← Eesti

2-22-18144/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 23. veebruar 2023 Tsiviilasja number 2-22-18144 Tsiviilasi TREAAL FINANCE OÜ hagi Aivo Alliku vastu 1

§ 1045lg 1 p 8.

Juhatuse liikme poolt heade kommete vastase tahtliku kahju tekitamisega võib olla tegemist nt juhul, kui juhatuse liige võõrandab osaühingu põhilise vara kolmandale isikule eesmärgiga vältida selle vara arvel osaühingu võlausaldaja nõude sissenõudmist (vt nt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus kohtuasjas nr 3-2-133-10, p 17; Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus kohtuasjas 2-14-50307, p 16.4). Hageja leiab, et temaga sõlmitud müügilepingust I tuleneva kohustuse täitmise asemel muutis kostja West Grupp OÜ varatuks ning lahkus juhatuse liikme kohalt. Kostja tahtlust ning heade kommete vastast käitumist tõendab kostja juhtimisel ja otsusel korteri võõrandamise aeg, võõrandamine seotud isikutele ebamõistlikult soodsalt või tasuta ning vahetult pärast võõrandamist juhatuse liikme ja osaniku kohalt lahkumine ja K. Kaasiku uueks juhatuse liikmeks korraldamine. Heas usus käituv isik ei anna võlausaldaja nõude katteks ainsat võimalikku vara üle ebasoodsatel tingimustel endaga seotud kolmandale isikule ega välju seejärel viivitamatult ühingust. Hageja ainus võimalus on pöörduda lepingulise kohustuse täitmise nõudega West Grupp OÜ õigusjärglase DerigaProff OÜ poole, kuid sellel puudub perspektiiv. Hageja põhinõue on seega piisavalt põhistatud. Juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustuse rikkumisega juriidilisele isikule tekitatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 2 järgi nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. Lisaks VÕS § 115 lg-st 1 ja ÄS § 187 lg-st 2 tulenevatele eeldusetele peavad sellisel juhul olema täidetud ka järgmised eeldused: võlausaldajal on täitedokument osaühingu vastu; täidedokumendi järgne täitmine osaühingu vastu on ebaõnnestunud osaühingul vara puudumise tõttu. Hageja leiab, et kostja tekitas juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisega kahju. Kui kostja ei oleks andnud korterit üle seotud isikule, oleks DerigaProff OÜ-l vahendid hageja nõude täitmiseks. DerigaProff OÜ ei ole kostja vastu nõuet esitanud ega ole sellest huvitatud ka tulevikus. Hageja esitatu järgi on tal West Grupp OÜ vastu täitedokument üksnes summas 33 233 eurot 33 senti. Hageja ei esitanud andmeid täitemenetluse ebaõnnestumise kohta. Hageja alternatiivnõude osaline põhjendamatus, ei välista siiski hagi tagamist, kuna hageja põhinõue on piisavalt põhistatud. Arvestades kostja tegevust West Grupp OÜ varatuks muutmisel, võib eeldada, et kostja ei ole valmis isikliku vara arvel kohustusi täitma ning võib asuda ennast varatuks muutma. Arvestades eeltoodut ja nõude suurust, on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada hagi rahuldava lahendi täitmist. Hageja palus hagi tagada kokku 140 499 euro 69 sendi ulatuses (123 329 eurot 69 senti, lisaks menetluskulud 17 170 eurot) või alternatiivselt 123 329 euro 69 sendi ulatuses. Tagatav nõue võib hõlmata ka nn lisanduvat viivist mõistlikus suuruses, samuti kostjalt väljamõistetavaid menetluskulusid. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja eeldatavat kulu ülepaisutatuks. Arvestades hageja esindajate kõrget kvalifikatsiooni ning hagiavalduses toodu põhjal asja mahtu ja keerukus, puudub alus arvata, et ajakulu võiks ulatuda 100 tunnini. Maakohus pidas esialgselt mõistlikuks ajakulu 40 tundi ja lepingulise esindaja kulu 6000 eurot. Hagi on põhjendatud tagada hagi 131 499 euro 69 sendi ulatuses. Keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam. Rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest nõudesumma ulatuses (vt Riigikohtu
  5. juuni
  6. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-73-12, p 10). Hagi tagamiseks ei saa kohtuliku hüpoteegiga koormata kolmanda isiku vara. Hüpoteeki ei saa seada poolele mõttelisele osale abikaasade ühisvaras olevast kinnisasjast (vt Riigikohtu
  7. detsembri
  8. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-149-15, p 11). Sellises olukorras on ühe abikaasa vastu esitatud rahalise nõude 5 tagamiseks võimalik kanda kinnistusraamatusse keelumärge, mille kohaselt on abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamine keelatud abikaasal, kelle vastu on nõue esitatud (vt Riigikohtu
  9. veebruari
  10. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-162-16, p 10). Kinnistusraamatu andmetel kuulub ½ XXXXXXXX kinnistust üksnes kostjale. Sellele ei ole põhjendatud rahalise nõude tagamiseks käsutamise keelumärke seadmine. Riigikohus on leidnud, et kui hageja taotleb rahalise nõude tagamiseks kinnistusraamatusse keelumärke kandmist, on kohtul õigus nõude tagamiseks seada kostja kinnisasjale keelumärke asemel kohtulik hüpoteek (vt Riigikohtu
  11. aprilli
  12. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-18-14, p 36). Kostjale kuuluvale ½ kaasomandi osale XXXXXXXX kinnistust tuleb seada kohtulik hüpoteek summas 82 352 eurot hageja kasuks. Hüpoteegisumma määramisel lähtus kohus hageja nõudest, hageja hinnangust kinnistu väärtusele ning teiste abinõude väärtusest. Kuna XXXXXXXXXXX korter ning XXXXXX kinnistu on kostja ja tema abikaasa ühisomandis, ei saa neile seada kohtulikku hüpoteeki üksnes kostja vastu esitatud rahaliste nõuete tagamiseks. Selle varale on põhjendatud seada käsutamise keelumärge hageja kasuks selliselt, et käsutamine on kostjal keelatud. Kuna kostjale kuuluvad väärtuslikumad kinnistud on koormatud hüpoteekidega, pidas kohus põhjendatuks arestida ka kostjale kuuluva osaühingu osa ja teha käsutuskeelu nähtuvaks äriregistris. Kostjal on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 385 alusel võimalik tasuda kohtu deposiiti rahasumma või anda pangagarantii, millisel juhul hagi tagamise abinõu tühistatakse ja asendatakse rahaga või pangagarantiiga. Hagi tagamine ei takista kostjal ülemääraselt vara võõrandamist. Kohus märgib TsMS § 385 ja § 389 lg 3 kohaselt iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse. Arvestades hagi tagamise abinõusid, hageja nõude suurust ja tagamise põhjendatud ulatust ning hageja esitatud andmeid vara eeldatava väärtuse kohta, määras kohus rahasummad järgmiselt: XXXXXXXX kinnistu 82 352 eurot, XXXXXXXXXXX korter 44 930 eurot 69 senti; XXXXXX kinnistu 1661 eurot ning OÜ West Car osa 2556 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  13. Kostja palub Tartu Maakohtu
  14. detsembri
  15. a määruse peale esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega hagi tagamise taotlus rahuldati, ja jätta hagi tagamise taotlus täies ulatuses rahuldamata. Maakohus ei hinnanud hagi tagamise taotluse lahendamisel hagiavalduse õiguslikku perspektiivikust ega põhistatust. See on käsitletav menetlusõiguse normi olulise rikkumisena. Hageja nõude eelduseks on nõude olemasolu West Grupp OÜ õigusjärglase DerigaProff OÜ vastu. Hagiavalduse kohaselt tasaarvestati müügilepingust I tulenev ostuhind osaliselt poolte kokkuleppel juba müügilepingus I ning osaliselt tasaarvestas ostuhinna West Grupp OÜ (määruskaebuses ilmselt ekslikult märgitud, et osaliselt tasaarvestas ostuhinna hageja). Tasaarvestus nähtub hagile lisatud Tartu Maakohtu
  16. oktoobri
  17. a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-22-
  18. Hageja väidab, et ei nõustu ülejäänud ostusumma osas West Grupp OÜ tasaarvestusega. Hageja ja DerigaProff OÜ-l on seega pooleli vaidlus tasaarvestuse kehtivuse üle. See ei puuduta kostjat ega ole piisav alus kostja kui endise juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks. Kostjat ei puuduta tehingud ja sündmused, mis toimusid pärast tema West Grupp OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks olemise lõppu või milles ta osaühingut ei esindanud. 6 Kostja võõrandas West Grupp OÜ osaluse. Osalus anti edasi seisukorras, kus ainsaks võlaks oli 2473 euro 70 sendine kohustus hageja ees, mille täitmiseks oli West Grupp OÜ pangakontol raha. Väited West Grupp OÜ varatuks tegemisest ei ole seega eluliselt usutavad. Osanik ei vastuta ÄS § 135 lg 2 kohaselt isiklikult osaühingu kohustuste eest. Äriühingu juhatuse liikme vastu nõude esitamine on piiratud alustel võimalik, kuid selliseid aluseid praegusel juhul ei esine. Hagiavaldusest ega maakohtu määrusest ei selgu, milliste kostjale ette heidetud väidetavate rikkumiste suhtes hindas maakohus nõude perspektiivikust ja põhistatust. Kohtumääruse kohaselt põhistas hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud "vähemalt osaliselt". See järeldus jääb arusaamatuks, kuna kohus ei täpsustanud seda. Kohtumäärus ei sisalda selles osas vajalikke põhjendusi. Kohus kirjutas hagi teksti nõude perspektiivikust käsitlemata ümber. West Grupp OÜ-le, Kersti Kaasikule ega muudele isikutele tehtud etteheited ei ole kostjale omistatavad. Kohtumääruses on küll tsiteeritud hagi teksti, kuid see ei sisalda iseseisvat analüüsi kostja kui juhatuse liikme võimaliku vastutuse aluse ja tema vastu esitatud nõude perspektiivikuse kui hagi tagamise eelduse osas. Hageja poolt VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel kostja vastu esitatud nõuet ei saanud seega tagada. Maakohus ei näinud võimalust hagiavalduses TsÜS § 37 lg 2 alusel esitatud alternatiivse nõude tagamiseks. Isegi, kui hageja nõuet saab pidada osaliselt perspektiivikaks, ei ole hagi tagamine poolte huve kaaludes põhjendatud osas, millega seati kostjaga seotud varale käsutuskeelud, eriti arvestades tagamise asendamiseks määratud kohati üsna tühiseid rahasummasid. Hagi tagamise eesmärk ei saa olla lihtsalt kostjale ebamugavuste tekitamine, eriti arvestades, et kostjal on piisavalt registervara hagi rahuldamise korral nõude täitmiseks. Selliste koormavate märgete eemaldamise riigilõivud moodustavad olulise osa nendega seotud nõuetest.
  19. Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Maakohus hindas hagi perspektiivi. Maakohus selgitas, millised õigusnormid on asjakohased. Hagi saab lahendada VÕS §

§ 1045lg 1 p 8 või alternatiivselt VÕS § 115, Ts

ÜS § 37 lg 2 ja ÄS § 187 alusel. Maakohus kirjeldas, milles kostja rikkumised seisnesid. Kostja kinnitas määruskaebuses, et West Grupp OÜ-l (DerigaProff OÜ-l) on hageja ees võlg 2473 eurot 70 senti, mis tekkis kostja juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal. Pooled vaidlevad nõude suuruse ja selle eest vastutava isiku, mitte müügilepingust I tuleneva nõude olemasolu üle. Hagejal ei ole otstarbekas nõuda korteri müügihinna tasumist DerigaProff OÜ-lt. DerigaProff OÜ ei täitnud korteri müügihinna tasumise kohustust

  1. augustil 2022 ega täida ka tsiviilasjas 2-22-11013 jõustunud kohtuotsust. Arvestades DerigaProff OÜ juhatuse liikme ja tegeliku kasusaaja H. Pruuli tausta, ei kavatse ühing hagejale korteri ostuhinda tasuda ega DerigaProff OÜ-le tekkinud kahju kostjalt nõuda. DerigaProff OÜ-l puudub vara. Ühingul on maksuvõlg. Hageja esitas ÄS § 187 lõikest 4 tulenevalt kostja suhtes alternatiivsed rahalised nõuded, mille suurused kattuvad. Asjaolu, et kohus ei pea ühte hageja alternatiivsetest nõuetest perspektiivikaks, ei ole aluseks hageja nõude tagamata jätmisele ega tagatava summa vähendamisele. Hagi tagamiseks piisab, et kohtu hinnangul on üks nõue perspektiivikas. West Grupp OÜ varatuks muutmine ning seotud isiku huvide eelistamine toimus
  2. aasta juulis, s.o ajal, kui kostja oli West Grupp OÜ juhatuse liige. Kostja volituste lõppemisele järgnenud sündmused kinnitavad, et kostja eesmärk oli vastutusest vabaneda. Hagi perspektiivi kinnitab see, et kohus võttis hagi menetlusse. Riigikohtu praktikast tulenevalt on hagi tagamata jätmine õigusliku perspektiivituse ajendil lubatud, kui kohus keelduks samaaegselt hagi menetlemast või jätaks selle läbi vaatamata. 7 Kohus hindas hagi põhistatust. Maakohus põhjendas lähtuvalt hagi aluseks olnud asjaoludest, et hagejal kui osaühingu võlausaldajal võib olla õigus nõuda kostjalt kui juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, mis on põhjustatud eelkõige juhatuse liikme heade kommete vastasest käitumisest. Hageja väidete usutavuse hindamise järel leidis maakohus, et hageja on oma esimese nõude piisavalt põhistanud. Kostja oleks pidanud põhistama ja tõendama väidet, et West Grupp OÜ-l oli piisavalt vara hageja nõude täitmiseks ning et kostja otsusel ei võõrandatud korterit seotud isikule. Kostjal oleks tulnud selgitada, et DerigaProff OÜ poolt West Grupp OÜ võlausaldajate nõuete täitmine ning kostja vastu kahjunõude esitamine on tõenäoline. Kostja ei teinud seda. Maakohus põhjendas hagi tagamise abinõude valikut. Kohus ei taganud hagi suuremas ulatuses kui hageja nõue. Määruskaebuse põhjal ei ole võimalik tuvastada, millise muu registervara arvelt oleks olnud nõuet võimalik täita, kui kohus ei oleks OÜ West Car osale ning XXXXXX kinnistule keelumärget seadnud. OÜ West Car osa ja XXXXXX kinnistu ongi kostjale kuuluv registervara, mille väärtus koos muu arestitud vara väärtusega ei ületa hagiga tagatud summat. Kostja ei toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et XXXXXXXXXXX korteri ning XXXXXXXX kinnistu väärtus oleks vähemalt 131 499 eurot 69 senti. Kostja ei põhistanud seega, et üksnes viimati nimetatud kinnisasjade koormamine oleks hageja nõude tagamiseks piisav. Kohtuotsuse või -määruse alusel kande tegemise eest ei võeta riigilõivuseaduse (RLS) § 25 lg 1 punktist 2 tulenevalt riigilõivu. Kostja ei pea keelumärgete kannete eemaldamise eest seega riigilõivu tasuma.
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  5. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
  6. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus ületas diskretsiooni piire (vt Riigikohtu
  7. juuni 2022 lahend tsiviilasjas nr 2-21-17205, p 11). Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Maakohus teostas seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt ning põhjendas enda järeldusi nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Ringkonnakohus märgib vastusena määruskaebuse väidetele järgmist.
  8. Kohtul tuleb hagi tagamisel kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lõikes 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) ning kas nõude ja selle tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud 8 (TsMS § 235 ja § 381 lg 2). Väite põhistamine on TsMS § 235 järgi väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (Riigikohtu
  9. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 13–18). Hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt Riigikohtu
  10. detsembri
  11. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-3244, p 11). 9.
  12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu ei oleks maakohus vaidlustatud määruses kontrollinud hagi tagamise eeldusena seda, kas hagi on õiguslikult perspektiivikas. Maakohus kontrollis piisavas ulatuses hagis esitatud nõude aluseks olevate asjaolude põhistatust (TsMS § 381 lg 1 p-d 1 ja 2 ja lg 2). Hageja saab nõuda VÕS §

§ 1045

lg 1 p 8 alusel kostjalt heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi piisab sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (vt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-3736, p 13). Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt võõrandas West Grupp OÜ, kelle ainsaks juhatuse liikmeks oli kostja, pärast hagejalt müügilepingu I täitmisnõude saamist West Grupp OÜ ainsa vara, mille arvel oleks olnud võimalik hageja müügilepingust I tulenevat nõuet täita, võõrandamine toimus kostjaga seotud isikutele ebamõistlikult soodsalt või koguni tasuta. Kostja võõrandas seejärel osaluse West Grupp OÜ-s ja lahkus ühingu juhatusest. Kostja pidi West Grupp OÜ ainukese juhatuse liikmena ja isikuna, kes oli ühingu majandusliku olukorraga kursis, vähemalt möönma, et tema selline käitumine võib põhjustada hagejale kahju, s.o muuta hageja müügilepingust I tuleneva nõude rahuldamise West Grupp OÜ vara arvel võimatuks. Nii hageja hagi tagamise taotluses kui ka maakohus hagi tagamise määruse põhjenduses on seega viidanud kostja heade kommete vastasele tahtlikule käitumisele ega ole omistanud nõude põhistatuse hindamisel kostjale West Grupp OÜ hilisemate osanike ega juhatuse liikmete käitumist. Hageja väidetud asjaolud on omavahel kooskõlas. Hagis ja hagi tagamise taotluses on viidatud asjakohastele tõenditele. Hageja nõue on hagiavalduse põhjal hagi tagamiseks piisavalt usutav. Hageja nõude rahuldamist ei saa pidada õiguslikult välistatuks, kuivõrd hagiavalduses esitatud asjaolude tõendatusse korral võib hagejal VÕS §

§ 1045

lg 1 p 8 alusel olla kostja vastu nõue kahju hüvitamiseks ja VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel nõue kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks. 9.

  1. Kostja tugineb määruskaebuses sellele, et hageja müügilepingust I tulenev nõue West Grupp OÜ vastu lõppes tasaarvestusega. Kostja möönab samas, et hageja ja West Grupp OÜ õigusjärglane DerigaProff OÜ vaidlevad tasaarvestuse üle. Selleks, et tuvastada, kas hageja müügilepingust I tuleneva ostuhinna maksmise nõue DerigaProff OÜ vastu lõppes tasaarvestusega ning kas hagejal sai hagiavalduses nimetatud kahju tekkida, tuleb VÕS § 197 lg 1 ja 2 ning § 198 järgi hinnata, kas pooltel olid teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ning üks pool tegi teisele tasaarvestuse avalduse. See eeldab tõendite hindamist. Samas ei kontrolli kohus hagi tagamise taotluse lahendamisel hagi tõendatust (vt lisaks Riigikohtu
  2. veebruar
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑83‑16, p 16). Kostja poolt viidatud 9 Tartu Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-22-11013 ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud, et müügilepingust I tulenev ostuhinna tasumise nõue 111 267 eurot 67 senti ja sellelt arvestatud viivise nõue oleksid tasaarvestuse tulemusena lõppenud. 9.
  6. Ringkonnakohus ei nõustu kostja määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu ei oleks maakohus vaidlustatud määruses kaalunud piisavalt poolte huve. Maakohus seadis neile kostja kinnisasjadele, millele oli võimalik kohtuliku hüpoteeki seada, kohtuliku hüpoteegi kui kostja õigusi vähem riivava hagi tagamise abinõu. Maakohus seadis kinnisasja käsutamise keelumärked ainult neile kostja kinnisasjadele, mis olid kostja ja tema abikaasa ühisomandis ja millele ei saa seetõttu kohtuliku hüpoteeki seada. Maakohus lähtus hagi tagamise abinõude valikul kostja vara eeldatavast väärtusest. Kostja ei väida, et tema vara väärtused oleksid maakohtu määruses märgitust erinevad. Maakohus ei saanud, arvestades hageja õigustatud huvi oma nõude tagamise vastu ning kostja vara väärtusi, seada kostjale kuuluvale ½ kaasomandi osale kohtuliku hüpoteeki ega arestida kostja muud vara väiksemas ega ka suuremas ulatuses. Maakohus ei rikkunud seega TsMS § 389 lg-s 2 sätestatud piirangut. Hagi tagamise määruse alusel kinnistusraamatusse seatud kohtulikku hüpoteegi ja keelumärked saab kustutada, kui kohus hagi tagamise tühistab. Kohus tühistab hagi tagamise TsMS §-s 386 sätestatud juhtudel, kas kohtuotsuses või määruses. Kinnistusraamatusse kohtuotsuse või -määruse alusel kande tegemise, välja arvatud omaniku kohta kande tegemise, eest ei võeta RLS § 25 lg 1 p 2 järgi riigilõivu. Hagi tagamise korras seatud kohtuliku hüpoteegi ega keelumärgete kohta kinnistusraamatusse tehtud kannete kustutamine ei too kostjale seega kaasa riigilõivu tasumise kohustust. Maakohus tagas hagi pärast seda, kui hageja andis TsMS § 383 lg 11 alusel tagatise põhjendamatu hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, so 6166 eurot 48 senti. Kostjale põhjendamatu hagi tagamise tõttu tekkita võiva kahju hüvitamine on seega tagatud 6166 euro 48 sendi ulatuses. Maakohus arvestas hagi tagamisel seega kostjale tekkida võiva kahjuga. 9.
  7. Kokkuvõttes ei anna määruskaebuse väited ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu määruse tühistamiseks ning hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  8. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Menetluskulude jaotuse märkimine ei ole seega vajalik.
  9. Tulenevalt TsMS § 666 lõikest 1 ja 2 ning § 640 lõikest 3 ja §-st 659 (nende koosmõjus) lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.