← Eesti

2-21-17097/9

Obsah (6)§ 67§ 423§ 66§ 173§ 174§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Reena Nieländer 15. märts 2

) § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. 2) Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul analüüsida, kas hagejal oli mõjuv põhjus tähtaja järgimata jätmiseks. Hageja põhjendab seda sellega, et ta oli haiguslehel, mh väljastati esimene haigusleht 16.07.2021 kuni 13.08.2021 ning järgmine haigusleht 14.08.2021 kuni 26.08.2021. Hageja pöördus Töövaidluskomisjoni 26.08.2021, s.o haiguslehe viimasel päeval. Hageja leiab, et mõjuvaks põhjuseks oli hageja väga halb tervislik seisund, mille tõttu ta ei saanud tähtaegselt töölepingu ülesütlemist vaidlustada. Hageja selgitas, et tal oli närvivapustus, ta ei saanud magada ja enesetunne oli pidevalt närviline ning tekkisid paanikahood. Hageja on selle tõendamiseks esitanud haiguslehed. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu. Kohtule nähtub hageja poolt esitatud haiguslehtedelt, et nende väljastamise põhjuseks oli haigestumine. Hageja ei ole kohtule täiendavalt tõendanud, mida on haigestumise all silmas peetud. Üksnes hageja poolt väljendatu, et hagejal oli närvivapustus, paanikahood ja väga halb tervislik seisund, seda ei tõenda. Kohus on seisukohal, et mitte igasugust haigestumist ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks. Kohtu hinnangul oleks hageja pidanud enda väga halva tervisliku seisundi tõendamiseks esitama täiendavaid tõendeid. Käesoleval juhul ei ole hageja kohtule veenvalt põhistanud, et hageja haigestumine oli sellist laadi, et see takistas hagejal tähtaegselt töövaidluskomisjonile avalduse esitamist. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu tuleb hageja taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. 3) Töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 järgi kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kohtu hinnangul on TLS § 105 lg-s 1 käsitletud tähtaeg menetlustähtaeg. Sellele viitab otsesõnu TLS § 105 lg 2, mis annab menetlusosalisele võimaluse taotleda

§ 67lg 1 alusel tähtaja ennistamist.

Vaidlust ei ole selles, et hageja sai ülesütlemise avalduse kätte 16.07.2021 ja oleks pidanud TLS § 105 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjonile esitama avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse 26.08.2021, s.o pärast tähtaja möödumist. 4)

§ 423

lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

§ 66

kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus jättis hageja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, siis tuleb jätta hageja poolt esitatud hagi

§ 423

lg 3 ja

§ 66alusel läbi vaatamata.

3 5)

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 168

lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.