Väärteoasi nr. 4-11-3471 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 13.09 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 12.08.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2376,11,004619 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik N.K , isikukood elukoht: XXX Menetluse liik Kirjalik menetlus XXX, KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON VTMS § 132 lg 1 alusel jätta N.K kaebus rahuldamata ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 12.08.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,11,004619 muutmata. Täpsustada nimetatud otsust ning määrata, et KarS§ 66 lg.3 alusel kuulub rahatrahv summas 840 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 70 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikin 12.08.2011a. väärteoasjas nr. 2376,11,004619 tehtud otsusega tuvastati, et N.K 23.07.2011.a. kell 23:14 Aruvalla - Jägala tee 12.km, Raasiku vald, Harju maakond juhtis mootorsõidukit Nissan Primera reg.märk XXXjuhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7'23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu samase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7'24 lõige 1 sätete kohaselt Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Peale isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (positiivse näidu korral) tuvastati alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga. 23.07.2011.a kell 23.36 mõõdeti N.K alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0011, mille lõplik lugem oli 0,43 mg/1, laiendmääramatus +/-0,05 mg/1, seega lõpptulemus 0,38 mg/
- Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7'24 lõike 6'2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 "Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus" on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine". Isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtev ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-11-00026) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrükki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt Liiklusseaduse § 69 lg 5 järgi kvalifitseeritud tegu on käsitletav kui tahtlikult toime pandud õigusrikkumine milledel puuduvad õigustused ning mille eesmärgiks oli püüda varjata toimepandud süülise teo asjaolusid. Menetlusalune isik N.K rikkus seega Liiklusseadus LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse LS § 224 lg. 2 järgi. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik esitas vastulause, kus selgitas juhtunu asjaolusid ja nimelt oli tekkinud tema naisel A. Potsinokil tervisehäire. KAEBUSE SISU N.K esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi 12.08.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,11,004619 osaliselt tühistada, teha uus otsus ning võimaldada trahvisumma osaline tasumine. Kahetseb oma tegu ja palub juhtimisõiguse alles jätta, kuna sellest sõltub tema pere 2 sissetulek, nimelt töötab tema C E kategooria autojuhina, juhtimisõiguse ära võtmine tähendab seda, et tema kaotab oma töö ja ei saa siis oma kohustusi täita. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid leiab, et N.K´i poolt toime pandud väärtegu on lisaks puhtsüdamlikule kahetsusele tõendatu ka toimiku materjalidega. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo. Väärteoasjas koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati N.K lubatud alkoholipiirmäära ületamine, isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,43 milligrammi, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi liitri kohtaja tulemuseks saadi 0,38 milligrammi liitri kohta. Kaebaja selgitab kaebuses, et juhtimisõiguse olemasolu on temale tööks vajalik ja juhtimisõiguse äravõtmisel kaotaks ta töö. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus valitud töö tegemiseks ei tulnud kaebajale ootamatuna pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusel isikul oli töökoht, milleks tal oli vajalik juhtimisõigus ilmselgelt enne antud väärteoasjas otsuse koostamist. Isik, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimiseõigus on teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega ei saanud menetlusalusele isikule olla üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat lisaks rahalisele karistusele karistada ka juhtimisõiguse ära võtmisega või arestiga. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui isik peab oma töökoha säilimist oluliseks ja töökohasäilimine sõltub juhtimisõiguse olemasolust, peab isik igapäevases elus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra ja töökohasäilimise. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärtegude toimepanemistest. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii menetlusalusele isikule endale, kui ka teistele liiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõidukijuhina liikluses ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge so rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisse, mis võib aga talle takistuseks saada sissetuleku saamisel ja rahaliste kohustuste täitmisel. Samuti näitab selline käitumine ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele ja varasse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada vaid seda, et alkoholi tarvitamine ja seejärel mootorsõiduki rooli istumine ning liiklusalase väärteo toimepanemine olid menetlusaluse isiku jaoks olulisemad, kui võimalus töökohta säilitada. N.K´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada N.K ´i hoiduma süütegude toimepanemisest. Kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamliku kahetsuse, raskendavaks asjaoluks loeb kohus selle, et N.K ´i näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, kuid vaatamata sellele jätkab ta süütegude toimepanemistest. Arvestades, et menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus ja inkrimineeritud väärteo ohtlikkust, asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses ning 3 lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alus rahatrahvi vähendamiseks ning juhtimisõiguse tühistamiseks puudub. Kohus karistuse kergendamiseks määrab rahatrahvi s.o. 840,00 euro tasumise 12 kuu jooksul igakuiselt 70 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub VTMS § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135 lõikest
- Piret Liivo Kohtunik 4