KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-18084 Tsiviilasi Tallinn, L tn 6 korteriühistu avaldus P K vastu võlgnevu

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.

1. Vastavalt täpsustatud avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikult majandamiskulude põhivõlgnevuse tasumist summas 5483,44 eurot (arved ajavahemiku eest alates 14.10.2019 arvest nr 1910-63607 kuni 12.11.2022 arve nr 2211- 63607). Kohus leiab, e avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (tl 9-12, tl 21-75, tl 78-90, tl 92-110). Muuhulgas on avaldaja tõendanud majandamiskulude suurust ning asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (RKTKo 3-21-181-12, p 15). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud põhinõude ja viivise arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused.
2. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Avaldaja on esitanud korteriühistu üldkoosoleku protokolli 2019-2022 majanduskavade kinnitamise kohta (tl 70-75, tl tl 9-12). Lisaks tuleneb avaldaja põhikirja punktist 3.2.1., et P K on ühistu liikmena kohustatud täitma ühistu põhikirja, ühistu koosoleku ja juhatuse otsuseid. Avaldaja põhikirja punktist 3.2.
3. tuleneb, et P K on ühistu liikmena kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus ja hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sealhulgas prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud korras ja suuruses. Sihtotstarbelise makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite üldpinnas. Avaldaja põhikirja punktist 3.2.
4. tuleneb, et P K on ühistu liikmena kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras (tl 66-68). Kuivõrd käesoleval juhul on olemas kehtiv põhikiri, kus on mh sätestatud kulude jaotamise kord, siis vastavalt KrtS § 40 lõikele 2 tuleb puudutatud isikul ka sellest lähtuda. Isegi kulude jaotuse osas majandamiskava puudumine ei vabasta korteriomandi omanikku kulude tasumisest (vt Riigikohtu 20.06.2022 määruse nr 2-19-8045 p 11).
5. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. 6 2-22-18084 VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6. Avaldaja esitatud viivisenõudele kohaldub KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega avaldaja saab nõuda ka edasiulatuvat viivist. Avaldaja viivisenõue jääb seaduses sätestatud raamidesse. Siiski märgib kohus, et ebavajalik on kohtuotsuse resolutsioonis eraldi näidata igapäevase viivise suurust. Viivise suurus on igal hetkel arvestatav ka põhivõlgnevuse summa ja viivise määra järgi. 23. Kohus rahuldab Tallinn, L tn 6 korteriühistu avalduse P K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kohus mõistab puudutatud isikult P K välja Tallinn, L tn 6 korteriühistu kasuks välja majandamiskulude põhivõlgnevuse summas 5483,44 eurot (arved ajavahemiku eest alates 14.10.2019 arvest nr 1910-63607 kuni 12.11.2022 arve nr 2211- 63607). Samuti mõistab kohus puudutatud isikult P K välja Tallinn, L tn 6 korteriühistu kasuks viivise seisuga 30.11.2022 summas 649,48 eurot ning alates 01.12.2022 viivise tasumata põhivõlgnevuselt (summas 5483,44 eurot) arvestusega 0.02% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. 24.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 25. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja palub määrata avaldaja poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks tsiviilasjas 2-22-18084 õigusabi eest kokku 14 töötunni eest 2184 eurot (käibemaksuga). Lisaks on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kokku on avaldaja menetluskulude maht 2184 + 50 = 2234 eurot (tl 119124). Avaldaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ning on seega õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele. 26. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kõikide käesolevas menetlusega seoses tehtud toimingutele kokku (sh analüüs, dokumentide koostamine ja kliendisuhtlus) 8 h ulatuses. Kohus leiab, et vandeadvokaadist esindaja pidi olema suuteline käesoleva asja kohtusse esitama mitte rohkem kui ühe täispika tööpäeva ajakuluga (arvestades ka asjaolu, et puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei esitanud, seega asjas ei tekkinud tavapäraseid vaidlusega seotud lisakulusid). Lisaks võtab kohus arvesse, et 7 2-22-18084 avaldaja esindaja pidi oma avaldust kohtu nõudel korduvalt täiendama. Kohus märgib, et nõuetekohane avalduse koostamine ja kohtule esitamine on avaldaja ülesanne ning olukorras, kus kohus jätab avalduse käiguta selles sisalduvate puuduste tõttu, ei ole põhjendatud eelnimetatud toimingute eest tekkinud kulu täies mahus puudutatud isikult välja mõista. Kohus leiab samuti, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa koos käibemaksuga 144 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1152 eurot (144 x 8). Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 1202 eurot (1152+50) eurot ning menetluskuludelt

§ 150

lg 1 p 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama sätte lg 6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjas enam tasutud riigilõiv summas 580 eurot tuleb tagastada vastavalt avaldaja taotlusele Tallinn, L tn 6 korteriühistu arveldusarvele xxx, AS SEB Pank. 28. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 8