1-21-1761/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2023 Tartus Kriminaalasja number 1-21-1761 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Kert Evertsoni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kert Evertsoni (Evertson; isikukood 39202226012) ja tema kaitsja advokaat Merike Allikmäe määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid advokaat Merike Allikmäe poolt Kert Evertsonile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 66 eurot, sealhulgas käibemaks 11 eurot.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Kert Evertsoni kanda.
9. Kert Evertsonil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohus karistas Kert Evertsoni 31.03.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1761 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus Kert Evertsonile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud vangistust, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.09.
12. a otsusega mõistetud kandmata 1 karistuse, 3 aasta vangistuse võrra. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistuse kandmise algusajaks 03.02.
13. Kohtuotsus jõustus 17.04.
14. 1.
15. Viru Maakohus vabastas Kert Evertsoni 27.04.
16. a määrusega tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Ringkonnakohus tühistas 08.06.
17. a määrusega maakohtu määruse ning jättis Kert Evertsoni vabastamata Viru Maakohtu 31.03.
18. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kohtumäärused jõustusid 28.06.
20. Viru Vangla esitas 27.12.2022 Viru Maakohtule materjalid Kert Evertsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta.
21. Viru Maakohus jättis 19.01.
22. a määrusega Kert Evertsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
23. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Kert Evertsoni suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Positiivsena tõi maakohus kinnipeetava puhul välja distsiplinaarkaristuste puudumise, ta on täitnud vanglas töökohustusi, läbinud sotsiaalprogramme ja paigutatud avavanglasse. Süüdimõistetul on võimalus asuda elama venna juurde, kuid maakohus leidis, et kuna majas elab nädalavahetustel ka venna perekond (naine ja lapsed), asuks ta elama sarnasesse olukorda, millises pani varem toime kehalisi väärkohtlemisi. Eaka isa ja lähedaste vendade-õdede olemasolu ei takistanud teda varasemalt kuritegusid toime panemast. 3.
24. Kert Evertsoni õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks on alkohol. Maakohtu hinnangul ei teadvusta kinnipeetav enda alkoholiprobleemi tõsidust. Iseloomustuse kohaselt ta tunnistab, et alkohol võib muuta teda agressiivseks. Ta on alkoholijoobes pannud toime korduvalt vägivallategusid. Kuigi Kert Evertson leiab, et alkoholisõltuvust tal ei ole ja alkoholi tarvitamise keeldu suudab täita, siis möönis ta kohtuistungil, et vabaduses oli tal alkoholi kuritarvitamisega probleeme. Vaatamata sellele, et ta on läbinud vangistuse kestel sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ei olnud maakohus veendunud, et see maandab tema puhul alkoholi tarvitamise riski, sest isik ei tunnista endale alkoholisõltuvust. Vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav ning arvestades isiku varasemaid tarbimisharjumusi ning kergekäelist suhtumist probleemi, on suur tõenäosus, et ta asub taas alkoholi tarvitama. 3.
25. Maakohus tuvastas, et kinnipeetav on kuritegusid toime pannud pikema aja vältel, kui ta on kandnud mõistetud vangistust (u 2 aastat, sh vaid 2 kuud avavanglas) ning leidis, et seetõttu ei ole alust arvata, et tema mõttemaailmas on toimunud muutus ja ta on suuteline täitma edukalt kriminaalhoolduse nõudeid. Lisaks pani ta uue kuriteo toime Viru Maakohtu 04.09.
26. a otsusega määratud katseajal. Seega on süüdimõistetu analoogses olukorras korra juba riigi usaldust kuritarvitanud ja eelmisel korral tingimuslik karistus ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine oma eesmärki ei täitnud. Kaitsja väide, et kannatanu ise oma käitumisega tingis need ohud (s.o vägivaldse käitumise), ei õigusta toimepandud kuritegusid. Tal kolm kehtivat karistust kehaliste väärkohtlemiste eest, sh esimese neist pani ta toime kasiinos teise meesterahva suhtes. Risk ilmneb nii lähedastele kui ka teistele täiskasvanutele. 3.
27. Süüdimõistetu ei ole täitnud kõiki individuaalses täitmiskavas märgitud tegevusi, mida on oluliseks pidanud programmi läbiviija. Arvestades, et alkoholi tarvitamine ja puudlik 2 probleemide lahendamise oskus on Kert Evertsoni puhul riskitegurid, siis aitavad nende tegevuste läbimised isikut ette valmistada riskiolukordade vältimiseks. Maakohus leidis, et olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, ei ole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebused
28. Viru Maakohtu 19.01.
29. a määruse peale esitas määruskaebuse Kert Evertson, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada teda vangistusest. 4.
30. Maakohus ei ole arvestanud tema kasuks rääkivaid asjaolusid ja on tuginenud ainult oletustele. Eelmine kord tühistas ringkonnakohus tema ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla, kuna vanglas toimus intsident. Viru Vangla saatis materjalid prokuratuuri ja selgus, et ei ole kuritegu ning prokuratuur lõpetas menetluse. Pärast seda viidi ta üle avavangla osakonda distsiplinaarkaristuste puudumise ja eeskujuliku käitumise eest. Vangistuses viibib ta esimest korda ja rohkem ta sinna sattuda ei soovi. Vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht, toetavad vennad-õed ja isa, võlgnevusi on alla 2500 euro (mida kavatseb tasuda). Vangistuses on ta läbinud kõik programmid edukalt ja jätkutegevusi saab jätkata vabaduses. Läbitud programmid on aidanud tal aru saada, mida ta varasemalt tegi valesti. Kriminaalhooldusel soovib jätkata enda parandamist ning on nõus võtma lisakohustusi, läbima programme ja jätkutegevusi.
31. Määruskaebuse esitas ka Kert Evertsoni kaitsja advokaat Merike Allikmäe, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada Kert Evertson ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 03.07.
32. 5.
33. Kahe aasta pikkune karistusaeg on olnud piisav, et avaldada tema käitumisele tugevat mõju ning muuta tema seniseid käitumishoiakuid. Seda enam, et karistuse eesmärgid olid saavutatud juba 27.04.2022, kui maakohus pidas võimalikuks tema vabastamist elektroonilise valvega. Süüdimõistetule ei ole arusaadav, miks on leebem hinnang (vangla riskiprotsendid) uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele osutunud takistuseks tema vabastamisel. Samuti on maakohus ilmselt hinnanud isiku kahjuks kriminaalasja olemasolu (kuigi see lõpetati ja ka distsiplinaarmenetlust ei alustatud) ilma, et see oleks kajastunud kohtu põhjendustes. 5.
34. Alates eelmisest maakohtu määrusest 27.04.2022 kuni käesoleva ajani ei ole Kert Evertsoni eluaseme, suhete ja elustiili, alkoholi, mõtlemise ja käitumise ning hoiakute osas toimunud mingeid negatiivseid muutusi. Isiku head käitumist arvestades pidas vangla võimalikuks karistuse kandmise jätkamist avavanglas. Kohus on arvestanud, et 23.11.2022 alates on Kert Evertson avavanglas, kuid on pidanud seal viibimise aega liialt lühikeseks. Samas ei olnud eelmise kohtumääruse ajaks isik veel avavanglasse jõudnuki, aga tema vabastamine oli võimalik. Tal on olemas elukoht ja head suhted vennaga, eesmärk asuda tööle ja vabaneda võlgnevustest. Piisav oleks määrata kontrollnõudena keeld tarvitada alkoholi ja sotsiaalprogramm. Kontrollnõuetega on võimalik saavutada kõik individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Arvestada tuleks sellegagi, et süüdimõistetu elas kuni 18-aastaseks saamiseni lastekodus ja lapseeas vanemliku hoole puudumise tõttu tekkinud alkoholi tarbimine viis Kert Evertsoni alaealisena õiguserikkumisteni. Vanglas karistust kandes on tema püüdlused olnud edaspidiseks oma eluga hakkamasaamiseks igati ootuspärased. 3
35. Tartu Ringkonnakohtu 07.02.
36. a määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 15.02.
37. Menetlusosalised täiendavaid taotlusi ega seisukoht ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
38. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Kert Evertsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
39. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
40. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Kert Evertsoni ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata.
41. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole määruses tuginenud vangla iseloomustuses olevatele riskiprotsentidele. Kuivõrd vangla riskihinnangule tuginemine tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ei ole lubatav ja maakohus ei ole selles eksinud, jääb sellekohane kaitsja väide tähelepanuta. Asjaolu, et maakohus pidas võimalikuks Kert Evertsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastada juba 27.04.2022 ei tähenda, et selleks on alust ka praegu. Tartu Ringkonnakohus leidis toona, et maakohus on teinud kaalutlusvea ning tühistas maakohtu määruse ja jättis Kert Evertsoni vabastamata. Sealjuures ei rajanenud ringkonnakohtu põhjendused ainult menetletavale kriminaalasjale, mis lõpetati, vaid tugineti süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaoludele ja süüdlase isikule, sh varasemale elukäigule.
42. Kaitsja väide, et maakohus on ilmselt hinnanud süüdimõistetu kahjuks kriminaalasja, milles menetlus lõpetatud, on alusetu. Midagi sellist maakohtu määrusest ei nähtu – vastupidi, maakohus on piisava põhjalikkusega argumenteerinud, millest tingituna ei ole võimalik Kert Evertsoni ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada.
43. Ringkonnakohus nõustub sellega, et Kert Evertsoni vabastamise kasuks räägivad mitmed positiivsed asjaolud. Ta viibib avavanglas, tal on olemas nii elu- kui ka töökoht ja toetavad lähedased, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud mitmeid individuaalses täitmiskavas märgitud tegevusi. Samas on maakohus süüdimõistetu varasemale elukäigule, tema isikule ja kuritegude toimepanemise asjaoludele tuginedes asjakohaselt põhjendanud, miks ei ole vaatamata kõigile neile positiivsetele aspektidele siiski põhjust arvata, et Kert Evertsoni puhul on uute kuritegude toimepanemise risk tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt madal ning millest tingituna on põhjust arvata, et kriminaalhooldus ei ole temale sobilik meede.
44. Kert Evertsonil on kolm kehtivat karistust, kõik KarS § 121 järgi ning neist kõigist on kohtuotsuste kogumis moodustatud praegu kantav liitkaristus. Tegemist ei ole üksikute vägivallategudega, vaid elukaaslase peksmisega mitme aasta (2019-2020) jooksul, talle ka kehavigastuste tekitamisega. Lisaks on tal kaks arhiveeritud karistust (avaliku korra rikkumine mh vägivallaga ja võõra vallasasja omastamine sissetungimisega), millised ta pani toime vangla iseloomustuse andmetel alaealisena. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu 15.02.
45. a määrusest kriminaalasjas nr 1-15-1446 on arhiveeritud karistustele tuginemine 4 lubatud mh tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. Paraku jätkas Kert Evertson vägivalla kasutamist ka täisealisena (esimene tegu täisealisena 14.09.2018, mil süüdimõistetu oli 26-aastane). Väheoluline ei ole seegi, et kahel esimesel korral võimaldati süüdimõistetul kanda karistust vabaduses, kuid vaatamata sellele ei motiveerinud see teda olema õiguskuulekas. Seda ei saavutanud ka teisel korral määratud käitumiskontrolli nõuded ja kohustused, sh elektrooniline valve. Seega on maakohus õigesti jõudnud järeldusele, et käitumiskontrolli nõuded ja kohustused ei ole piisavad, et vähendada isikust tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski, ennekõike vägivalla kasutamist nii enda lähedaste kui ka võõraste inimeste suhtes. Seda ei muuda ka asjaolu, et vanglas on Kert Evertson suutnud käituda korrektselt, kuivõrd vangla tingimustes ongi see oluliselt lihtsam. Vabaduses on ahvatlusi, samuti võimalusi uute probleemide ja raskuste tekkimiseks oluliselt rohkem, mis võivad taaskord viia uute kuritegude toimepanemiseni.
46. Ringkonnakohus möönab, et tegemist on Kert Evertsoni esimese vangistusega. Oluline on see, kas see vangistus on mõjutanud süüdimõistetut niivõrd, et ta suure tõenäosusega ei paneks enam uusi vägivallakuritegusid toime. Kert Ervertsoni puhul ei saa seda paraku eeldada. Vangla iseloomustuse andmetel on ta vangistuses osalenud tööhõives, ta viibib avavanglas ning on läbinud olulised programmid, mis keskenduvad alkoholiprobleemidele ja vägivalla kasutamisele lähisuhtes. Ka varasemalt, viimasel katseajal, läbis Kert Everson vanemlus- ja vägivallaennetusprogrammi „Hoolivad isad“, kuid vaatamata sellele jätkas ta sama elukaaslase suhtes vägivalla kasutamist. Eeltoodu põhjal ei ole ringkonnakohus veendunud, et Kert Evertsonist tulenevad riskid on vanglas läbitud programmide mõjul maandatud. Individuaalses täitmiskavas on planeeritud mõlema programmi jätkutegevused, lisaks vestlused probleemide lahendamisest ja konfliktisituatsioonides toimetulekust vägivalda kasutamata. Nendes tegevustes osalemine on oluline, et kinnistada programmides omandatut ning aidata leida lahendusi edaspidiseks, et vältida situatsioone, kus konfliktile järgneb vägivalla kasutamine.
47. Kert Evertsoni probleemiks on alkoholi tarvitamine. Ta on varasemalt korduvalt toime pannud vägivallategusid alkoholijoobes. Kuigi tal ei ole sõltuvust diagnoositud ja ta on väidetavalt valmis alkoholi mitte tarvitama, säilib see risk siiski. Süüdimõistetu on tunnistanud, et alkohol võib muuta teda agressiivseks, mis omakorda võib viia taaskord vägivallategude toimepanemiseni. Arvestades seda, et viimase kuriteo pani süüdimõistetu toime kainena, ohustab ta lähedasi ka ilma alkoholi tarvitamata. Kert Evertson selgitas maakohtu istungil, et suhted elukaaslasega on katkenud, kuna ta ei vabanenud maikuus. Samas on vangla iseloomustusest näha, et viimati toimus nendevaheline pikaajaline kokkusaamine 29.09.2022 ning soovitakse koos elukaaslasega elus edasi minna, nad planeerivad suhtenõustamist. Seega ei saa välistada, et vabanedes jätkub tema elu samamoodi nagu enne vangistust, sh vägivalla kasutamine sama kannatanu suhtes. Ükski kriminaalhoolduslik meede ei ole seda varasemalt ära hoidnud.
48. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et Kert Evertsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega.
49. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
50. jaanuari
51. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 5
52. Kaitsja advokaat Merike Allikmäe esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal nõustamiseks 15 minutit ja määruskaebuse esitamiseks 45 minutit, mille eest küsib tasu 66 eurot, sh käibemaks 11 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 66 eurot Kert Evertsoni kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Aarne Sarjas