Obsah (5)

§ 7§ 267§ 342§ 337§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 6. veebruar 2023 1-17-5828 Maarika Kuusk,

§ 7

lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada teatavasti tema kasuks. Samas, mitte igasugune kaitseversioon ei tõstata põhjendatud kahtlusi isiku süüs, vaid kaitseversioon peab olema usutav ja haakuma teiste tõenditega. Käesoleval juhul ei haaku kaitseversioon teiste tõenditega ja kohus jätab Y. Cherniakova esitatud asjakohatud tõendid ja vastuväited tõendikogumist ja seega ka kohtuotsuse analüüsist välja. Seda on võimalik teha abstraktselt, sest asjakohatus on ilmselge. Ei saa olla lubatav olukord, kus süüdistatav esitab lehekülgede viisi asjasse mittepuutuvaid dokumente ja vastuväiteid ning kohus hakkab neid üksipulgi otsuses lahkama, ülejäänud tõendikogumiga võrdlema ja siis neid ühe kaupa tõendikogumist välja heitma.

1. Subjektiivne koosseis nõuab otsest tahtlust KarS § 16 lg 3 mõttes. Kuivõrd tuvastamist leidis, et Y. Cherniakova allkirjastas kassaorderi ning advokaadibüroo akti, siis kuriteokaebustes vastupidist väites tegutses ta selgelt eesmärgiga süüdistada teisi inimesi kuritegude toimepanemises ehk siis ta tegutses kohtu arvates kavatsetult. Tema eesmärk oli teisi kahjustada ja selle ta mõneks ajaks ka saavutas, sest Lõuna Ringkonnaprokuratuur alustas kriminaalmenetlused ja politsei viis läbi menetlustoiminguid inimestega, keda Y. Cherniakova alusetult süüstas.
2. Kuivõrd õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad tuleb Y. Cherniakova süüdi tunnistada KarS § 319 lg 1 järgi.
3. KarS § 319 lg 1 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Y. Cherniakovat rahalise karistusega mõjutada ei ole võimalik, ka ei täidaks see üldpreventiivseid eesmärke. Ta ei tööta, elatub sotsiaalabist ja abikaasa sissetulekutest. Seega mõjutaks rahalise karistuse mõistmine pigem tema abikaasat kui teda ennast. 4 Y. Cherniakovale tuleb mõista karistuseks vangistus, vangistuse keskmine määr on kuus kuud. Y. Cherniakova süü on keskmisest väiksem ja ta on varem karistamata, mistõttu saab teda karistada sanktsioonimäära keskmise lähedase karistusega – viie kuulise vangistusega, mille saab jätta KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata. Apellatsioon
4. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus, mõista Y. Cherniakova talle esitatud süüdistuses KarS § 319 lg 1 järgi õigeks ja jätta menetluskulud riigi kanda.
5. Maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust sellega, et ei kontrollinud süüdistatava väiteid ja tõlgendas püstitatud kahtluse tema kahjuks. Kaitsja taotles juba kaitseaktis dokumendiekspertiisi määramist ja kordas seda taotlust ka kohtuistungil. Kohus ei arvestanud, et käekirjaekspertiis ja dokumendiekspertiis on eriliigilised ekspertiisid ja seega ei saanud käekirjaekspertiis anda vastust küsimustele, kas ekspertidele esitatud dokumendid on autentsed ning neil puuduvad kokkumonteerimise tunnused.

§ 7

lg 3 sätestatud süütuse presumptsiooni rikkumine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Samuti on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks põhjenduste puudumine kohtuotsuses, miks jättis maakohus kaitsja taotlused rahuldamata. Ringkonnakohtu istung 14. Kohtuistungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde taotledes Y. Cherniakova õigeksmõistmist. Y. Cherniakova seisukohta kaitsja apellatsiooni kohta ei olnud võimalik välja selgitada, sest kohtuistungi korra rikkumise ning kohtu korraldustele mitteallumise tõttu eemaldati ta asja arutamiselt kogu kohtuistungi ajaks

§ 267lg 1 p 1 alusel.

Prokurör vaidles vastu kaitsja apellatsiooni seisukohtadele, pidades maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks, menetlusnorme asja menetlemisel ja kohtuotsuse tegemisel rikutud ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Tartu Maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning tehtud järeldustega. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale Y. Cherniakova süüküsimuses. Tulenevalt

§ 342

lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud põhiküsimustele.

1. Asjas ei ole vaidlust selles, et Y. Cherniakova esitas e-posti teel Lõuna Prokuratuurile kaks kuriteokaebust. Maakohus uuris asjas kogutud tõendeid, ning tuginedes eelkõige ekspertiisiaktide nr 14EDK0118 (Ropka Autopood OÜ kassaväljamineku order) ja nr 14E-DK0117 (advokaadibüroo kliendilepingu lõpetamise jadokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt) tulemustele, sedastas, et mõlemas jõudis ekspert kategooriliselt jaatavale järeldusele – kassaorderil olev Y. Cherniakova allkiri on kirjutatud Y. Cherniakova poolt ning advokaadibüroo aktil olev Y. Cherniakova allkiri on kirjutatud Y. Cherniakova poolt. Seega on väide selle kohta, et Y. Cherniakova pole vaidlusaluseid dokumente allkirjastanud, objektiivselt ümber lükatud. Lisaks uuris kohus ka suulisi tõendeid – A.A. i, S.S. , T. Pilve ütlusi, millistel asjaoludel nende sõnul Y. Cherniakova dokumendid allkirjastas. Needki tõendid kinnitasid maakohtu 5 veendumust selles, et nimelt Y. Cherniakova allkirjastas Ropka Autopood OÜ kassa väljamineku orderi ning Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ kliendilepingu lõpetamise ning dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti.
2. Ringkonnakohus kontrollis, kas maakohtu poolt uuritud tõendid kinnitavad süüdistuse versiooni ning leiab, et maakohus tegi õige järelduse, et dokumendid allkirjastas Y. Cherniakova ise. Mingit ruumi kahtlusteks ringkonnakohtu arvates ei ole.
3. Apellandi arvates on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust sellega, et ei kontrollinud süüdistatava väiteid vaidlusaluste dokumentide kokku monteerimise kohta. Kohus ei arvestanud seda, et käekirjaekspertiis ja dokumendiekspertiis on eriliigilised ekspertiisid. Käekirjaekspertiis ei saa anda vastust küsimusele, kas ekspertidele esitatud dokumendid on autentsed.
4. Ringkonnakohtul pole kahtlusi selles, et kriminaalasja arutanud maakohtu kohtunikule on teada eelnimetatud ekspertiiside eriliigilisus. Maakohtus arutati põhjalikult seda, kas ekspertiisiks esitati originaaldokumendid või mitte. Kuna kohus asus seisukohale, et ekspertiisid on tehtud originaaldokumentide alusel, jäeti taotlus täiendava ekspertiisi määramiseks rahuldamata.
5. Ringkonnakohtu hinnangul toimis maakohus õigesti kui ei pidanud vajalikuks määrata ekspertiis tegemaks kindlaks, kas vaidlusalused dokumendid on autentsed. Tõendite kogumine, sh ka nt ekspertiisi läbiviimine määratakse menetleja poolt lähtudes tõendamisvajadusest. Kohtueelne menetleja määras käekirjaekspertiisi läbiviimise, kuna oli vaja tuvastada, kas Ropka Autopood OÜ kassaväljamineku order ning Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ kliendilepingu lõpetamise ja dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud Y. Cherniakova poolt. Nagu öeldud, eksperdid tuvastasid, et dokumendid on allkirjastatud Y. Cherniakova poolt. Kohtueelsel menetlejal ega maakohtul ei tekkinud kahtlusi selles, et dokumendid on kokku monteeritud. Maakohus on otsuses asjakohaselt selgitanud originaaldokumentide liikumist ekspertiisiasutusse, mis ei jäta ka ringkonnakohtule põhjendatud alust kahtlustada dokumentide kokkumonteerimist. Kes ja millisel eesmärgil peaks seda tegema, ei ole võimalik eluliselt mõista. 21.

§ 7

lg 3 kohaldamisega seoses märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu praktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks, sealhulgas ka

§ 7lg 3 tähenduses, kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt RKKKo 13. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17–20; 27. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 21 ja 9. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 11.). 22. Eeltoodud kohtupraktika valguses saab antud kriminaalasjas tõdeda, et kõrvaldamata kahtlusi Y. Cherniakova süüs pole jäänud ning ette heita maakohtule

§ 7lg -s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni rikkumist ei saa.

Maakohus on Y. Cherniakova süü talle esitatud süüdistuses tõendikogumi alusel tuvastanud põhjendatult, mistõttu juhindudes

§ 337

lg 6 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määrusega määrati OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Y. Cherniakovale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 226 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 37 eurot ja 80 senti).
4. Tartu Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a määrusega määrati OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Y. Cherniakovale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 5 eurot ja 40 senti).
7. Kaitsja R. Napa esitas
8. jaanuari
9. a istungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb kohtuistungil osalemise eest 120 minuti eest tasu 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks).
10. Vastavalt advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi Korra) § 1 lg-le 4 lähtutakse tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Kohtuistung kestis 50 minutit. Tasu suuruseks kohtuistungil osalemise eest on seega 54 eurot (sh käibemaks 9 eurot).
11. Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, tuleb kaitsjatasu 313 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 52 eurot ja 20 senti) Y. Cherniakovalt

§ 185lg 2 alusel välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt) 7