Obsah (7)

§ 475§ 373§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-10685 Tsiviilasi T. A.i (A., isikuk

§ 475lg 1 p 131 järgi hagita menetluses.

Kostjad soovivad, et kohtuotsusega asendataks hageja tahteavaldused, mis on vajalikud tema maa kasutamiseks vajalike servituutide seadmiseks. Lisaks soovivad kostjad, et vastav märge Xxxx tn juurdepääsutee teekasutuskorra kohta lisataks ka hageja kinnistu (katastritunnus xxxx) kinnistusregistriosa I jakku “Kinnistu koosseis”. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et Xxxx tn olemasolevat juurdepääsuteed ei ole võimalik jätta solidaarselt hageja ja kostjate kasutusse, soovivad kostjad Xxxx tn juurdepääsutee parendamist viisil, mis on sarnane olemasolevale Xxxx tn juurdepääsuteele, st Xxxx tn kinnistu tagumisele sissepääsule tiibväravate automaatika paigaldust; või olemasoleva automaatika ümbertõstmist eesmistelt väravatelt; ning tee asfalteerimise tasumist hageja poolt Xxxx tn juurdepääsuteele tehtud parenduste tasaarveldusena eeldatavalt vähemalt summas 5000 eurot. Varasema kohtupraktika kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramisel on muuhulgas oluline arvestada ka juurdepääsutee kasutamise varasemaid tavasid ning asjaolu, et ostja pidi juba kinnistu soetamisel mõistma, et ostetavat kinnistut läbib juurdepääsutee (millest sõltus ka kinnistu soodne müügihind).

1. Piirirajatise osas soovivad kostjad märkida järgmist. Kahe krundi piirile loodi piirirajatis, mis ehitati mõttelise joone alusel, mida kasutati läbivalt kruntide eralduspiirina juba
2. aastast loodud dokumentidel, sh ka hageja detailplaneeringus. Piirirajatis on asunud samas kohas juba vähemalt 2001.a ning hageja ei ole varasemalt selle paiknemise osas esitanud vastuväiteid. Kuna 2019.a avastasid kostjad ja hageja, et krundid ei ole võrdse suurusega (müügilepingu kohaselt pidanuks krundid olema võrdsed), siis teostati uus piiride mõõtmine. Kuna mõõtmist teostanud ettevõtte G OÜ esindaja ei leidnud üles varasemat piiripunkti ning uueks piiripunktiks valiti teine koht, siis paratamatult nihkus kruntide piir. Kuna piirirajatise näol on tegemist kvaliteetse metall-kiviaiaga, mida on ka hageja kasutanud enda maatükil krundipiiri eraldajana juba üle 20 aasta, ilmutamata varasemaid vastuväiteid, siis on piirirajatisega seonduva kohtumenetlusega ähvardamine ning selle lammutamise nõudmine pahatahtlik, eelkõige, kuna kaasomanikud peavad üksteise suhtes tegutsema hea usu põhimõtet järgides. Seetõttu on kostjad nõus hageja poolt väljapakutud piiridega reaalosadeks jagamisega juhul, kui hageja annab nõusoleku olemasoleva piirirajatise säilitamiseks. Kohtu põhjendused
3. Poolte esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:
4. Hageja ja kostjad on kinnistu registriosa numbriga xxxx kaasomanikud (07.07.2021 hagi lisa 1, 10.09.2021 hagi täpsustuse lisa 1), hagejale kuulub 2/4 kaasomandist ning kummalegi kostjale 1/4 kaasomandist.
5. Pooled on kohtuväliselt arutanud kaasomandi jagamist (07.07.2021 hagi lisa 2; 10.09.2021 hagi täpsustuse lisa 8).
6. Pooled on 20.01.2020 esitanud taotluse G OÜ-le, et viimane teostaks kaasomandis oleva kinnistu katastriüksuste omavahelise piiri ümbermõõtmise selliselt, et uued katastriüksused oleksid võrdse suurusega (10.09.2021 hagi täpsustuse lisa 2).
7. 2020.a veebruaris allkirjastasid pooled kruntide piiri muutmise plaani (10.09.2021 hagi täpsustuse lisa 3). 5
8. Märtsis 2021 allkirjastasid pooled piiriprotokolli, millega nõustusid kahe tulevase kinnisasja vahelise piiri paiknemisega (10.09.2021 hagi täpsustuse lisa 4).
9. 11.05.2021 tehti Maakatastris uued kanded (10.09.2021 hagi täpsustuse lisa 5), mille kohaselt koosneb poolte kaasomandis olev kinnistu katastriüksustest xxxx aadressiga Xxxx ning xxxx aadressiga Xxxx (katastriüksuste piirid 10.09.2021 hagi täpsustuse lisad 6-7).
10. Kinnisasja kasutatakse kaasomanike poolt sarnaselt sellele, nagu näeks kinnistu kasutamine välja tulevikus tekkivate reaalosade puhul.
11. Hageja soovib kaasomandi jagada selliselt, et kaasomandi lõpetamisel tekkiva reaalosa piir oleks vastavuses Maakatastrist nähtuvate andmetega. Kostjad on nõus hageja poolt taotletud viisil kaasomandi jagamisega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohtule ei ole teada, et kaasomanikel on kokkulepe, millega on kaasomandi lõpetamise nõudeõigus välistatud (AÕS § 76 lg 2). AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Lõige 2 sätestab: „kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.“
12. Samas on kostjad andnud tingliku nõusoleku kinnistusraamatu kannete muutmiseks – tingimus on see, et kui on võimalik sõlmida osapoolte vaheline kompromiss juurdepääsutee kasutamise ning piirirajatise säilimise osas. Menetlusväliselt võiksid pooled koos kaasomandi jagamisega kokku leppida ka muid asju, nt juurdepääsu või piirirajatisega seonduvaid küsimusi. Antud juhul lahendab kohus aga hageja poolt esitatud nõudeid (kaasomandi jagamine ja tahteavalduste andmiseks kohustamine). Kaasomandi lõpetamist võib nõuda igal ajal ning kohtumenetluses jagatakse see ühel neist viisidest, mida on menetluses nõutud (vt nt Riigikohtu lahend asjas 2-17-9749, p 11). Samas Riigikohtu lahendis on ka selgitatud, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Antud juhul ei ole vaidlust kaasomandi lõpetamise viisi osas. Juurdepääsu ja piirirajatisega seonduvad küsimused võivad küll olla kostjatele olulised, kuid nende küsimuste lahendamise viisist ei sõltu kaasomandi jagamise võimalus või viis. Kaasomandit ei saa jätta lõpetamata põhjusel, et muudes küsimustes on pooled eriarvamusel. Kostjate poolt tõstatatud küsimused tuleb lahendada pooltel omavahel või kui see ei ole võimalik, siis pöörduda vastavate nõuetega kohtu poole.
13. Kostjad märkisid vastuses hagile, et kostjad soovivad esitada vastuhagi avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks Xxxx kinnistult Xxxx tänavale, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et servituudi seadmise küsimus on võimalik lahendada ka käesoleva hagi raames. Kohus selgitab, et kostjatel on võimalik esitada nõue eraldi hagina. Ka juhul, kui juurdepääsu määramise nõue oleks esitatud vastuhagina käesolevas menetluses, siis eraldaks kohus selle tõenäoliselt uueks tsiviilasjaks.

§ 373

lg 1 sätestab: „Kostjal on õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi 6 tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.“ Juurdepääsu määramise nõue ei välista kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamist ega mõjuta kuidagi selle lahendamist. Nende nõuete ühine läbivaatamine ei lihtsustaks ka menetlust, mh põhjusel, et juurdepääsu määramise nõue lahendatakse üldjuhul hagita menetluses, menetluse kulg on teistsugune, menetlusse võidakse kaasata ka teised puudutatud isikud ning vajadusel ka valla- või linnavalitsus.

1. Kuivõrd kohus ei lahenda käesolevas menetluses juurdepääsu ja piirirajatisega seonduvat, siis ei käsitle kohus kostjate sellekohaseid seisukohti ning tõendeid.
2. Kuna kostjad on nõus hageja poolt taotletud viisil kaasomandi jagamisega, siis kuulub kaasomand sellisel viisil jagamisele.
3. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuivõrd kostjatel puudub alus keelduda kaasomandi jagamisega seonduvate kannete tegemiseks, siis rahuldab kohus hagi ka tahteavalduste tegemise kohustamiseks.
4. Kokkuvõtvalt kuulub hagi rahuldamisele. Käesoleva otsuse juurde kuuluvad resolutsioonis nimetatud lisa 1 ja lisa 2 (10.09.2021 menetlusdokumendiga hageja poolt esitatud kiirpäringud maakatastrist, mis hageja esitatuna olid lisad 6-7).
5. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud võrdses ulatuses kostjate kanda (

§ 162lg 1).

Kohus arvestab seejuures sellega, et kaasomandi jagamise saanuks pooled lahendada kokkuleppel - kuna kaasomandi lõpetamise viisi osas on pooled ühel meelel - ning sel juhul puudunuks vajadus hagejal selle nõudega kohtusse pöörduda. 21.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Hageja on palunud kostjatelt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind on 7000 eurot (kaks mittevaralist nõuet) ning sellise hinnaga hagilt tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 450 eurot, mille hageja on tasunud. Riigilõivukulu on põhjendatud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on 08.12.2021 menetluskulude nimekirjas märkinud, et tema ajakulu seoses käesoleva 7 menetlusega on olnud 5 tundi (3 tundi hagiavaldusega seotud toimingud, 2 tundi kostjate vastuse läbitöötamine ja selle hindamine koos kliendiga). Menetluskulude nimekirjast saab ka järeldada, et tunnitasu on 100 eurot. Ajakulu 5 tundi tehtud toimingutele ei ole ebamõistlikult suur, samuti ei ole ebamõistlik esindaja tunnitasu. Põhjendatud õigusabikuluks on seega 500 eurot (ei lisandu käibemaksu). Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 950 eurot (riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 500 eurot) ning mõistab menetluskulud välja kostjatelt võrdselt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 04.04.2022 kohtuotsus. 8