Obsah (14)

§ 184§ 424§ 120§ 121§ 266§ 199§ 64§ 74§ 65§ 68§ 83§ 16§ 180§ 182

Kriminaalasi nr 1-21-8902 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2022.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-8902 (kohtueelses menetluses 21231702381) K

§ 184

lg 1 ja § 121 lg 2 p 1, 3 järgi üldmenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav TOMAS ROMULUS, isikukood: 38508310295; elukoht: xxxx, viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); kodakondsus: xxxx, emakeel: xxxx; haridus: xxxx; töökoht: xxxx, xxxx; kriminaalkorras karistatud 1-l korral (s.o kehtivad karistused): 20.09.2021.a Harju Maakohtu otsusega

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 10 kuud,

§ 120

lg 1 järgi vangistusega 2 kuud,

§ 121

lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta 10 kuud,

§ 266

lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 kuud ja

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat.

§ 74

lg 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 kuud 29 päeva, mille kandmiselt vabanes ta kohtuotsuse kuulutamise päeval, 20.09.2021. Ülejäänud karistus, s.o 2 aastat 7 kuud 1 päev vangistust jäeti osaliselt

§ 74ja 75 sätteid kohaldades täitmisele pööramata 3 aastat 1 kuu pikkuse katseajaga.

1 Väärteokorras karistatud korduvalt Tõkend: vahistamine alates 22.09.2021.a; kahtlustatavana kinnipidamine 20.09.–21.09.2021.a Kaitsja Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1. Mõista Tomas Romulus süüdistuses

§ 184lg 1 järgi õigeks.

2. Süüdi tunnistada Tomas Romulus

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat.

3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 20.09.2021.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa ehk 2 aasta 7 kuu 1 päeva võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 7 (seitse) kuud 1 (üks) päev vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 20.09.2021.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 20.09.2021.a.

1. Süüdistatava Tomas Romuluse suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
2. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Tomas Romuluselt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; - kohtuarstlike ekspertiiside kulud summas 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 1313,60 (ühe tuhande kolmesaja kolmeteistkümne euro ja kuuekümne sendi) euro ulatuses. Kriminaalmenetluse kuludest 2462,60 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 205,22 eurot (viimase osamakse suurus on sel juhul 205,18 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - määratud kaitsja tasud 656,80 euro ulatuses; - DNA-ekspertiisi kulu summas 570 eurot; - narkootiliste ainete ekspertiiside kulud summas 287 eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulud summas 183 eurot; - kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu summas 765 eurot. 2
5. Asitõendid: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas hoiul olevad esemed: - narkootilist ainet sisaldav vedelik – konfiskeerida

§ 83

lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna asitõendite hoidlas (Tallinn, Rahumäe tee 6) asuvad esemed: - punase korgiga läbipaistev tops, valge tops, minigrip-kilekott koos teralise ainega, praepann ja selle käepide, vatitikud DNA-proovidega, 2 t-särki, kampsun – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - jalanõud Salamander ja 2 sõrgkangi – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Tomas Romulusele, s.o saata Tallinna Vanglasse tema isiklike asjade juurde lisamiseks; - kasteet – jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile väärteomenetluse läbiviimiseks ja asitõendi osas lõpliku seisukoha võtmiseks. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (alates 30.06.2022.a). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK 28.12.2021 edastas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtusse süüdistusakti (I kd tl 27) Tomas Romuluse süüdistuses

§ 184

lg 1 ja § 121 lg 2 p 1, 3 järgi kokkuvõtvalt järgnevas: tema, olles varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest, 20.09.2021 kella 17:00 paiku aadressi Xxxx asuvas korteris lõi I. P. (P.) rusikatega vähemalt kümnel korral näo piirkonda, hammustas I. P. parema käe nimeta sõrmest ja lõi talle peaga ühe korra näkku nina piirkonda ning seejärel lõi uuesti I. P. vähemalt kahel korral rusikatega näkku ning hammustas vasakult poolt rinnapiirkonnast, tekitades I. P.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mis ei ole eluohtlikud, kuid mille paranemise kestus ületab 4 nädalat, kuid ei ületa tüsistumata kulu korral 4 kuud. Samuti, tema 20.09.2021 kella 18:45 paiku aadressi Xxxx asuvas korteris lõi A. E. (E.) korduvalt nii rusikate kui jalgadega pea ja näo piirkonda, tekitas selliselt A. E. füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mis ei ole eluohtlikud, kuid mille paranemise kestus ületab 4 nädalat, kuid ei ületa tüsistumata kulu korral 4 kuud. 3 Seega Tomas Romulus pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja mille paranemine kestab vähemalt neli nädalat ehk

§ 121lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Tomas Romulus omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) sisaldavat vedelikku, hoidis seda enda juures kuni 22.03.2021.a kella 05:02-ni, mil politseiametnikud teostasid sõidukile Volvo V50 reg nr xxxx vallasasja läbivaatust, mille käigus leidsid ja võtsid sõiduki juhiistme alt ära ühe plastiktopsi punase korgiga, milles oli värvusetu läbipaistev vedelik gammabutürolaktoon (GBL) massiga 17,7 grammi. Seega Tomas Romulus pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ehk

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole esitatud. 14.01.2022 esitas kaitsja kaitseakti (I kd tl 24-25), milles märkis, et T. Romulus ei ole

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu toime pannud ning

§ 121lg 2 p 1, 3 süüdistuses tegutses T.

Romulus enesekaitses ning eitab käesoleva kuriteo toimepanemist. 18.01.2022 andis Harju Maakohus Tomas Romuluse süüdistatuna

§ 184

lg 1 ja § 121 lg 2 p 1, 3 järgi kohtu alla ja jättis tõkendi vahistamine muutmata (I kd tl 32-35). Poolte seisukohad kohtuvaidlustuses olid järgnevad. Prokurör leidis, et T. Romuluse süü on mõlemas episoodis tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning palus T. Romulusele mõista karistuseks

§ 184

lg 1 järgi vangistus 3 aastat ja 2 kuud ning

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 4 aastat.

Samuti palus prokurör moodustada liitkaristus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistus on täies ulatuses tõendamata. Kaitsja leiab, et kriminaalmenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme. Kaitsja leiab, et

§ 121episoodis on kannatanute ja tunnistajate ütlused ebausaldusväärsed ning T.

Romulus tegutses enda naist kaitstes. Kaitsja palub süüdistatava täies ulatuses mõlemas episoodis õigeks mõista. Süüdistatav ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud (I kd tl 50). Viimases sõnas avaldas süüdistatav samuti, et seisab kohtu ees süüta ning selgitas lühidalt uuesti, mis asjaoludel toimus konflikt kannatanute vahel, samuti seda, et tema ei tea, mis asjaoludel sattus narkootiline aine tema renditud autosse (II kd tl 30pö). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED I

§ 184

lg 1 järgi esitatud süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Tomas Romulus ei ole ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ning on ütlustes selgitanud järgmist (I kd tl 124pö-131pö). Tema rentis sõiduki Volvo V50 kuulutuse vahendusel I. S.. Auto oli väljast puhas ja korralik, kuid esinesid puudused, mistõttu läks auto üsna pea remonti. 4 I. S. remondist auto tagasi saades ei olnud see enam korrastatud, seal oli prahti, mida ennem ei olnud. Auto vaatas ta üle silmadega, istmete alla ei vaadanud. Auto oli kokku alla kuu aja tema käes. Politsei pidas auto kinni, tema viidi ekspertiisi, tema ei näinud, mis autost võeti, või kuidas äravõetud esemed leiti. Hiljem tutvustati talle dokumenti. Tema ise ei kasuta GBL, kuid teab, mis see on. Tema ei ole narkootilist ainet autosse toonud ega oska seletada, kuidas see sinna sattuda võis. Tema ise ei ole seda punase korgiga topsi autos üldse näinud. Tema enda DNA võib topsil olla seoses sellega, et läks kogemata topsile pihta, kui istme alla kukkunud telefoni üles võttis. Autost leitud kasteet, sõrgkang kuulusid talle. Süstaldest ei tea ta midagi, neid ta ei näinud. Auto andis ta kasutamiseks ka teistele inimestele, kelle nimesid ta ei avalda, sh sõitis autoga nii üksi kui ka koos teistega, sh kinnipidamisel, T. P.. Sõiduki läbivaatuse juures tema viibinud ei ole, kui punase korgiga tops vedelikuga leiti ja ära võeti. Kuigi T. Romulus ei ole ennast süüdi tunnistanud, siis leiab kohus, et faktiliselt on tema süü tõendatud ning ümber lükatud teise tõenditega. Sellest tulenevalt on ka T. Romuluse enda ütlused kohtu hinnangul usaldusväärsed osaliselt, nimelt selles osas, et ta kasutas sõidukit Volvo V50 riikliku registreerimisnumbriga xxxx 22.03.2022 enda peatamisel politsei poolt; viibis sõiduki esialgsel läbivaatusel sõiduki juures, tegi kiirtesti, suunati Wismari haiglasse, misjärel haigla juures tutvustati talle vallasasja hoiule võtmise protokolli, kus oli märge ka punase korgiga topsi (koos vedelikuga) leidmise ja äravõtmise kohta, mille leidmise ja äravõtmise juures tema ei viibinud; et auto rentis ta I. Stelamakhilt ja kinnipidamisel viibis autos koos temaga T. P.. Osas, mis puudutab auto rendist tagasisaamist koos üleliigsete asjadega, sh narkootilise ainega, leitud ja äravõetud narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist (ehk aine omandamise, hoidmise, vedamise eitamist), läbipaistva punase korgiga topsi riivamisi, eneseteadmata puudutamist ei pea kohus T. Romuluse ütlusi usaldusväärseks ja jätab selles osas T. Romuluse ütlused tõendikogumist välja. Asjaolu, et 22.03.2022 oli sõiduk Volvo V50 riikliku registreerimisnumbriga xxxx Tomas Romuluse kasutuses nähtub tema enda, tunnistajate K. U., I. S. ja A. S. ütlustest (I kd tl 5758pö; II kd tl 5pö-9; I kd tl 124-124 pö). Asjaolu, et sõiduk Volvo V50 riikliku registreerimisnumbriga xxxx kuulus tegelikkuses A. S.le ja I. S. seda välja rentis T. Romulusele ei ole vaidlustatud ja on tõendatud märgitute ütlustega (I kd tl 124-124 pö; II kd tl 5pö-9; I kd tl 125-131 pö). Kaitsja poolt esitatud tõendid sõiduki kuuluvuse kohta kohtu hinnangul tõenduslikku väärtust ei oma ja kohus jätab need tähelepanuta (I kd tl 266-269). Vaidlus puudub samuti selles, et T. Romulus 22.03.2022 öösel sõiduki Volvo V50 riikliku registreerimisnumbriga xxxx juhtimisel Tallinnas, Rõõmu tn 15 maja juures liiklusjärelevalve käigus kinni peeti (T. Romuluse ütlused, I kd tl 124-131pö; K. U. ütlused, I kd tl 57-58pö). T. Romulusele teostati joobeseisundi tuvastamine kell 04:25, mis nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, joobeseisundi tuvastamise saatekirjadest, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr 154/51 ning hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, millised kõik tõendavad ka seda, et Tomas Romulusel esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused (amfetamiin, kokaiin), kuid joovet ei esinenud (I kd tl 171-177). Vaidlus puudub selles, et T. Romulus suunati edasi kell 04:25 Wismari haiglasse ning auto juurde jäid politseiametnikud ja esialgu ka kaasreisija T. P. (ütlused: T. Romulus, I kd tl 125131pö, T. P., II kd tl 4-5pö ja K. U., I kd tl 57-58pö). Kohtu hinnangul nähtub punase korgiga topsi leidmine vedelikuga T. Romuluse juhitud ja kinnipeetud sõidukist politseiametnikust tunnistaja K. U. ütlusest ja osaliselt vormikaamera 5 salvestusest ning vallasasja hoiule võtmise protokollist. Nimelt nähtub tunnistaja K. U. ütlustest (I kd tl 57-58pö), et ta leidis läbipaistva punase korgiga topsi sõiduki tagaistme alt; et see pakendati ja võeti kaasa. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist politseiametnike vormikaamera salvestistest, et kinni on peetud äratuntavalt T. Romuluse juhitud sõiduk Volvo V 50, riikliku registreerimisnumbriga xxxx (I kd tl 140-144). Samuti on kuulda salvestiselt (faili nimega 22.03.2021 05_00_54 MP4) vestlust politseiametnike (kelledest üks on äratuntavalt kohtuistungil ütlusi andnud K. U.) vahel ja näha videot sellest, kuidas politseiametnik näitab taskulambiga valgust juhiistme alla, öeldes, et „ siin vahel on mingi valge vedelik“, näidates samaaegselt juhi ukse poolt taskulambiga valgust juhiistme alla, samas kõrval paitab ka süstal (salvestise kell 01:27), mida tuleb vaatama teine politseinik ja kinnitab salvestise kell 01:42 „ja, on küll“. Edasi liigutavad politseiametnikud juhi istet ette poole ning kell 02:13 paistab liigutatud juhi istme tagant poolt vaadatuna (kaamera poolt) vasaku siini juures, osaliselt selle all tumeda pudeli taga osaliselt midagi punakat, mis võib olla kork ning läbipaistva väikese topsi osa paistab samuti osaliselt (foto nr 8, I kd, tl 202). Kell 02:21 täpsustab K. U., et „musta pudeli taga punase korgiga paistab“ ning salvestise kella ajal 02:26 ütleb meespolitseinik, et „ et selle me võtame kaasa“. Vallasasja hoiule võtmise protokolli kohaselt on ekspertiisi määramiseks hoiule võetud mh punase korgiga tops, veerand mahust vedelikuga (I kd tl 170). Kohus peatub sellel tõendil eraldi allpool. Vaidlust ei ole selles, et läbipaistvas punase korgiga topsis olnud vedelik osutus suureks koguseks narkootiliseks aineks. Märgitu on tõendatud narkootilise aine ekspertiisi aktis nr 21EAN0449 antud eksperdiarvamusega selle kohta, et ekspertiisiks esitatud värvusetu geeljas vedelik massiga 18,20 g proovivõtutopsis sisaldab gammabutürolaktooni (GBL). GBL kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja (I kd tl 178). Vastavalt narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 21E-AN0987 antud eksperdiarvamusele on ekspertiisiks esitatud vedelik massiga 18,20 g sisaldab 97% gammabutürolaktoomi, vedelikus sisaldub 17,7 g gammabutürolaktooni (GBL) (I kd tl 21). Eeltooduga on tõendatud, et tegemist on narkootilise ainega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurte koguste tabel tõendab, et gammabutürolaktooni (GBL)10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud keskmine kogus on 8 g (I kd tl 192-193), kuivõrd leitud ja äravõetud on 17, 7 grammi, siis on leitud ja äravõetud suur kogus narkootilist ainet. Asitõendi vaatlusprotokollis (koos fototabeliga, I kd tl 194-196) on 50 ml punase korgiga läbipaistvat topsi vedelikuga vaadeldud. DNA ekspertiisi aktis nr 21E-GE0652 antud eksperdiarvamuse kohaselt esimesest proovist läbipaistvalt punase korgiga anumalt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Tomas Romuluse DNA-profiiliga (I kd tl 184-191). Kohus märgib, et selle tõendi alusel on kohtu hinnangul T. Romulus otseselt seotud leitud ja äravõetud narkootilise aine topsiga. Arvestades topsi leidmise asukohta (juhi istme all, vasakul pool siini juures pudeli taga) ei ole eluliselt usutav selle riivamine juhi istmekohalt, viisil, et telefon kukkus selle kõrvale ning sellest tulenevalt puudutas T. Romulus riivamisi topsi (juhi istme keskel siinist seespool, osaliselt selle all). Sellisesse asukohta ei saa telefon kukkuda ning selliselt paiknevat topsi ei ole füüsiliselt võimalik kogemata ega riivamisi puudutada. Märgitu väljendub ka videol nähtust sellest, et politseiametnikud ei ulatunud ega saanud juhi istme eespoolt topsi kätte. Eksperdiarvamusele lisaks on oluline, et ka tunnistajate ütlusest nähtub kokkuvõtvalt see, et ainult T. Romulus sai selle narkootiline aine autosse toimetada ja seda vedada. Autos viibinud 6 kaasreisija T. P. kinnitas, et ta tõepoolest on ise narkootilise aine tarvitaja, sh on ta tarvitanud GBL-i, kuid tema ei ole omanud selle autoga sõites GBL-i, ei ole seda autosse viinud, autos tarvitanud ega muud sellist. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed, sest ta on möönnud narkootiliste ainete tarvitamist, kuid sellele lisaks kinnitab tema ütlusi asjaolu, et tema DNA profiili ei ole topsilt ega korgilt leitud. Asjaolu, et tunnistaja ei mäleta detailselt kuupäevi, kellaaegu ja edasisi sündmusi ei sea tema ütlusi kahtluse alla, arvestades kõnealusest kinnipidamisest möödunud aega ning seda, et tema lahkus enne autos läbivaatuse tegemist. Tunnistaja esitas ütlusi eluliselt usutavalt, veenvalt ja sisemiste vastuoludeta. Edasiselt on oluline tähele panna, et tunnistaja I. S. on kinnitanud auto rentimist Tomas Romulusele. Tunnistaja kirjeldab, et ta alati annab auto üle korrastatuna, sh enne veendub, et autos ei ole võõraid/üleliigseid asju. Samuti veendus tunnistaja selles auto peale remonti T. Romulusele tagastades. Tunnistaja avaldas veendumist, et keegi peale T. Romuluse ei saanud narkootilist ainet autosse jätta. Rendilepingu kohaselt ei tohtinud T. Romulus autot teistele edasi kasutada anda, vaid võis sellega ainult ise sõita. Tunnistaja ütlusi kinnitab tema abikaasa A. S. (I kd tl 124-124pö), kelle sõnul on tema auto valdaja ja abikaasa rentis auto välja, lepingu järgi T. Romulusele ning peale igat klienti valmistavad nad auto enne, et see oleks puhas. Tema ise nägi seda autot umbes nädal enne Tomas Romulusele renti andmist ja siis oli auto puhas, liigsete asjadeta. Kohus leiab, et asjaolu, et I. S. kuulati üle peale A. S. ja nad said kodus omavahel kohtuistungite vahepeal suhelda, ei ole menetlusnormide rikkumine. Esmalt leiab kohus, et mõlema tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, eluliselt usutavad ja sisemiste vastuoludeta. Olukorras, kus renditakse välja 20 sõidukit, ei saagi eeldada kõikide nüansisse mäletamist puutuvalt ühte sõidukisse, arvestades ka sündmusest möödunud aega. Kohtu hinnangul tähendab KrMS § 287 lg 2 seda, et veel ülekuulamata tunnistaja ei tohi viibida samal ajal ülekuulatava tunnistajaga kohtusaalis, kus ta vahetult kuuleb teise antavaid ütlusi. Kohtupraktikas on tavapärane, et kõiki tunnistajaid ei ole võimalik samal päeval üle kuulata, mistõttu ei ole võimalik lõpuni välistada tunnistajate omavahelist suhtlemist. Kui see on juhtunud, tuleb tuvastada, kas tunnistaja on mõjutatud teise ütlustest või on teda mõjutatud muul moel. Märgitud asjaolusid siin kohus tuvastanud ei ole. Arvestades, et A. S. ei osanud auto rentimise osas täpseid vastuseid anda ja selgitas, et sellega tegeles tema mees. Asjaolu, et A. S. kirjeldas abikaasale, et talt küsiti kohtus rendilepingu kohta, ei ole usaldusväärsust mõjutav, sest see asjaolu ei oma sisulist tähtsust (andis edasi fakti, mitte teadmisi). Mõlemad tunnistajad esinesid kohtus siiralt, veenvalt ja nende antud ütlused olid ka eluliselt usutavad, sisemiste vastuoludeta. Sealjuures tunnistaja I. S. kasutas korduvalt kohtu loal enda telefonis olevaid andmeid vastuste täpsustamiseks. Kohtul puuduvad igasugused kahtlused tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Samuti on prokuröril (ja kaitsjal) õigus tunnistaja ette valmistada, st anda soovitus (nõuda) rendilepingu kaasa võtmist ja valmistada tunnistaja ette küsimuste pinnalt. Lubamatu on tunnistaja (vastuste) mõjutamine ning seda ei ole kohus tuvastanud. Kaitsja sellekohased etteheited prokurörile on alusetud ja ebaviisakad. Samas tuleb tähele panna ka seda, et T. Romulus ise samuti helistas otse tunnistajale, asudes vanglas ja viidates tunnistajale, et keegi teine võis aine autosse jätta. Kohtu hinnangul saab pigem T. Romuluse taolist käitumist tõlgendada sooviga tunnistaja ütlusi mõjutada, kuid tunnistaja sellele vaatamata avaldas veendumust, et narkootilise aine oli T. Romuluse enda oma. Samuti ei pea kohus veenvaks ega tunnistajate A. S. ja I. S. ütlusi mõjutavaks teguriks asjaolu, et T. Romulusel jäi rendiperioodi eest tasumata. On ilmne, et sellises äris tuleb ette kliente, kes ei tasu, see on sellisel alal töötamise risk ning taaskord, ei viis ega ütluste sisu ei viidanud ühelgi moel kättemaksusoovile või muule asjaolule, mis seaks kohtu hinnangul tunnistajate ütlused kahtluse alla. 7 Hinnates kogumis DNA eksperdiarvamust, tunnistajate T. P.i, A. S. ja I. S. ütlusi, leiab kohus, et on tõendatud, et ainult T. Romulus sai narkootilise aine autosse toimetada (läbipaistvas punase korgiga topsis). T. Romulus on küll viidanud, et autot kasutasid ka teised, kuid ei ole esitanud vastavate isikute andmeid, et kohus saaks tema versiooni (et keegi teine käitles narkootilist ainet) kontrollida. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et ainult T. Romulus sai narkootilise aine autosse toimetada (võis ainsana autot kasutada), siis järelikult on ta selle narkootilise aine kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja viisil omandanud, ta on seda hoidnud (millist tõendab eelkõige tema DNA-profiili leidumine narkootilise aine topsil) ja vedanud kuni see tema juhitud autost 22.03.2022 leiti ja ära võeti ehk ta on kokkuvõtvalt käidelnud ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et Tomas Romulus on kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja viisil omandanud suures koguses narkootilist ainet GBL, millise ta on toimetanud sõidukisse Volvo V 50 riikliku registreerimisnumbriga xxxx ning millist ta on hoidnud ja vedanud kuni see 22.03.2022 kell 04:30 autost leiti ja ära võeti. Vaidlus puudub selles, et T. Romulusel puudus arsti luba märgitud aine käitlemiseks. Kuivõrd narkootilise aine käitlemise all tuleb mõista selle omandamist ja hoidmist, millised on tegevused on talle süüdistuses ette heidetud, siis on Tomas Romulus käidelnud ebaseaduslikult narkootilist ainet suures koguses ehk on täitnud

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Käesoleval juhul viitavad kohtus uuritud tõendid üheselt sellele, et T. Romulus tegutses

§ 16lg 2 mõistes kavatsetult.

T. Romulus on varasemalt narkootiliste ainete käitlemises süüdi mõistetud, T. Romulus väitis kohtuistungil, et ta teab, mis on GBL. Ilmselgelt saab omandada ja hoida narkootilist ainet ainult tahtlikult. Eeltoodu alusel on T. Romuluse tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 1 järgi.

T. Romulus on täisealine süüvõimeline isik, tema süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuigi kohus on T. Romuluse süü faktiliselt tuvastanud ja leidnud, et tema tegu on õigesti kvalifitseeritud, tuleb kohtul tõdeda, et käesolevas asjas keskse tähtsusega tõend – vallasasja hoiule võtmise protokoll on lubamatu tõend, mis tingib ka menetlusnormide olulise rikkumise tõttu, olenemata süü tõendatusest, T. Romuluse õigeks mõistmise. Kohtu põhjendused on järgnevad. Käesolevas asjas on keskse tähtsusega 22.03.2022.a. Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna välijuhi A. L. poolt koostatud vallasasja hoiule võtmise protokoll (I kd tl 170), millisest nähtuvalt leiti ja võeti ära 22.03.2022.a. kell 04:30 Tomas Romuluselt (isikukood 38508310295) KorS § 52 alusel mh läbipaistev tops vedelikuga, veerand topsi mahust. Protokollist nähtuvalt teostati KorS § 49 alusel vallasasja läbivaatus ning hoiule võtmine on vajalik, et teha ekspertiis KorS § 52 lg 1 p 5 alusel, kuna on alust arvata, et nende asjadega on toimepandud süütegu, tegemist keelatud esemega. Protokollile on alla kirjutanud tutvumise kohta T. Romulus (I kd tl 170pö). Kaitsja on vaidlustanud tõendi lubatavuse, leides kokkuvõtvalt, et tegelikkuses viidi läbi läbiotsimine, kuid see vormistati vallasasja hoiule võtmise protokollina; protokollist ei nähtu, kust tops vedelikuga on äravõetud; rinnakaamerasalvestisest ei nähtu vaidlusaluse topsi äravõtmist. Prokurör leiab, et läbipaistva topsi vedelikuga äravõtmiseks oli KorS § 49 ja 52 alusel seaduslik alus. Politseiametnikel oli kahtlus, et tegemist võis olla ainega, mille sisalduse tuvastamiseks on vajalik teha ekspertiis. Selle aine leidmine on kajastatud rinnakaamerasalvestisel ja hiljem 8 on protokoll tutvustatud T. Romulusele. Oluline vahetegu on see, et autost ei otsitud esemeid, vaid keelatud aine leiti autost selle läbivaatamise käigus. Käesoleval juhul tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas T. Romuluse juhitud sõiduki läbivaatus oli õigustatult teostatud KorS § 49 lg 1 p 7 alusel või tulnuks see vormistada KrMS § 91 või VTMS § 35 sätete kohaselt. Antud juhul tuleb tähele panna, et T. Romuluse juhitud sõiduki pidas kinni liiklusjärelevalvet teostanud ametnik sooviga juhiga tema sõidustiili osas vestelda. Peale juhiga vestlust tekkis ametnikul kahtlus, et juht (T. Romulus) võib olla joobes (esinesid objektiivsed tunnused: silmade punetus, pupillide reaktsioon, hajevil olek). Vestluse käigus paluti juhil avada auto pagasiruum, mida T. Romulus ka tegi. Videosalvestiselt nähtuva põhjal küsiti selgitusi sõrgkangide, süstalde, golfikepi jms osas. Punase korgiga topsi ei ole sel hetkel leitud ega äravõetud. Sellest ei ole juttu ka kahe politseiametniku omavahelises vestluses (salvestise fail nimega 22.03.2021 04_39_59.MP4), kus räägitakse omavahel vallasasja hoiule võtmise protokolli tutvustamisest T. Romulusele ning seda, kus tutvustamine läbi viia). Seejärel suunati T. Romulus Wismari haiglasse proove andma (ütlused: K. U., I kd tl 57-58pö, T. Romulus, I kd tl 125-131pö) ning T. P.il lubati lahkuda, misjärel jätkas politsei auto läbivaatust (K. U. ütlused, I kd tl 57-58pö, vormikaamera salvestis faili nimega 22.03.2021 05_00_54.MP4, T. Romuluse ütlused, I kd tl 125-131pö) ning leiti (vormikaamera salvestis, faili nimega 22.03.2021 05_00_54 MP4, kell 01:27-01:42; 02:13) ja võeti ära läbipaistev punase korgiga anum läbipaistva vedelikuga (K. U. ütlused, I kd tl 57-58pö). Kohus peab nõustuma kaitsjaga selles, et salvestiselt ei nähtu topsi väljavõtmist istme alt ega selle pakendamist, kuid ka mitte seda, kas ja mis ulatuses oli tops täidetud ja millise vedelikuga. Nii palju, kui topsi salvestisel näha on, tuleb tõdeda, et vedelik sai olla läbipaistev. KorS § 49 lg 1 p 7 sätestab politsei õiguse valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on vallasasja läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses. KorS § 52 lg 1 p 5 alusel on politseil õigus võtta vallasasi hoiule ekspertiisi tegemiseks. Tähele tuleb panna, et liikluspolitseinikud peatasid auto liiklusjärelevalve raames, mitte T. Romuluse kahtlustatavana kinnipidamiseks. Samuti vabastati T. Romulus peale proovi andmisi Wismari haiglast. Märgitu viitab sellele, et kohapeal toiminguid teostanud ametnikud ei ole sisuliselt läbi viinud väärteomenetlust (ega kriminaalmenetlust) eeldatava narkokuriteoga seotud juhtumi raames. Kohtu hinnangul tol ajahetkel sõidukit läbi vaadates (ajal kui T. Romulus viibis juures ja lubas avada pagasiruumi) ei otsinud politsei sealt konkreetselt keelatud esemeid, vaid liikluspatrull teostas KorS § 49 lg 1 p 7 sätestatud meelelist kontrolli ohu väljaselgitamiseks või kontrollimiseks. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul määrav asjaolu, et politseiametnikud ei otsinud autot läbi eesmärgiga sealt leida mh narkootilist ainet, vaid nad soovisid auto läbi vaadata võimaliku ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks (viimane väljendub ka vormikaamera salvestiselt, kui politseiametnik selgitab nt golfikepi äravõtmist enda ohutuse tagamiseks, fail nimega 22.03.2021 04_20_54.MP4). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T. Romuluse juhitud sõidukis oli seaduslik alus KorS § 49 lg 1 p 7 alusel avada auto uksi ning vaadata üle auto sisemus kuni T. Romuluse enda (või sõiduki seadusliku valdaja) juures viibimiseni. 9 Puutuvalt kaitsja etteheidetesse, et tegelikkuses viidi politseiametnike poolt läbi läbiotsimine, märgib kohus järgmist. Nagu eelnevalt öeldud, ei ole ei kaitsja ega prokurör puudutanud enda küsimustega ega tunnistaja ise selgitanud, mis asjaoludel pärast T. Romuluse äraviimist uuesti autot läbi vaatama asuti. Salvestistelt nähtuva põhjal vaadati auto läbi korduvalt T. Romuluse juuresolekul (nt fail nimega 22.03.2021 04_20_54.MP4, kell 04:27 vaadati ka juhiistme ümbrus) ning tema äraviimisel selgitati talle, et auto teisaldatakse (nt fail nimega 22.03.2021 04_40_47.MP4). Eeldusel, et auto vaadati läbi turvalisuse kaalutlustel uuesti selle teisaldamisele eelnevalt (võttes arvesse, et juhil oli joobe kahtlus, mis välistab juhi naasmise mootorsõidukit juhtima asuma), siis sellest tulenevalt olnuks alus KorS § 49 lg 1 p 7 alusel auto läbi vaadata ning tegemist ei oleks sellisel juhul läbiotsimisega, vaid tagada tulnuks auto teisaldamisel selle ohutus. Samas ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et auto oli juba korduvalt T. Romuluse juuresolekul ja nõusolekul läbi vaadatud. Auto jätkuva või korduva läbivaatamise eesmärki (peale T. Romuluse äraviimist) ei ole enda küsimustega ei prokurör ega kaitsja puudutanud ning kohus ei pea vajalikuks selles osas menetlust uuendada ning tunnistajaid täiendavalt omaalgatuslikult kohtuistungile kutsuda, kuivõrd läbivaatuse kulg, sh politseiametnike omavahelised vestlused on kuuldavad ja nähtavad vormikaamera salvestistelt ning neist ei nähtu ühtegi objektiivset põhjust auto korduvaks läbivaatuseks (ka enne teisaldamist). Kohtu hinnangul, alates sellest ajahetkest, kui T. Romulus oli toimetatud sõiduki juurest ära Wismari haiglasse, kohale ei olnud kutsutud auto seaduslikku omanikku (A. S. või tema volitusel I. S.) puudus politseil igasugune seaduslik alus auto läbivaatuse jätkamiseks või uuesti teostamiseks KorS § 49 lg 1 p 7 alusel. Siinkohal juhib kohus tähelepanu, et nii kaitsja kui ka prokurör käsitlesid politsei tegevust ühe järjestikkuse toiminguna, kuid kohus sellega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei saanud alates T. Romuluse äraviimisest enam rääkida võimaliku ohu väljaselgitamisest või tõrjumisest KorS mõttes, sest kuni T. Romuluse lahkumiseni selliseid asjaolusid ei ole tuvastatud. Videosalvestistelt nähtuva põhjal vaatasid politseiametnikud korduvalt auto läbi ajal kui T. Romulus juures viibis, sh vaadati ka tagumistele istmetele ja auto salongi tagumisele osale. Kaasa võeti sõrgkangid, kasteet, juttu oli süstaldest ja golfikepist. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et kuni T. Romuluse äraviimiseni ei ole kohapeal ka vallasasja hoiule võtmise protokolli koostatud ning vormikaamera salvestuselt nähtuva (nt fail nimega 22.03.2021 04_39_59.MP4) järgi arutavad politseiametnikud vallasasja hoiule võtmise protokolli tutvustamise vajalikkust T. Romulusele, kuid punase korgiga anumast juttu ei ole. Märgitu tõendab samuti seda, et tolle ajahetke seisuga punase korgiga topsi vedelikuga leitud ei olnud. Seega olukorras, kus politseiametnikud olid auto mitmekesi korduvalt läbivaadanud ja rääkisid omavahel T. Romulusele protokolli tutvustamise vajadusest, T. Romusele tema suunamisest ekspertiisi ja T. Romulus ka tõepoolest ära toimetati, oli auto läbivaatus KorS § 49 lg 1 p 7 alusel lõppenud ning T. Romulusele tulnuks tutvustada vallasasja hoiule võtmise protokolli selles ulatuses, mis selle aja hetke seisuga oli leitud ja kaasa võetud. Samuti tunnistab kohus, et politsei poolt on toime on pandud ka nende enda poolt õiguspäraseks peetud KorS sätete alusel auto läbivaatamisega peale T. Romuluse äraviimist KorS § 49 lg 2 sätete rikkumine. Nimelt KorS § 49 lg 2 alusel oli T. Romulusel õigus viibida sõiduki läbivaatuse juures, st läbivaatuse algusest kuni lõpuni. Kohtu hinnangul ei esinenud objektiivselt (tunnistajate K. U. ja T. P.i, süüdistatav T. Romuluse ütluste kohaselt, vormikaamera salvestistelt nähtuva põhjal) ühtegi asjaolu, mille puhul saaks jaatada KorS § 49 lg 3 esinemist. Ühestki ütlusest ega videosalvestitelt ei nähtu, et T. Romulus oleks kuidagi põhjustanud politseiametnikele või kellelegi teisele koha peal ohtu või oleks takistanud 10 toimingute läbiviimist. Vastupidi, kohtul tuleb tõdeda, et T. Romulus tegi politseiga igakülgset koostööd ja täitis vastuvaidlematult talle antud korraldusi (nt fail nimega 22.03.2021 04_20_54.MP4, kell 04:28 jms). Läbivaatuse juurde ei kutsutud ka auto omanikku. Vaidlust ei ole ka selles, et T. Romulus (ega ka esialgu autos viibinud T. P.) läbivaatuse ja leitud topsi äravõtmise juures ei viibinud. Seega ei olnud sõiduki läbivaatus T. Romuluse (peale tema äraviimist) või auto seadusliku omaniku juuresolekuta õiguspärane. Kohus selgitab, et KorS § 49 sätestab küll isiku nõusolekuta vallasasja läbivaatuse, kuid lõikest 2 tuleneb siiski kohustus, et isik ise või tema nimetatud täiseealine isik viibib selle läbivaatuse juures. Nii T. Romuluse kui ka K. U. ütlustest nähtuvalt tutvustati T. Romulusele protokolli hiljem teises asukohas (kui ta viibis Wismari haiglas proove andmas), mitte sündmuskohal. Seega puudub vaidlus ka selles, et ta ei ole sellele sündmuskohal alla kirjutanud. Kohus nõustub kaitsjaga ka selles, et kõnealusest protokollist ei nähtu, et läbipaistev tops vedelikuga leiti ja ära võeti just sõidukist, vaid nähtub, et meetmele oli allutatud T. Romulus ja meetme kohta saab lugeda, et see toimus 22.03.2022 kell 04:30 Tallinnas Rõõmu 15. Seega tuleb tõdeda, et dokument on selles osas puudulik ning eksitav, kuivõrd T. Romuluselt isiklikult ei ole seda äravõetud ega ole ta ka selle äravõtmise juures viibinud. Samas puuduvad kohtul kahtlused selles, et kõnealune anum leiti ja võeti ära just T. Romuluse juhitud sõidukist. KorS § 49 lg 51 sätestab politsei õiguse jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega. KorS § 49 lg 6 sätestab protokolli koostamise kohustuslikkuse, kuid ei ole sätestatud asjaolusid, mis peavad protokollis kirjas olema. Kuigi koostatud vallasasja äravõtmise protokoll on ekslik ka sisus – leitud esemed ei võetud ära isiklikult T. Romuluse käest ega juurest, siis kohtu hinnangul lõike 51 ja 6 koosmõjus ei ole tegemist olulise rikkumisega selles, et protokollis ei ole kajastatud, et tops on leitud ja äravõetud sõidukist. Märgitu nähtub nii videosalvestuselt (topsi leidmine), kui ka tunnistaja K. U. ütlustest (topsi leidmine, äravõtmine). Kohtul puudub alus kahelda ka selles, et leitud ja äravõetud vedelik punase korgiga topsis pakendati ja hoiustati nõuetekohaselt, sellekohaseid ütlusi on andnud ka K. U.. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pärast T. Romuluse äratoimetamist kinnipeetud sõiduki juurest puudus politseil igasugune õiguslik alus vallasasja läbivaatuse teostamiseks KorS § 49 lg 1 alusel, veel enam selle teostamine T. Romuluse või A. S. juuresolekuta rikkus KorS § 49 lg 2 nõudeid, mistõttu kogumis leiab kohus, et tegemist on olulise menetlusnormide rikkumisega ning vallasasja hoiule võtmise protokoll on sellest tulenevalt lubamatu tõend. Kuivõrd selle tõendi loomisel osalesid kohal viibinud politseiametnikud (kes videosalvestuselt nähtuva põhjal mõlemad vaatasid autot läbi) ning kelle vormikaameraga salvestati sõiduki läbivaatus ja läbipaistva punase korgiga topsi leidmine (sh ei kajastu salvestiselt selle äravõtmine, pakendamine), siis tuleb kohtul tõdeda, et lubatavad tõendid selle kohta, et T. Romuluse juhitud sõidukist läbipaistev, punase korgiga tops narkootilise ainega leitud on, puuduvad. Topsi asumist sõidukis T. Romulus ise eitab, samuti väidab T. P., et ei ole punase korgiga topsi seal sõidukis näinud. Tunnistajad A. S. ja I. S. ei ole samuti osanud selle topsi asumise kohta autos ütlusi anda. Ilmselgelt ei saa kohus tugineda topsi leidmisel ebaseaduslikku läbivaatust teostanud politseiametnike ütlustele (topsi leidmise ja äravõtmise osas), kuivõrd mõlemad politseiametnikud on osalenud ebaseaduslikus vallasasja läbivaatuses ja eseme hoiule võtmises ning on menetlejatena ise antud tõendi loonud. Samuti ei saa vormikaamera salvestis (samade ametnike poolt) asendada KorS § 49 sätestatud aluseid läbivaatuseks ja selle nõudeid (juuresviibimine) ega asendaks ühelgi juhul läbiotsimise määrust. Õiguspärane käitumine antud juhul olnuks teisaldamise turvalisuses täiendavate kahtluste kerkimisel, kas T. Romuluse tagasitoomise järgselt (või auto omaniku juuresolekul) auto korduv läbivaatus teostada ja ka vastavalt eraldi dokumendiga vormistada või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise 11 kahtluse korral vormistada läbiotsimise määrused seaduses sätestatud korras, misjärel tulnuks nõuete kohaselt läbiotsimine läbi viia ja protokoll vormistada. Eeltoodu alusel tuleb kohtul tõdeda, et kuigi faktiliselt on tõendatud, et T. Romuluse juhitud sõidukist leiti ja on äravõetud suures koguses narkootilist ainet (mida T. Romulus on ebaseaduslikult omandanud ja hoidnud ehk käidelnud), siis kuna selline tõend – vallasasja hoiule võtmise protokoll on saadud menetlusnormide olulise rikkumise tulemusena, ei saa kohus sellele otsuse tegemisel tugineda, ning kuivõrd puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid narkootilise aine leidmist ja äravõtmist T. Romuluse juhitud sõidukist, tuleb asuda seisukohale, et de jure ei ole suures koguses narkootilist ainet leitud ja äravõetud, mistõttu tuleb T. Romulus

§ 184lg 1 järgi õigeks mõista.

II

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi esitatud süüdistused Süüdistatav Tomas Romulus on enda ütlustes tunnistanud füüsilist konflikti I. P. ja A. E., kuid on seisukohal, et tema tegutses enesekaitses (I kd tl 126 pö-131pö). T. Romuluse ütluste kohaselt teab ta I. P. enda endise elukaaslase kaudu. Vanglast vabanedes 20.09.2021 sai telefonikõne peale teada, et tema (tolleaegne) elukaaslane viibib A. E. juures, aadressil Xxxx. Umbes nädal aega varem oli endine elukaaslane H. M. talle rääkinud, et I. P. ja A. E. on teda uimastanud ja seksuaalselt ära kasutanud. Vanglast vabanedes läks ta A. E. juurde H. M.le järgi ning lahkus seejärel koos H. M.ga, kuigi A. E. kutsus ka teda sisse. Samal päeval hiljem läksid nad A. E. juurde tagasi, sest tema soovis küsimusi küsida. A. E. oli tugevas joobes. A. E. ja I. P. eitasid tema süüdistusi, tema ütles, et kui kõik H. M. poolt räägitu tõele vastab, saab ta (I. P.) vastu nina. Kuna olukord hakkas konfliktseks muutuma, otsustas ta lahkuda. Ta pidi selleks I. P.st laua ääres mööduma, tekkis kähmlus. Ta tõstis käed ette, et ei soovi kakelda, kuid I. P. võttis tal kätest kinni ja väänas ta maha. Edasi läks rüseluseks, mille käigus tema lõi I. mitu korda peaga näkku, ühe korra sai rusikaga talle pihta ja hammustas näpust, et haardest vabaneda, kui I. P. talle näppe silma toppis. I. P. on temast füüsiliselt tugevam ja suurem. Pärast hammustamist sai ta haardest lahti, keeras ennast I. P. peale ja kuna ta enda käed olid haardes kinni, siis lõigi peaga näkku I. P.. Siis lasi I. P. tema käed lahti ja tema läks minema. H. tuli koos temaga välja. Esitatud süüdistuse osas selgitab, et ei ole I. P. 10 korda rusikaga näkku löönud, lõi paaril korral. Ei olnud tugevad löögid, peaga sooritatud. Hammustas sõrmest, ei tea kui tugevasti, ei soovinud vigastada, vaid ennast kaitsta. Rusikatega ei tabanud ta tugevasti, kuid peaga, nii võisid need vigastused tulla. Ta ei näinud kedagi teist kannatanu I. P. löömas. Enne kannatanul vigastusi tema ei näinud. I. P. on temast pikem, kaalub rohkem ja on laiem. Ei tea, et ta tegeleks spordiga. Pikkuse vahe umbes 4-5 cm. Tema ise ei ole võitlussportidega tegelenud. Vasakult poolt rinnaku piirkonnast hammustamist ei mäleta. T. Romuluse ütluste kohaselt peale I. P.ga konflikti, läksid nad H. M.ga mõne aja pärast A. E. elukohta tagasi, kuna H. M. telefon oli maha jäänud. Uksele tuli I. P., kellel ta palus telefoni otsida, ise sisenes ta elutoa käigu/ukse juurde ja jäi ootama. Kuna kotti ei leitud, siis võttis ta jalast ära ja tahtis ise otsima minna (I kd tl 128, ülevalt

1. rida), misjärel algas konflikt. Siis aga tuli A. E., küsis miks sa käid minu kodus kaklemas ja lõi teda vastu nina. Samas juhib kohus etteruttavalt tähelepanu, et T. Romulus on ise väitnud ka seda, et „samal ajal kui panin jalanõusid jalga ja valmistusin äraminekuks, siis tuli ja lõi A. E. teda (I kd tl 128 pö, alt
2. rida) ning algas konflikt. Ta kaotas tasakaalu, haaras A. E.st kinni ja mõlemad kukkusid maha ning algas rüselus. Samal ajal tuli I. P., kes lõi teda jalgadega keha ja näo pihta. Tema pani käsi ette nii nagu oskas. Kui ta püsti sai, üritasid I. P. ja A. E. kahekesi teda riietest tirides uksest välja saada. Siis kui ta püsti sai tõukas ta I. P. eemale ja lõi A. E. rusikaga näkku, millest A. E. hakkas taaruma WC suunas. Siis lõi tema veel kaks korda, misjärel WC-sse jõudes kukkus A. 12 E. kraanikausi alla ja jäi sinna. Siis haaras temast I. P., kes hakkas selja tagant pooma. Enese vabastamiseks sooritas tema pealöögi taha suunas, mille peale nad koos vanni kukkusid. Vannist püsti saades lõi teda S. M. panniga, millest tekkis muhk meelekohale. Pann läks katki ja kukkus maha, tema viskas panni eemale ja lahkus. Temal oli seljas musta värvi Calvin Kleini särk ja üks triibuline kudum. A. E. lõi rusikatega, jalgadega löömist ei mäleta, kahtleb, et jalgadega löönud oleks. Ise oli tarvitanud mitte rohkem kui 3 pitsi viina. A. E. jäi kraanikausi alla istuma, rohkem vastu ei hakanud, tema tegeles I. P.ga, ei kontrollinud A. E. seisundit. Seal oli piisavalt inimesi, kes said reageerida, tema tahtis konfliktist lahkuda. Mäletab kõike mis toimus. Ta sai aru, et A. E. oli väga purjus, sest temaga ei olnud võimalik rääkida. Temal hakkas A. E. löögist nina verd jooksma ja ninaluu murdus. Esikus oli tema veri. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused osaliselt usaldusväärsed, nimelt selles osas, mis puudutab, et H. M. oli tema tolleaegne elukaaslane; et ta viibis 20.09.2021 Xxxx korteris, kus tal oli konflikt I. P. ja A. E.. Osaliselt kirjeldatud füüsilise vägivalla ning sealt korterist lahkumise osas. Samuti selles, mis riietust ja jalatseid ta kandis. Muus osas – konflikti füüsiliseks ülemineku ja tervisekahjustuste tekitamise täieliku kirjeldamise osas, ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed, kuivõrd need on ümber lükatud teiste kogutud tõenditega, ning selles osas jätab kohus süüdistatava ütlused tõendikogumist välja. Esmalt ei toeta süüdistatava ütlusi temale tekitatud vigastuste ulatuse, seega ka tekkemehhanismi kohta isiku Tomas Romuluse läbivaatuse protokoll, 20.09.21, kl 22:45 (I kd tl 148-160), millest nähtuvalt on temal tuvastatud pea otsmiku piirkonna paremal pool turse (mida ta ise seoses panniga pihta saamisega), kuivanud verejäljed, pindmised marrastused, ninasõõrmes, ülahuulel kuivanud verejäljed. Pindmised nahakahjustused mõlema käe randmetel. Mõlema käe sõrmenukkidel punetus, kuivanud verejäljed parema käe sõrmenukkidel, parema nimetissõrme otsal. Selliselt ei toeta T. Romuluse läbivaatus tema enda poolt kirjeldatud vägivalda tema suhtes. Ilmselgelt, kui talle oleks tekitatud ninaluu murd, ei oleks see jäänud menetlejale märkamata, ta oleks vajanud meditsiinilist sekkumist. Samuti kui teda oleksid tabanud tugevad korduvad löögid, oleks tema tervisekahjustuste kirjeldus pidanud olema märksa tõsisem, mitmekülgsem, tavapärane on, et jõuliste löökide tulemusena jääb nahale kas punetus vm värvus, olenevalt löögi vanusest või nt marrastus vms. T. Romulusel selliseid vigastusi, mis peaksid tema enda kirjeldatud tema vastu suunatud vägivallast tekitatud olema, ei ole tuvastatud. Tähele tuleb aga panna, et tema mõlema käe sõrmenukkide punetus viitab tema enda poolt teise isiku rusikaga löömisele ning verepritsmed võivad kuuluda nii temale endale kui kannatanutele. Asjaolu, et T. Romulus verega kokku puutus on tuvastatud nii isiku läbivaatusega, kui ka vaatlusprotokolliga 30.11.2021 Salamander kirjega välisjalatsite suhtes, milledel on näha verekahtlane määrdumus. Asjaolu, et konflikti tulemusena verd voolas on kohtuasjas tõendatud nii kannatanute, tunnistajate kui süüdistatava enda ütlustega, kuid ka asitõendi ja sündmuskoha vaatlustega. On eluliselt usutav, et intensiivse peksmise tulemusena hakkab verd jooksma, et veri satub nii kannatanu kui ka süüdistatava kehaosadele, riietele, jalatsitele, kuid ka nt põrandale vm lähedal asuvale mööblile. Samuti on eluliselt usutav, et peale sündmust proovisid tunnistajad korterit puhastada ja ka eelnevalt kannatanutel verejooksu peatada, mis selgitab veriste rätikute jms leidmise. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et 20.09.2021 peale kella 15.00 viibisid Xxxx A. E. elukohas tema ise, I. P., S. M. ja T. G. ning sinna tulid Tomas Romulus ja H. M.. Kõik eelnevalt korteris viibinud isikud olid tarvitanud alkoholi ning Tomas Romulus heitis vestluse käigus I. P.le ja A. E. ette varasemalt H. M. uimastamist ja seksuaalset ärakasutamist (T. Romuluse, S. M., I. P.u ja A. E. ütlused), mida viimased eitasid. Toimunud füüsilise vägivalla kasutamise osas lähevad 13 aga süüdistatava ja kannatanute ning tunnistajate ütlused lahku. Kohus leiab, et tõeseid ja usaldusväärseid ütlusi on andnud kannatanud ja tunnistajad. I. P. kehaline väärkohtlemine Kohus leiab, et süüdistatava süü on I. P. tervisekahjustamises täies ulatuses tõendatud järgnevaga. Kannatanu I. P. ütluste (I kd tl 50 p-56pö) kohaselt T. Romulus ütles kohe uksest sisse astudes tema poole vaadates, et tema saab päris kindlasti lõuga või peksa. Tema astus lauast eemale ja T. Romulus tuli talle järgi ja esialgu tegi käega löömise liigutuse, kuid ei löönud, siis hakkas nügima, võttis kätest kinni, toimus rabelemine ja siis hakkas kätega peksma. Tema kukkus, mispeale T. Romulus pani tema vasaku käe peale oma põlve, nii et kannatanu ei saanud liigutada ja hakkas teda rusikaga näkku peksma. Tema püüdis T. Romulust kätega näost lükates enda pealt ära lükata, mispeale viimane hammustas (sh hoidis kinni) teda sõrmest ega lasknud lahti. Verd jooksis. Seejärel lõi ta teda veel mõned korrad, misjärel kannatanu sai eemale minna. T. Romulus tuli talle järgi ja lõi veel 2 korda vastu pead. Rusikaga lõi ta pähe, otsa ette, silma alla, peaga näkku ka. Tal oli rünnaku tulemusena silm kinni paistetanud ja sõrm katki. Süüdistatava esitatud küsimuste peale jäi kannatanu enda juurde selles, et olukord ei kujunenud nii nagu süüdistatav kirjeldas (I kd tl 55). Kannatanu I. P. selgitas, et kuigi ta oli tarvitanud alkoholi (viina, gini), siis ta mäletab toimunud sündmusi selgelt. Enne T. Romuluse poolset peksmist vigastusi tal ei olnud. T. Romulus tabas teda löökidega otsa ette, huultele, silma alla, nina pihta, hammustas rinnast läbi särgi. Tema on kehaliselt T. Romulusest pikem, kuid viimane on tugevam. Löökide tagajärjel tundis ta valu, need olid tugevad löögid. Sõrmest hammustamine oli valus. Kannatanu A. E. ütlustest (I kd tl 59pö-63) nähtub, et korterisse tuli Tomas (Romulus), kes ütles I. P.le, et annan sulle lõuga ja siis läks kakluseks, I. P. oli pikali maas ja Tomas (Romulus) lõi teda, I. P. püüdis ennast küll korraks kaitsta, kuid kõik käis väga kiiresti. S. M.a (I kd tl 63-67pö) ütluste kohaselt 20.09.2021 nägi tema T. Romulust esimest korda. Tüli algatas Tomas Romulus, kes esimesena püüdis lüüa ja I. P. püüdis rahustada, I. P. ei osutanud üldse vastupanu („suur mees, laseb ennast taguda“). Nad kukkusid koos maha, I. P. ei püüdnud vastu lüüa, see oli ühepoolne peksmine. Tema nägi, et I. P.l oli nägu verine – kõik oli sodi, näpul tükk rippus küljest ära, löögid olid tugevad. Tunnistaja T. G., kes on I. P. elukaaslane, ütluste kohaselt (I kd tl 67pö-69pö): 20.09.2021 oli tema WC-s ja ei näinud kuidas I. P. peksmine aset leidis. Pärast nägi, et I. P. nägu oli verine. Eeltoodu viitab üheselt sellele, et kõigi märgitute ütluste kohaselt alustas füüsilist konflikti T. Romulus, kes ühepoolselt peksis I. P.. Kannatanu on peksmist kirjeldanud äärmiselt detailselt ja põhjalikult, samuti on selgitanud, et olenemata alkoholi tarvitamisest ta mäletab juhtunut selgelt. Tunnistajad A. E. ja S. M. on samuti kirjeldanud, et peksmine oli T. Romuluse poolne, I. P. ei hakanud vastugi. Seega on kohtu hinnangul kannatanu ja tunnistajate ütlused kokkulangevad. Kohus ei ole tuvastanud neis sisemisi vastuolusid ega elulist ebausutavust, vastupidi. Ütlused olid esitatud siiralt, eluliselt usutavalt ja kannatanud ning tunnistajad ei lasknud ennast ka süüdistatava küsimustele vastates eksitada ja jäid enda ütluste juurde. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvestab kohus ka seda, et tunnistaja K. M. ütluste kohaselt (I kd tl 58pö-59pö) kohtus tema 20.09.2021 politseiametnikuna tööalaselt 14 PERH-s I. P.ga, kes rääkis, et oli veetnud aega A. elukohas koos paari naisterahvaga, kui sinna tuli keegi vanglast vabanenud Tomas. I. P. jutu kohaselt lõi teda Tomas paar korda näkku, istus peal ja hammustas sõrmest, hoidis sõrme suus ja raputas, mis tekitas väga tugevat valu. Tunnistaja kirjeldab sealjuures, et oli nähtav, et üks sõrm korras ei ole, sügavad hambajäljed olid sees. Tomas oli neile kallale tulnud kuna arvas, et neil on seksuaalsuhted tema naisega, mida I. P. eitas. I. P. nägu oli turses. I. P. tundus vähem joobes (kui A. E.), rääkis ladusat juttu. Tunnistaja M. ütlusi kinnitab ka dokumentaalne tõend. Asitõendi vaatlusprotokollist ehk politseipatrulli vormikaamera videosalvestisest 20.09.2021 (I kd 140-144) nähtuvad äratuntavalt politseiametnikud ja I. P. ning A. E.. I. P. selgitab politseinikele, et Tomas tuli kallale Xxxxas. Arvas, et oli tema naisega vahekorras. Kirjeldab, et Tomas tuli talle kallale ja pärast A. kallale, öeldes sinna juurde „täiesti põhjendamatu“. Rusikatega, võttis sõrmest kinni ja hammustas, peaga lõi. Räägib, et tundis suurt valu, palus lõpetada. Tomas lõi teda üks kord näkku peaga, 4-5 korda rusikatega. Kannatanu vigastused on silmnähtavad, neil peatub kohus eraldi edaspidi. Seega on kannatanu I. P., vahetult peale sündmust, olles ise veel sündmuse mõju all, rääkinud tunnistajale sama juttu, mida on rääkis kohtus ja on rääkinud eeldatavasti kohtueelses menetluses (vastuolude tõttu ei ole taotletud tema ütluste avaldamist). Tema ütlustes kohus sisemisi vastuolusid ei tuvastanud, ta on järjepidevalt vastanud ja kirjeldanud tema suhtes toime pandud vägivalda. Kannatanu ütlused on kokkulangevad tunnistajate ütlustega sündmuse kulgemise ja tervisekahjustuste tekitamise viisi, aja ja koha osas, samuti selles, et füüsilist vägivalda tarvitas just Tomas Romulus, kes oli ka vägivalla tarvitamise algataja. Kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärust kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid, mis lisaks ütluste usaldusväärsusele kinnitavad tekitatud tervisekahjustusi, nende tekkemehhanismi, aega, ja raskust, sh kestvust. Isiku, I. P. läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (I kd tl 108-113) nähtuvalt esinesid tal järgmised visuaalselt tuvastatud vigastused: vasaku silma alumine ja ülemine laug turses, ülemisel laul hematoom, ülemise huule siseküljel vähemalt 2 väikese mõõduga haava, parema käe IV sõrme küüslüli mõlemal pool marrastused, nina ja ülahuule vahel kuivanud veremäärdumus. Lisaks nähtuvad fotodelt T-särgi vasakpoolses rinnaosas punakas määrdumus, teksapükstel vasakul säärel verekahtlane määrdumus. Ning täpsustavalt on teostatud 11.10.2021 Isiku I. P. läbivaatus (I kd tl 114-116) ning tuvastatud vasakul pool rinnapiirkonnas u 4 cm läbimõõduga punetus (arm), vasaku silma all hematoom, vasakus silmas verevalum. Samasugused vigastused on kajastatud ka meditsiinidokumentides. Nimelt I. P. patsiendikaardist nr 2021062913, 20.09.2021 ja 21.09.2021 (I kd tl 117-119) nähtub järgmiste vigastuste tuvastamine: kolju ja näoluude hulgimurrud, ninaluudemurd, arvamus: vasaku orbita põhja/maksillaarsiinuse lae impressioonimurd, murrufragmendi nihkega maksillaarsiinusesse. Lisaks on sopistunud orbita rasvkude osaliselt maksillaarsiinusesse ning ka alumine pikilihas ulatub osaliselt läbi luulise defekti. Isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr 21E-AOI195, 12.11.21 antud eksperdiarvamuse kohaselt sedastati I. P.ul SA PERH 20.09.21 näokoljuluude hulgimurrud (vasaku silmakoopa põhja impressioon e sisserõhutusmurd ning ninaluude murd koos silmakoopa murrufragmentide, rasvkoe ning alumise pikilihase osalise nihkega põskkoopasse) koos vasaku silmaümbruse nahaaluse verevalumiga ning parema käe IV sõrme haav; nahaalused verevalumid parema silma alalaul, parema silma piirkonnas ja ülahuulel ning nahamarrastused paremal alalaul, mõlemal pool laubal ning vasakul pool oimu piirkonnas, pindmine haav ülahuule suuesikupoolsel limaskestal, nahaalused verevalumid parema käe II-V sõrme küüslüli pihkmisel pinnal ning nahamarrastused parema käe II ja V sõrme piirkonnas (p1). tervisekahjustused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 20.09.21 korduvatest 15 löökidest (vähemat 8 löögist) kõva tömbi piiratud löögipinnaga esemega (nt rusikas vms esemega) pea piirkonda ning hammustamisest parema käe II-V sõrme piirkonnas (p2). Tervisekahjustuste paranemise kestvus ületab 4 nädalat (p 4), kuid ei ületa tüsistumata kulu korral 4 kuud, ei ole eluohtlikud (p 5). Seega kinnitavad I. P.ul vahetult peale juhtunut tuvastatud ja eksperdi poolt kinnitatud tervisekahjustused just tema ütlusi vigastuste saamise viisi ja aja ning kestvuse osas. A. E. kehaline väärkohtlemine Kannatanu A. E. ütluste (I kd tl 59pö-63) kohaselt, peale I. P. peksmist umbes ühe tunni pärast tuli Tomas tagasi, küsis, miks ta H. M. Kordamedi viis ja küsis auto võtmeid. Edasi kannatanu ei mäleta midagi. Enne peksa saamist oli tal jalaluu murd, koljuluud olid terved. Peksmise tagajärjel on ta siiani haiglas, lõualuud ei käi kokku, ninaluu läks (uuesti) katki, kõrv oli vigastatud, huuled, nina, silma õmmeldi ülevalt ja alt. Kannatanu I. P. ütluste (I kd tl 51 pö-56pö) kohaselt tuli T. Romulus tagasi (peale tema peksmist) A. E. elukohta, Xxxxas, otsides H. M. kotti ja telefoni. Telefoni ta leidis, kuid käekotti ei leidnud. Kui A. E. ütles, et ta lahkuks, hakkas T. Romulus teda rusikas kätega valimatult igale poole kehasse peksma. Tema märkas siis mingi hetk, et A. E. on WC-s kraanikausi all verine, misjärel ta sekkus ja võttis T. Romulusel seljatagant ümbert kinni, öeldes, et aitab peksmisest, teine ei liiguta enam. Püsti tõustes T. Romulus võttis temast kinni ja nad mõlemad kukkusid vanni, seejärel T. Romulus lahkus, võttis enne enda verise särgi seljast, öeldes, et jäägu see mälestuseks. Kui ta pärast T. Romuluse lahkumist A. E. nägi, oli viimase nägu verine. Tunnistaja S. M. (I kd tl 63-67pö) on andnud ütlusi, et 20.09.2021 nägi ta T. Romulust (kui ta uuesti peale I. P. peksmist tagasi tuli), kui ta tuli A. E. elukohta Adra tn 18, hakkas uuesti I. P. ründama, kuid siis läks A. E. vahele ja T. Romulus hakkas A. E. väga julmalt peksma, kuni A. E. oli liikumatult kraanikausi all, nii „ära taotud. Ta oli nii verine, nägu oli nii sodi, et silmad ei paistnud välja, verd tuli ja T. Romulus veel peksis edasi. Lõi jalgadega ja rusikatega, raevu oli palju, vihane oli“. Tunnistaja T. G. ütlused (I kd tl 67pö-69pö) kinnitavad samuti, et T. Romulus tuli tagasi ja laamendas, peksis A. E., alguses toas, siis vannitoas, kirjeldades, et pool nägu oli (kannatanul) segi pekstud. Asjaolu, et kannatanud (A. E. ja I. P.) annavad usaldusväärseid ütlusi, on lisaks tunnistajate S. M. ja T. G. ütlustele kinnitust leidnud ka tunnistaja K. M. ütlustega. Nimelt tema ütluste kohaselt (I kd tl 58pö-59pö) kohtus tema politseiametnikuna tööülesandeid täites PERH-s A. E., kes istus ratastoolis, ta nägu oli verine ja paistes, ei suutnud hästi rääkida, seda nii nähtava joobe kui ka vigastuste tõttu. Käed olid ka verised. A. ütles, et oli ema kodus, kui sinna tuli keegi vanglast vabanenud tuttava ja hakkas peksma. A.est tehti fotod ja vestlus salvestati vormikaameraga. Samuti kinnitas vestluse käigus I. P., et T. Romulus peksis ka A. E.t. Videosalvestiselt nähtuvad samuti A. E. vigastused. Märgitu nähtub üheselt ka asitõendi vaatlusprotokollist ehk politseipatrulli vormikaamera videosalvestisest 20.09.2021 (I kd 140144), millisel on äratuntavalt politseiametnikud ja I. P. ning A. E.. A. E. räägib suurte raskustega, veri ninas ja suus, tema kõne on segane ja katkendlik. Ta selgitab, et ei mäleta, kes seda tegi, kuid see juhtus kodus. Peale mõtlemist vastab, et nad olid neljakesi ja see kes lõi, oli keegi kes tuli vanglast. Ta selgitab, et tal on valus rääkida. I. P. selgitab samuti, et Tomas tuli talle kallale ja pärast A.ele kallale, kirjeldades seda „täiesti põhjendamatu“. Seletab, et tuli vahele (kui T. Romulus A. E.t peksis) ja hoidis teda selja tagant kinni, A. E. oli selili maas ja T. Romulus peksis lihtsalt. 16 Kannatanute ja tunnistajate ütlused on nagu eelnevalt öeldud kokkulangevad ka kirjalike tõenditega. Isiku A. E. läbivaatuse protokollist, 20.09.2021 (I kd tl 134-137) nähtuvad järgmised silmnähtavad vigastused: parema silma ülemine laug turses, laul hematoom; vasaku silma ülemine laug tugevalt turses ja alumine laug turses, mõlemal laugul hematoom, nina ja huuled veritsevad. Fotodelt nähtub ka verekahtlane määrdumus seljas oleval heledal T särgil, käsivartel, põlvel, jalatsitel. A. E. patsiendikaardist nr 2021062914, 20.09.2021 (I kd tl 138139) nähtub samuti tuvastatud vigastustena: kolju- ja näoluude hulgimurrud, huule ja suuõõne lahtine haav, kõrva lahtine haav, nina lahtine haav. Ekspertiisiaktis nr 21E-AOI194, 12.11.2021 (I kd tl 166-169) on ekspert tuvastanud samad vigastused: näokoljuluude hulgimurrud (mõlema põskkoopa kõikide seinte ning mõlema silmakoopa alumise, külgmise ja keskmise seina murrud, mõlema sarnakaare murrud ning ninaluude killunenud murrud), põrutushaavad nina, huule ja vasaku kõrvalesta piirkonnas ning nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse mõlema silma üla- ja alalau ning vasaku kõrvalesta piirkonnas (p 1). eksperdi arvamuse kohaselt on vigastused tekitatud korduvatest löökidest, võimalik, et 20.09.21 (vähemalt 5 lööki) kõva tömbi piiratud pinnaga löögipinnaga esemetega (rusikas, jala vms) pea piirkonda (p 2) ning tervisekahjustuste paranemise kestvus ületab 4 nädalat (p 4), kuid ei ületa tüsistumata kulu korral 4 kuud, ei ole eluohtlikud (p 5). Seega lähevad sedastatud vigastused kokku kannatanu I. P.u ja tunnistajate kirjeldustega kasutatud vägivalla ulatuse ja tekkemehhanismi kohta, kuid ka tõendavad tervisekahjustuse kestvust. Kaudselt tõendab nii I. P.u kui ka A. E. kehalist väärkohtlemist ka teabesalvestise vaatlusprotokoll, 21.09.2021(I kd tl 145-147), milles kajastatud häirekeskuse kõnes on helistajana äratuntav S. M., kes palub kiiresti kiirabi Xxxx, öeldes, et kaks meest said peksa, viidates peksjana vanglast vabanenud Tomasele. Helistaja hindab olukorda tõsiseks, öeldes, et kiirabi on vaja ruttu. Märgitu esiteks kinnitab taaskord ka tunnistaja enda ütluste usaldusväärsust kuid viitab ka olukorra tõsidusele (kiirabi on vaja ruttu). Samuti tõendab nii I. P.u kui ka A. E. kehalist väärkohtlemist sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd tl 77-107, koos fototabelitega), millest nähtub, et esikus lävepaku ees verekahtlase määrdumuse tilgad. Esikutrepiastme juures verekahtlase määrdumisega salvrätik. Prügikastis üleni niiske, valget värvi T särk, verekahtlase määrdumisega üleni koos, kontoritooli seljatoel verekahtlase määrdumusega käterätik, vanni külg ja serv verekahtlase määrdumisega, valamu ja vanni vahel verepritsmed ja loik; vannivalamu põranda jala kõrval maas praepann, wc poti kõrval praepanni käepide. Musta värvi T-särk ja kampsun (fotod 16-19, 26-34). Märgitu tõendab asjaolu, et füüsiline konflikt oli sedavõrd intensiivne, et selle tulemusena toimusid verejooksud, mille jäljed on jäädvustatud sündmuskohal. Kohtu hinnangul on ka selles episoodis kannatanute ja tunnistajate ütlused juba eelnevalt nimetatud põhjustel usaldusväärsed. Ütlused on antud siiralt, veenvalt ja eluliselt usutavalt, neis puuduvad sisemised vastuolud ning need on kokkulangevad ka kirjalike tõenditega. S. M. puhul tuleb tähele panna ka seda, et tema nägi T. Romulust tol päeval esimest korda, mistõttu ka hüpoteetiliselt puudub temal igasugune motiiv valetada. Asjaolu, et kannatanu I. P. on kohtulikult

§ 424

lg 1 järgi karistatud ei mõjuta käesolevas asjas tema ütluste usaldusväärsust (mõlemas episoodis). Joobeseisundis viibimist antud sündmuse puhul on kannatanu tunnistanud ning tema karistatus ei väära asjaolu, et käesolevas asjas on ta andnud usaldusväärseid ütlusi. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tõendatud, et just Tomas Romulus algatas 20.09.2021 nii suuliselt kui ka füüsiliselt konflikti. T. Romulus ründas esimesena I. P., keda ta lõi korduvalt 17 kätega, sh rusikas kätega näkku, sh otsa ette, silma alla, huulte pihta, ninale, lõi peaga näkku, hammustas sõrmest ja rinnaku piirkonnast, tekitades I. P.ule näokoljuluude hulgimurrud (vasaku silmakoopa põhja impressioon e sisserõhutusmurd ning ninaluude murd koos silmakoopa murrufragmentide, rasvkoe ning alumise pikilihase osalise nihkega põskkoopasse) koos vasaku silmaümbruse nahaaluse verevalumiga ning parema käe IV sõrme haav; nahaalused verevalumid parema silma alalaul parema silma piirkonnas ja ülahuulel ning nahamarrastused paremal alalaul, mõlemal pool laubal ning vasakul pool oimu piirkonnas, pindmine haav ülahuule suuesikupoolsel limaskestal, nahaalused verevalumid parema käe II-V sõrme küüslüli pihkmisel pinnal ning nahamarrastused parema käe II ja V sõrme piirkonnas. Vigastuste tekitamise ajal I. P. tajus nii valu kui sai ka tervisekahjustused. Edasi ründas T. Romulus samal päeval mõned tunnid hiljem A. E.t. Esmalt märgib kohus, et kohtu hinnangul on T. Romuluse tegevus A. E. kehalises väärkohtlemises õigustatult iseseisva episoodina, mitte jätkuva teona, kuivõrd T. Romulus lahkus ja naasis, misjärel tal tekkis uus tahtlus ja ta ründas A. E.t. T. Romulus lõi A. E.t rusikatega ja jalgadega valimatult igale poole kehasse, sh näo piirkonda, tekitades A. E.le parema silma ülemine laug turses, laul hematoom; vasaku silma ülemine laug tugevalt turses ja alumine laug turses, mõlemal laugul hematoom, nina ja huuled veritsevad. Fotodelt nähtub ka verekahtlane määrdumus seljas oleval heledal T särgil, käsivartel, põlvel, jalatsitel. A. E. patsiendikaardist nr 2021062914, 20.09.2021 (I kd tl 138-139) nähtub samuti tuvastatud vigastustena: kolju- ja näoluude hulgimurrud, huule ja suuõõne lahtine haav, kõrva lahtine haav, nina lahtine haav. Ekspertiisiaktis nr 21E-AOI194, 12.11.2021 (I kd tl 166-169) on ekspert tuvastanud samad vigastused: näokoljuluude hulgimurrud (mõlema põskkoopa kõikide seinte ning mõlema silmakoopa alumise, külgmise ja keskmise seina murrud, mõlema sarnakaare murrud ning ninaluude killunenud murrud), põrutushaavad nina, huule ja vasaku kõrvalesta piirkonnas ning nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse mõlema silma üla ja alalau ning vasaku kõrvalesta piirkonnas. Kuigi A. E. ise juhtunut ei mäleta, siis on kohtu hinnangul objektiivselt omistatav, et kannatanu sellise peksmise ulatuse ja tagajärgede juures tundis füüsilist valu ning sai märgitud tervisekahjustused.

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi on kvalifitseeritav teise inimese tervise kahjustamine ning valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ning mis on toime pandud korduvalt. Kohtu hinnangul on täidetud kuriteokoosseisu objektiivne koosseis mõlemas episoodis. Ilmselgelt on kannatanud süüdistatava suhtes teine inimene. Esmalt (I. P.u episoodis) kannatanu nügimine, kätega, sh rusikas kätega löömine, peaga löömine, hammustamine sõrmest ja rinnakupiirkonnast ning teiseks (A. E. episoodis) kannatanu löömine rusikate ja jalgadega kogu kehasse, samuti näo piirkonda, on kõik käsitatavad teise inimese tervisekahjustamise ja temale valu tekitava kehalise väärkohtlemisena ehk kannatanu keha mõjutamistes viisidel, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelistes suhetes aktsepteeritavad. Kannatanu I. P. on kirjeldanud, et tajus valu ja tal on tuvastatud eelloetletud tervisekahjustused. Kannatanu A. E. küll ei mäleta vigastuste tekitamist ega valu tajumist, kuid temal objektiivselt sedastatud vigastused ning kannatanu I. P.u ja tunnistajate S. M. ja T. G. ütlusest nähtuv peksmise kirjeldus ise annab juba aluse rääkida kõhklusteta valu tajumisest ning tervisekahjustused on sedastatud ekspertiisis ja on eelnevalt loetletud. Kohtu hinnangul on süüdistatava tegevuse tulemusena kannatanutele valu tekitamine talle mõlemas episoodis objektiivselt omistatav, kuivõrd objektiivse kõrvaltseisja seisukohast oleks sellistel juhtudel valu aistingu tajumine süüdistatava tegude (kirjeldatud vägivallateod) tüüpiline tagajärg. Seega on süüdistatav enda tegevusega põhjustanud kannatanutele tervisekahjustused ja on neid valu tekitavalt väärkohelnud. Kohus 18 märgib, et kannatanute ja tunnistajate ütlusest ei nähtu T. Romuluse poolt kannatanu I. P.u löömist jalgadega nagu on märgitud süüdistuses ning samuti ei ole olnud võimalik tuvastada kohtumenetluses antud ütluste põhjal täpset löökide arvu (nagu süüdistuses kajastatud), kuid kohtu hinnangul on tõendatud, et lööke oli mõlema kannatanu suhtes paljukordselt. Eksperdiarvamusega on mõlemas episoodis tuvastatud, et tervisekahjustused kestavad vähemalt 4 nädalat, kuid mitte kauem kui 4 kuud (tüsistumata kujul). Kuivõrd süüdistatav on toime pannud erinevate tegudega I. P.u ja A. E. kehalise väärkohtlemise ning sealjuures on ta varasemalt ehk 20.09.2021 süüdi mõistetud mh

§ 121lg 2 p 3 järgi, siis on ta käesolevad teod (I.

P.u ja A. E. episoodis) toime pannud korduvusega. Kohtu hinnangul on süüdistatav subjektiivsest küljest mõlemad teod toime pannud kavatsetult

§ 16lg 2 mõistes.

Antud juhul süüdistatav mõlemas kuriteoepisoodis teadlikult ja kavatsetult löönud kannatanuid, sh rusikatega, jalgadega, peaga ja hammustanud. Kõik märgitud tegevused on füüsiliselt võimalikud vaid tahtlike, kontrollitud liigutustena realiseerida. Seega soovis süüdistatav kannatanute suhtes vägivalda kasutada, ta tegi seda sihipäraselt ja kavatsetult ning teadis, et vägivald realiseerub (kannatanu saab löömisest tabamuse, hammustamine mõjutab teise keha valu tekitavalt), mis ilmselgelt põhjustab valu ja tervisekahjustusi, mida süüdistatav (nagu ka keskmine kõrvaltseisja) pidi ise samuti teadma. Eeltoodu alusel on süüdistatava süü tõendatud ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi.

Samuti on uuritud T. Romuluse psüühilist tervist ning 20.10.2021 saadetud vastuses selgitas PERH, et perioodil 07.03.2000 kuni 18.02.2021 on Tomas Romulus pöördunud psühhiaatriakliiniku ambulatoorsetele vastuvõttudele kokku 28 korda. Tal on diagnoositud hüperkineetiline käitumishäire (aastal 2000), täpsustamata isiksushäire (aastatel 2008-2018) ning mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomitega (aastatel 2018-2021). Psühhiaatrilisel statsionaarsel ravil Tomas Romulus viibinud ei ole (I kd tl 2+4-205). 08.11.2021 Tomas Romuluse ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 7.1-3/636 antud eksperdiarvamusest nähtuvalt teostati Tomas Romuluse ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis 03.11.2021 Tallinnas SA PERH psühhiaatriakliinikus. Eksperdiarvamuse kohaselt oli Tomas Romulus 20.09.2021 kuriteo toimepanemisel selgel teadvusel, tegutses reaalses konfliktsituatsioonis, tal ei esinenud psühhoosi tunnuseid, mäletab toimunut piisava täpsusega. Tomas Romulus oli temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima (I kd tl 206-216). Kohtuistungite käigus ei tekkinud kohtul kahtlusi T. Romuluse psüühilise tervise osas ning selliseid kahtlusi ei tekitanud ka eelmärgitud tõenditest kajastatud T. Romuluse tervislik seisund. Kohus märgib taaskord, et süüdistatava versioon enesekaitses tegutsemisest on kohtulikul uurimisel ümber lükatud. Ühtegi enesekaitsele viitavat tegevust süüdistatava käitumises kohus tuvastanud ei ole, samuti ei nähtu süüdistusega hõlmatud sündmustes kannatanute poolset provokatsiooni või füüsilise kakluse alustamist. Vastupidiselt, kogumis kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning tervisekahjustusi tõendavate kirjalike tõenditega saab kohus täie veendumusega väita, et kehaline väärkohtlemine oli ühepoolne ehk T. Romuluse poolne vägivald mõlema kannatanu suhtes, ilma, et kannatanud oleksid teda ennast rünnanud või (vähemalt olulises ulatuses) vastu löönud. Ainuke tuvastatud sekkumine toimus I. P.u poolt A. E. peksmise ajal (kui viimane juba liikumatult istus), tegemist oli süüdistatava kinnihoidmise ja kannatanust eemale tõmbamisega, mis ei ole käsitatav antud olukorras vägivallaga süüdistatava suhtes ning sellele järgnevalt ka peale vanni kukkumist T. Romulus lahkus. Samuti 19 ei saa lugeda vägivallaks teise haardest enda vabastamist (I. P. püüdis vabaneda T. Romuluse haardest, tema näo eemale lükkamine enda vabastamiseks). A. E. poolset sekkumist, sõnaliselt, et T. Romulus ei hakkaks uuesti I. P. peksma, ei saa pidada ei provokatsiooniks ega enesekaitsele sunnitud tegevuseks, vaid ilma igasuguse tegeliku põhjuseta ründas T. Romulus seejärel A. E.t. Kohus ei saa võtta tõsikindlat seisukohta selles, kas ja kes võis lüüa A. E. peksmise käigus T. Romulust panniga pähe. Tuleb tõdeda, et T. Romuluse sellekohast juttu tõendab tema pea vigastus ning katkise käepidemega panni leidumine vannitoas, mida ei saa pidada panni hoiustamiseks tavapäraseks viisiks ega kohaks. Samas, lisaks T. Romuluse enda ütlustele selle kohta, et teda lõi panniga S. M., ei ole keegi teine taolist tegevust ja just S. M. poolt toimepanduna kirjeldanud. Siinkohal on oluline rõhutada, et kohtu hinnangul, kui teoreetiliselt jaatada võimalust, et samal ajal kui peale I. P.u peksmist, peksis T. Romulus A. E.t ja viimane oli juba äärmiselt halvas seisukorras (ei hakanud vastu, ei liigutanud), ei saa ükskõik kelle poolt T. Romuluse panniga löömist (ilmselgelt eesmärgiga, et temapoolne peksmine lõpetada) kellelegi ette heita ega näha selles ka tegevust, mis tinginuks T. Romuluse käitumises enesekaitse vms seisundi tuvastamise. Tuvastatud on, et T. Romulus lahkus peale I. P.u sekkumist ja kogu arvestatav vägivald tema poolt oli selleks ajaks juba realiseerunud. Kohus rõhutab, et arvestades kannatanute ja tunnistajate ütlusi ning T. Romuluse isiku läbivaatust, ei ole kohus tuvastanud ühtegi sellist tegevust, mille puhul peaks kohus tõsimeeli analüüsima T. Romulusel enesekaitse, hädakaitse või nt erilise hingelise erutuse seisundis viibimist. Kohus möönab, et T. Romulus on läbivalt kinnitanud, et tema motiiv korterisse minekuks oli selguse saamine seoses H. M. poolt räägituga. Samuti nähtub nii kannatanu kui ka tunnistajate ütlusest, et ta tõepoolest esitas küsimusi selle kohta, kas kannatanud olid tema tolleaegse elukaaslasega seksuaalselt vahekorras ja viisid ta Kordamedi. Märgitu näitab, et vähemalt esialgu võis T. Romulus suhtuda tõsiselt H. M. poolt väidetusse. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et päris tõepäraseks ei saanud tegelikkuses T. Romulus seda ka ise lõpuni pidada. Ka temal endal pidanuksid tekkima kõhklused, kui ta teadis, et peale sellist etteheidet tegelikkuses H. M. samas kohas ja seltskonnas edasi viibib (mida ta ise H. M. jutu põhjal juba teadis). Seda kõhklust pidanuks suurendama asjaolu, et H. M. ei tulnud temale vanglasse vastu, nagu oli lubanud, vaid ta sai tolleaegse elukaaslase kätte samast kohast. T. Romulus on kirjeldanud, et H. M. oli joobes, kui ta talle järgi läks, kuid ei ole kirjeldanud, et vahetult siis või kogu selle õhtu jooksul oleks H. M. esitanud pretensioone kannatanute suhtes. Edasine T. Romuluse enda käitumine seab aga tema tegeliku usu H. M. poolt räägitusse tõsiselt kahtluse alla. Ta ise läks koos H. M.ga samasse kohta samasse seltskonda tagasi. Viimased asjaolud näitab selgelt, et tegelikkuses ei saanud T. Romulus sisemiselt uskuda H. M. väidetavat juttu, sest sellises olukorras olnuks täiesti mõistetamatu H. M. tagasiviimine samasse kohta, seltskonda ja mitte juhtunust politseile teatamine. Peale küsimuste esitamist ja tegu eitavate vastuste saamist ei nähtu ühegi tunnistaja ütlusest, et vestlusesse oleks sekkunud ka H. M. või, et ta oleks vestluste tulemusena vähemalt (eeldatav ohver) kuidagi teisiti käitunud, äraminna soovinud vms. Isegi kui eeldada, et T. Romulus sooviski omakohut korraldada, jääb täiesti mõistematuks, miks pidanuks ta naasma väidetava ohvriga vägistajate juurde. Sellest tulenevalt leiab kohus, et sisemiselt tegelikkuses T. Romulus ei uskunud lõpuni H. M. juttu, kuid tõi selle ettekäändena tüli algatamiseks. Olukorras, kus kumbki meestest (ega keegi teine seltskonnast) ei vastanud talle halvustavalt, provokatiivselt vms viisil, on tema ärritumine tolles kontekstis kannatanute suhtes põhjendamatu. Samuti vähendab T. Romuluse motiivi enda n.ö- naise au kaitsta asjaolu, et ta läks „küsimusi“ esitama silmnähtavalt joobes inimestelt. Sellist käitumist ei saa pidada mõistlikuks ega probleemi lahendamisele orienteerituks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ükskõik, mis olid T. Romuluse sisemised kaalutlused minna A. E. juurde, tõstatada teema tema endise elukaaslase osas, siis kohus ei näe tema teo välispilti hinnates sellist hetke ega seisundit, milles saaks rääkida tema erilisest hingelisest erutatusest, hädakaitsest või 20 enesekaitses tegutsemises. Kohtu hinnangul oli T. Romulus tavalises vihaseisundis ja peksis kahte kannatanut jõhkralt. Eeltoodust tulenevalt õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. KARISTUS Praeguses asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud kaks teise astme kuritegu, põhjustades kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

§ 121

lg 2 p 1, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatava teosüü hindamisel arvestab kohus seda, et T. Romulus algatas ise esmalt suulise konflikti, adudes, et mõlemad kannatanud on sealjuures alkohoolse joobe seisundis. Ning seejärel algatas T. Romulus ise füüsilise konflikt mõlema kannatanuga. Kohtu hinnangul on T. Romulus mõlemal juhul kannatanut peksnud keskmiselt intensiivsemalt, tugevate löökidega ja keskmisest suuremas määras. Kohus on eelnevalt tema teokirjeldused põhjalikult esitanud, koos tekitatud vigastustega, ega pea vajalikuks neid siin korrata. Sealjuures on ta mõlemad teod toime pannud sama päeva jooksul mõne tunnise vahega ning lahkunud ise pärast sündmuskohalt. Kohtul tuleb tõdeda, et ka kehaliste väärkohtlemiste juhtumite puhul ei saa pidada tavapäraseks teise inimese hammustamist sõrmest, selle olulise kahjustamisega, hammustamist rinnakust ega peaga löömist. Märgitud teod ilmestavad T. Romuluse erilist intensiivsust kannatanute vigastamisel. I. P.u puhul on märkimisväärne nt jõu rakendamine, mida süüdistatav pidi kasutama kannatanu sõrme kinnihoidmisel ja hammustamisel selliselt, et see tingis sõrme naha osalise eraldumise. Kohtu hinnangul just see tegu ja kannatanu peaga kahel korral löömine väljendab tema teguviisi intensiivsust, jõulisust ja jõhkrust. Samuti arvestab kohus, et A. E.t peksis T. Romulus kuni viimase meelemärkuse kaotamiseni ning peksmise katkestas I. P.u sekkumine, mitte T. Romuluse enda tegevus. Tähele tuleb panna, et teiste ütluste kohaselt oli A. E. peksmise lõppedes kaotanud teadvuse, kuid T. Romulus ei pidanud vajalikuks ise kohale jääda, kiirabi kutsuda ega esmaabi osutada. Seejuures tuleb üldteada asjaoluks pidada inimese pea piirkonda peksmise ohtlikkust nii elule kui tervisele. Kohus leiab, et selliselt teist inimest pekstes, sh inimest, kes ei osuta vastupanu, on T. Romulus kannatanut peksnud jõhkralt, suure jõuga ja intensiivselt. Asjaolu, et kannatanu jalg vigastatud oli, ei ole kohtu hinnangul T. Romulusele teosüü suuruse mõistes etteheidetav, sest ei ole üheselt tuvastatud, et sellel põhjusel kannatanu ei saanud vastupanu osutada või et just sel põhjusel peksnuks T. Romulus kannatanut rohkem. Kohus arvestab ka seda, et tervisekahjustustest paranemine võttis kannatanutel aega oluliselt üle 4 nädalala, kuid vähem kui 4 kuud ja teatud kaebused tekitatud vigastuste tagajärgedel on kannatanutel tänaseni. Kohus arvestab ka seda, et T. Romulus ei sattunud juhuslikult n.ö. halba olukorda, millele ta reageeris, vaid ta kavatsetult läks ise A. E. korterisse, kus hakkas ise tülitsema ja alustas ka füüsilist konflikti enda tahtliku tegevusena. Arvestades kirjeldatud peksmise viise, tekitatud tervisekahjustusi ning nende paranemise kestvust, leiab kohus, et T. Romuluse teosüü on keskmäärast oluliselt suurem. Kohtu hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. T. Romulus ei ole enda süüd sisuliselt tunnistanud, vaid on väitnud, et tegutses enesekaitses. Enesekaitset T. Romuluse tegevuses kohus tuvastanud ei ole. Siirast kahetsust, sh enda tegevuse hukkamõistu T. Romuluse poolt kohus täheldanud ei ole ning ei ole T. Romulus seda ka ise sõnaselgelt väljendanud. T. Romulus on järjepidevalt püüdnud enda süüd pisendada, süüd kannatanute kaela veeretada ja õigustada endapoolset vägivalla kasutamist. 21 Kohtus uuritud T. Romulust iseloomustavatest materjalidest selgub, et T. Romulusel on üks kehtiv kriminaalkaristus, nimelt Harju Maakohtu 20.09.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-215361 karistati Tomas Romulust

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 10 kuud,

§ 120

lg 1 järgi vangistusega 2 kuud,

§ 121

lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta 10 kuud,

§ 266

lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 kuud ja

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat.

§ 74

lg 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 kuud ja 29 päeva, mille kandmiselt vabanes kohtuotsuse kuulutamise päeval 20.09.2021. Ülejäänud karistus, s.o 2 aastat 7 kuud ja 1 päev jäeti osaliselt

§ 74ja 75 sätteid kohaldades täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat ja 1 kuu.

Väärteokorras on teda karistatud korduvalt (I kd tl 217-235). Märgitud andmetest tuleb tähele panna, et T. Romulus on varasemalt samuti karistatud kehalise väärkohtlemise eest (samuti kahes episoodis süüdi mõistetud) ning et ta on käesolevad kuriteoepisoodid toime pannud katseaja esimesel päeval, vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist vanglast vabanedes. Sellistest andmetest saab kohus teha järelduse, et T. Romulus ei ole oma varasemat käitumismustrit muutnud (jätkab tema jaoks probleemsete olukordade lahendamist füüsilise vägivallaga, puudub enesekontroll) ning et varasemalt mõistetud ja osaliselt täitmisele pööramata jäetud karistus ei ole teda suunanud õiguskuulekalt käituma. Samuti tuleb tõdeda, et tema allutamine käitumiskontrollile ei ole mingisugustki tulemust andnud. Perspektiiv alluda käitumiskontrollile vabaduses lõppes, kuna ta pani samal päeval kohtuotsuse kuulutamisele järgnevalt vanglast vabanemisel toime uued kuriteod. Olukorda, kus isik koheselt peale vanglast vabanemist, sealjuures katseajal, paneb toime uued kuriteod, tuleb ka kohtupraktikas pidada erandlikuks. Paraku näitab see tõepoolest T. Romuluse ükskõiksust talle antud võimaluse osas. Seega esinevad tema isikust tulenevad eripreventiivsed kaalutused karistuse suurendamiseks. Kuivõrd süüdistatav on kehalise väärkohtlemise toime pannud korduvalt, sh olles eelnevalt samalaadse teo eest karistatud ning olles toime pannud uued kuriteod katseajal, siis üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb anda ühiskonnale signaal, et õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut taunitakse, mis väljendub oluliselt rangemas kohaldatavas karistuses. Kohtu hinnangul on see vajalik ka õiguskorra huvide kaitseks, isoleerimaks samaliigilisi kuritegusid sooritavad korduvkurjategijad pikemaks ajaks ühiskonnast, arvestades siinjuures ka riski, et korduvkurjategijatel on suurem tõenäosus uute kuritegude sooritamiseks. Seda arvesse võttes, leiab kohus, et olles karistatud

§ 121

lg 2 p 3 järgi, pannes uued korduvad

§ 121

lg 2p 1, 3 järgi kvalifitseeritavad süüteod toime katseajal, tuleb üldpreventiivseid aspekte silmas pidades mõista süüdistatavale eelnevast rangem karistus ning märgitud asjaolu suurendab süüdistatava karistuse suurust. Võttes kokkuvõtvalt arvesse, et süüdistatava teosüü on keskmisest määrast oluliselt suurem, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning esinevad eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused tema karistuse suurendamiseks, peab süüdistatava karistus olema keskmäärast oluliselt suurem, mistõttu on kohane karistada T. Romulust käesolevate kuritegude toimepanemise eest vangistusega 4 aastat. Kuigi

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi on võimalik karistuseks mõista rahaline karistus, siis vaatamata sellele, et T. Romulus on töövõimetuspensionär (seega on tal vabaduses tagatud minimaalne sissetulek) ning et tal on olemas elukoht, arvestades eelkõige, et tegemist on kahe episoodiga ning, et isik on teod toimepannud katseajal vanglast vabanemise päeval, sealjuures on ta eelnevalt karistatud korduvalt vägivallategude toimepanemise eest, oleks rahalise karistuse mõistmine ilmselgelt põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Sel viisil ei oleks tagatud 22 õiguskorra kaitsmise huvid ega omaks selline karistusliik ilmselgelt süüdistatava suhtes mingit mõju.

§ 65

lg 2 kohaselt tuleb käesolevat karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 20.09.2021.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa ehk 2 aastat 7 kuud ja 1 päeva võrra, mistõttu on lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 1 päeva vangistust. Kuivõrd kohus on mõistnud T. Romulusele kokku üle 6 aasta pikkuse vangistuse, siis ei aktualiseeru küsimus tema karistuse osalise või täieliku täitmisele pööramata jätmisest. Ühelgi juhul ei peaks kohus seda ka põhjendatuks ega proportsionaalseks arvestades kõiki varasemalt väljendatud asjaolusid. Kohus ei näe erandlikke asjaolusid kuriteo toimepanemises ega süüdistatava isikus. T. Romulus on toime pannud ühe päeva vältel, vahetult peale vanglast vabanemist, toime kaks vägivallakuritegu, sealjuures katseajal olles ning olles varasemalt süüdi mõistetud samuti vägivallategude toimepanemise eest. Kuivõrd T. Romulus peeti kinni KrMS § 217 alusel 20.09.2021 ning on alates sellest ajast viibinud vahi all (I kd tl 32-35, 71-74, 236-245), siis tulenevalt

§ 68

lg 1 tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 20.09.2021.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 20.09.2021.a. TÕKEND T. Romulus peeti kinni KrMS § 217 alusel 20.09.2021, võeti vahi alla Harju Maakohtu 22.09.2021 määrusega ning tema vahi all pidamise tähtaega pikendati 18.11.2021 Harju Maakohtu määrusega kuni 20.01.2022 (I kd tl 236-245), 18.01.2022 Harju Maakohtu määrusega anti T. Romulus kohtu alla ning jäeti tema suhtes valitud tõkend vahistamine muutmata, k.a. 08.04.2022 määrusega (I kd tl 32-35, 71-74). Kohus eelnevalt märkis, et T. Romulus on KrMS § 217 korras kinni peetud 20.09.2021 ning tema vahi all pidamine on peetud käesoleva ajani põhjendatuks. Kohus möönab, et vahistamisalused aja jooksul vähenevad, kuid siiski tuleb tähele panna, et need ei ole süüdistatava puhul ära langenud. Kohtupraktikas on leitud, et teatud hetkel võib edasine vahi all pidamine olla üldse välistatud, sest on jõutud õigusriiklikult lubamatu valuläveni (RKKKm 1-16-2411/677, p 22). Samas tuleb tähele panna, et kuni käesoleva ajani arutas kohus üldmenetluses T. Romuluse süüdistust nii

§ 184

lg 1 järgi (üks episood) kui ka

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi (kaks episoodi) ning kohtupraktikas tuleb sellistel asjaoludel pidada vähem kui aasta vahi all viibimist täiesti aktsepteeritavaks. Kohtuistungid on toimunud planeeritud ajakava kohaselt ning samuti on toimunud täiendavate tõendite uurimine. Arvestades kohtuasja sisu, süüdistuse järgi korduva kehalise väärkohtlemise ja narkokuriteo arutamist üldmenetluse korras, mis on lõpufaasis, puudub ka igasugune alus rääkida sellest, et riik ei toimetaks menetlust või et menetlus viibiks ja poleks aktiivne. Kuigi kohus on T. Romuluse

§ 184

lg 1 järgi õigeks mõistnud, siis ei väära see tema suhtes tõkendina vahistamise kohaldamise jätkamise vajalikkust. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist jätkuvalt süüdistatavaga, kes on katseajal olles toime pannud vahetult kohtuotsuse kuulutamisele järgnevalt vanglast vabanemise päeval kaks II astme kuritegu, olles varasemalt samuti karistatud vägivallakuritegude sooritamiste eest, sealjuures vahetult vanglast vabanemine ja koheselt katseajal viibimine ning omatud elukoht ei ole teda takistanud kuritegusid toimepanemast. Märgitud asjaolud viitavad kohtu hinnangul üheselt, et esineb põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides jätkab süüdistatav kuritegude toimepanemist. Kõike eelnevat arvestades ei 23 pea kohus võimalikuks tõkendi vahistamine tühistamist ja ka kergemaliigilise tõkendi või elektroonilise valve kohaldamist süüdistatava suhtes, sest neist ükski ei maandaks uute kuritegude toimepanemise riski ning lisaks eksisteerib oht, et süüdistatav võib asuda kohtumenetlusest kõrvale hoiduma eeldatava karistuse hirmus. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabadusekaotus, esineb kohtu hinnangul ka põhjendatud oht, et süüdistatav hakkab kõrvale hoiduma mõistetud karistuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele. MENETLUSKULUD Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas kokku 1970,40 eurot (sh 1304,40 eurot kohtumenetluses); DNA-ekspertiisi kulu summas 570 eurot, kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu summas 765 eurot; kahe kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 168 eurot, narkootilise aine ekspertiiside kulu summas 287 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas 183 eurot. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Kuivõrd kohus tunnistab Tomas Romuluse süüdi osaliselt, kehalises väärkohtlemises, kuid mõistab õigeks narkootilise aine suures koguses käitlemises, tuleb määratleda isikult välja mõistetavate ja riigi kanda jäävate kulude jaotus. Vastavalt

§ 182lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades Kr

MS §-s 182 sätestatud erandeid. Kohus peab kaitsjatasudest põhjendatuks jätta tiigi kanda 1/3 ehk 656,80 eurot. Kohus arvestab riigi kanda jääva kaitsjatasu määratlemisel narkootilise aine käitlemise ja kehalise väärkohtlemise süüdistuse mahtu ning episoodide arvu (1 vs 2), seda, et vaid osa kaitsja argumentidest tingis süüdistatava osalise õigeksmõistmise ning seejuures esitas kaitsja mitmeid kaitseversioone, mis kinnitust ei leidnud ning lisaks peeti ilmselt põhjendamatuks ka kaitsja poolt kohtumäärusele esitatud määruskaebust. Seega tuleb ülejäänud 2/3 kaitsjatasudest jätta Tomas Romuluse kanda. Kuivõrd kohus mõistab T. Romuluse õigeks narkootiliste ainete suures koguses käitlemises, tuleb riigi kanda jätta ka mõlema narkootilise aine ekspertiisi kulu, joobeseisundi tuvastamise kulu, DNA-ekspertiisi kulu. Arvestades, et T. Romulus on süüdiv, oli põhjendamatu ka tema suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine ja see kulu tuleb samuti jätta riigi kanda. Arvestades Tomas Romuluse süüditunnistamist kannatanute kehalises väärkohtlemises, tuleb temalt välja mõista kahe kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 168 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 981 eurot, mis kuulub Tomas Romuluselt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul ka erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tomas Romulus on osalise töövõimega töövõimetuspensionär, kes saab asuda vanglas tööle ja seeläbi kohustusi täitma. Kohtule ei ole esitatud dokumente isiku töövõime kohta, kuid toimepandud vägivallategude iseloomust tulenevalt puudub igasugune alus arvata, et T. Romulus ei saaks teha füüsilist tööd. Tulenevalt menetluskulude suurusest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks maksimaalse 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. 24 ASITÕENDID Tomas Romulus soovis temalt äravõetud jalatsite tagastamist ning need tuleb talle kohtuotsuse jõustumisel tagastada, s.o saata vanglasse tema isiklike asjade juurde lisamiseks. Ülejäänud asitõendiks olevad T. Romuluse ja kannatanute riietusesemete tagastamist isikud ei soovinud ning need kuuluvad KrMS 126 lg 3 p-st 4 lähtuvalt hävitamisele. Samuti on väärtusetud esemed praepann ja selle käepide, vatitikud DNA-proovidega, punase korgiga läbipaistev tops, valge tops ja teraline aine minigrip-kotiga ning need tuleb samuti hävitada. Sõrgkangid kuuluvad Tomas Romulusele ja süüdistusakti kohaselt on nende tagastamiseks korduvalt ühendust võetud Tomas Romuluse elukaaslasega, kes on lubanud asjadele järgi tulla, kuid ei ole seda teinud. Kohus tagastab sõrgkangid Tomas Romulusele, s.o need tuleb saata vanglasse tema isiklike asjade juurde lisamiseks, vajadusel saab Tomas Romulus nimetada hiljem isiku, kes need vastu võtab. Kuivõrd Tomas Romuluselt ära võetud kasteedi osas on alustatud väärteomenetlust, tuleb jätta see politseiasutusele menetluse läbiviimiseks. Kohus juhindub KrMS § 126, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3, § 181, § 182; § 306, § 311313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.06.2022 kohtuotsus. 25