Obsah (5)

§ 168§ 216§ 209§ 166§ 148

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-3891 Tsiviilasi Estmak Capital OÜ avaldus ITAN C

§-s 166 sätestatud teabe küsimise õiguse eesmärgiga. Veebruaris 2020 on puudutatud isiku osanikud vastu võtnud otsuse lõpetada tema majandustegevus ning osaühing likvideerida. Osaühingu lõppbilanss ning vara jaotuskava koostati juunis 2020. Kõik osanike pädevusse kuuluvad küsimused seonduvad osaühingu tegevusega (

§ 168

lg 1), kuid puudutatud isik on likvideerimisprotsessis juba põhivara võõrandanud ning välistatud on ka tegevuse jätkamise otsustamine. Järelikult ei ole avaldajal juba alates juunist 2020 olnud vajadust teostada puudutatud isiku osast tulenevat hääleõigust, mille kasutamiseks võiks teoreetiliselt olla vajadus küsitud dokumentidega tutvumiseks. 2.

1. Teabenõuete esitamine ning erinevate õigusvaidluste algatamine takistab puudutatud isiku likvideerimismenetluse lõpuleviimist ja kahjustab osaühingu huve. Järjepidevalt üha uute teabenõuete esitamise eesmärk ei ole soov teostada kogutud teabe alusel osast tulenevaid õiguseid, vaid otsida viise erinevate õigusvaidluste algatamiseks. Pidevate teabenõuete esitamine ja kohtuvaidluste algatamine on puudutatud isikule ka rahaliselt koormav. Avaldaja tegutseb teabenõuete esitamisel pahauskselt, kasutades ära osaniku õigust nõuda likvideerijalt teavet nn kalastamiseks, et leida seeläbi mingisugustki infot, mida oleks võimalik kas olemasolevates või uutes kohtuvaidlustes ära kasutada. 2.
2. Isegi, kui kohus peaks asuma seisukohale, et puudus alus keelduda teabenõude rahuldamisest, tuleb avaldus jätta igal juhul rahuldamata, sest puudutatud isikul küsitud teave puudub. 2.
3. 06.10.2022 täpsustas puudutatud isik 05.10.2022 menetlusdokumenti ja selgitas, et puudutatud isiku allesjäänud vara on hoiustatud Luminor Bank AS-is puudutatud isiku nimele avatud hoiukontol seni, kuni likvideerijal on lubatud puudutatud isiku allesjäänud varast väljamakseid teha. 2 2.
4. 10.11.2022 selgitas puudutatud isik, et puudutatud isiku arvelduskonto Luminor Bank AS-is lõppes seoses puudutatud isiku likvideerimisega 30.09.
5. Luminor Bank AS märkis 30.09.2020 kontolepingu korralise ülesütlemise teates, et kõik puudutatud isikuga sõlmitud teenuselepingud on lõppenud ning raha on deponeerinud Luminor Bank AS-i hoiukontol. 2.
6. Avaldaja on algatanud puudutatud isiku vastu kaks kohtumenetlust, millest kohtuasja nr 2-20-12848 menetlus on Harju Maakohtu poolt peatatud ning millest kohtuasi nr 2-20-11168 on käesoleval ajal Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Kuivõrd mõlema viidatud kohtuasja lahendusest sõltub puudutatud isiku allesjääva vara suurus ning puudutatud isiku osanikele väljamaksmisele kuuluvate väljamaksete suurus, siis on puudutatud isik kohustatud raha hoiustama Luminor Bank AS-i hoiukontol

§ 216

lg 2 kohaselt seni, kuni selgub, millisele osanikule ja mis ulatuses on võimalik täpsemalt allesjäänud varast väljamakseid teha. 2.7. Puudutatud isiku likvideerimismenetlus on käesolevaks ajaks sisuliselt lõpetatud. See tähendab, et puudtatud isiku igapäevane majandustegevus on lõppenud, võlad sisse nõutud, vara müüdud ning teadaolevad võlausaldajate nõuded rahuldatud ja allesjäänud vara hoiustatud, nagu näeb ette

§ 209lg 2.

Seetõttu kohaldub puudutatud isiku aruandlusele RPS § 26 lg-s 3 sätestatud erand. Likvideerimisbilanss on koostatud ja osanikele esitatud ühes vara jaotuskavaga. Puudub vaidlus, et avaldajale on vara jaotusplaan ning RPS § 26 lg-s 3 viidatud lõppbilanss ka esitatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. 3.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 3.
4. Äriseadustiku (

) § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.

§ 166

lg 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Vastavalt

§ 166

lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. 3.

1. Vaidlust pole, et avaldaja on puudutatud isiku osanik, kellele kuulub 25% puudutatud isiku osakapitalist. 3.
2. Riigikohus on selgitanud lahendis 3-2-1-114-13 (punktis 11), et

§ 148

lg 5 kohaselt annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.

§ 166

lg 1 kohaselt on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.

3 § 166 lg-s 1 sätestatud õiguse võib osanik sama paragrahvi lg 3 järgi maksma panna kohtus, kui juhatus teabe andmisest keeldub. Seega annab

§ 148

lg 5 kohaselt osanikule õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused osa omamine. 3.5. Eeltoodust nähtuvalt annab

§ 166

lg 1 osanikule õiguse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega ilma oma õigustatud huvi põhistamata – st tema õigustatud huvi eeldatakse. Avaldaja on puudutatud isiku osanik ja tema õigustatud huvi tuleb eeldada. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule enne kohtusse pöördumist avalduse teabe saamiseks ja selles vaidlus puudub. 3.6. Vastavalt

§ 166

lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Riigikohtu praktikas on sisustatud

§ 166

lg-t 2 eeskätt isikuandmete ja ärisaladuse kaitsega (vt Riigikohtu lahend 2-18-13213, p 20). 3.

1. Avaldaja on taotlenud teavet selle kohta, kus asub puudutatud isiku raha alates
2. novembrist 2020, ning esitama avaldajale tutvumiseks dokument või dokumendid, millest nähtub, kes ja millisel õiguslikul alusel hoiab puudutatud isiku raha alates
3. novembrist
4. 3.
5. Kohus leiab, et tegemist ei ole

§ 166

lg 2 mõttes teabega, mille andmisest võiks keelduda põhjusel, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. 3.

1. 10.11.2022 selgitas puudutatud isik, et puudutatud isiku arvelduskonto Luminor Bank AS-is lõppes seoses puudutatud isiku likvideerimisega 30.09.
2. Luminor Bank AS märkis 30.09.2020 kontolepingu korralise ülesütlemise teates, et kõik puudutatud isikuga sõlmitud teenuselepingud on lõppenud ning raha on deponeerinud Luminor Bank AS-i hoiukontol. Puudutatud isiku likvideerimismenetluse käigus pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud raha hoiustamine Luminor Bank AS-i hoiukontol on toimunud vastavalt Luminor Bank AS-i kontolepingu tingimuste p-le 16.
3. Puudutatud isik esitas Luminor Bank AS-i kontolepingu tingimused. Kohus loeb, et eelnevaga on puudutatud isik teabe andmise kohustuse nimetatud nõude osas kohtumenetluses täitnud. 3.
4. Avaldaja on taotlenud, et puudutatud isik esitaks avaldajale tutvumiseks ITAN Cars OÜ (likvideerimisel) puudutatud isiku pangakonto väljavõtte (Luminor Bank AS-is) perioodi kohta alates
5. augustist 2020 kuni konto sulgemiseni. 3.
6. Kohus palus puudutatud isikul 27.10.2022 selgitada, mis takistab tal esitamast avaldaja nõutud pangaväljavõtet. Kohus leiab, et tegemist ei ole

§ 166

lg 2 mõttes teabega, mille andmisest võiks keelduda põhjusel, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Konto väljavõtte esitamine ei nõua kohtu hinnangul suurt rahalist- ega ajakulu. Puudutatud isik ei ole kohtule välja toonud põhjuseid, mis takistab tal nõutud väljavõtet esitada. Kohus leiab, et avaldus tuleb selles osas rahuldada. 3.

1. Avaldaja on palunud kindlaks määrata kohtumääruse täitmise viis ja kord ning tähtaeg ja kohustata puudutatud isiku likvideerijat täitma eelnimetatud kohustus viie tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, edastades teave ja dokumendid e-posti aadressile xxx. Kohus rahuldab taotluse. Kooskõlas Riigikohtu avaldatud seisukohaga (vt lahend 2-20-9006) ja TsMS § 477 lg 1 ja § 445 lg 1 tuleb puudutatud isiku likvideerijal edastada nõutud pangakonto väljavõte avaldajale eposti aadressile xxx. 3.
2. Riigikohus on lahendis 2-16-3492 selgitanud järgmist.

§ 166lg 1 ei piira iseenesest seda, mida osanik võib teabena ühingult küsida.

Eeltoodu ei tähenda kolleegiumi arvates aga siiski seda, et osanik võiks osaühingult teabenõude korras küsida ükskõik mida. Kolleegium leiab, et

§ 166

lg 1 mõtte kohaselt ei saa osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, 4 on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu. Samuti nõustub kolleegium, et osaühingut ei saa kohustada koostama osaniku jaoks selliseid dokumente, mida ühing muidu koostama ei peaks. Niisugune nõue ei ole

§ 166

lg 1 järgi võimalik, kuna viidatud sätte järgi saab nõuda üksnes dokumente, mis ühingul olemas on. Sama seisukohta toetab Riigikohtu lahend 2-20-

1. 3.
2. Avaldaja on taotlenud, et puudutatud isik esitaks avaldajale tutvumiseks puudutatud isiku bilansi seisuga
3. detsember 2020 ja
4. detsember 2021 ning kasumiaruande perioodi kohta alates
5. veebruarist 2020 kuni
6. detsembrini 2020 ja
7. jaanuarist 2021 kuni
8. detsembrini
9. 3.
10. Puudutatud isik on kinnitanud, et tal pole võimalik esitada bilanssi seisuga 30.12.2020, 31.12.2021 ning kasumiaruannet perioodil 04.02.2020 – 31.12.2020 ja perioodil 01.01.2021 – 31.12.2021, kuna puudutatud isikul raamatupidamises sellised dokumendid puuduvad. Riigikohus on selgitanud, et

§ 166

lg 1 mõtte kohaselt ei saa osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole olemas. Seega tuleb avaldus selles osas jätta rahuldamata. Menetluskulud

1. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 4.
2. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine, sest kohus rahuldab avalduse osaliselt ja osaliselt täitis puudutatud isik teabe andmise kohustuse kohtumenetluses.
3. Avaldaja on teatanud, et tema menetluskulud on: riigilõiv 50 eurot, tõendi saamise kulu 4 eurot ja kulu õigusabile 1175 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabi 4,7 tundi tunnitasuga 250 eurot (käibemaksuta). 5.
4. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 50 eurot. 5.
5. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 143 p 2 kuulub tõendi saamise kulu 4 eurot puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele. 5.
6. Kohus leiab, et avaldajale on osutatud seoses avalduse osalise rahuldamisega õigusabi 3,7 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga, mis vastab esindaja kvalifikatsioonile. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista õigusabikuluna 925 eurot (ilma km-ta). Kokku tuleb avaldajale puudutatud isikult välja mõista menetluskuluna 979 eurot. 5.
7. Avaldaja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada puudutatud isikut hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5