lg 2 p 1 alusel poolt tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot xxx arvelduskontole nr xxx. Menetlusosalised paluvad, et kohus ei avalikustaks kompromissi kinnitavat määrust arvutivõrgus ja asendaks kõik kohtumääruses sisalduvad juriidiliste ja füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Kohtumääruse põhjendused 3. Kohus leiab, et menetlusosaliste kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromissleping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 5. Menetlusosalistevaheline kompromissleping on omakäeliselt allkirjastatud puudutatud isikute I-VI ja IX-XII ning nende esindajate poolt ning digitaalselt allkirjastatud puudutatud isiku VII esindajate poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele kompromisslepingus märgitu kohaselt teada. 6.
lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd menetlusosalised on sõlminud kompromissi ja kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 7. Juhindudes
lg 2 p-st 1 tuleb avaldaja taotlusel tagastada pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega menetlusosaliste poolt. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Avaldaja taotlusel kuulub avaldajale
lg 2 p-st 1 alusel tagastamisele pool tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot xxx korteriühistu arveldusarvele nr xxx. 8. Kohus märgib, et menetlusosalised on esitanud taotlused kompromissi kinnitava määruse arvutivõrgus avalikustamata jätmiseks ning kõigi kohtumääruses sisalduvate juriidiliste ja füüsiliste isikute nimede tähemärkidega asendamiseks.
lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus on seisukohal, et menetlusosaliste taotlus nimede tähemärkidega asendamiseks tuleb
lg 2 alusel rahuldada ja käesoleva määruse jõustumisel tuleb asendada juriidiliste ja füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Kohaliku omavalitsuse asutuste nimesid ei varjata. 9.
lg 3 kohaselt avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka
Kohus 4 lahendab taotluse määrusega. Kohus leiab, et menetlusosaliste taotlus kompromissi kinnitava määruse arvutivõrgus avalikustamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei sisalda käesolev määrus eriliiki isikuandmeid ning menetlusosalised ei ole kohtu ette toonud, et kompromissi kinnitav määrus kahjustaks oluliselt menetlusosaliste eraelu puutumatust. 10. Tulenevalt
lg-st 2 on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.