4-22-4569 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-22-4569 (963022000136) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Kristo

§ 222

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Kohtuväline menetleja: Kaitseressursside Amet, esindaja Svjatoslav Podgornõi. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: Kristofer Bekman; ik: 50301250240; elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

4. Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras Jätta Kristofer Bekmani kaebus Kaitseressursside Ameti õigusnõuniku Svjatoslav Podgornõi 12.12.2022 otsusele nr 963022000136 Kristofer Bekmani karistamises

§ 222

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, rahuldamata. Jätta Kaitseressursside Ameti õigusnõuniku Svjatoslav Podgornõi 12.12.2022 otsus nr 963022000136 Kristofer Bekmani karistamises

§ 222

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, muutmata ja tühistamata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 200 (kakssada) eurot tuleb kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011, märkides ära kohustusliku viitenumbri 4100075669 ja selgitusena „50301250240, Kristofer Bekman, rahatrahv“. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 31.01.2023. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 02.03.2023. Kui kassatsioonkaebust kassatsioonitähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 03.03.2023. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Kaitseressursside Ameti õigusnõuniku Svjatoslav Podgornõi 12.12.2022 otsusega nr 963022000136 karistati Kristofer Bekmani

§ 222

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, selles, et menetlusalune isik oli Kaitseressursside Ameti 23.09.2021 otsusega nr 11-9.1/2021/3271 „Ajateenistusse kutsumine“ kutsutud ajateenistusse 19.10.2022 väeossa

1. jalaväebrigaad. Kristofer Bekman ei ilmunud määratud ajal ajateenistusse, mida tõendab kutsealuse allkirja puudumine
2. jalaväebrigaad 19.10.2022 kutsutud kutsealuste nimekirjas. Ajateenistusse kutsumise otsust kutsealune vaidlustanud ei ole, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Kristofer Bekman, kes oli teadlik oma kohustusest ilmuda ajateenistusse 19.10.2022, jättis mõjuva põhjuseta ilmumata ajateenistuskohustuse täitmiseks ajateenistusse, millega menetlusalune isik rikkus

§ 2

lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 kohustust ja pani toime

§ 222ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja alljärgneva kaebuse Asjaolud: Mind, Kristofer Bekmani (edasipidi „Kaebaja“) karistas Kaitseressursside Amet 12.12.2022 kiirmenetluses otsusega väärteoasjas nr 963022000136 rahatrahviga summas 200 eurot, sest ma väidetavalt rikkusin

§ 2

lg 1 ja

§ 40

lg 1 p 2 õigusnormi ning mind karistati

§ 222järgi kvalifitseeritava rikkumise rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o.

200 eurot. Kiirmenetluse otsuses on märgitud toimepanemise aeg ja koht: Kristofer Bekman oli kohustatud ilmuma ajateenistuse teenistuskohta ära saatmiseks 19.10.2022 kell 8.30 aadressil Aiandi 15, Tallinn. Lisan kaebusele kiirmenetluse otsuse (Lisa nr 1). Põhistus: Otsuses on kirjas, et „Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi ja § 55 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda.“ Ma ei ole sellega nõus, sest minule ei ole keegi ülekuulamisel selgitanud kiirmenetluse olemust ja pole ka selgitatud nende paragrahvide sisu. Mulle vaid kästi panna allkiri kiirmenetluse otsuse üleval olevale menetlusaluse isiku allkirja kohale ja alla otsuse ärakirja kättesaamise lahtrisse. Minu eestikeel on väga halval tasemel ning ma ei oska lugeda juriidilist keelt dokumendilt. Kiirmenetluse otsust ei ole mulle tõlgitud mulle arusaadavasse keelde vaid nõuti allkirja panemist. Ma pöördusin enda sõbra poole, kes aitas mul selle dokumendi tõlkida ning siis selgus, et ma olin allkirjaga nõustunud kiirmenetlusega, kuigi ma ei tea kiirmenetluse paragrahvidest midagi. Palun kohtul tühistada kiirmenetluse otsus ja nõuda kohtuvälise menetleja Svjatoslav Podgornõilt selgitust, miks ta ei ole mulle minu õiguseid selgitanud. Väärteomenetluse kiirmenetluse otsuses on kirjas, et mina, Kristofer Bekman ei ilmunud määratud ajal ajateenistusse, mida tõendab kutsealuse allkirja puudumine

1. jalaväebrigaad 19.10.2022 kutsutud kutsealuste nimekirjas ning seal on veel märgitud, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ma ei saa sellega nõustuda, sest ma olen 03.11.2022 Kaitseressursside Ametit teavitanud, et ma olin haige ja viibisin haiguslehel. Sama kirjaga saatsin neile ka oma haiguslehe. Kuidas nad saavad minu saadetud kirju mitte arvestada. Haigus on mõjuv põhjus ja isegi kui ma olen süüdi, et ei ilmunud ajateenistusse siis haigus on kohe kindlasti kergendav asjaolu minule karistuse määramisel. Mitte keegi ei ole mulle andnud teist 2 võimalust ajateenistusse asumiseks vaid kohe kutsuti ülekuulamisele ja määrati trahv. Kas see on siis Eesti kodanikule väärikas kohtlemine? Ma leian, et sõjaline tegevus ei ole tähtsam kui minu tervis ja ma ei tohiks saada karistada selle eest, et ma olen haige. 12.12.2022 väärteo kiirmenetluse otsusega mulle määratud rahatrahv summas 200 eurot, ei ole õiglane ja isegi siis kui kohus leiab, et ma olen süüdi, ka siis ei ole määratud rahaline karistus 200 eurot proportsioonis toimepandud rikkumisega. Lähtudes ülaltoodust on võimaik järeldada, et ma olen edastanud Kaitseressursside Ametile mõjuva põhjuse ajateenistuse kogunemis kohta mitte ilmumiseks. Seega Kaitseressursside Ameti 12.12.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 963022000136 kuulub tühistamisele, kuna kohtuvälise menetleja ametnik ei ole kiirmenetluse otsuse tegemisel hinnanud asjaolusid objektiivselt ja ei ole mulle selgitanud väärteomenetluse seadustikust mulle ettenähtud õiguseid ja kohustusi. Ülaltoodust lähtudes palun järgmist:
5. võtta kaebus menetlusele ja lahendada asi kirjalikus menetluses; tühistada menetlusaluse isiku suhtes kohtuvälise menetleja 12.12.2022 a otsus; lõpetada väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu; jätta menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda ning mõista menetlusaluse isiku kasuks välja. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et 12.12.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 963022000136 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Kiirmenetluse otsusest nähtub väga selgelt, milles Kristofer Bekman süüdistatakse ja millised tõendid on kogutud. Kristofer Bekman 'ile oli antud võimalus anda ütlusi. Kaebaja esitatud vastuväited ei ole põhjendatud. Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi ja 55 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda vene keeles, nagu ta ise soovis. Kiirmenetluse otsus oli talle tõlgitud ja selgitatud edasikaebamise kord. Isik kirjutas oma ees-ja perekonnanimi eesti keeles, 03.01.2022 teade ning 23.12.2022 kaebus väärteoasjas on kirjutatud eesti keeles. Seega isiku väited, et ta ei saanud kiirmenetluse otsuse sisust aru ei vasta tõele.

40 lg 1 p 6 kohaselt kutsealune on kohustatud teavitama viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit oma raskest haigusest, puudest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ja esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid. Kristofer Bekman saatis e-kirja 03.11.2022, mitte ei teavitanud Kaitseressursside Ametit esimesel võimalusel. Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv või talle teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja lõpetamisel viivitamata Xtee liidese kaudu haigekassa andmekogusse (RaKS 52 lg 2). Töövõimetusleht ei takista ajateenistusse ilmumist, kuna see on ainult mõneks päevaks töökohustuste täitmisest vabastust tõendav dokument. Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel ei ole põhjendatud. Menetlusalune isik ei ole arusaanud, et ta on õiguskorda rikkunud. Kergendavad asjaolud puuduvad. Seega määratud rahatrahv vastab tema süüle ja on vajalik üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Kaitseressursside Amet palub mitte rahuldada menetlusalase isiku kaebust ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et kaebuse esitaja palub lahendada asi kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse 3 läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 222

ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 222

näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise eest.

§ 2

lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohuslane. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab isikud, kes on kaitseväekohuslased ning lõike 2 p 1 kohaselt on kaitseväekohuslaseks ka kutsealune.

§ 2

lõike 3 kohaselt on kutsealuseks 17-27 aastane (kaasa arvatud) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni.

§ 40

sätestab kutsealuse kohustused ning lõige 1 p 2 sätestab kutsealuse kohustuse ilmuda aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas. Kohtule edastatud väärteotoimikust nähtuvalt on 28.01.2021 Kaitseressursside Ametis koostatud Kristofer Bekmani suhtes terviseseisundi hindamise otsus (13-4.1/2021/262), mille kohaselt Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon otsustas, et Kristofer Bekmani terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohuslase tervisenõuetele. Väärteotoimikus on ka Kaitseressursside Ameti 23.09.2021 otsus (11-9.1/2021/3271) ajateenistusse kutsumise kohta, mille kohaselt kutsuti Kristofer Bekman ajateenistusse ning teenistuskohana oli määratud

1. jalaväebrigaad, kogunemisaeg: 19.10.2022 kell 08.30, kogenemiskoht: Kaitseressursside Amet, Aiandi 15, Tallinn. Viidatud otsusest nähtub, et varasem 28.01.2021 koostatud ajateenistusse kutsumise otsus on tunnistatud kehtetuks. Seejuures on viidatud otsuses ära märgitud oluline informatsioon, taotluste ja dokumentide esitamiseks erinevad võimalused ning otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et Kristofer Bekman oleks ajateenistusse kutsumise otsust vaidlustanud, mistõttu on otsus kehtiv. Seega pidi kaebuse esitaja vastavalt ajateenistusse kutsumise otsusele ilmuma 19.10.2022 kell 08.30 kogunemiskohta Aiandi 15, Tallinn. Väärteotoimikus leiduvast
2. jalaväebrigaadi 19.10.2022 kutsealuste nimekirjast nähtuvalt Kristofer Bekman otsusega määratud ajal 4 otsusega määratud kogunemiskohta ei ilmunud. Nimekirjast nähtuvalt on märgitud nimekirja Kristofer Bekmani nimi ja isikukood ning Kristofer Bekmani telefoninumber. Nimekirjas puudub Kristofer Bekmani allkiri, kuid on märge, et on helistatud Kristofer Bekmani telefoninumbril, kuid kõne vastu ei võetud. Samasugused märkused on veel kahe kutsealuse andmete juures. Kaebuses on asutud seisukohale, et kiirmenetluse otsuses on märgitud, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, kuid kaebuse esitaja leiab, et ta on 03.11.2022 teavitanud Kaitseressursside Ametit, et oli haige ja viibis haiguslehel ja sama kirjaga saatis neile ka haiguslehe. Kaebusele on lisatud foto kuvatõmmisest, millest on näha, et elektronposti aadressilt xxx on 03.11.2022 kell 13.00 saadetud elektronposti aadressile info@kra.ee e-kiri sisuga: Tere, Mina Kristofer Bekman, isikukoodiga 50301250240 Tundsin enne kutse ennast väga halvaks ja pärast pidin isegi haiguslehe avama. Saadan oma ilmnenud haiguslehe ka teise edas. Kirjale on lisatud ka .pdf vormingus manus, mille sisu ei ole teada, kuivõrd selle väljatrükki kohtule edastatud ei ole. Seega ei ole kohtule teada millal haigusleht on avatud, millal suletud ja milles haigus seisnes ning kas see võinuks takistada ajateenistusse ilmumist. Kaitseressursside Ametile saadetud sõnumist ei ole võimalik aru saada, millal kaebuse esitaja tervis halvaks läks ja millal pidi ta haiguslehe avama. Sõnumi tekstist: „tundsin enne kutse ennast väga halvaks“ saab järeldada, et kaebuse esitaja tervis halvenes enne 19.10.2022 kuupäeva, s.o enne tähtaega, mil ta pidanuks ilmuma kogunemiskohta. Seega kuna kaebuse esitajale oli üheselt teada, et ta peab 19.10.2022 kutsealusena ilmuma ajateenistusse ja ta haigestus enne seda kuupäeva, pidanuks ta koheselt pöörduma tervishoiutöötaja poole, kes teeb kindlaks kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse ja osutab talle tervishoiuteenust, väljastades isikule töövõimetuslehe vastavalt Tervise- ja tööministri 07.08.2022 määrusega Ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel kehtestatud korrale Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Haigekassale. Sama korra § 5 kohaselt avatakse töövõimetusleht Ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 p 1-3 ja 5 ning lõikes 4 nimetatud kindlustusjuhtumi korral peale kindlustatu läbivaatust või neile teenuse osutamist sidevahendi teel. Seega olles teadlik oma halvast terviseseisundist, mis takistas kaebuse esitajal täitmast oma tööülesandeid ja mis kaebuse kohaselt takistas tal ilmumist ka kogunemiskohta, pidanuks kaebuse esitaja ka koheselt pöörduma tervishoiuteenuse osutaja poole.

§ 40

lg 1 p 6 kohaselt on kutsealune kohustatud teavitama viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit oma raskest haigusest, puudest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohuslase tervisenõuetele, ja esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja teatanud oma tervise halvenemisest 03.11.2022, s.o 15 päeva pärast kogunemiskohta ilmumise tähtaega ning sellest saab järeldada, et kaebuse esitajal oli selleks ajaks tervis paranenud ja olukorras, kus ta oli tervise halvenemisest teadlik enne 19.10.2022, mis võimaldanuks tal viivitamatult tekkinud takistusest teatada

§ 40lg 1 p 6 sätestatud korras.

Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitaja jättis täitmata

§ 40

lg 1 p 2 sätestatud kohustuse ilmuda kutsealusena ajateenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohta mõjuva põhjuseta, jättes Kaitseressursside Ametit teavitamata temal väidetavalt tekkinud terviseprobleemist, mis väidetavalt takistas tal ilmumast. Juhul, kui kaebuse esitajal esines tervise halvenemisest tulenev probleem, mis oli raske haigus või muu asjaolu, mis oluliselt mõjutas tema tervisesisundi vastavust tervisenõuetele, pidanuks ta sellest viivitamata teatama enne 19.10.2022 kella 08.30 ning kergema terviseprobleemi korral ilmuma ettenähtud ajal kindlaksmääratud kohta ja teavitama oma terviseseisundi halvenemisest kohapeal, et oleks võimalik hinnata tema terviseseisundit, otsustamaks ajapikenduse vajalikkuse üle. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja on toime pannud

§ 2

lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 sätestatud kohustuse ning

§ 222ettenähtud väärteo.

5 Kaebuses on leitud ka seda, et kaebuse esitajale ei ole selgitatud VTMS § 19 sätestatud õigusi ja kohustusi ning VTMS § 55 sätestatud kiirmenetluse korda ja olemust. Kaebuse kohaselt kästi tal panna vaid allkiri kiirmenetluse otsuse üleval olevale menetlusaluse isiku allkirja kohale ja all ärakirja kättesaamise kohale. Kaebuse esitaja eesti keel on väga halval tasemel ja ta ei oska lugeda juriidilist keelt ning kiirmenetluse otsust ei tõlgitud talle arusaadavasse keelde. Sellistest kaebuse väidetest saab järeldada, et kaebuse esitaja viitab väärteomenetluses menetlusnormide rikkumisele, mis peaks kaasa tooma vaidlustatud otsuse tühistamise. Kohus suhtub kaebuses esitatud väidetesse kriitiliselt. Kaebuse kohaselt andis ta ainult kaks allkirja ja mõlemad kiirmenetluse otsusele. Kohtule edastatud väärteotoimikus leidub väljatrükk VTMS § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigustest, millel samuti leidub menetlusaluse isiku allkiri koos kuupäevaga 12.12.

1. Lisaks sellele leidub väärteotoimikus väljatrükk VTMS §st 55 ning ka sellele väljatrükile on menetlusalune isik andnud oma allkirja ja märkinud sama kuupäeva 12.12.
2. Seejuures sisaldavad need väljatrükid VTMS § 19 ja § 55 kogu teksti algusest lõpuni ning mõlemad väljatrükid on vene keeles. Sellest saab järeldada, et menetlusalusele isikule tutvustati tema õigusi ja kohustusi ning kiirmenetluse olemust ja korda ainult vene keeles ja eesti keeles neid ei tutvustatudki. Seega on kaebuses esitatud väited, et menetlusalusele isikule ei tutvustatud tema õigusi ja kiirmenetluse olemust, eksitavad ega vasta tõele. Kohtule jääb sellise väite esitamine kaebuses arusaamatuks, kuivõrd koos kaebusega on kohtule edastatud nii vaidlustatud kiirmenetluse otsus kui ka menetlusaluse isiku õigused ning kiirmenetluse sätted vene keeles koos menetlusaluse isiku enda allkirjadega. Seega on kaebuse väited ümber lükatud kaebusele lisatud dokumentide koopiatega. Mis puudutab kaebuse väidet selle kohta, et menetlusalusele isikule ei tõlgitud kiirmenetluse otsust kaebuse esitajale temale arusaadavasse keelde, siis ei ole kaebuses märgitud milline keel on kaebuse esitaja jaoks arusaadav keel. Arvestades seda, et õigusi ja kiirmenetluse olemust on selgitatud vene keeles, saab asuda seisukohale, et kaebuse esitaja jaoks on arusaadavaks keeleks just vene keel, mida ilmselgelt valdas ka kohtuvälist menetlust läbi viinud ametnik. Seejuures on kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikus seisukohas märgitud, et menetlusalusele isikule tõlgiti kiirmenetluse otsus kohapeal vene keelde ja ka edasikaebamise korda selgitati talle vene keeles nagu ka menetlusaluse isiku õigusi ja kiirmenetluse olemust, mida kinnitavad ka seaduse väljatrükid vene keeles ja millele on menetlusalune isik allkirja andnud. Kaebuse etteheitele selle kohta, et menetlusalusele isikule ei tõlgitud kiirmenetluse otsust temale arusaadavasse keelde, peab kohus vajalikuks täiendavalt märkida alljärgnevat. Vastavalt VTMS § 24 lg 2 ls 1 kaasatakse tõlk kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel. Kohtule edastatud väärteotoimikus leiduvates menetlusdokumentides sellist taotlust ei nähtu, kuigi menetlusalune isik on allkirjastanud erinevaid dokumente ja menetlusalusel isikul oli võimalus sellist taotlust esitada. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale ei ole tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses kohustuslik siis kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise. Seega oleks tõlgi osavõtt olnud kohustuslik vaid juhul, kui menetlusalusest isikust kaebuse esitaja oleks vastavasisulise taotluse esitanud. Väärteotoimiku dokumentidest sellise taotluse esitamist ei nähtu, mistõttu on kaebuses esitatud etteheited tõlgi puudumise kohta asjakohatud. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud

§ 222ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusalune isik eiras

§ 2

lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 sätestatud kohustusi, siis on tegemist väärteoga

§ 222

mõttes ja see süütegu on 6 õigesti kvalifitseeritud

§ 222järgi (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Kaitseressursside Ameti õigusnõunik, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, kes on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 222

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Vastavalt

§ 222

sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Seega on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule määranud rahatrahvi

§ 222

ettenähtud sanktsiooni 1/6 ulatuses, mis on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Arvestades teo iseloomu ja seda, et samalaadsete väärtegude toimepanemine ühiskonnas ei ole harv nähtus, ei saa ka väita, et menetlusaluse isiku süü oleks väike, mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

§ 222

ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse põhikaristusena rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejuures ei ole tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t mõõtetulemusest lähtudes ei saaks hinnata süü suurust. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks ühe väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü keskmine. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras. Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus ei ole vastavaid asjaolud tuvastanud ka kaebemenetluses. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku karistusandmete kohaselt menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi ei ole. Sellised karistusandmed annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et kaebuse esitaja puhul ei ole tegemist isikuga, kes süsteemselt paneks toime õiguserikkumisi ja seetõttu vajaks õiguskuulekusele suunamiseks karistust, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas on kohtuväline menetleja määranud karistuse vaid 1/6 ulatuses sanktsiooni ülemmäärast, s.o oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Seejuures ei saa kohus kaebemenetluses kohtuvälise menetleja otsust liialt leebe karistuse tõttu tühistada ja uue otsusega rangemat karistust mõista, kuivõrd väärteomenetluse seadustiku põhimõtete kohaselt ei saa kohus kaebuse esitaja olukorda raskendada. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi vaatamata karistuse leebusele võib pidada proportsionaalseks kaebuse esitaja süüle ja isikule ning loodetavasti täidab selline karistus ka oma eesmärgi, s.o suunab kaebuse esitajat edaspidi õiguskuulekusele ja arusaamisele temal lasuvate kohustuste täitmise vajalikkusest. 7 Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuuluvad kohtu arvates ka riigi kaitsevõime tagamiseks kehtestatud õigusaktidest kinnipidamiseks kehtestatud reeglid. Antud juhul on tegemist teoga, mis kahjustab riigi kaitsevõimet ning milliste tegude toimepanemine on sagenenud. Kohus leiab, et taolise süüteo toimepanemise eest määratavad karistused peavad teistele kaitseväekohuslastele näitama seda, et riigi kodanikel on teatud kohustused, mida peab täitma ning kergekäeline kohustuse täitmisest kõrvalehoidmine toob kaasa karistuse ning riik ei jäta sellele reageerimata. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise mentleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et ka suhteliselt leebe karistus sunnib isikut edaspidi õiguskuulekusele ja tekitab arusaama sellest, et riigi kodanikul lasuvaid kohustusi tuleb täita. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8