lg 2 ettenähtud väärteod Menetlusalune isik Ken Kiil ik: 39112220238, xxx kodanik, elukoht: xxx, töökoht: xxx, e-post: xxx, tel: xxx Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON 1. Ken Kiil süüdi tunnistada LS §
S § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva.
Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärtegudes süüdi. Tegemist oli ema autoga, mis oli tema käes, et õli vahetada. Rumalast peast otsustas poes käia. Juhtimisõigust ei ole, autokooli on kunagi läbinud, kuid jäi pooleli. Alkoholi hakkas tarvitama kella 6-7 paiku. Käesoleval ajal xxx, saab xxx, kuid plaanib esmaspäeval tööd vaatama minna ja võib-olla saab teisipäevast tööle. Varasema rahatrahvi osas on kohtutäituriga koostatud maksegraafik. Kahetseb oma tegu, on valmis tegema midagi kasulikku ühiskonna jaoks. Kui peaks kandma aresti, ei saaks tööle minna. Soovib aresti asendamist üldkasuliku tööga. On võimeline füüsimist tööd tegema. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku toimepandud teod, juhtimine juhtimisõiguseta ja alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimine on toime pandud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Subjektiivsest küljest juhtimisõiguseta juhtimine on toime pandud tahtlikult kui mitte ettekavatsetult, alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimine vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd isik ei teadnud kui suur alkoholisisaldus on. Vastavalt kohtupraktikale saab asuda seisukohale, et süü on keskmisest suurem, kuivõrd on toime pandud kaks erinevat tegu. Arvestades varasemaid karistusi, siis riigikohtu praktika kohaselt tuleks karistada rangemalt. 500 eurone rahatrahv on registri andmetel tasumata, kuid politsei andmetel on koostatud maksegraafik ja tasutud on 227,31 eurot. Kuna isikul puudub regulaarne ja püsiv sissetulek, siis tuleb kohaldada teiseliigilist karistust ning taotleb LS §
S § 63 lg 1 alusel aresti 20 päeva. Ei ole vastuargumente kui kohus asendab aresti üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91 (p 3). Ken Kiili andmeid kajastavast Transpordiameti liiklusregistri väljatrükist nähtuvalt menetlusalusel isikul kehtivat juhtimisõigust ei ole, millest menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal teadlik. Seega oli ta 25.01.2023 mootorsõidukit juhtides LS § 90 lg 1 p 1 märgitud isikuks. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd väärteotoimikus leiduvast sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on Ken Kiil sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ka 14.04.2020 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu ning juhtimiselt kõrvaldamise lõppemise tingimuseks on juhtimisõiguse saamine. Seega on selleks asjaoluks, mille äralangemise järgselt otsus muutuks kehtetuks, juhtimisõiguse saamine. Kuivõrd eelmärgitud otsust ei ole ettenähtud korras vaidlustatud ja 25.01.2023 kuupäevaks ei olnud menetlusalusel isikul endiselt juhtimisõigust, siis oli see otsus kehtiv ja menetlusalune isik oli 25.01.2023, mil ta taas sõiduki juhtimiselt kõrvaldati, LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. 2 Seda, et Ken Kiil juhtis 25.01.2023 mootorsõidukit, tunnistab menetlusalune isik ka ise. Kuivõrd menetlusalusel isikul mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole, siis on ta üheselt teadlik ka sellest, et tal ei ole seda senini ning kuivõrd menetlusalust isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest rahatrahviga karistatud, siis on ta teadlik ka sellest, et selline keelu rikkumine on karistatav. Seega tegutses menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja et see ka saabub ning seejuures oli ta teadlik ka varasema karistuse pinnalt sellest, et see tegu on karistatav. Seega tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid kuivõrd menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, siis selleliigilise põhikaristuse ja lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik. Väärteotoimikus leiduva indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 25.01.2023.a kella 20.22 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 Plus nr A418889, mille näit oli 0,52 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt oli tuvastatud silmade punetus, suured pupillid, kerged koordinatsioonihäired ja samuti alkoholi lõhn suust. Seejärel kasutati menetlusaluse isiku seisundi kindlakstegemiseks 25.01.2023 ajavahemikul kell 20.48 kuni 20.52 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE ning menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,65 ja 0,62 mg, millest arvestati maha laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,57 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev ja koolituse läbinud mõõtja xxx xxx, kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus nr TTRC-23/00018), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,57 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, seda, et menetlusalune isik asus sõidukit juhtima mõne aja möödudes alkoholi tarvitamisest, siis teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Sellegipoolest, olles teadlik nii sellest, et tal puudub juhtimisõigus, kui ka sellest, et ta on alkoholi tarvitanud, asus ta mootorsõidukit juhtima, pidades samas tühiseks seda, et ta paneb toime kaks liiklusalast süütegu. Seejuures ei ole tähtsust sellel kui pika maa menetlusalune isik sõidukit juhtida plaanis või missugusel põhjusel ta seda tegi. Menetlusalust isikut on varem kohtu poolt karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, mistõttu oli ta üheselt 3 teadlik nii oma teo keelatusest kui ka karistatavusest, kuid see teadmine teda oma käitumist muutma ei sundinud. Menetlusalune isik tegutses juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, olles ilmselgelt teadmises ka selles, et sõiduki juhtimine sellises seisundis on keelatud. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteod 25.01.2023 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust ühe täiendava alternatiivse karistusliigi tõttu näeb ette LS § 224 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS §
lg 2 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv väärteokaristus LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning määratud rahatrahv on senini tasumata. Lisaks sellele ilmneb menetlusaluse isiku isikuandmetest, et menetlusalune isik ei tööta, s.t menetlusalusel isikul puudub püsiv sissetulek. Sellistest andmetest saab järeldada, et varasem karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalusel isikul puudub ka sissetulek, s.o puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks. Kohus leiab, et sellistest andmetest saab järeldada, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd menetlusalune isik pani uued väärteod toime ajal, mil eelmine rahatrahv samalaadse väärteo eest oli tasumata, mistõttu on rahatrahv kui karistusliik jäänud tulemuseta ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Lisaks sellele ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobumisele ka varasemate kohtuotsustega määratud katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine ning menetlusalune isik jätkab liikluse ohustamist. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur. Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimise järgselt kinnipidamisel alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,57 mg/l kohta. Seega on tegemist üle keskmise süüga kui lähtuda vaid näidust. 4 Kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu, millistest ühte on ta toime pannud korduvalt, siis seda enam on süü suurem. Seega on menetlusaluse isiku süü süütegude kogumis üle keskmise suur. Taoline asjaolu tingib karistuse mõistmise sanktsiooni ülemmäära lähedases määras. Kohtuvälises menetluses ei ole menetlusaluse isiku käitumises kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud, mistõttu ei ole tuvastatud ka asjaolusid, mis mõjutaks karistust kergendamise või raskendamise suunas. Samas avaldas menetlusalune isik kahetsust kohtumenetluses ning kohus arvestab seda kergendava asjaoluna. Seejuures on menetlusalust isikut eelnevalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna suurema rahatrahviga. Sellisest käitumisest saab järeldada, et tegemist on järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalusel isikul ei ole kehtivat juhtimisõigust, kuid ta jätkab juhina liikluses osalemist. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul ka kehtiv karistus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, millest võib järeldada, et menetlusalune isik on ka üheselt teadlik sellest, et sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis on karistatav. Isiku käitumine näitab, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst, raskendavate asjaolude puudumisest ja kergendavast asjaolust. Arvestades lisaks veel menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse mõistmist toetab ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Menetlusalune isik esitas kohtulikul arutamisel taotluse mõistetava aresti asendamiseks üldkasuliku tööga, väites, et kuigi ta on töövõimetu, siis plaanib ta esmaspäeval minna tööd vaatama ning ta tervislik seisund võimaldab teha üldkasulikku, s.h ka füüsilist tööd. Aresti kandes kaotaks ta võimaluse tööle minna. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib asendada üldkasuliku tööga lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd kohaldatud teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.