← Eesti

2-22-11663/30

Obsah (4)§ 101§ 102§ 100§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-11663 Tsiviilasi R. A. (A.) hagi M. U. v

§ 101lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause)) alates 10.08.2022 kuni R.

A. täisealiseks saamiseni.

  1. Punktis 2 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

  1. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja M. U. kohustatud elatise tasuma selle kuu, mille eest elatist makstakse,
  2. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja S. A. arvelduskontole nr xxxx (AS Xxxx), märkides selgituseks „elatis“ ja lapse nime, kelle eest makse tehakse.
  3. Rahuldada hageja R. A. tagasiulatuva elatise nõue osaliselt ning mõista kostjalt M. U. (isikukood: xxxx) välja R. A. (isikukood: xxxx) kasuks perioodi 10.08.2021 – 09.08.2022 eest tagasiulatuv elatis summas 2160 eurot.
  4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja M. U. kohustatud kandma punktis 5 nimetatud elatise võlgnevuse hageja seadusliku esindaja S. A. arvelduskontole nr xxxx (AS Xxxx), märkides selgituseks „elatise 1

(8)võlgnevus“ ja lapse nimi, kelle eest makse tehakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  3. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on kostja laps. Hageja elab alates 2021.a. juulist hageja seadusluku esindaja juures, kes katab kõik tema kulud. Alates 2021.a juulist ei ole kostja, vaatamata hageja seadusliku esindaja meeldetuletustele hageja ülalpidamisse panustanud.
  4. Hageja ülalpidamiseks kulub tema seaduslikul esindajal igakuiselt 602,71 eurot, mis kujuneb järgmiselt: a. eluasemekulu: 230.71 eurot b. riided ja jalanõud: 50 eurot c. kulutused toidule: 200 eurot d. kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele ja isiklikule hooldusele: 20 eurot e. transport (autokütus): 50 eurot f. muud kulud (üritused, meelelahutus): 20 eurot g. treeningkulud: 32 eurot
  5. Lastetoetus 60 eurot laekub hageja seaduslikule esindajale.
  6. Hageja palus mõista kostjalt välja elatise muutuva suurusena vastavalt

§ 101

lg 1 sätestatud määrale alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palus võtta igakuise elatissumma arvutamisel aluseks

§ 101lg-s 3, 4 ja 5 sätestatut.

Hageja esitas ka alternatiivse nõude ja palus mõista kostjalt välja elatise põhjendatud ja vajalikus määras, tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades kostja võimalusi ja hageja vajadusi, suurendades elatist vastavalt

§ 102lg 3 hageja poolt arvestatud ulatuses, milleks on mitte vähem kui 270 eurot kuus. 2

(8)Hageja palus väljamõistetud elatise tasuda selle kuu, mille eest elatist makstakse,
  1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja S. A. AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx. Hageja palus mõista kostjalt välja ka tagasiulatuva elatise perioodi alates 10.08.2021.a kuni 09.08.2022.a eest summas 2983,62 eurot. Tagasiulatuvalt vähemtasutud elatise palub hageja kanda hageja seadusliku esindaja S. A. arvelduskontole nr xxxx, Xxxx AS-is.
  2. Kostja poolt kirjeldatud raha andmine hagejale ei korva ega lahenda tema elukohavajadusest ja elementaarsest elustandardist tulenevaid kulusid. Hageja pangakontole kantud raha saab käsitleda taskurahana. Kostja on mõned korrad (4–5 korda) aasta jooksul käinud Tallinnas, et hagejaga aega veeta. Hagejale teadaolevalt vahetas kostja sel suvel töökohta ning uues töökohas on tal hagivastuses esitatust suurem palk. Kostja sõidab
  3. seeria BMW-ga ja elab koos oma teise lapse ja elukaaslasega üle 100 m2 pindalaga üürikorteris. Kostjal on olemas vahendid tema seadusjärgseks ülalpidamiseks vähemalt minimaalses ulatuses.
  4. Kostja 31.10.2022.a. tõendist (SMS vestlus) saab välja lugeda, et kostja on ostnud hagejale mõned riideesemed, mida on ta maininud ka oma vastuses ja kandnud talle taskuraha. Seda vestlust ei saa aga võtta hageja seadusjärgset ülalpidamist kinnitava tõendina. KOSTJA VASTUS
  5. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub jätta hagi rahuldamata. Hageja väited selle kohta, et kostja ei ole hageja ülalpidamisse midagi panustanud, on ebaõige. Kostja on alates 2021.a soetanud hagejale riideid, jalanõusid, koolitarbeid jms. Samuti panustanud hageja ülalpidamisse rahaliselt, andes talle taskuraha, tehes rahalisi kingitusi. Hageja isa ütles, et kostja võib kanda raha hageja arvele. Hageja oli 2022.a suvel enamus ajast kostja juures.
  6. Kostja igakuine sissetulek on brutopalk 742 eurot + 60 eurot riigipoolne lapsetoetus, kuna kostjal on veel üks alaealine ülalpeetav. Kostjal on võimalus igakuiselt hageja ülalpidamiskuludeks maksta maksimaalselt 180 eurot, kuna kostja sissetuleku suurus ei võimalda maksta elatist suuremas määras ning kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps.
  7. Nii
  8. seeria BMW kui ka 100 ruutmeetrine korter kuuluvad kostja elukaaslasele ja tema vara ei puuduta antud kaasust. Väär on väide, et kostja uus töökoht on suurema palgaga. Viljandis kõrgepalgalisi töökohti napib.
  9. Kostja on maksnud lapse isa arvele elatist 120 eurot, kandnud R. taskuraha ja ostab ka veel riideid vajadusel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  10. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 3
(8)tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; • alates 2021.a. juulist elab hageja koos isaga; • hageja eest tasutakse riiklikke toetusi lapse isale.
  2. Hageja palub: a. mõista kostjalt välja elatise muutuva suurusena vastavalt

§ 101

lg 1 sätestatud määrale alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. b. alternatiivselt mõista kostjalt välja elatis põhjendatud ja vajalikus määras, tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades kostja võimalusi ja hageja vajadusi, suurendades elatist vastavalt

§ 102

lg 3 hageja poolt arvestatud ulatuses, milleks on mitte vähem kui 270 eurot kuus; c. mõista kostjalt välja ka tagasiulatuva elatise perioodi alates 10.08.2021.a kuni 09.08.2022.a eest summas 2983,62 eurot. Seega on hageja esitanud nõuded alternatiivselt ja reastatult (TsMS § 370 lg 2). Kohus lähtub hageja nõuete järjestusestj a analüüsib esmalt hageja primaarnõuet (elatis miinimummääras). Seejärel, kui primaarnõue rahuldamisele ei kuulu, kontrollib kohus alternatiivnõuet. 14. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)on elatist tasunud ja nõus edaspidi tasuma 180 eurot kuus; (
  2. ii)kostja majanduslik seisund on halb; (iii) kostja on hagejale andnud ülalpidamist, ostes talle riideid, jalanõusid, koolitarbeid, andes talle taskuraha ning tehes rahalisi kingitusi. 15. Hageja kulud on vähemalt 602,71 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud 4

(8)miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja primaarselt kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kostja ei ole hageja kulude suurust vaidlustanud. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 602,71 eurot kuus. Seega on hageja kulud igal juhul suuremad, kui nende esitatud primaarne elatisnõue seda eeldab.
  3. Kostja on esile toonud oma sissetuleku suuruse ning märkinud, et see ei ole hagi rahuldamiseks piisav. Kohus loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on tööealine ja -võimeline. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea. Liiati on kostja ise kinnitanud, et ta on võimeline tasuma 180 eurot kuus. Käesoleval ajal kehtiv elatise miinimummäär ei ole viidatud summast märkimisväärselt kõrgem.
  4. Asjakohatud on kostja viited, et ta on lapsele andnud ülalpidamist, ostes talle riideid, jalanõusid, koolitarbeid, andes talle taskuraha ning tehes rahalisi kingitusi. Kohus märgib, et elatise tasumise kohustus loetakse täidetuks raha kandmisega last kasvata vanema arvelduskontole (

§ 100lg 1-2).

Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil, nt riiete ja jalanõude ostmise teel või lapse arvelduskontole raha kandmise teel. Kingitusi ja taskuraha andmist ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

  1. Asjakohatu on poolte vaidlus lapse elukoha muutmise ja sellega kaasuvaga. Käesolev vaidlus ei puuduta lapse hooldusõiguslikku temaatikat, vaid on suunatud üksnes lapse ülalpidamiskohustusega seonduva lahendamisele. Samuti ei puutu vaidlusesse vanemate elukaaslased ja nende varaline seis, vanemate teised lapsed ning neile elatise tasumine.
  2. Kostja ei ole esile toonud, kui palju veedab hageja aasta jooksul keskmiselt aega kostja juures. Kostja on esitanud ebamääraseid väited üksnes üksikute perioodide kohta, kuid sellest ei ole võimalik kohtul järeldada mingisugust kindlat keskmist ajaperioodi, mida saaks elatise väljamõistmisel arvesse võtta.
  3. Hageja esitas hagi 11.08.
  4. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 11.08.
  5. Seadusjärgne elatisemäär on alates 01.04.
  6. a 225,64 eurot, sealjuures on arvestatud ka lapse toetustega (

§ 101lg 5).

21. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja edasiulatuva elatise: a. hageja kasuks summas 225,64 eurot kuus (st

§ 101

lg 3 ja 4 summast on maha arvestatud pool 60-eurosest lapsetoetusest) alates 11.08.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eeltoodud elatisemäär muutub iga aasta

  1. aprillil (esimest korda
  2. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates muutumisele järgnevast kuust. 5

(8)
  1. Kuivõrd kohus on hageja primaarnõude rahuldanud, ei analüüsi kohus hageja alternatiivset nõuet (elatise väljamõistmine seadusjärgsest määrast suuremas summas s.o vähemalt 270 eurot kuus).
  2. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 10.08.2021 09.08.2022 eest summas 2983,62 eurot. Nimetatud perioodil on kostja tasunud elatist 1800 eurot, st kummalegi hagejale 900 eurot.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Esmalt puudutab kohus tagasiulatuvat nõuet

  1. a eest, kus hageja soovib saada miinimummääras ülalpidamist. Pooled ei vaidle, et kostjal oli kohustus
  2. a eest tasuda elatist seadusjärgses määras. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaks aluse
  3. aastal tasumisele kuuluvat elatisemäära vähendada alla miinimummäära. Järgnevalt puudutab kohus tagasiulatuvat nõuet
  4. a eest, kus hageja soovib samuti saada miinimummääras ülalpidamist. Kohus on juba ülal märkinud, et
  5. a kehtima hakanud elatisregulatsiooni valguses ei esine asjaolusid, mis annaks aluse elatisemäära vähendada alla miinimummäära. Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Liiati on kohus viidanud, et alaealise lapse ülalpidamiskohustust ei välista kohustatud vanema kesine majanduslik seisund. Seega on kõik eeldused tagasiulatuva elatisnõude rahuldamiseks justkui täidetud. Siiski rahuldab kohus tagasiulatuva elatisnõude osaliselt, vähendades nõuet. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks tagasiulatuva nõue perioodil pöördunud kostja poole nõudega tasuda elatist seadusjärgses miinimummääras. Hageja on küll hagi lisana 4 märkinud kirjavahetuse kostjaga, kuid vastavat tõendit kohtule esitatud ei ole. Olukorras, kus hageja 6

(8)jõudis
  1. a augustis arusaamale, et kostjal on tema ees (seadusjärgses määras) ülalpidamiskohustus ja et kostja seda kohustust rikub, tulnuks koheselt hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Hageja aga ootas hagi esitamisega kuni
  2. a augustini. Kohtu hinnangul seab sedavõrd pikk passiivsus ning hagi esitamisega viivitamine ning sellest tuleneva nõude täies mahus rahuldamine kostja majanduslikult raskesse olukorda, arvestades sealjuures ka nõudesumma objektiivset suurust. Kohus leiab, et õiglane on tagasiulatuva elatisnõude puhul lähtuda kostja poolt esile toodud elatismakse suurusega 180 eurot kuus, mis on talle tema enda väidete kohaselt jõukohane. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tagasiulatuvalt tasuma elatisevõlgnevuse summas 2 160 eurot (12 x 180).
  3. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: a. tagasiulatuva elatise perioodi 10.08.2021 - 09.08.2022 summas 2160 eurot; b. elatise summas 225,64 eurot kuus (st

§ 101

lg 3 ja 4 summast on maha arvestatud pool 60-eurosest lapsetoetusest) alates 11.08.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

  1. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele. Edasiulatuv elatis tuleb tasuda selle kuu, mille eest elatist makstakse,
  2. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja S. A. AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx, märkides selgituseks „elatis“ ja lapse nimi, kelle eest makse tehakse. Elatise võlgnevus tuleb ühekordse maksena tasuda samale pangakontole, märkides selgituseks „elatise võlgnevus“ ja lapse nimi, kelle eest makse tehakse.
  3. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
  4. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  7. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 7

(8)/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2023 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 23.11.2022 kohtuotsus. 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.