Obsah (5)

§ 2172§ 99§ 101§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-6102 Tsiv

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 kohaselt kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 6. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11). 7.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja väidete kohaselt on tema igakuised vajadused järgmised (dtl 58): kulu eluasemekulud (kasutuseelis, kommunaalkulud, küttepuude kulu) toit telefon, internet, televiisor tervishoiukulu hügieenitarvete kulu koolikulu, huviring (lasteaiakulu 70 eurot, judotrenn 20 eurot, eelkool) riided ja jalatsid vaba aja kulu majapidamiskulud transpordikulu kokku 382,10 180 11 10 10 107 80 40 35 70 925,10

1. Seoses eluasemega on kostja välja toonud, et laps elab isale kuuluvas korteris. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (3-2-1-69-13, p 17-21).
2. Esitatu kohaselt asub isale kuuluv kinnisasi Põhja-Tallinnas, kostja on välja toonud (dtl 55), et Põhja-Tallinnas asuva 2-toalise korteri keskmine üürihind kuus on 14,64 eur/m
3. 3 Kostja on välja toonud, et korter on 2-toaline, elamispinda on 37m2 ja kostja kasutab kogu korterit (dtl 55). Kostja poolt saadava kasutuseelise väärtus ühes kuus seoses isale kuuluva kinnisasja kasutamisega on 270,65 eurot. Nähtuvalt Eesti Keskkonnateenuste arvest (dtl 67-68) ja Tallinna Jäätmekeskuse arvest (dtl 90) on keskmine prügiveokulu 7,12 eurot kuus (4,50 + 9,74 :2). Kohtule esitatud Metsafirma.ee arvetest (dtl 63-64) nähtuvad küttepuude kulud kokku 1476 eurot. Seega on küttepuude kulu keskmiseks suuruseks 123 eurot kuus (1476 : 12). Kohtule on esitatud AS Tallina Vesi arve (dtl 71) xxx xx elamule summas 138,68 eurot. Kostja on selgitanud, et vee tarbimise kulu ühele inimesele on keskmiselt 9 eurot kuus (dtl 55). Kohtule on esitatud Elektrum Eesti OÜ arved (dtl 78-85), millest nähtuvalt on keskmine elektrienergia tarbimise kulu 67,16 eurot kuus (100,88 + 53,46 + 47,14 : 3). AS G4S Eesti arvest (dtl 69) nähtuvad suitsuanduri valveteenusega seonduvad kulud 5,90 eurot kuus. Seega nähtuvad kohtule esitatud arvetest kostja kommunaalkulud kokku 110,59 eurot kuus (7,12 + 123 + 67,16 + 5,90 : 2 + 9). Kohus asub seisukohale, et lapse vajadused seoses eluasemega kokku on keskmiselt 381,24 eurot kuus (270,65 + 110,59).
4. Kostja on 6-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul 3-6aastaste laste keskmine kulu toidule 46 eurot. Uuringus esitatud selgituse kohaselt on selle vanuserühma laste toidukuludest osa liigitatud hariduskulude alla ning seega on toidukulude osakaal väiksem. Kostja väidete kohaselt on tema toidukulu 180 eurot. Hageja vaidleb kostja kulu suurusele vastu, leides, et see on ülepaisutatud. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks võrreldes 2020.a I kvartaliga käesolevaks ajaks kasvanud 30,9%
5. Võttes arvesse asjaolu, et kostja läheb 2023.a sügisel kooli, samuti arvestades tarbijahinnaindeksi tõusu ja toiduainete hinna märgatavat kasvu peab kohus kostja toidukulu põhjendatud suuruseks 100 eurot kuus.
6. Kostja väidete kohaselt on kulud riietele ja jalatsitele 80 eurot kuus, sidekulud (telefon, internet, televiisor) 11 eurot, tervishoiukulu 10 eurot ja hügieenitarvete kulu 10 eurot kuus. Kohus leiab, et üldtuntuks tuleb lugeda mõistlikud vajadused tervishoiule, sidele, hügieenile ja riietele-jalanõudele, mis paratamatult igal inimesel tekkivad, ning kostja märgitud vajadused nimetatule seda mõistlikku ulatust kohtu hinnangul ei ületa.
7. Kostja väidete kohaselt on kulu transpordile 70 eurot. Kostja on selgitanud, et isa viib lapse iga päev autoga lasteaeda ja toob õhtul koju, samuti külastab kostja regulaarselt Paldiskis elavat vanavanaema (dtl 57). Uuringu kohaselt on keskmine transpordikulu 3-6aastaste laste vanusegrupis 55 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu peab kohus kostja transpordikulu summas 70 eurot kuus põhjendatuks.
8. Kostja väidete kohaselt on tema hariduskulud ja huviringi kulu kokku 107 eurot kuus. Kohtule esitatud arvetega (dtl 70 ja 91) on tõendatud, et kostja käib Tallinna Lasteaias XXX ja lasteaiatasu keskmine suurus on 74 eurot (74,82 + 73,35 : 2). Kostja on märkinud, et käib ka judotrennis, mille kuutasu on 20 eurot (dtl 57), kuid ühtki tõendit antud kulu kohta kohtule esitatud ei ole. Samuti on kostja välja toonud kulu eelkoolile, mille orienteeruvaks suuruseks on kostja väidete kohaselt 200 eurot (dtl 57), antud kulu osas pole kohtule samuti ühtki tõendit esitatud. Seega loeb kohus kostja hariduskulu põhjendatud suuruseks 74 eurot kuus. 1 2 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 4
9. Kostja väidete kohaselt on tema vaba aja veetmise kulu 40 eurot kuus. Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 3-6aastaste laste keskmine vaba aja kulu 28 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu peab kohus kostja vaba aja kulu 40 eurot põhjendatuks.
10. Kostja väidete kohaselt on tema majapidamiskulude suuruseks 35 eurot. Kostja on selgitanud, et majapidamiskulud koosnevad puhastusvahendite, koristustarvikute jms kuludest (dtl 57). Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 3-6aastaste laste keskmine majapidamiskulu 10 eurot kuus. Kostja pole välja toonud asjaolusid, millest lähtuvalt võiks keskmisest oluliselt suuremat majapidamiskulu lugeda põhjendatuks. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu peab kohus kostja majapidamiskulu põhjendatud suuruseks 15 eurot kuus.
11. Kohus asub seisukohale, et kostja igakuised vajadused kokku on järgmised: kulu eluasemekulud (kasutuseelis, kommunaalkulud, küttepuude kulu) toit telefon, internet, televiisor tervishoiukulu hügieenitarvete kulu koolikulu, huviring (lasteaiakulu 70 eurot, judotrenn 20 eurot, eelkool) riided ja jalatsid vaba aja kulu majapidamiskulud transpordikulu kokku 381,24 100 11 10 10 74 80 40 15 70 791,24
12. Hageja on palunud elatiste vähendamisel arvesse võtta peretoetusi. Lapsetoetus

§ 101

lg 5 mõttes on perehüvitiste seaduse § 17 kehtestatud toetus, mille suurus 2022.a. oli 60 eurot ning alates 2023.a. on 80 eurot. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et lapsetoetus laekub kostja isa pangakontole. Seega on lapsetoetusega katmata osa 2022.a. 731,24 eurot ja alates 2023.a. 711,24 eurot, mis ülalpidamiskohustuse jagamisel vanemate vahel võrdselt teeb hagejale langevaks osaks 2022.a. 365,62 eurot ja alates 01.01.2023.a. 355,62 eurot. 18.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Nähtuvalt 16.06.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-20-10478 (dtl 12-15), 03.08.2022 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-20-10478 (dtl 202-204) ja 18.01.2023 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-23-495 (dtl 206-210) on hageja ja kostja suhtlemise kord kuni hageja kooliminekuni määratud selliselt, et hageja kohtub kostjaga kord kuus kolmanda täisnädala neljapäevast kuni neljanda täisnädala reedeni (so 8 päeva kuus), suvekuudel veedab kostja iga kuu 2 nädalat (so 14 päeva) hageja juures, emadepäeva veedab kostja alati koos emaga ja isadepäeva koos isaga, paarisaastatel veedab laps jõulud isaga 23.12-25.12, paaritutel aastatel emaga. Alates kooliminekust, s.o 01.09.2023 lepivad pooled igakuise hageja juures veedetava aja kokku kohtuväliselt, ülejäänud osas toimub poolte suhtlus selliselt, et suveperioodil veedab kostja iga kuu 2 nädalat hageja juures, ülejäänud koolivaheajad veedab kostja võrdses ulatuses kummagi vanemaga 1 nädala kaupa, emadepäeva veedab kostja alati koos emaga ja isadepäeva koos isaga ning paarisaastatel veedab kostja jõulud isaga 23.12-25.12, paaritutel aastatel emaga. Tähendust ei oma, kas suhtluskorra määrust tegelikult täidetakse. Riigikohus on leidnud, 5 et nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos, mh põhjusel, et selline lähenemine pisendaks vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (2-186491, p 14.1). Aasta keskmine hageja juures viibitavate päevade arv kuni kostja kooliminekuni on suhtluskorra järgi 8 päeva kuus ((7 kuud x 8 päeva = 56 päeva) + (3 kuud suvel x 14 päeva = 42 päeva) = 98 päeva aastas : 12 kuud = 8,1). Kuivõrd poolte suhtluskord igakuiselt emaga veedetava aja osas on kohtumäärusega kindlaks määratud kuni 31.08.2023 ja alates 01.09.2023 lepivad pooled selles osas kokku kohtuväliselt, siis ei ole käesoleval ajal võimalik tuvastada, kas keskmine hageja juures viibitavate päevade arv alates 01.09.2023 muutub või mitte. 19. 8 päeva kuus moodustab 15 päevast (so pool kogu ajast) 53%, st vastavas ulatuses tuleb ülalpidamiskohustus lugeda

§ 101

lg 6 alusel täidetuks vahetult ning hagejal on kohustus anda ülalpidamist rahas 47% ulatuses, so 2022.a. 171,84 eurot kuus (365,62 x 47%) ning alates 01.01.2023.a. 167,14 eurot kuus (355,62 x 47%). 20.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt

§ 102

lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Hageja on palunud elatist vähendada, kuna talle on sündinud veel üks laps ja hageja viibib käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulek on vähenenud. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et hagejale on 11.03.2022 sündinud veel üks laps. Hageja ei toonud vastuseks kohtu 06.09.2022 kirjale eraldi välja, millises ulatuse tema noorema lapse ülalpidamises osaleb, kuid esitas ülevaate oma pere (hageja, hageja abikaasa ja noorem laps) kuludest tervikuna. Hageja on kohtule esitanud Soome Rahvapensioniameti ehk Kela väljavõtte (dtl 123), millest nähtuvalt saab hageja korteritoetust 569,01 eurot kuus, vanemahüvitist 767,75 eurot kuus ja lapsetoetust 94,88 eurot kuus. Hageja selgituste kohaselt saab ta Kelalt veel söögitoetust 365,09 eurot kuus (dtl 113). Hageja esitatud tõenditest (dtl 103 - 106) nähtuvalt saab hageja abikaasa tööturutoetust keskmiselt 611,23 eurot kuus. Hageja selgituste (dtl 113) ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja pere igakuisteks kuludeks üür 1517 eurot (arve dtl 108), autolaen 177,40 eurot (arve dtl 110), elektrikulu 40,81 eurot (arve dtl 111), koeratoit 61,98 eurot (arve dtl 112), beebitoit 100 – 120 eurot, sidekulud (telefon) 40 eurot ja laevapiletid umbes 100 eurot kuus. Swedbank AS-i kontoväljavõtetest (dtl 114 – 116) nähtuvalt puuduvad hageja Swedbanki kontol rahalised vahendid. S-Pankki Oy kontoväljavõtetest (dtl 171, 177-178, 183 – 189) nähtuvalt on hageja kontole laekunud ajavahemikul 01.05.2022 – 31.05.
2. a 1775,57 eurot, 01.06.2022 – 30.06.
3. a 1635,19 eurot, 01.08.2022 – 31.08.2022.a 1271,17 eurot, 01.10.2022 – 31.10.
4. a 2311,44 eurot ja ajavahemikul 01.09.2022 – 30.09.
5. a 1764,78 eurot. Seega on hageja keskmiseks sissetulekuks 1751,63 eurot kuus (1775,57 + 1635,19 + 1271,17 + 2311,44 + 1764,78 : 5). Kohus leiab, et see sissetulek on piisav, et osaleda nii noorema lapse ülalpidamises, kui maksta kostjale elatist 171,84 eurot kuus. 6
6. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus muudab Harju Maakohtu 20.09.2020 määrusega kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust järgnevalt: alates hagi esitamisest 25.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 171,84 euroni kuus ning alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni 167,14 eurot kuus.
7. 20.09.2020 määruse resolutsiooni p 1.4 kohaselt tasub hageja elatise hiljemalt jooksva kuu
8. kuupäevaks kostja isa W arveldusarvele (dtl 9). Hageja on palunud elatise tasumise korda muuta selliselt, et ta tasub elatise kostja isa pangakontole hiljemalt iga jooksva kuu
9. kuupäevaks, kuid kostja sellega nõustunud ei ole. Tulenevalt

§ 100lg 4 tuleb elatist tasuda ette.

Seetõttu ei rahulda kohus hagi osas, millega hageja on taotlenud elatise tasumise korra muutmist.

1. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 7