seina sees, mis jääb köögi poole; köögi osas on kahjustada saanud betoonist värvitud lagi, köögimööbli taga seinas samuti veekahjustused. Korteri nr 129 remondiks koostas hinnapakkumise FinMan OÜ summas 1933,20 eurot. Avaldaja hüvitas kahju summas 1870,20 eurot. Omavastutus summas 63 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. 2 A. T. (puudutatud isik I) on korteriomandi Tallinn, Mooni tn 60-141 omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule I kuuluvast korterist, esitas avaldaja 21.06.2013 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 08.07.
6. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Eeltoodust tulenevalt palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista kahju summas 1870,20 eurot, viivise seisuga 10.03.2020 summas 1008,10 eurot ning edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras põhinõudelt alates 11.03.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 26.01.2021 toimunud ärakuulamisel loobus avaldaja osaliselt viivisest, s.o 530,54 euro ulatuses ning palus seega puudutatud isikult I välja mõista viivise seisuga 10.03.2020 summas 477,46 eurot ning edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras põhinõudelt alates 11.03.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Puudutatud isiku I vastuväited 11.01.2013 tegi puudutatud isiku I poolt volitatud töömehed Mooni tn 60 korteri reaalosa korrashoidmiseks sanitaarremonti. See fakt kinnitab seda, et korteriomanik on täitunud seadusest tulenevat kohustust hoida oma korteri reaalosa korras, mitte ei ole seda kohustust rikkunud. Puudutatud isik I pole kellegi korterit veega üle ujutanud, vaid veeuputuse põhjustas kaasomandis olnud mädanenud veetorude purunemine. Puudutatud isik I ei ole oma korteris kraani lahti unustanud või kortermaja tehnosüsteeme hooletult läbi saaginud. Torud purunesid veesurve tõttu ja seepärast, et need olid mädad ja rabedaks muutunud. Korterimaja tehnosüsteemid ei ole korteriomanike reaalosa. Kõigile elanikele vajalikke veetorusid ei ole võimalik kinnisasja kahjustamata kinnisasjast eemaldada ja reaalosadeks asja muutmata jagada. Tegemist on siiski kaasomandi esemega, mille korrashoid on kõigi kaasomanike kohustus. Puudutatud isik ei vastuta kaasomandis olevate asjade korrashoiu eest rohkemal ega vähemal määral, kui kõik teisedki kinnisasja kaasomanikud. Kaasomanikud vastutavad kaasomandisse kuuluvate tehnosüsteemide kasutamise ja korrasoleku eest ühiselt AÕS § 75 lg 1 järgi. Lisaks sellele lasus kaasomandi korrashoiu kohustus korteriomanike ühisuse kokkulepetel, mitte üksinda puudutatud isikul. KOS § 8 tähenduses korteriomanike ühisuse kokkuleppeks ongi korteriühistu põhikiri ja/või üldkoosoleku otsused jne. Seega vastutab lisaks kõigile ehitise kaasomanikele solidaarselt (

§ 137lg 1) tehnosüsteemide korrasoleku eest ka korteriühistu.

Veelgi enam aga, korteriomanike ühine kokkulepe välistab igasuguse riskivastutuse. Mooni tn 60 korteriomanike ühise otsuse kohaselt peab korteriühistu liige hüvitama ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju seaduses sätestatud korras üksnes juhul, kui ta on rikkunud elamut, tehnoseadmeid või muud vara. Isegi kui tuvastada, et korteriomanik on rikkunud kaasomandit (ehk põhikirja p 3.3.8 tähenduses elamut), oleks selline nõue aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat (TsÜS § 146 lg 1). Korteriühistu loonud korteriomanike vahel kohaldub tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg. 02.06.2020 esitatud dokumendis märkis puudutatud isik täiendavalt, et tema ei ole tehnosüsteemi rikkunud ning pigem seisnes veeavarii põhjustanud probleem selles, et kaasomanikud viivitasid aegunud tehnosüsteemi väljavahetamisega seni, kuni see õnnetuse põhjustas. Samuti märkis puudutatud isik, et seitse aastat hiljem nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. 3 Puudutatud isiku II seisukohad Asjast puudutatud isiku II hinnangul tuleb avaldaja kahjunõue puudutatu isik I vastu jätta rahuldamata. Puudutatud isik II leiab, et avaldaja nõue on aegunud või vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik II on seisukohal, et korteriomanike kaasomandis olevaid tehnoseadmeid rikkusid puudutatud isiku I töömehed remonttööde käigus. Kui avaldaja oleks oma nõude esitanud õigel ajal ja kohus oleks tuvastanud, et töömehed rikkusid tehnoseadmeid, oleks puudutatud isikul I olnud võimalik avaldajalt saadud kahjunõue omakorda esitada töömeestele. Nõnda oleks kahju eest vastutanud selle reaalne põhjustaja. Kuivõrd täna ei ole enam võimalik töömeeste süüd tuvastada, ei saa ka avaldaja nõuet rahuldada. Kohtumääruse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 14.11.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-12-24747 punktis 16 selgitanud, et hagita menetluses tuleb lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale). Seega lahendab kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
3. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 26.01.2021 toimunud ärakuulamisel loobus avaldaja osaliselt viivise nõudest, s.o 530,54 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused avalduse osalise loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et avaldusest osaline loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus viivise summas 530,54 euro osas lõpetada.
4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli avaldaja ja R. Õ.e vahel sõlmitud kindlustusleping nr 358703774, mille kohaselt avaldaja on kindlustanud perioodiks 02.01.2012 kuni 22.09.2014 korteri aadressil Tallinn, Mooni 60-129 (poliis tlk 15, 16). Kindlustatud esemeks oli nimetatud korter 37 000 euro ulatuses ning kodune vara kindlustussummas 5000 eurot. Kindlustatud riskiks oli muu hulgas ka veeavarii. Kokku oli ka lepitud omavastutuses summas 63 eurot. 11.01.2013 toimus aadressil Tallinn, Mooni 60-129 kindlustusjuhtum, s.o 4 veekahju, mille põhjustas korter 141 (tlk 17, 18). Korteri nr 141 omanikuks on puudutatud isik I (tlk 24). Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
5. Riigikohus on korduvalt leidnud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel

§ 3

p 6 mõttes, millele kohaldub

§ 1

lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Muu hulgas on selle suhte sisuks kaasomaniku AÕS § 72 lg 5 esimese lause järgne õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides (3-2-1-116-11 p 23). Sh on Riigikohus leidnud, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (3-2-1-186-12 p 10). Kõigest eeltoodust tulenevalt kuuluvad käesolevas menetluses kohaldamisele kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadus, võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu ja asjaõigusseadus. 5. Kahjujuhtumi ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vaata selle kohta ka Riigikohtu lahend 2-18-13649 p 14). Seega oli korteriomanikul kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa ning hoiduda reaalosa kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks

§ 115lg 1.

Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115

lg 1 alusel.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§ 132

sätestatud ulatuses.

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja on kindlustusandja üldõigusjärglane (tlk 6-14), kellele läheb kindlustuslepingu alusel põhjustatud kahju hüvitamise järgselt

§ 492lg 1 alusel üle kahjustatud korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu.

5 6.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kahjuteate, kahju põhjuse aktiga ning tunnistaja R. V. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et 11.01.2013 toimunud veekahju sai alguse puudutatud isiku I korterist külma- ja soojaveetoru purunemise tõttu (tlk 18, 19, 142-145). Kohus on seisukohal, et vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veetorustik purunes. Riigikohus on oma lahendi 2-1813649 p-s 21 selgitanud, et kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49). Pooled ei vaidle selle üle, et veeleke lähtus puudutatud isiku I korteriomandi eriomandi piires asuvast kaasomandi esemest. Seega saab eeldada, et puudutatud isik I rikkus oma korrashoiukohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Puudutatud isik I ei ole menetluses vastupidist tõendanud. Samuti on puudutatud isiku käitumise I ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju vahel

§ 127lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos.

Avaldaja 21.06.2013 kahjunõudega on tõendatud, et avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 08.07.2013 (tlk 25). Vaidlus puudub, et puudutatud isik I ei ole avaldajale kahju hüvitanud. 7. Puudutatud isikud on oma vastuses esitanud aegumise vastuväite. Riigikohus on 11.12.2013 otsuses nr 3-2-1-129-13 p-s 19 selgitanud, et korteriomanike ühisusest (olenemata korteriühistu olemasolust) tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel

§ 3p 6 mõttes. Ts

ÜS § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Avalduse kohaselt esitati puudutatud isikule kahju hüvitamise nõue 21.06.2013, milles paluti nõue täita hiljemalt 08.07.

1. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 09.07.2013 ning aegumine algas 01.01.2014 (TsÜS § 147 lg 1 ja 2) ja nõue aegub 01.01.
2. Avaldus on kohtusse esitatud 10.03.
3. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
4. Puudutatud isik I on märkinud, et korteriomanikud on ühiselt otsustanud, et kahjujuhtumite eest vastutavad omanikud üksnes juhul, kui nad on kaasomandi eset rikkunud ning viidanud seejuures korteriühistu Mooni 60 põhikirja p 3.3.
5. Nimetatud põhikirja p 3.3.8 sätestab, et ühistu liige on kohustatud hüvitama ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju seadusega sätestatud korras juhul, kui ta on rikkunud elamut, tehnoseadmeid või muud vara (tlk 72-75). Kohus on seisukohal, et osundatu ei välista käesoleva nõude esitamise õigust puudutatud isiku I vastu.
6. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on avaldaja esitatud tõenditega tõendatud kahju ulatus, kahju suurus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahju põhjustanud isiku tegevuse vahel.

§ 132

lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud.

§ 132mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist.

Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel 6 eelkõige vara senise koosseisu ja olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-5564/52, p 14). Backround OÜ on 15.01.2013 koostanud kahjustada saanud korteri ülevaatuse akti ning pärast kahjukäsitluse lõppu kahjukäsitluse kokkuvõte (tlk 19, 22, 23). Akti ning kokkuvõtte kohaselt on saanud kahjustada korteri 129 siseviimistlus, s.h esikus on kahjustunud kivist värvitud sein; lastetoas on kahjustunud laminaatpõrand ja ukse juures on lahti tulnud tapeet seinast; vannitoas on kahjustunud kipsist lagi, võimalikud kahjustused kipsist plaaditud seina sees, mis jääb köögi poole; köögi osas on kahjustada saanud betoonist värvitud lagi, köögimööbli taga seinas samuti veekahjustused. Nimetatud kahjustused nähtuvad ka esitatud fotodelt (tlk 31-49). Kahjustada saanud toa remondiks on koostanud hinnapakkumise FinMan OÜ summas 1 933,20 eurot (tlk 20). Puudutatud isik I on välja toonud, et väidetavalt on laminaat ukse juures kummis, kuid seda kahju on vaid ukse juures ehk 1 m², mitte 20 m² ulatuses. Samuti üksikute värvikahjustuste välja lihvimiseks ja uuesti värvimiseks ei ole ilmtingimata vaja värvida kõiki seinu üle. Ülepaisutatud on ka mööbli tõstmine mahus 16 tundi ning transpordi ja prügiveo kulud ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et isegi olukorras, kus kahjustada on saanud põrand ja seinad üksnes osaliselt, siis ei ole mõeldav tööde tegemine (s.h pahteldamine, lihvimine, värvimine, laminaadi vahetamine) üksnes osaliselt. Nii sein kui ka põrand on üks tervik ja üksnes osaline tööde teostamine rikuks m.h ka toa üldmuljet. Samuti asub kohus seisukohale, et remonttööde teostamiseks on remonti pakkuval firmal vajalik mööblit tõsta ja seda kinni katta ning remonttööde lõpetamisel kohustus ka objekt koristada ja prügi ära vedada. Puudutatud isik I ei ole ka tõendanud, et nimetatud töid oleks saanud teha odavamalt või et neid ei oleks olnud üldse vajalik teostada. Samuti puudub kohtul alus kahelda FinMan OÜ remondikalkulatsiooni adekvaatsuses. Puudutatud isiku I poolt esitatud Liiklus ja Kindlustusbüroo eelkalkulatisoon ei tõenda, et avaldaja poolt esitatud hinnapakkumises märgitud tööd ei oleks olnud vajalikud või et neid oleks saanud teha odavamalt (tlk 162). Kohus märgib, et viidatud dokument ei tõenda, et hinnakalkulatsiooni aluseks olev korter oleks saanud rohkem veekahjustusi, kui korter 129. Kohus ei saa üksnes kalkulatsioonide pinnalt korterite kahjustusi samastada. Samuti ei ole esitatud hinnakalkulatsiooni puhul tegemist lõpliku hinnapakkumisega kahjustada saanud asja parandamiseks, vaid eelkalkulatsiooniga. Samuti ei lükka K. Õ.i arvamus ümber FinMan OÜ kalkulatsioonis märgitud tööde vajalikkust, mahtu ega hinda (tlk 161). Esitatud arvamusest ei nähtu, kes on K. Õ. ning mis eriala asjatundja ta on. Samuti ei ole nimetatud isik koha peal käinud ning tema arvamus koosneb üksnes oletustest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda avaldaja poolt esitatud kahjunõude suuruses ja seda kinnitavates tõendites. Seega loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 1870,20 eurot (põhinõue). 10. Puudutatud isik I on leidnud, et nõude esitamine on olnud hea usu põhimõtte vastane ning palunud kahjuhüvitamist vähendada 500 euroni.

§ 6

lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Riigikohus on olnud seisukohal, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-43-13 p 15). Puudutatud isik I ei ole välja 7 toonud ühtegi erandlikku asjaolu ega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et puudutatud isikul oli alust arvata, et tema vastu avaldust ei esitatagi. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks

§ 140alusel.

Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii

§ 139

kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esiletoodud asjaoludest. Puudutatud isik I ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada.

§ 140

lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole menetlusosaliste poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku I suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna alust puudutatud isiku I väide, justkui olnuks kahjustatud korter saanud korteriomanik korteri remondist täiendavat kasu. Samuti on tõendamata väide, et korteriomanik oleks ise korterit remontinud. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka

§ 139

alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt avaldajast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest avaldaja vastutab. 11.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 82

lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahju 1870,20 eurot. 12. Avaldajal on õigus tulenevalt

§ 101lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja Ts

MS § 367 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Puudutatud isik I ei ole oma kohust täitnud ega kahju hüvitanud. Seega on avaldaja viivise nõue põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult I välja mõista viivis summas 477,46 eurot ning viivis põhinõudelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.03.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

1. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab avalduse.
2. Kohus peab vajalikuks selgitada, et jätab puudutatud isiku I 12.04.2021 esitatud taotlused tähelepanuta. Nimetatud kuupäevaks oli möödunud täiendavate taotluste ja tõendite esitamise 8 tähtaeg ning esitada sai üksnes oma lõplikud seisukohad. Seega on tegemist hilinenult esitatud taotlustega. Samuti märgib kohus, et kohtu poolt käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ning avaldaja nõue on põhjendatud, kuid avaldaja on osaliselt menetluses oma viivise nõuet vähendanud, siis tuleb avaldaja menetluskulud jätta 82% ulatuses puudutatud isiku I kanda ja 18 % ulatuses tema enda kanda. Puudutatud isikute menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kulud riigilõiv 50 eurot ja kulud õigusabile 1350 eurot. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel lõivu 50 eurot. Õigusabi on osutatud 11 tundi ja 15 minutit, hinnaga 120 eurot tund. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, sest avaldaja ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1). Avaldaja esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: nõude asjaolude ja materjalidega tutvumine, tõendite kogumine, 10.03.2020 avalduse koostamine ja kohtule esitamine 3h; asjast puudutatud isiku I 06.04.2020 vastusega tutvumine ja avaldaja 30.04.2020 arvamuse koostamine 2 h; asjast puudutatud isiku I 02.06.2020 seisukohaga ning 06.06.2020 esitatud tõendiga tutvumine 20 min; avaldaja 10.07.2020 vastuse koostamine kohtunõudele 10 min; puudutatud isiku I 06.08.2020 taotlusega tutvumine 20 min; puudutatud isiku II 16.10.2020 seisukohaga tutvumine 10 min; puudutatud isiku I 21.01.2021 teatisega tutvumine 10 min; 26.01.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine 1h; avaldaja esindamine 26.01.2021 kohtuistungil 2h; puudutatud isiku I 15.02.2021 esitatud taotlustega tutvumine 5 min; puudutatud isiku I 05.03.2021 esitatud taotlustega tutvumine ning avaldaja 09.03.2021 seisukoha esitamine 1h 30 min; avaldaja 26.03.2021 seisukohtade esitamine 30 min. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Samuti leiab kohus, et arvestades asja keerukust ja mahtu, on avaldaja lepingulise esindaja poolt õigusabiks kulunud aeg avaldaja poolt näidatud mahus põhjendatud ja vajalik. Samuti vastab tunnitasu 120 eurot turuhinnale. Kohus peab seega põhjendatud õigusabikuludeks 1400 eurot. 9 Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 1148 eurot (s.o 82 % 1400 eurost).
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastav taotlus on kohtule esitatud, mistõttu tuleb mõista puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2022 kohtumäärusega on osaliselt muudetud ja täiendatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.05.2021 kohtumääruse põhjendusi. 10