← Eesti

4-22-4547/7

Väärteoasi 4-22-4547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Väärteoasi P. T. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna 07.12.2022 otsusele väärteoasjas nr 2317,22,
  3. Kvalifikatsioon: KarS§ 218 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik P. T., ik xxx, elukoht xxx ja tema esindaja vandeadvokaat Julia Gramma. AB CORE Legal, Tartu mnt 83, Tallinn. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond Asja läbivaatamine kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 3, § 133-135 ja § 29 lg 1 p-st 1 kohus otsustas: Seoses kohtuväline menetleja loobumisega väärteoasjas nr 2317,22,007473 süüdistusest tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna 07.12.2022 otsus P. T. karistamises KarS§ 218 lg 1 järgi ning lõpetada väärteomenetlus P. T. suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Väärteo asjaolud, menetluse käik ja kohtu seisukoht
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna 07.12.2022 otsusega väärteoasjas 2317,22,007473 karistati P. T.’a KarS§ 218 lg 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, s.o. 24 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt P. T. 04.10.2022 07:41 - 04.10.2022 07:50 xxx kahjustas sõiduauto Jaguar reg nr xxx puldikorpust, seda peopesas pigistades, mille tagajärjel sõiduauto puldikorpus sai kahjustada, rikkudes sellega väheväärtusliku võõra asja. Oma tegevusega tekitas menetlusalune isik varalise kahju kokku 61.80 eurot.
  5. Menetlusalune isik ja tema kaitsja esitasid 22.12.2022 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteoasjas menetlus seos väärteotunnuste puudumisega.
  6. Kohtuväline menetleja esitas 24.01.2023 seisukoha, mille kohaselt on kaebaja ja tema kaitsja esitatud kaebus põhjendatud ning kohtuväline menetleja loobub süüdistusest ning on nõus menetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  7. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohtadega ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses, kuivõrd kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja on edastanud kohtule seisukoha, milles on palunud kaebus rahuldada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  8. KrMS § 301 kohaselt teeb kohus süüdistusest loobumise korral asja edasi arutamata õigeksmõistva otsuse. Väärteomenetluses kohaldub nimetatud säte tulenevalt VTMS §
  9. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.01.2008 lahendi nr 3-1-1-94-07 punktis 8 on asutud järgmisele seisukohale: Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest.
  10. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kõiki asjaolusid nende kogumis leiab kohus, et väärteokoosseis ei ole täidetud kuna puudub koosseisupärane tegu, mida oleks võimalik P. Talspsepp’ale omistada. Seega tuleb väärteomenetlus nr: 2317,22,007473 P. T. suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 3, § 133-
  11. Piret Liivo 2 kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.